Tänane saade on siis sedamoodi saade, kus me tahaks teada saada, kuidas professo anaalteater üldse alguse sai. Mina olen Reimo Sildvee ja mul on hea meel öelda meie saates tere tulemast teatriloolane Lea Tormis, teise. No kui me räägime siis eesti professionaalsest teatrist siis ja tema algusest, siis kus me tegelikult peaksime pihta hakkama, nüüd tegelikult peaks võib-olla väga kaugelt hakkama. Miks meil ei ole aega me jalga üleüldse, et mis teater on ja mis siin Eestis kõik on olnud? Aga võib-olla peab ütlema ühte asja? See aasta on kõik ju pühendatud niisugusele pealkirjale, et Eesti kutseline teater 100 ja kuskohalt seda 100 loetakse, seda loetakse tõesti siis 100 aastat tagasi. 1906 augustikuu alguses, Vanemuine, siis paar nädalat hiljem Estonia. Aga ükski asi ei sünni tühja koha peale ja ei saa tekkida mingit kutselist teateid, kui enne pole midagi olnud. No jätame selle kõrvale lihtsalt ajapuudusel, et igal rahval on kõigepealt olemas mingid rituaalsed ja, ja mingid sellised Folkroorsed teatri elementidega mängud ja allikad, millest kõik üleüldse hakkab, ta peab olema mingi pind, millel saaks teater tekkida. Kohe tahaks ära lõigata sellise asja, mida viimasel ajal ma olen mõnikord kuulnud just noorematel rääkijatelt kirjutajatelt. Et noh, meil on niisugune saksa, tead tere eesti keeles ja ja kõik on üle võetud ja laenuline. Et seda häda ei maksa küll sellepärast, et nii see saksa teater ise kui ka Vene teater, mis on meid mõjutanud kõige lähemad, sellised mõjud, nad on ise täpselt samuti mõjutatud, nad on ise täpselt samuti hakanud enda juurija ennast siis ma noh, lihtsalt ütleme üks sajandi võrra varem kui meie. Aga see on juba väikerahva ajaloolistest tingimustest. Nii et kultuur ongi selline üle keskmine õppimine, ta on traditsiooni ja mõjutust sidumine. Ja oluline pole mitte see, et me saame mõjutusi, neid me saame kogu aeg ja alati on saadud vaid oluline on, kas meil on pinnas, kuhu nad istuda kas me suudame neid omaks teha. Et me ei oleks mingi tahvijat, kes lihtsalt võtavad teistelt midagi üle vaid et me võtame üle seda, mida meile parajasti vaja on, mida meie arengujärk ja ajalugu parajast eeldab. Ja siis me võime loomulikult SEST õppida ja teha selle asja omaks ja niisamuti on olnud ka eesti teatriga. Aga enne kui minna nüüd konkreetsete isikute juurde, sest me ju rääkisime, et me võtame asja ette isikute kaudu et ta liiga üldiseks ei läheks, peab veel ühe vahe sisse tegema. Et meil on niisugused, on eestikeelne sõna, kutseline, ehk öeldakse pikemalt ka elukutseline, tähendab inimene, kellel on mingi elukutse ja kes sellest ennast ära elatada ja kes selle eest Zapal ka. Ja siis on niisugune võõrkeelne sõna nagu professionaalne. Tegelikult nad on ju enam-vähem üks ja sama, aga me oleme siiski teinud vahet. Selles mõttes jah, kutseline on just nimelt see, et sa enam ei tee seda muu asja kõrvalt vaid et see on su elukutsed, sa oled selle jaoks kutsutud, kui niimoodi pidulikumalt öelda Tehase sõna elukutse pooleks, et see on sinu elukutse ja jääd, sa suudad ennast sellega ka elatada. Aga see ei tähenda veel, et inimene, kes nüüd hakkab mängima näiteks kutselisest teatrist, ta kohe ongi professionaalne, tähendab, et ta väga hästi perfektselt valdab kõiki neid oskusi valdab kõiki neid oskusi, mis on vajalikud selle ülesande täitmiseks. Tavaliselt kujuneb aja jooksul ja võib tulla. Ega seda, et mõni harrastaja on kusagilt isegi professionaalsem ja mõni võib kutselisest teatris ka olla natukene veel diletantlik. Ja kui üldse üldisi asju rääkida, siis tahakski vahet teha eesti keeles on mitmesuguseid sõnu ja need on päris tore, nendega on päris tore mängida niimoodi et Need, kes neid on tänapäeval minu meelest väga palju. Kes teateid teevad harrasse korras, ta on neil nagu mingi täiendus või huvi või hobi. Need ongi harrastajad. Ja mina ei tahaks neid nimetada näiteks diletantide, eks, sest professionaalse vasta vastand on tegelikult diletantism, tähendab inimene, kes tõesti ei oska, aga kuidagi hädiselt püüab midagi teha. Tegelikult see, mis ühendab kutselist, professionaalset ja harrastajat, võiks olla see vana ilus sõna, asja armastus tähendab, et mõlemad peavad seda asja armastama ja nad ei ole mitte nii, nagu nõukogude ajal