Siin Tallinn siin Tallinn algab saade väliseestlastele. Kuulete meid iga päev alates kella 22 35-st kuni 23-ni Kesk-Euroopa järgi. Lainel 290 meetrit 1034 kilohertsi ja 49,3 meetrit 6085 kilohertsi. Tere õhtust, lugupeetud kuulajad. Täna tähistatakse kuulsa vene luuletaja Aleksandr Puškini 170 viiendat sünniaastapäeva. Teeme seda meiegi oma saates. Selgub, et Puškini esivanemad olid küllalt tihedalt seotud Eestimaaga. Kuidas just sellest järgnevas lõigus kuuletegi meeldivat jälgimist? Ju ammu hommikusel ajal ma tartu teele seadsin jala ja lävepakul seistes nii mahinges olin jälle prii. Aleksandr Puškin. Võib-olla mitte päris täpne tõlge, sest varem pole neid värsiridu eestindatud kuid umbes nii pani need ta kirja 1824. aastal pagenduses Mihhailov, sques. Tõsi, Puškin ise jõudnud kunagi Eestisse, kuigi ta Tartu kaudu tahtis pagendusest põgeneda. Nüüd siis miks me räägime täna puskinist? Sest täna täitub 175 aastat suure vene poeedi sünnist. Kui kuulaja tunne mitte kõiki tema maailmaklassikasse oleneb teoseid, siis kindlasti vähemalt värssromaani Jevgeni, oneegin jutustust, kapteni tütar. Muinasjutud Saarseltanist. Käesolev aasta on meie maal kuulutatud Puškini juubele vastaks suured kirjandusteadlaste kirjandussõprade. Ajaloolaste, kunstnike, muusikute, temale pühendatud üritused algasid juba aastavahetusel ja jõudsid kulminatsioonipunkti. Täna. Tahame tänases saates Meegia oma lõivu maksta. Nagu eespool öeldud, Puškini ise jõudnud Eestisse jõudis ainult temast surimask, mida säilitatakse praegu kallimad kui kullavara Tartus. Küll on aga kõige tihedamad sidemed Eestimaaga mehel, kelle kohta on Puškin öelnud selles samases Mihhailovski luuletuses. Umbes järgmist. Seal ühes külakolkaporis, kus sügiskullas paplite alleed, Emmbeetist, tsaari lemmikuri, minu esivanem Moorlane. Vabandan veelkord, et see on üsna ebatäpne minu isiklik tõlge. Kuid kes siis oli see tema esivanem, Moorlane Etioopia üliku perekonnast, türgi sultani sõjavangist Peeter esimese õukonna ostetud poisike kelleni viivad välja Aleksander Puškini veresidemed, Puškini vaarisa Abram Hannibal kelle Tallinnas sündinud poja Joosepi tütrest eestlast saab Aleksander Puškini ema. Praegu on kirjastuses Eesti raamat trükkimiseks ettevalmistamisel Abraham Hannibali uus biograafia Uusest Abraham Hannibali isik ei ole ajalooliselt sugugi tundmatu. Kuid just siin, Eestis ja Puškini juubeliaasta eel on tehtud rida olulisi täpsustusi tema kohta. Arhiivimaterjalide kalal töötas Tallinna linnaarhiivi nooremteaduslik töötaja Georg Leeds, mille tulemusena valmis 400 leheküljeline äärmiselt põhjalik ajaloolist tagapõhja analüüsiv monograafia. Järgnevalt kuulemegi Georg leidsilt nendest faktidest, mis jõuavad avalikkuse ette esmakordselt. Niisiis Hannibal eestimaal. Kõigepealt siis Georg Leeds, millal võttis Hannibal endale nimeks Hannibal? Esiteks, siiamaani oli teada, et tema võttis nimi Hannibal 1733. Siin neid on avastatud seal minu oma. Et tema siin võttis aasta varem kui ta ostis omale siin Tallinna lähedal karjakülas, vat see väikese mõisakese ost toimus kevadel 1732, kui ta oli ametisse Pärnus insener kaptenina otsustas sõjaväeteenistusest lahkuda seoses sellega siis ostiski omale sellesamase karjakülaiga. Eesti keeles ja müüakse maha rulla. Ja seal on siis karjaküla omanikuks kapitten Hannibal. Nii et see on uudis, nii, ütleme Puškin eestidelega absija maini peeti