Riigikogu kultuurikomisjonile laekus täht rajaks ideekavandeid 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist toetada järgmistel aastatel Kultuurkapitali vahenditest. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles aga ühes ERR-ile augustikuu lõpus antud intervjuus, et piirduda ei tohiks ainult kultuurkapitaliga, sest riik investeerib igal aastal eelarvest samamoodi. Investeeringud tuleb ära teha, sest Eesti kultuuril on väga palju olulisi ideid ja muinsuskaitseobjektid, mis vajaksid raha kohe. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütleb, et tõepoolest kolmandik ehitismälestistest on halvas ja avariilise seisus. Ilmselge on see, et osade hoonete remondivõlg on tänaseks nii suur. Nähtavas tulevikus tuleb teha mingeid otsus, et nende säilitamise osas muidu meil varsti ei ole enam midagi säilitada, vaadates lihtsalt sellist nõudlust, kui palju võiks või peaks olema mälestistele ja muinsuskaitseala hoonetele toetusi siis et kui riigil oli kokku eelmine aasta toetusteks umbes kaks ja pool miljonit eurot aga samal ajal 2020.-ks aastaks esitati taotlusi 12-ga 55 miljoni Seega loodab muinsuskaitseamet, et järgmiste aastate riigieelarve planeerimisel arvestatakse selle vajadusega nii eelarve kui struktuurivahendite planeerimisel. Et nüüd ja praegu on see viimane aeg, kus mõningatest objektidesse investeerida. Saate te tuua mõne näite, mis on näiteks selline objekt, mis vajaks nagu kohe sekkumist. No seda ei pea väga kaugelt otsima, linnahall on kohalikule omavalitsusele kuuluv mälestus, millesse investeerimine on viimased 20 aastat seisnud või noh, siin on ka mõningad pühakojad, mõned mõisahooned ja mõisate kõrvalhooned. Mingi osa näiteks linnuseid vajavad pidevat hoolt ja konserveerimisest, mis asja nad ongi juba täna kaitse all varemetena, muidu saab nendest varemetest Varssavi arheoloogiana. 80 protsenti mälestistest on Eestis eraomandis, ütleb Siim Raie. Ka ju muinsuskaitseseadus ei kohusta omaniku muuks kui säilitamiseks, et selle olukorra säilitamine, millisena asi kaitse alla võetud ja meieni jõuda? Meil on väga suur hulk positiivseid näiteid, ka iga aasta me anname aastas umbes 1500 luba töödeks mälestistel, mis tähendab seda, et väga suurel hulgal mälestustel ikka tööd käivad.