öeldi, isetegevuslased, kes ise, kes tahavad teha mitte minna päris teatrisse vaatama. Ta on vaid nad just nimelt teevad, sellepärast et nad armastavad seda. Ja professionaal peab täpselt samuti olema asjaarmastaja, et ta armastab. No see jutt on nüüd natukene liiga pike, üldine aga tõesti sellele kutselisele teatrile. Me alustame Vanemuise kasest, Vanemuine on natukene varem ja tema saanud kutseliseks ja tema kutseliseks saamine oli paremini ette valmistatud kui Estonial alguses. Ja Vanemuises eelnes sellele ju väga pikk periood, seda asjaarmastajate teatrit. See oli peaaegu 40 aastat, kui me nüüd algame Koidulast Koidulast ma ei rääkist, ma eeldan, et koolis on temast räägitud ja kõik teavad et 70. aasta jaanipäeval siis 1870 algasse niisugune järjepidev teatri tegemine eesti keeles eestlastele, sest muidu siin Eesti pinnal on ju teatud ammu juba tehtud ja on teinud ka mõned eesti soost inimesed on tehtud ka eesti keeles, natukene, aga ikkagi enamasti need olid saksa teatriüritused. Ja eestlasi võis seal publiku hulgas olla üsna vähe. Nii et nüüd me läheme ühe konkreetse nime juurde. Sest Koidula teatavasti tegi seda teatrit väga lühikest aega. Juba 1873 läks ta Kroonlinna ja enamise otseselt teatega ei tegelenud, kuigi ühe näidendi veel kirjutas. Pärast teda Vanemuises tehti teatrit siiski edasi, aga nii üsna juhuslikult proovi d olid inimesed, kes katsetasid, olid veel mõned eesti näidendid. Aga tegelikult algab see niisugune järjepidev asjaarmastajalik, teatri tegemine tänu ühele mehele Vanemuises, kelle nimi on August Viira. No ta kirjutas oma nime saksapäraselt Kahekordse vee ja Jehega keskel, aga muidu see on päris harilik Eesti nimi, viira. Kui me teda välja ütleme. Ja tema veel ongi tegelikult otsene seos veel selle Koidula teatriga. Ta oli üks talupoiss tartu lähistelt, kes kuidagi lapsest saadik väga tundis huvi muusika vastu ja üldse oli ilmselt erk poisterahvas. Õppis varakult lugema, mis sel ajal ei olnudki nii väga harilik taluperes, isa suri tal, ta ainult ema pisid, kasvavad tema. Ja ta hakkas muusika vastu huvi tundmata, leidis võimalusi seal küll sakste juures küll kirikumõisas õppida, ära klaverimäng, hiljem ka orelimäng mingil määral hakkas poisikesena, kuna tal oli ilus kõrge hääl alguses. Pean hiljem, siis tenor hakkas kaasa laulma. Kooris kirikukooris koolikooris. Ja juba üsna noore poisina läkski esimesele Eesti laulupeole, mille seesama Vanemuise selts korraldas Tartu koos Maarja-Magdaleena kooli kooriga. Ja talle niivõrd avaldas see mõju ja niivõrd meeldis kogu see asi ta õieti selle tõttu nähtavasti loobuski oma tegelikust elukutsest. Ta oleks vist tahtnud õppida köstriks. Aga ema ja vanem vend kartsid, et see ei ole küllalt elu ülalpidamist võimaldav elukutse. Ja saatsid ta Tartu ühe kunsttisleri ateljeesse pima ametit, niisugust, millega leiba võiks saada. Ja ta läkski sinna piimaga, teda kiskus niivõrd teatri poole ja ta oli Koidula teatri viimases etenduses, mida Koidula ise tegi veel. Säärane mulk ehk 100 vakka tangusoola oli olnud etteütleja. Ta oli juba otsapidi sees seal majas aga taaka esialgu siiski tegelema, sellega ta laulis seal kooris. Kusjuures seljaamet jo nõudis õpipoisiametit kõigepealt ja selleaegsed, tööpäevad olid kohutavalt pikad, Nad algasid varahommikul juba viie, kuue ajal ja lõppesid olid väiksed söögivaheajad lõppesid alles õhtul seitsme-kaheksa paiku, heal juhul. Ja pärast seda läks ta veel Vanemuise selts. Ta laulis veel kooris, vaatas veel teateid. Hommikul hakkas varakult jälle peale. See ongi asi, mille peale me tänapäeval võiks natukene mõelda. Et mida see tähendas selleaegne teatri ja üldse igasugune kunsti tegemine. See oli niisugune koonused, inimesed pidid olema hullud, ütleks meil tänapäeval. Ega see ei tähenda, et tänapäeval ei oleks entusiaste. Aga no niisugust koormust, nagu ta andis selleaegsed teatriharrastajatele ei kujuta meie enam ette tänapäeval sest siis oli nii, et tehti proovi mõnikord kella kolmeni hommikul, aga kusagil viie kuue paiku algas töö. Ja inimesed läksid magamata tööle. Muidugi iga päev ei tehtud, proovi iga päev käin mängitud, esialgu mängiti kaunis harva. Aga ikkagi see toimus niimoodi sedapidi vastu pidama ja see entusiasm, mis teevad ka suur olema. Sest ega