Pre-eetris anportaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Keegi tark inimene on kunagi lausunud, et kogemus on imeline nähtus, mis muudab juba korra tehtud vead vanadeks tuttavateks. Tänase kommentaari eesmärk on vaadata teiste vigadele ja püüda nad seejärel ära unustada sest nendega ei tasu tulevikus kohtuda, tundub natsism, tuttavatena või mitte. Täpsemalt tuleb juttu tunnustatud arvutiajakirja PC World aasta kokkuvõttes tehnolooga komistustest, mis tasub jätta lõppevasse aastasse. Kuna aga aastaga pole veel ühel pool, siis täna sobilik neid kaugelt vaadata. Ausalt öeldes on paljudes siinsamas saates aasta jooksul juttu olnud, aga mitte kõikidest sest osa probleeme kuuluvad puhtalt ameeriklastele nagu näiteks oht, aga võib olla ka võimalus, et järgmiseks USA presidendiks valitakse huumorist Simpson. Nimelt kasutatakse USA-s hääletamisel elektroonilisi hääletusseadmeid seadmete valmistaja tiiboldilonanestunud föderaalametnikele maha müüa sellised seadmed, mille hääletustulemust on võimalik praktiliselt igal Diaadimal isikul omatahtsi muuta. Lisaks saab masinal nakatuda viirusega, mis levib võrgu kaudu teistesse masinatesse. Ja igaüks, kes on hotellitoa baarikapi võtme omanik saab hääletusmasina avada, selle mälukaardi uue vastu vahetada või masina järgmiste hääletajate jaoks rivist välja viia. Ja kui samad masinad jäävad töösse, tiiboldi arvates pole põhjust paanikaks, siis on Hummer Simsonil väike šanss saada valituks. See oli aga näide ameeriklaste probleemidest. Nii paistab ka esialgu järgmise juhtumiga, milles küttimisest ja kalapüügist meelelahutust otsiv 62 aastane Thomas koeran jättis oma sülearvuti järjekordse kala reisi ajaks auto esiistmele. Tagasi tulles avastas ta sülearvuti hõivatud istmepoolsest autoaknast tõusmas. Suitsuseeriad nägi leeki ning siis meenusid talle kindalaekas oma aega ootavad jahipadrunid. Kõige pea pidi mees koos kaaslastega kuulidest kõhuli heitma. Tegemist oli järjekordse juhtumiga piinles viimase 360 päeva sees sülearvuti aku põlema teinud. Kuid just see oli konkreetne juhtum, millest ajendatuna arvutifirma Dell otsustas ümber vahetada 4,1 miljonit Sony valmistatud arvuti akumulaatorid. Peagi järgisid telli eeskuju teised tuntud sülearvutitootjad nagu Apple, IBM, Toshiba ja nii edasi. Piss Mägasin osutab õelalt, et suur osa riigiameteid ei pidanud plahvatavate sülearvutite ohu pärast põdema, sest sülearvutid olid lihtsalt ära varastatud. Eelmisel aastal ei olnud küll juttu ühestki eestimaise ametniku kaduma läinud arvutist. Seest loeti sadu ja tuhandeid arvuteid kokku nii Ühendriikides kui Suurbritannias ja paljudes teistes arenenud riikides. Selle koha peal ongi huvitav küsida, kas eesti polegi arenenud riik või on tegemist lihtsalt hästi varjatud saladusega. Võtke seda, kuidas tahate, kuid tõenäosus teooria sosistab meile oma sõnumit. Ameerikas on sülearvutid minema jalutanud üliturvaliseks peetud audiitori ja raamatupidamisettevõtete kontoritest, maksuametist, föderaalsest kaubanduskojast, suurtest tuntud pankadest internetiturvalisuse ühe omaniku pärisoni töölaudadelt ja seda nimekirja võiks pikalt jätkata. Ühe uuringu järgi on viimase aasta jooksul olulised andmed koos arvutiga jalutama läinud 80-l protsendil uuringus osalenud 480-st riigi ja eraettevõttest. Piisi mägesin ja ajakirjanikud joonivad selle teema lõpetuseks alla kaks lolli viga. Esimeseks on organisatsioonide suutmatus tagada miljoneid kodanikke puudutavate andmete turvalisust. Pange tähele, arvutite kadu meid ei huvita, see on firmade materiaalne kaotus. Teiseks veaks on aga kodanike, ma tsiteerin. Usaldus üleüldse anda oma andmeid nende klounide kätte. Ja need on vaid kolm probleemi, 21-st, mida Pisi Mägasin pidas aasta tehnoloogiajamade loetelu vääriliseks. Valisin need kolm Ameerika elektroonilise hääletamise tsirkus, plahvatavad sülearvutid ja andmeid kontsentreeruma, et riigi ja erasektori asutuste üliturvalisuse viigilehte ära kiskuvad arvutivargused. Need, kõik juhtumid räägivad selget keelt. Personaalsete või muidu väärtuslike andmete turvalisus ei ole suurenemas, vaid pigem langemas. Statistiliselt on järgmisel aastal oodata veelgi kurvemaid uudiseid.