Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva kuuenda septembri olulisemad sündmused, mina olen Uku toom. Eestis lisandus juurde 25 koroonahaiget viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on nüüd 18,36. Valgevene teema arutamine ÜRO Julgeolekunõu kogus oli oluline samm, leiab poliitikavaatleja Toomas Sildam. Mõnikord ongi just sõna rahvusvahelises suhtlemises suurim tegu, mida teha saab. Võib kõlada õõnsalt, kuid toetussõnad Valgevene rahvale ja kriitika sõnad Lukashenko rezhiimi pihta näitavad. Tõepoolest demokraatlikud riigid ei keera pead kõrvale. Peninghamis sai pussitamises üks inimene surma ja kaks raskelt vigastada. Tori vallas kaetakse kruusateid mustkattega. Sellele andis lihtsalt hoogu juurde, see möödunud kaugkui lund ei olnud, külma ei olnud ja kruusateedel hooldusmuutused sisuliselt võimatu. Haapsalu linnagaleriis avati klaasikunstnike Aet Andres ma-Tamme ja Mare soovi lobjaka loomingu näitus ning ilm püsib kohati hoovihmadega sooja öösel kaheksa kuni 14, homme 14 kuni 18 kraadi. Tänase päeva põhiuudis on kahtlemata Rally Estonia aga ott, Tänaku võidust räägitakse pärast päevaga ja spordipühapäevast pikemalt. Meie alustame sellest, et viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1068 haigust Covid 19 põhjustava viiruse esmast testi ja nendest 25 testi tulemus osutus positiivseks. Enim uusi positiivseid testi tulemusi laekus Harjumaalt. Koroonaviirusesse nakatus seal 16 inimest, neist 14 Tallinnast. Võrumaale lisandus neli, Ida-Virumaale Jõgevamaale, Raplamaale üks haigusjuhtum. Viimase 14 päeva haigestumus 100000-ni inimese kohta on 18,36. Haiglaravi vajab seoses koroona viirusega seitse inimest. Aga need välisteemadele. Toomas Sildami kommentaar on valgevenest. Kas Aleksandr Lukašenko jäi edasi Valgevene presidendilossi valimispettusega? Jah, on kümneid lugusid, mis näitavad, kuidas ta varastas üheksandal augustil valimiste tulemused alates enda konkurentide vangistamisest, Kunivaatlejad Dmitri lubamiseni häältelugemise juurde. Need valimised ei olnud ausad. Kas Valgevene paljud inimesed on selle peale nördinud ja otsivad neilt ära võetud õigust? Jah, seda näitavad kümnete ja sadade tuhandete valgevenelaste protestimarsid või meeleavaldused Minskis ja teistes linnades. Neid toimub pärast libavalimisi igal päeval. Kas Valgevene võimud vastavad rahva pahameelele vägivalla repressioonidega? Jah, ja see vastus on jõhker. Tudengid laulavad ülikooli fuajees inglise keeles. Marseljeesi kohale tormavad erariides eriüksuslased, kes topivad osa üliõpilasi numbrimärkideta väikebussidesse. Ajakirjanikud pildistavad Minskis meeleavaldust ja kohtunik määrab neile kolm päeva risti. Need on veel leebed näiteid valgevene viimasest kuust sest arestimajadesse viidud tuhandeid rahumeelseid meeleavaldajaid. Sajad on kumminuiadega läbi pekstud, paljud on saanud kannatada pisargaasi ja valgusgranaatide plahvatustes. On ka hukkunuid. Miks peaks aga see kõik Eestit võlts Euroopat huvitama? Maailmas on ehk kümneid riike, kus president istub ametis valimispettuse või vägivaldse võimuhaaramise tulemusel. Oma rahva rahumeelsetest meeleavaldustest häiritud Lukašenko tegi nüüd välispoliitilise tagasipöörde. Ta lõpetas suhete silumise läänega ja klammerdume uuesti Venemaa külge. Kremli ongi praegu tema suurim, kui mitte ainus toetaja, sest Kremli taha näidet, kus protestib rahvas vahetab presidenti. Selle toetuse eest on Lukašenko valmis maksma ükskõik millist hinda ka näiteks lubama Valgevenesse Vene sõjaväebaasid, millele ta seni vastu seisis. Ja siis veel moraalne aspekt. Kas Eesti vaatab tõesti vaikides pealt, kuidas võltsitud valimistega presidendiks jäänud mees laseb Euroopas peksta ja vangistada rahumeelseid meeleavaldajaid või otsib Eesti liitlasi, et öelda Aleksandr Lukašenko peatuge. Eesti on otsinud liitlasi ja neid leidnud. ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametlik istung Valgevene olukorra arutamiseks, mille Eesti neljandal septembril kokku kutsus, oli selle kinnituseks. Muidugi saab küsida, et kuidas aitavad sõnade deklaratsioonid Valgevene meeleavaldajaid. Aga mõnikord ongi just sõna rahvusvahelises suhtlemises suurim tegu, mida teha saab. Võib kõlada õõnsalt, kuid toetussõnad Valgevene rahvale ja kriitika sõnad Lukashenko rezhiimi pihta näitavad tõepoolest, et demokraatlikud riigid ei keera pead kõrvale. Et nad ei ütle enam nii, nagu ütlesid meie tänaseid liitlased 30 aastat tagasi laulva revolutsiooni ajal Baltimaade rahva juhtidele ärge kõigutage paati. Ka täna täitsid Valgevene pealinna Minski tänavaid taas kümned tuhanded meeleavaldajad. Hoolimata sellest, et võimud protestijaid vahistavad ja on toonud jõu demonstreerimiseks väljaga soomukeid, veekahureid, muud eritehnikat ning neljandat nädalavahetust järjest marsivad, siis valge punavalgete lippude all meeleavaldajad kõige erinevama matelt elualadelt. Ning julgeolekujõud on pidanud niisiis kinni tuhandeid inimesi ja eile oli Minskis siseministeeriumi andmetel protestimas umbes 4000 inimest. Miilits pidas kinni üle 90 protestija. Leedu välisministri Linas Linkevičiuse sõnul õõnestab Euroopa liidu tegevusetus Valgevene teemal ühenduse välispoliitika usaldusväärsust. Leedu välisminister ütles usutluses Financial Timesile, et euroliit peaks julgustama demokraatia arengut Valgevenes ja astuma vastu Venemaa mõjuvõimule ning teavitsus kutsus Euroopa liitu üles osutama Valgevene opositsioonile konkreetset abi. Tema sõnul ei tohiks Valgevene inimesed tunda ennast üksijäetuna. Linkevicius tõi Euroopa liidul eeskujuks balti riike, kes on juba oma sanktsioonid Valgevene võimu kandjate vastu kehtestanud. Suurbritannia suuruselt teises linnas pööning. Daamist sai ööl vastu tänast pussitamises surma üks mees ja üliraskelt viga mees ja naine. Kesklinnas aset leidnud intsidendis sai veel lisaks haavata viis inimest, aga nende seisund ei ole raske. Kella poole ühe ja poole kolme vahel öösel toimunud pussitamise leidsid aset neljas eri paigas, aga politsei sõnul on nad üksteisega seotud. Korrakaitsjad otsivad taga ühte inimest. Brigi televisioon andis eetrisse kaadreid, kus on näha, et suur osa pööning linna südamest on sisse piiratud ja pealtnägijate sõnul nägid 1000 rahvarohketes baaride ja ööklubide piirkonnas poistesalkade kaklust ning koroona teemast ka veel prantsuse valitsus lisas täna punaste koroonatsoonide hulka veel seitse departemangu Rõngu, kuhu kuuluvad ka suurlinnad Lill, Strasbourgi ja Tysoon, kus nakatumine on kiirelt kasvanud. Prantsusmaa 101-st departemangust on need 28 punased tsoonid, kus võimud saavad kehtestada nakatumise aeglustamiseks erandlikke meetmeid. Aga Eesti asjade juurde tagasi. Tori vallas käivad juba poolteist kuud tööd, kus kruusakattega teed saavad mustkate teekate näeb pinnatuna välja nagu asfalt, aga on sellest oluliselt odavam. Kokku saab tänavu tolvuma tolmuvabaks 25 kilomeetrit teid selleks kulub 1,3 miljonit eurot, aga lähemalt räägib Ester Vilgats. Eesti teedetöömehed on ametis tori seljal mutti Tootsi teel. Ilm on neid pigem soosinud, sest kui ümberringi kihutavad tumedad pilved ja vihm pole midagi erakordset, siis parasjagu tööjärjega pindamise juurde jõudnud mehi on Vilp kostitanud Vaidu mõne piisaga. Eesti teede projektijuht Mait Savi. Siin siis toimus tolmuvaba katte ehitus kõigepealt siis veeti puru kruus siia tee peale, mis profileeriti tihendati teostati eelpuiste siis omakorda veel sideaine laotamine, killustiku võistlemine siis jälle sideme laotamine ja killustiku puistamine ja rullimine. Sideaine lahutamise ajal peab savi silmas bituumenemulsiooni, mida nii-öelda pritsitakse killustiku peale. See, kui kaua mingi teelõik aega võtab, sõltub mitmest asjaolust eelkõige siiski liikluse intensiivsusest. Selle loo autorile ei õnnestunud tee ääres elavat valla rahvast kodust leida, et uurida, kuidas neile meeldib, kui te enam ei tolma. Jaga porise ajaga saab puhta autoga koju maid savi aga ütles, et inimesed on käinud tänamas ja on olnud tee kordategemisest meeldivalt üllatunud. Kruusateedele tolmuvaba katte ehitamine on Tori valla prioriteet ja koalitsioonilepingus kirjas. Tori vallavanem Lauri Luur. Sellele andis lihtsalt hoogu juurde see möödunudtaud, kui lund ei olnud, külma ei olnud ja kruusateedel see hooldusmuutused sisuliselt võimatuks. See oli üks tühi lööma nägemine ja päeva lõpuks oli ikka nii, et elanikud olid pahased vihaselt, sest sopane aukus hetkel me teeme korda, sellel aastal on 25 kilomeetrit ja eelmisel kahel aastal oleme samamoodi 