nad palka ei saanud ju. See oli lihtsalt harrastus just nimelt niisugune armastus selle vastu. Ja nüüd Viira saatus edasi läkski niimoodi et kuna ta oli väga püüdlik, ta õppis veel ära mitmesuguste pillide mängimist, ta mängis viiulit, käia kontrabassi ja veel seal mingeid orkestripille. Ja juba õpetas seal koorile laule. Kirjutas orkestri noote laulu saateks, siis seda nähti ja kui Karl August Hermann keda loodetavasti nimepidi teada saadakse ja selle teate aasta kutsung nii raadios kui televisioonis on vikerraadios ja siis televisioonis ongi olnud Karl August Hermanni laul. Kui Kungla rahvas, see, see nagu on siis, sest ka Herman kirjutas peale kõige muu veel näidendeid ja, ja lauleldusi, tere paar tükki ja oli ka teatega seotud, aga tema läks ära sel ajal Vanemuises, tal oli muid ettevõtmisi ja siis pandi Viira tema asemel piirast sai 25 aastase noore mehena sai Vanemuise orkestri juht, koorijuht ja üleüldse kogu muusikaga tegeleja esialgu. Nii et see oli üks huvitav Ta imemees. Ja et natukene rääkida, milline ta oli. Loeksin, et ühe temaaegse näitleja iseloomustust ja eesti teatri muidugi lühikest aega näitabki see, et näitleja, kelle nimi oli Leopold Hansen mängis väga kaua veel ja ta oli küll vahepeal juba pensionil, aga pärast sõda tõi Kaare leerita Vanemuisesse tagasi. Nii et mina olen seda meest veel näinud ja temaga rääkinud, seal laval näinud. Nii et vot nii lühike on seest. Hansen elas muidugi kaua ja tema nüüd, ütles Viira kohta. Teised oleme näinud ainult pildi peal, et kasvult Oliveira lühike ning kõhnavõitu kitsaõlgne mehi. Sellegipärast oli ta väga heataktilo lööja, nii nagu tõendavad kõik lauljad ja muusikamehed, kes temaga kokku puutub, dusid näpitsprill oli tal alati paelaga kaelas, tarvitas seda ohtrasti. Tema sügaval asetsevate hallikas sinakaid silmadel oli palju tööd, sest need pidid olema ees ja taga pikad valkjad, vurrud olid peaaegu alati märjad, suurest seletamisest kõhnu põsenukke värvis eresoonte võrestik ja terav kõrisõlm hüples kui õngekork krae lõua vahel. Ta oli väga energiline, koondas endasse mitmed lavalised erialad, ta oli muusika balletinäitejuht korraga ning aitas proovidel, kui tarvis Kaplimadonnadel laulda ja seda oli peaaegu alati tarvis. Ja taktilöömisega valmis, ruttas ta silmapilk lava taha ja hakkasid saali kostma valjusti Sossistatud korraldused, nagu näiteks päike põlema ja nii edasi. Nii et see ehk ütleb natukene midagi selle kohta, missugune mees ta oli. Temast on tagantjärele räägitud palju, noh, niisuguseid koomilisi asju teatavasti ta oma suures entusiasmist rabelemises oligi ka natukene naljakas. Aga see ei ole muidugi kõige tähtsam, vaid ikkagi see, mida ta suutis ära teha. Ja nüüd peabki võib-olla ütlema paari sõnaga, mida ta siis tegi, kuidas tema elu seal Vanemuises edasi läks. Muidugi ta ei olnud üksi, ta jääb esialgu, ta tegeles põhiliselt siiski muusikaga, kuigi ta määras ka seda, mida üldse mängiti ka draamas. Aga vähemalt kolme nime peab tema kõrval veel tema. Need on siis niisugused mehed nagu. Kunst piltnik või fotograaf või päevapiltnik, nagu sel ajal öeldi, oli niisugune Reinhold sahker, kes siis oli pildistaja, aga kes samal ajal ka sekitiaatet mängis ise ja lavastas kui vaja sõnalavastusi ja aitas teha kujundust, lavakujundust, sest raha selle jaoks polnud, see oli üks väga keeruline. Mine. Ja teine niisugune mees, noorem oli huugottesnes kes oli trükiladu ja ja kes ka lavastas, sest tavaliselt olidki niisugused natuke haritumad mehed siis kes trükkimise või millegi sellisega tegemist, nemad püüdsid ka lavastada. Võib-olla kõige tähtsam abiline olidel, Ludwig Menning ja Ludwig Menning oli nüüd selle Karl Menningu, kellest algab see professionaalne, tead interkutseline teater, selle vanem poolvend ja ilmselt ka samasuguste annetega, kes ka ise mängis kaasa. Aga kes nähtavasti vist päris kenasti oli võimeline ka lavastama selle aja arusaamiste kohaselt vähemalt ja noh, muidugi sisse Karl August Hermann, kes küll väga kaua seal Vanemuise juures ei olnud, nii et need on sellised nimed, kellega peab arvestama, aga Viira oli ikkagi kõige keskpunkt mis seal tehti. Ja esialgu muidugi mängitakse suhteliselt harva. Ja vira, kuna ta niivõrd muusikat armastab, siis ka nende väikeste