Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Paljud on kindlasti kuulnud Ameerika rahvatarkust olukorra kohta, kui me käitume nagu pimedad, kuna ignoreerime silmaga selgelt nähtavaid ja tavaliselt ohtu kirjeldavaid märke mõne nähtuse või olukorra puhul. Mainitud rahvatarkus kasutab lihtsaid mõisteid taolise olukorra paljastamiseks osutades, et kui miski asi paistab eemalt vaadates pardi moodi ja kui see käib lisaks mardi moodi ning lõpuks prääksub pardi moodi siis peaks kõigile selge olema, tegemist on pardiga. Tänase kommentaari eesmärk on näidata, kui raske siiski on taolist parti argises elus tähele panna. Seega kallid raadiokuulajad, kas juhtub mõnikord nii, et mõtlete arvutist vabal ajal, kui hea oleks sellele hetkel tegelikult internetis surfata? Kui tihti juhtub, et teie keha täitub mõnusa rahuloluga kui brauseri aka avab tuttava veebilehe? Kas võib teinekord nii juhtuda? Tänu surfamisele jääb mõni töine ja oluline töö tegemata. Kas teid täidab kergendustunne või hoopiski pahameel, kui Interneti ühendus ütleb ülesse kas sellel hetkel oleks mõtet teiega sõbralikku kontakti otsida? Kas teie lähikond on teadlik, kui paljude tegelikult internetti kasutate? Kas võiks oletada, et mõnikord esitate pisikese valge vale oma neti kasutamise kohta? Kas interneti kasutamine on mõjutanud teie suhteid lähikonnaga halvemas suunas, näiteks on vähenenud suhtlemiste üldine aeg või suhtlemise keskmine sügavus on muutunud pigem pinnapealseks ja formaalseks. Seda küsimustikku võiks veel pikalt jätkata, tuues meie metafooriliselt pardi puhul esile tema noka kuju, silmavärvi ja sulgede arvu. Aga see teadmine ju ei paranda enam oluliselt lihtsalt fakti, et meie ees ongi part. Täpset sugu ega liiki veel ei tea, aga parton, part umbes sedasama rada pidi toimub hetkel arutelu teema ümber, kas internetisõltuvus on olemas või mitte. Kui varem kirjeldatud küsimustes asendada sõna internet näiteks alkoholiga kuuluksite alkoholisõltlaste nimekirja sama lugu korduks, asendades internetti sõna hasartmänguga miks me siis seda internetisõltuvuse parti enda keskel näha ei taha? Ühe vastuse leiab Ameerika Ühendriikides, kus mees nimkondseynsbatsensa on viimased kolm aastat püüdnud saada kompensatsiooni suurfirmalt IBM, mis vallandas mehe, mitte töisem Interneti kasutamise pärast. Sensbatsensan püüdnud tõestada, et tema puhul on tegemist haigusega. Internetisõltuvusega ja taolise haiguse üheks põhjustajaks on seesama IBM. Ehk teiste sõnadega, kui erinevate riikide erialaarstide liidud sätestaksid internetisõltuvuse haigusena, langeks probleemide raskuspunkt töökohale. See tähendab, et ühe näitena peaksid tööandjad looma valge kitliga Interneti-psühhiaatri ametikoha. Tema ülesandeks oleks monitoorida töötajate haigestumist ja vajadusel alustada terapeutilise vahelesekkumist nagu näiteks esialgu vähendada haigestunud inimese kontaktsuse internetiga, monitoorida tema arvuti kasutamist ja muud taolist tegevust. Võimatuna ei tundu ka internetti igapäevaselt kasutavatele töötajatele lisapuhkuse määramine. Ja kindlasti ei saaks vallandada töötajat, kes töö ajal tundide viisi iibest mõnda popikoti või edevad kampsunit jahib. Rääkimata kotita kampsunite ja üleüldse ilma riieteta inimeste vaatamisest. Alati võib öelda, et mul tuli haigushoog peale, see annab tunni-paari jooksul järele. Kas te nüüd näete, mille pärast oleme internetisõltuvuse mütsi kandva pardinägemise pimedad? Vastavalt värskele business, kuigi samateemalisele artiklile on mõnedes riikides internetisõltuvust kodanike vaeva haigusena siiski teadvustamist leidnud. Lõuna-Koreas ja Hiinas on olemas riiklikud internetisõltuvuse ravile pühendunud kliinikud. Hiinas võib tööandja saata töötaja kuningpaarinädalasele sundravile kes nüüd näevad internetisõltuvuse parti. Vaadake tähelepanelikumad, sest see linnuke pole tavaline, vaid ähvardab ümber korraldada suure hulga ühiskonnas täna kehtivaid reegleid.