sellesama nime alguseks 1733, tegelikult on ta juba siis 1732. Kust te selle dokumendile võime leida, kus ta momendil asendab? Aga täpsemalt nime võtmise kohta, seda fitseerimis ma ei tea. Ei kujuta ette, kas selle kohta tol ajal üldse dokumentidega vormistati või kuidas see käis ka selle kohta midagi. Selle kohta ei ole nähtavasti seal nimevõtmisele ei olnud niisugust tähtsust, nagu ta praegu on. Ja kui ta õppis teatavasti ta õppis Prantsusmaal viis ja pool aastat sellest kaks ja pool aastat sõjakoolis. Et see tuletas talle meelde siis oma kodumaad teatavasti ta on sündinud PõhjaEtioopias ja siis arvatavasti temal tekkiski niisugune sümpaatia sellesamase Hannibali vastu ja ja on teada, niipalju kui ta tuli seal kantsmalt tagasi jaanuaris 1723 petlik kutse peale, siis on andmed, et tema talus peetert oma lähevad, seda nime aga talle ei antud. Tütar ei olnud nõus ja nähtavasti sellepärast seal ei olnud. Edaspidi olid ka niisugused dokumendid veel kuni vot sellesama see 1733. See on tema errumineku, tähendab keisrinna Anna poolt alla kirjutatud, kas seal on esimest korda? Järgopitan kannibal. Kari ei tea, mis põhjusel terveks? Kui vana ta siis oli juba 137 aastat, noormees 37, edasi teen ja mikspärast, tema läks. Esimene biograafia temast on kirjutatud saksa keeles. Peeterisse poeg sündis Tallinnas, kui ta isa oli juba kindrali, oli juba Tallinna linna ülemkomandant. Keegi Abraham Hannibali lähedades sugulasi, kes oli tema surivoodi juures ja need üheksa kümnendikku sellest tekstist on ilmselt kirjutatud tema jutustuse järele. Vahetult enne tema surma ja kirjutajaks oli siis Abram Hannibali noorima tütre Sophia mees Adolf von Rodgers. Märgitud, et arvestades sellega, et seal Pärnust ei ole mingeid väljavaateid edaspidiseks liikumiseks teenistusalal aga kindlasti paikajaks tema olla ei taha, sellepärast ema otsustas minna, siis söövad eest minema. See on üks põhjus tema enda poolt. Teiseks põhjuseks võib olla poliitiline olukord Venemaal tol ajal. Tegelasi ja kolmas võib-olla minu isiklikku minu arvamise järele võib-olla kõige mõjukam põhjus oli tema perekonnaasjad. Ta oli üks aasta, oli abielus, abiellus üks kuu enne Pärnu tulekut Peterburis Merila kapten dioteri noorima tütrega, kes oli temast kaks korda noorem iludus. Mooramaa mees ja, ja kõik teadsid, et ta oli Peetri esimene ristipoeg, nii et Pärnus muidugi suur elevus ja tühja juttu, kui palju muidugi ka igasugust ja seal siis Ferraris järgmine aasta, Hannibal esitab Pärnu garnisoniülemale raporti. Tal kohtulikule vastutusele võtta, tähendab abielurikkumise pärast tema naine. Järgnes kohtuprotsess ja tolle aja särse järele väga karm karistust eluks ajaks sunnitööle Pärnu linavabrikus. Ja siis vot neid tühje juttusid ja seda see abieludraamat seal, aga siis see oli minu arvates see oli võib-olla peapõhjus nii kokku kolm põhjust ja kaheksa aastat oli tema siis erus karjakülas. Ja nüüd siis hiljemalt 1734 oli tema abiellus teise naisega ja selle naise, naise isik, päritolu, see on ka esmakordselt. Arvasin oma oma omalt poolt selle selle Hannibali biograafiat ning koostama uurima siis. Ja sattusin ma sellele jälile nüüd. 1930 ilmus Tallinnas balti ajaloolase rangeli poolt kirjutatud Tallinna mustapeade ajalugu ja vaat siin siis on märgitud, et Tallinna linna ülemkomandant abiellus tallinlanna ka Kristiine seobergiga. Need siis mina hakkasin otsima siis teise