sõnalavastuste juures, mida tehakse, need on sageli tõlked, mängitakse ära kogu see vähene eestikeelne vähegi korralik näitemängu repertuaar, mis on, need ei ole kuigi palju, siis lisandub ainult Juhan Kunderi üks niisugune autor, kelle kroonu onu pealkirja vähemalt võib-olla teavad ka tänased koolilapsed. Aga muidu on ikka needsamad koidule siis koidule isa, Janseni näidendid ja siis veel Carl Robert Jakobsoni Artur ja Anna, mida ikka aeg-ajalt jälle mängitakse. Aga Viira võib-olla üks viga oligi see, et ega ta nii väga neid eesti sõnalavastusi ei tahtnudki teha, teda ikka huvitasid, niisugust mängudeta pani ka sõnalavastusel võimalikult palju muusikat juurde, kui mängiti sellesama Kunderi niisugust ka nimega näitemängu muru, Miku meelehaigus, siis Veera, panin sinna juurde mitu soololaulu ja mitu koorilaulu ja kirjutas orkestri jaoks veel noodis, et oleks ikka eriti tore, oligi tore, rahvale meeldis. Aga tänu Ludvig Männikule tehti siiski hakati tegema ka mõningaid klassikalavastusi ja seda peab nüüd ette kujutama, kuidas selles väikeses Tartus, kus sel ajal eestlasi ei olnud mitte üle paarikümne 1000 nagu räägitakse. Ja need olid enamasti inimesed, kellel ei olnud eriti suurt haridust, need olid enamasti käsitöölised, seal poesellid, kingsepad, rätsepad oli väga palju, rätsepad olid kuidagi musikaalsed. Noh, oli väikekaup mehi veel, oli mõningaid ameteid, nike, see oli ikka niisugune, noh ühesõnaga öelduna väikekodanlus, mis ei kõla eriti hästi. Nad ei teadnud suurt midagi, ei olnud eriti palju midagi näinud, muidugi sellised huvilisemad neist olid käinud paralleelselt ka saksa käsitööliste seltsi teatis, kuhu tulid Tallinnast mängima juba kutselised näitlejad. Suveks. Ja mingi kujutus selle kaudu neil oli. Aga igatahes Ludwig Menning näiteks võtab kätte ja lavastab ühe sellise klassikalise näitemängu näkku poolt Tääri kuulsa prantslase ja veel Göte poolt ümber töödeldud näidendi Muhamed. Ja seda vaadatakse ka ja isegi päris hea meelega. Ja Viira võtab tee jällegi omakorda ja lavastab ära ühe esimese hoo Peri. Ja see publik kannatab seda väljas, seda ooperit mängitakse korduvalt, seda mängitakse järjest, noh, niimoodi. Mitte järjest palju, aga aastate vältel palju selle nimi on pretsjoosa ehk mustlastüdruk. Ja see tehakse 1883 son Carl Maria von Weberi niisuguse küllaltki siiamaani kuulsa helilooja muusikaga per. Ja 20 aasta kestel nad mängisid seda üle 100 korra. Köhin vahepeal hääl läheb ära. Ja seal oli tähtis, tähtis oli temaatika ikka, mis ikkagi selle eesti publikule huvitav oli. Sest see oli niisugune, kus vaese tüdrukuga abiellub, eks, kõrgemast soost mees, see oli üldse väga levinud sel ajal niisugune väga armastavat temaatika. Sest neile linna tulnud eestlastele oli seisuste võrdsus, sest nad tundsid, et nendest sakslastest, keda oli palju nii maal kui linnas, Nad on neist nagu alamad, aga samal ajal mille poolest nad kehvemad on. Ja selle temaatika, mis on seotud sellega, et ikkagi vähemalt armastus võidab igasugused seisuste ja Sikkuse vaesuse vaheseinad. See muidugi meeldis hästi. Ja visa selle järgi nüüd oopereid eriti palju enam ei julge teha oma tööperioodi lõpuks ta ühe veel Teetmiseni päris ooperiks võib nimetada, aga ta hakkas tegema laulumänge oopereid, aitäh. Ja noh, see on üks asi, mis alati on väga hästi läinud tänapäeval muusikal, siis oli laulumäng kui üks niisugune lihtsam vorm, kus lihtsalt sõnalisel näidendil käisid laulud vahel, eks sarnaneb ka praeguse muusikaliga natuke. Aga operett oli juba keerulisem, kusjuures mõned neist lähenesid juba koomiliseks pärile nagu näiteks Straussi mustlast, Parun ohvenbachi rüütel, sinihabe või see on juba küllaltki keeruline muusik. Ja kui hästi või halvasti nad sellega toime tulid, on muidugi praegu raske öelda, aga publikule meeldis äranud, selle tegid Viira suure entusiasmiga, mõni laulja oli parem, mõni oli kehvem. Aga, aga toime nad tulid. Ja 80.-te siis 19. sajandi 80.