25 kilomeetrit teinud. Tori vallas on sel aastal ehitatud teid 1,3 miljoni euro eest. Siiski ootab mustkatet veel ligi 200 kilomeetrit kruusateid. Haapsalu linnagaleriis saab alates tänasest uudistada klaasikunstnike Aet Andres-Tamme ja Mare soovik lobjaka näitust klaas, toon ruum. Näitus vaatleb kunstnikke 1900 seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel valminud monumentaalteoseid läbi fotode ja materjali näidete sellest Juhan Hepner. Aet Andres-Tamme ja Mare soovik lobjaka ühisprojektide seas on olnud näiteks 1972. aastal tehtud Viru hotelli teise korruse restorani lae kompositsioon ja Tartu Ülikooli raamatukogu fuajee keskne valgusti, mis valmis 1986. aastal avaliku ruumiga seotud teostel on kunstnike jaoks eriline võlu. Jätkavad klaasikunstnikud. Aet Andres Tammy, Mare soovik, Lobjakas. Peab ütlema, et nõusid ja isesugust väikest kraami. Me oleme mõlemad päris palju teinud aga ühel momendil hakkas ikkagi väga meeldima. Nimelt just arhitektuuri teha, sest see koostöö retseptiga ja see võimalus teha midagi, mis tunnetuslikult suuremat ausalt, väga ja väga hea tunne. See on seotud probleemidega ja need on huvitavad probleemid olnud ja neid lahendada siis pärast rahuldusega suurem, kui ma lihtsalt ühe väikese asja teen. Kunstnike töödest tehtud piltide kõrval on üles seatud ka materjali näited nagu paksud sügavatoonilised klaasplokid, õrnad labori klaasist torud ja värvilised vitraažid, mis olid teoste loomisest. Ülejäänud jätkab näituse klaas. Betoonruum üks koostaja Silja Saarepuu. Ja siis oligi nagu noh, loomulik, et tuua see materjal siia ka nähtavale sest foto ei anna edasi seda detailide massiivsust, et kui sa nagu eemalt vaatad, astmeline vitraaž, aga, aga millised nagu rasked blokid nad tegelikult on. Näitus klaas betoonruum jõudis esimest korda publikuni paari aasta eest Tallinnas Vabaduse galeriis. Näitus jääb Haapsalu linnagaleriis avatuks neljanda oktoobrini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Tapa vallas asuv Jäneda küla tegi täna kummarduse heliloojale Urmas Sisaskil ja kes saab üheksandal septembril 60 aastaseks. Jäneda oli Raplas sündinud heliloojale pikka aega loome ja elukoht, kus ta avanes heliloojana. Asutas kammerkoori, rajas planetaarium, muusika, tähetorni ja süvenenud, kes seal ka tema huvi astronoomia vastu. Tänasest Urmas Sisaski 60. sünnipäeva tähistamisest räägib Jäneda külaelu arendamise seltsi liige Enno Must. Ta tuli Jänedale peale kõrgkooli lõpetamist 85. aastal, ta oli juba ju tudengina heliloojate liidu liige, aga Jäneda tänu Urmase tegevusele sai oluliselt suuremaks ja Urmas seda tegi teadlikult, et ta on Jänedal. Ta tegutseb siin ja see on Jäneda kammerkoor, mida ta juhendama asus ja väga heale tasemele viis, nii et kõik see kokku tee tänutunde, mille tulemusena siis Jäneda Muuseum ning Jäneda külaelu arendamise selts võtsid ette. Kutsume kokku palju neid, kes on Urmasega kokku puutunud, tema loomingust osa saanud, ehk siis toimub üks pingi avamine ning on avamisel ka väikene näitus, mis võtab fotomaterjalina ja kommentaaridena Urmase kujunemise selliseks, nagu ta meil on, selline ütleks, et nähtus toimub ka väikene kontsert Lehtse kammerkoori poolt ehk siis koor, milles laulab õige mitu lauljat, kes alustas Urmasega Jäneda kammerkooris teises väga märgilises paigas. Jäneda planetaarium muusika tähetornis on esinemas Urmase tütar Tiiu Sisask Urmase lugudega. Ja vaevalt me usume, et Urmas ise klaveri taha ei istu ikka istublisega. Tallinnas on täna vihmasajud vaheldunud päikesepaistega ja tundub, et tegelikult on nii üle kogu Eesti. Praegu on siin 16 kraadi sooja, aga mis saab nüüd edasi, sellest Helve Meitern Homseks jõuab Norra merele uus aktiivne madalrõhkkond ja koos eemalduvaga moodustavad nad Põhja- ja Baltimaid katva madalrõhuvööndi ning meil sagedased vihmahood jätkuvad. Esmaspäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, puhub edelatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on seitse kuni 11, rannikul kuni 14 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma ning paiguti võib sadu olla üsna tugev. Puhub edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on 15 kuni 19 kraadi. See oli siis tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.