naise perekonda juba Tallinnas arhiivis leidsingi Tallinna Linnaarhiivis. Seal säilitatakse Niguliste kirikuraamatut tolleaegseid ja selgus, et seobergide perekond kõik elasid Tallinnas. Nüüd, kes nad olid Rootsi ajalehes 1912 ilmus üks artikkel Puškini tähendab sugulaste kohta, nii ütleme rootsi rahvusest. Ja seal siis on öeldud. Kes oli Kaarli 12. armees Vesman landi rügemendis, olite kapteniks? Teatavasti Westmanlandi rügement võttis osaga Narva lahingust 1700, kus Peetri armee sai purustatud 12 poolt. Ja abiellus tema siin ju Eestimaal saksa põlisaadli fon Albediilide tütrega. Kapten seobergi kohtasin Linnaarhiivis, Niguliste kirikuraamatutes on andmed, tema suri siin Tallinnas 1742, seda avalikkusele ei tea. Minu töös on see kõik toodud välja kõik need dokumendid, fondid ja nii edasi. Küljed. Võiks nimetada kaheks põnevamaid momente, nüüd siis hani pre, käesolev rahvas on tema õige portree avastamine, kuidas see sündis ja praegu peetakse Hannibali portreega kindraleid punases mundris. Kuid see portree oma tööd alustasin, äratas kahtlust selle poolest, et ühtegi ordenit, mis ta siin selle portree peale olnud tal tegelikult ei olnud. Hanimalil jah, nii palju ei olnud, nii palju oli hoopis teised ordenid. Nüüd neist pärast. Ja siis nähtavasti peaasi, mis komisjonile imponeeris oli seesama pruuni värvi nägu. Aga nüüd, kuid neid põhjusi hakkasin kontrollima, siis selgus, et see peaargument, see olevat Elizabethi-aegne munder, see ei ole õige. Komisjonil nähtavasti ei olnudki niisugust eksperti sõjaväelast kes oleks neid ordeneid, asja ja mundri neid võinud kindlaks teha. Ma mäletan, mul on olemas endast üks foto, mis Tariks 1924 kus mul tuli ka kaks kuud järjest suvel taktikalistel topograafilistel töödel olla ja seal minu nägu on täpselt sama pruun. Ja vot selles raamatus on toodud portree ja allkirjaga, et see on arvatavasti nagu ta kirjutab. Peeter Esimese ristipoeg, Abram Hannibal. Poolteist aastat tagasi need likvideerida, seesama, arvatavasti ikka igasugune kahtlus ja siis mul tulid täiesti seda esiteks, et seesama india kostüüm turbaniga ja Sulev pannil. Et seda just siis Peetri ajal, see vastab ajaloole ja kõige tähtsam medal ja eriti medalikandmise viis. Ja tõepoolest, ma siin Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia rikkalikus raamatukogus maletsin kahe nõva haridus. Ja vot seal ongi märgitud, et Peterburis pärast Põhjasõja lõppu, kui seal septembrikuus pühitseti uusi kaupungi rahulepingu sõlmimist Vot niisugune rikkalik india kostüüm ongi sellel sellel portree. Noh, nüüd veel siis medalid. Lahingust osavõtjat Hannibal saatis Peeter kõikides sõitudes ja lahingutes, kus Peeter ise osa võttis. Muidugi Poltaava lahingus ta oli Peetriga kaasas, aga nii sõjamehena lahingust osa ei võtnud. Ja siis baas oli ja ta oli nagu eetri Lähen isiklik teener ja arvatavasti selle lahingu ajal oli tema siis seal Peetri telgis. Aga ametlikult loetakse ka, et tema on sellest lahingust osa. Oli need kindlasti ta selle medali sai. Nii et siis medali kohta võib siis niimoodi ütelda, et see sarnaneb nii Poltaava kui ka sellesamase Hanko medalitele. Ja kõige rohkem Pattis vaeva neid kandmise viisi selgitamine. Nii et nüüd siis mingit kahtlust üldse võlts olla ei saa, et see ongi seesama Peetri mahlane Abraham Petrov Hannibali nimetama siis veel ei kannud. Hannibali nimeta võttis omale Eestis, milles ma juba ennem rääkisin. Siis veel üks oluline moment, mida leidsin siin oma töö käigus Tallinna Linnaarhiivis. See oli Hannibali lapp, et see oli siis viimane täiesti tundmatu, see on siiamaani täiesti tundmatu vene keel aldi, kas niisugust vappi ei tunta? Teatavasti on Tallinna Linnaarhiivis? 