-te aastate lõpuks juba suurem osa vira valitud mängukavast on juba muusikalavastused. Aga asi läheb selles mõttes keeruliseks, et me ei tohi ära unustada seda ühiskondlikku olukord, see oli niisugune venestamise aeg. See oli see aeg, kus kaheksakümnendatel aastatel hakkasid järjest surema. Või jäid haigeks, kõik meie rahvusliku ärkamise tegelased, tähendab sureb. Jakobson jääb haigeks, on halvatud ja hiljem ka sureb siis Johann Voldemar Jansen, kroonlinnas sureb Koidula mitmed nihukesed, rahvuslikud üritused nagu ei tule toime kõik, kui koguti raha Aleksandrikooli jaoks, mis pidi olema esimene eestikeelne gümnaasium. Seda ei lubata, sest algab väga äge. Venestuskooliharidus viiakse üldse üle vene keelele, mida nüüd Oskar Lutsu lugenud võib-olla isegi teavad, on kuulnud, et alguses algas kolmandast klassist vene keel, päris väiksed võisid olla eesti keeles pida. Aga hiljem juba algas algusest peale esik keelatud, oli koolis eesti keelt rääkida, kuigi räägiti muidugi, aga, aga see oli. Ühesõnaga, olukord läks keeruliseks ja siin muutub omaette juba kangelasteoks, et viisa teeb sel ajal eesti publikule eestikeelset teatrit isegi siis, kui ma nüüd tagantjärele räägime, et see oli niisugune kerglane, võib-olla teater ja. Ta ei mänginud küllalt tõsist repertuaari ja need inimesed olid seal üsna diletantlik, kud ja kõik see, mis ilmselt oli õige, aga juba see, et kui igalt poolt tõmmatakse üldse eesti keelt kuu ja väga tugevasti ka igasugune tsensuuri ja kõik sellised asjad muutuvad oluliseks ka teatri repertuaari osas, et Vieira siiski harjutab selle rahvateatris käima ja teeb seda teatrit eesti keeles, nii et, et see ei ole muidugi enam niisugune nii väga teadlik ja ja võib-olla rahvus paatuslik nagu ta oli päris ärkamise ajal. Aga ta hoiab ikkagi selle keele alles, ta annab inimestele mingi kujutluse kunstist, nii et, et see on väga tähtis. Ja Viira olukord läheb sellepärast keerulisemaks, et vahepeal kõigi nende asjade tõttu Vanemuise selts ütleb ennast tegemisest lahti. Ja Viira võtab täiesti oma vastutusele, kogu selle teatritegemise lubab maksta mingi protsendi seltsile, mida sa pead maksma, aga muidu ta peab nii majanduslikult kui igatpidi ise vastutama selle eest, mis seal tehakse. Ja tegelikult veerand meie esimene ja tegelikult ka ainus niisugune Ants repre nöör, nagu nimetaks ta teate, ettevõtja või praegu on mingil määral see inimene on menetlus, seda ka tema täitis ka sisulisi roll ja mitte ainult seda majanduslikku ja organisatsioonilist, kusjuures sinna teate alla käis orkester, koor üsnagi suur, selleks ajaks juba trupp ja igasugused tehnilised töötajad neile kõigile. Siiski oli mingisugustki maksu vaja maksta näitlejatele, algus ei olnud muud, kui nad said lihtsalt peale. Hästi läinud etendust anti neile teed ja saia. Ja, ja mõnikord Vieira viis neid, kui oli parem sissetulek olnud ka näiteks peterburi tead vaatama. Aga muidu, aga neil mingisugust rahalist esialgu ei olnud hiljem juba üheksakümnendatel aastatel, seal hakatakse neile väikest niisugust protsenti arvestama, see oli väga keeruline protsent, et kui oli sissetulek niisugune, et midagi natuke üle ka jäis väga püüdsid kokkuhoidlikult kogu seda lavakujundamist ja muid asju teha siis näitlejad said vastavalt selle, kui palju neil tekste oli või kui suur roll neil oli, siis said mingi pisikese protsendiliselt rahaliselt. Aga palgaks ei saa seda veel lugeda, sest see oli nii juhuslik. Ja see võis olla ka väga väikesel, näiteks mängisid küll lühikest aega ka mõned kuulsad meie kirjamehed kaaslasel Viira teatris, näiteks vähesed teavad, et Eduard Vilde on seal kaasa mänginud ja isegi mõnda päris suurt rolli. Nii et ta ei olnud mitte ainult kriitik, ta kirjutas ka, tead, päris palju. Karl Eduard Sööt niisugune luuletaja on natukene seal mänginud. Nii et ega sellest ära ei elanud, aga see oli siiski mingisugunegi sissetulek. Ja loomulikult pissis nad kõik kusagil mujal töötama, selleks et olla. Nüüd tuleb veel üks löök Veerale nähtavasti eks mingid intriigid ja kaklemised on ju alati ja tema peale vist kaevati ja keegi kaevas välja Vanemuise seltsi põhikirjast, et seal ei ole tegelikult teatritegemine üldse ette nähtud, see oli ära unustatud, sest algselt loodio kui jah, kui laulu- ja mänguselts mängu all mõeldi orkestri mängu siis ja keegi ei olnud hiljem enam kontrollinud, mis seal kirjas on, teatrimängimine käis juba suure hooga ja aastaid. Kui 1890. aastal, siis oli Vila juba hulk aega teatrit teinud ja olnud ka ise juba ette seisuses. Äkki keegi avastas, et ei tohigi teatrit teha ja kuna oli niisugune venestamisaeg, siis kaevati ja ja keelati ära. Ja Veera siiski oli niivõrd kange, et aasta aega ajas mingisuguseid pabereid ja palvekirju ja igasuguseid asju. Kuni ta sai lõpuks ikkagi põhikirja sisse selle, et nad tohivad teateid. Aga ega tal kerge ei olnud. Ja kui nüüd hakata selle peale mõtlema, et Me oleme, jah, ma ütleks ka mina. Me oleme toonud koomilisi näiteid selle kohta. Et missugused olid need viira tehtud niuksed, suured ilu, näitlused, kus oli niisugust haledat ja armast ja seiklusliku ja kõike, aga arvata nähtavasti ei olnud mitte väga palju kunsti ka teatrikunsti siis kui jälle mõtlen, mis tingimustes ta seda tegi ja kuidas ta pidi oma publikut hoidma. Publik nagu oli juba juttu, et vaatas küll ära, aga need klassikaasjad, aga no need ei püsinud kaua repertuaaris. Siiski vira aegadel tehti ka veel üks mulje näidend mulli äri ihnus tookordses tõlkes ihnuskael ja tehti isegi kaks eksperi näidendit Veneetsia kaupmees ehk Venetliku linna kaupmees, nagu ta tookord oli ja Tõrksa taltsutuse kangekaelselt otsust ütlemine. Need muidugi ei olnud otsetõlke, et need olid kaudtõlked ja osaliselt isegi peaaegu ümberjutustused suurte kärbet tega proosas, mitte värsis. Sest näitlejad ei oleks suutnud. Aga nad ikkagi mängiti ära ja publik neid ka vaatas. Ja sealgi pandi rõhku sageli asjadele, mis olid just sellele publikule olulised. Näiteks keegi tolleaegne sõda Tõrksa taltsutuse või kange kaitse taltsutamisega etendust näinud ei pööranud tähelepanu mitte peategelaste armastusele, isegi mitte sellele, kui väga hästi nad mängisid, vaid tekkis pahandus sellest, sest seal üks pisikene kõrvalosaline rätsep kellesse siis meespeategelane, Petrutsu suhtlus kuidagi väga halvasti liitlastaga ei olnud rahul ja ja siis kirjutati sellest eraldi. Ott Rätsep tegi oma töö ausalt ja kuidas ikkagi seesama seisus, mis oli kõige lähem neile, kes ise teated tegid, kes teatis käisid. Nii et niisuguste asjadega peab arvestama, aga inimesed said ikkagi teada, niisugused kirjanikud on olemas, sellised tükid on olemas. Aga muidugi paremini kui need. Päris klassika läksid, niisugused asjad, mida me võime viia melodraama žanri all, melodraama on asi, mis on läbi aegade kuni siiamaani alati olnud väga populaarne ja miks, sest seal on kõik, kes on pahas hirmus paha ja kes on väga hea ja ja jällegi, see inimestevahelise võrdsuse teema tuleb melodraamas aga välja, seal on palju südantlõhestavaid, kurbi sündmusi, aga tavaliselt kõik lõppeb ikkagi hästi, vähemalt selleaegsed, sest seal saab kaasa tunda ja seal on sageli lehes isegi öeldud, et inimestel olid pisarad silmis ja nad elasid kaasa. Ja need melodraamad on ka selline väga tuttav materjal, sest Eestiski on veel Kreutzwaldi tõlgitud rahvaraamat, kuna saksa keelest olnud väga populaarne üks niisugune halearmas lugu nagu Jenoveeva üks kõrgest soost daam, kellel seal kurjad Kadetsejad, kelle peale kaebavad ja ta mees ei usu, teda, saadab ta Sa ära koos väikse lapsega ja hiljem siis tuleb ikka välja Kadetsejatele joonud õigused, laimatude mees otsib ta üles. Peab hästi niisugune kurblik lugu, mina olen seda raamatut veel näinud ja lapsena isegi lugenud, seda anti eesti keeles nii korduvalt välja. Et see kestis veel kuni teise maailmasõjani, vähemalt oli nüüd eksemplare liikvel ja selle järgi nad tegid siis näitemängu, mängisid seda selleks väga hästi. Ja üldse need olid niisugust naiste nimedega. Debora ja Krizeldis sellised ilusad, haledad armsad, kurvad, aga enamasti hästi võivad lood mis peaks natukene rääkima Viira näitlejatest. Ma muidugi ei hakka neid nimepidi lugema, neid oli sel ajal juba küllalt palju. Aga võib-olla lihtsalt näitena tuua mõned Vieira primadonna, kes väga kurvalt ka noorena suri, ta ei jõudnud isegi kolmekümneaastaseks saada. Oli Anna Alt Jakobson kellel ilmselt oli väga ilus hääl, kes mängis just nendes laulumängudes operettides juhtivaid osi, aga ta mängis ka sõnalavastuses ja tema kohta. Ta on seal nüüd Vilde ja mõni teine kriitik. Muide ka noor Gustav suits näiteks, kes otsustajate kriitikat seitsmeteistaastase poisina sel ajal on öelnud jah, et temas oli ikkagi midagi rohkemat, see ei olnud tavaline niisugune asja armas, vaid seal ikka oli juba midagi, mis hakkas lähenema