67 kirja perioodist 1741 kuni 44. Nende kirjade juures on väga hoolikalt ja täpselt pandud ümbrikud. Ja vot tänu sellele, et see arhivaar tolleaegne oli, oli niivõrd hoolikas. Ta ei hävitanud Hendrikut, nagu paljudes arhiivides seda tehakse, on iga kirja juures on arhiivis praegu novembrit ja ümbrikul, kõikidel ümbrikutel on lag pitsatit ja ühel ainult ühel kirjal 22.-st juunist 1742 onlak pitsat ja sellel AK pitsati on siis Hannibali isiklik vapp. Kõikidel teistel plikutel on vene, kahe peaga riigikooli. Kui me seda Lapinis vaatame fotokohtadel jah, siis me näeme siin, mida vappi. Vapi keskel on ovaal. See on siis puuna küll, eks ole. Son poolagul viitab sellele, et me teame, et 1007 viis ta ristiti virnas Petri esimese pool dialiste maksa Poola kuninganna Kristiina bernhardiini. No pits oli väga selge, lihtsalt vigastamata täielikult. Ja siin siis ei ole mingit kahtlust juba selle tõttu, et ta on kirja alguses on kirjutatud Hannibali polgi, aga nad palju allkirju. Nii, aga nüüd need tahet Papeerumisel serval. Ja ma siin Ja siis võiks ta olla, niimoodi, tähendab fortuuna Reitam Meam, mu Taavit optime. Muutis minu elu ootama täiesti see on siis minu isiklik freering muide nende leidude vastu, Teie poolt on üritus suurt huvi tuntud, sest ma usun, et need küllaltki unikaalsed leiud, no nooremana, kui ma oma tööd tegin, siis mul olid konsultatsioone Liidu Teaduste Akadeemia kirjandusinstituudi Ootamata uudiseks, millest on mul kirjutas ja ta tal väga meeldis, ka minul on selle diviisi šifreerimine. Nii et lõpetuseks võime siis öelda, et meie siin Eestis tähistame Puškini 170 viiendat juubelit tänu teie kaasabile vääriliselt nii mõnelegi väärtuslike leidudega. Aitäh. Palun. See oli kimalase lend Rimski korsakovi balletist Muinasjutt Tsaar Saltaan ist mille aluseks on Aleksander Puškini frassides kirja pandud sama muinasjutt. Nüüd aga tänast saadet lõpetades lühidalt ka veel meie raadiohomsest põhiga vast lainel 290 meetrit 1034 kilohertsi kellaajad oleme ümber arvestanud Kesk-Euroopa ajale. Kell seitse ülevaade hommikustest ajalehtedest. Päevauudiseid kuulete kell üheksa ja kell 11. Siis järgneb meeleolumuusika kontsert. Uudiseid nõukogudemaalt saates piirist piirini kell 13, seejärel lõunakontsert 10 minutit hiljem. Tund hiljem, seega 14 10 laulab meie tunnustatumaid ansambleid kollassaade ajakirjanduse meridiaan Hilton eetris 14 30 14 40 mängib Jens laaste orkester. Stereoraadio alustab saateid kell 15. Lastele on kavas lugu kuulsast pardipojast timmist. 15 30. Meelelahutussaade 17 40 kannab pealkirja kirjad teisest maailmast. 18 30 tuleb ettekandele Günter kohani sümfooniakooriga. Paul viinsi sõnadele esitavad Berliini raadio suur koor ja sümfooniaorkester kurtma sorri juhatusel. Edasi järgneb Päevakaja kell 19 ja muusikaline tund kell 20. Homme on kavas soovikontsert. Sõnatide õhtu algab 21 10 ja kestab kuni uudiste üle kandeni Moskvast 21 50. Meie rootsikeelset saadet algusega 22, null viis ja saadet väliseestlastele 22 35. Kuulete igal õhtul samal ajal lainepikkusel 290 meetrit ja 49,3 meetrit. Tänaseks aga lõpetame ja soovime head ööd.