nähtuste professionaalsusele. Ja kui ta suri, kõigepealt sel ajal palkanud ei saanud, aga kes ikka väga hästi mängis, publik armastas teda ja selle kingituseks loorberi pääseb. Nii et temale kingiti loorberipärg. Ja kui ta suri, siis need olid meeletult suured matused, kus siis koguda eestlaskond teda saatma, siis ja, ja see oli kõik väga kurb ja niisugune südamlik, nii et see näitas, et siiski näitlejad olid väga armastatud, aga samal ajal Amalie Konsa samuti üks niisugune näitlejanna, kes oli populaarne ja kes esines Brigita nime all ja ta ise kirjutas oma mälestustes hiljem, et tema on ka üks neist, kes koos Leopold Hansen ikka jõudis veel Irdi aegsesse Vanemuisesse niisuguseid vanaema rolle mängima. Ja siis ta kirjutaski, et no mis teil nüüd tänapäeval seda teatrit teha on, et meil oli nii, et jah, kui näitleja hästi mängis, sest armastati küll. Aga näitlejanna de puhul eriti, et kui ikka keegi tuli oma tütrega sulle tänaval vastu, siis ta läks ruttu teisele poole teedelt sära, vaatasime poole. Nii et näitlejanna oli ikka üks niisugune kahtlane isik ja peaaegu et nii prostituudiga võrdne, aga kui ta hästi mängis, siis ikkagi toodi lilli armastati, nii et selline vastuoluline nähtus. Ja Viira tundis oma näitlejaid, teadis, mis nad suutsid, nõudis neilt küllalt palju. Aga ise ka omakorda ilmselt armastas neid. Ja õpetas neile kõike, mida ta ise oskas. Ja kunagi ma küsisin sellesama Leopold Hanseni käest, mind huvitas Eesti lavatantsu ja balletiajalugu, et kuidas seal virajal tantsib, siis sellepärast operetis pidi tantsima need, kes neile õpetas, tema ütles vähemalt nii, et Vieira ise Village'is Peterburis vaatas, kuses tantsiti ja siis tulija kargas meile. Nii et mis tasemel see oli, ma ei tea. Aga, aga kenasti oli see igatahes siis selleaegse publiku jaoks tehtud. Ja selleaegse publiku jaoks olid eriti populaarsed veel Vanemuise suveetendused ja Vanemuise aiapeod. Vist peab ütlema, et see vana Vanemuine võib-olla kõik ei tea, oli seal, kus praegugi Tartus Jaama tänaval on veel järel see vana teate maja kus üks vahetekid teatrit, Tartu lasteteatri näitlejad, ma ei tea, mis seisus see maja praegu on, aga ka seal maja aias on tehtud ka nüüd vabaõhuetendusi. Jevira ajal tuli siis tõesti maantee linnast rahvast kokku, kui öeldi, et neid oli tuhandeid ja mõnikord isegi paarkümmend 1000. Sest augustikuus nähtavasti siis põllutöödel mingil niisugusel lühikesel vaheajal enne vill viljakoristust tuli siis rahvas sinna kuni pidulikult ja ilusti riides, kui ta vähegi oskas olla. Maainimesed veel ikka rahvariietes, aga siis linnainimesed juba püüdsid ka hännast daami moodi riidesse panna, kes vähegi sai. Ja kõik see rahvas oli seal koos ja seal ei olnud mitte ainult teate etenduselt, vaid seal olid ka jõumehed. Seal olid igasugused trikitegija, et igasugused tsirkuse nõksud ja rahvas ise sai omavahel võistelda kotijooksus näiteks ja ja kusagil kõrge ridva otsa ronimiseks ja nii et see oli niisugune. Peab arvestama, et isegi kino ei olnud veel, rääkimata muudest asjadest, kino tuli alles alles seal sajandi lõpul ju vennad, lumi, ärid näitasid Pariisis ja kuni sissegi meheni jõudis, läks veel mõnijagu aega. Nii et see oli rahvalik, suur lõbust. Ja nüüd need kuulsad ja kurikuulsat Vieira ilu näitlused. Sest üheksakümnendatel aastatel läheb see viljatuks abielu ikka just majanduslikult väga raskeks peale seda, kui ta nüüd tõesti võitleb küll kätte selle võimaluse teatrit teha. Aga kontroll on ikka suurem ja publik lihtsalt ei jõua ülevalpidajatest teatrit natukene juba sel ajal, siis makstakse ka näitlejatele mõnikord seda protsenti. Ja siis ta hakkab, ta mõtleb välja niisuguse žanri, kus oleks hästi palju põnevust ja hästi palju huvitavat näha, mis natukene noh, Ta hariks ju ka lõpuks rahvastelt see rahvas näeks, kuidas mujal maades elab, antakse ja ja mis seal tehakse. Ja selle kõige populaarsemate lavastuste aluseks, mida me siis nüüd ja juba siis nimetati ilu näitlusteks olid Sülverni romaanid. See on niisugune autor, keda siiamaani minu meelest loetakse, ta ei ole päris tundmatu ja esimene selline populaarne suur ilu näitlus oli 80 päevaga ümber maailma. See on niisugune lugu, mida ka hiljem on teater mängib muidega. Panso lavastas kunagi omal ajal siin juba eesti teatis natukene arvest tõsta kunagist vira kogemust niimoodi planeerides ja tehes nalja. Kuidas sel ajal tehti? Muidugi teine dramatiseeringviral oli oma ja seal oli tähtis just see, et olid erinevad pildid, kus alati midagi niisugust imelikku ja kummalist toimus. Ja see väga abitute vahenditega tehti ära. Öelge mulle teeme väikse pausi, kas see aeg on täis? No meil on aeg on täis, aga selles mõttes, et jutustage teie, kui mina siis hiljem nimetamise vaeva. Ma ei tea, mida ta sealt välja õiget maks muidu lugenud natuke kirjeldusest, kuidas nad tegid, aga lugege, see on alati nii lõbus, aga ainult sellega ei tahaks piirduda. Näiteks siis nüüd üks mees, Hugo Treffner, kes ka selle tegemise poole eest vastutab, kuidas seal? Tema panigi selle eesti keelde selle Verne'i romaani ja nad tegid sellest näitemängu. Selle tüki jaoks sai terve koopadekoratsioon maalitud, see oli madude koobas laev ja palmipuud raudtee rong, need maalis Rosenberg. See oli siis üks maaler, neli suurt madu tekkimmina ja maalisin nad üle, neid juhiti peenikese nööriga. Laeva hukkumine sündis nii, et laeva üks ots kõrgemale tõmmati merevett. Tegime nii, et kolme dekoratsiooni tükkimis nööriga rippusid laes vaheldumitisi edasi-tagasi liigutada. Raudtee rong oli riidest, mis nööri peal üle näitelava tõmmati ja teised kõndisid selle taga. Kui rong seisma jäid, olid näitlejad rongi tagant välja kuus indiaani ülikonda lasti teha. Tomahokid tehti puust ja raudplekist. Elevanti tegid kaks meest, ühe elevandiülikonda, pandi neile seisma, pandi neile selga, mõlemad pid küürus käima, ühel käsi londi sees, teisel jälle käsisaba sees. Mida nad siis liigutada võisid. Kuid keegi tunnete huvi, siis minge vaatama draamateatrisse, väikese saali niisugust lavastust nagu Adolf Rühka lühikene elu selle Rühka kohta ja Viira kohtade võite ka lugeda selle lavastuse kavalehelt, aga seal tehakse ka elevanti. Ja seda elevanti tehti suure rõõmuga. Seda mängivad ühed meie väga head näitlejad seal lavastuses. Rühka oli üks noormees, kes püüdis kirjutada teatritegemisest ühe esimese sihukese teoreetilise raamatu, mis mõjub küll praegu lugeda kommilisena. Aga ta vähemalt püüdis, kes kirjutas ka paar näitemängu, aga suri juba 23 aastasena. Ta oli ka Viira juures, mõnda aega tõlkis talle mõne näidendi ja kusagil tegi vist ka ise kaasa, aga suri liiga vara ja võib-olla ei olnud tal ka väga suur Ta annet. Aga tal oli just nimelt see armastus selle asja vastu. Ja need, kes seal mängivad elevanti, Aleksander Eelma ja Ivo Uukkivi. Nemad oskavad edasi anda kaks niisugust inimest, kes on alati kõrvalosades mänginud, kelle jaoks see teater on hirmus tähtis. Ja nendel on kõik meeles anud meenutavad, kus nad mängisid elevanti ja kus nad veel midagi mängisid ja ja nii rõõmsad selle üle ja teevad täiesti tões ja vaimus suure vaimustuse ja rõõmuga. Ja see panebki mõtlema. Et kui tähtis ikkagi oli see asjaarmastajalik, kui tead ajajärku inimestel oli mingit tahtmine ja rõõm ja vaimustus selle teate vastu sest Lyra teatel lõppes küllalt kurvalt. Aeg läks edasi, aeg muuta tõus. Ja inimesed hakkasid tahtma teistsugust teatrit. Haritud inimesed, kõigepealt nad juba hulk aega nurisesid, et veerand siukseid vaatemänge teeb, tal oli veel üks väga ilus eesti legendide ja muinasjuttude ainetel Hotel tehtud ka vaatemänguline tükk. Udumäe kuningas ehk kroonitud voorus kus siis olid eestiained ja ka pseudoeesti ained sees ja mida ka rahvas, aga hea meelega vaata samas käis. Aga sel ajal olid juba olemas Ibseni näidendid, olid olemas Tšehhovi näidendit. Või vähemalt kirjutas seal juba oma tähtsamaid näidendeid. Tartusse tekkisid mõned teised seltsid, kes seda kriitilise realismi kirjandust püüdsid mängima hakata. Ja Viira teater jäi ajast maha ja kõige kurvem oli see, et ta kaotas ka pikapeale selle oma publikust suure osa sest need kanohol olid näinud küll juba neid naljakaid vaatemänge ja hakkas siis vist ka ära tüdinema. Aga uus publik juba tema juurde enam tulla ei tahtnud, vaid isegi mõnikord väga teravalt heitis. Ja kui siis 1903. aastal läks põlema see vana Vanemuise teater, kuigi midagi jäi sellest alles, sest midagi pildi pealt äratuntavat on praegugi seal olemas siis lihtsalt viraga enam lepingut ei uuendatud ja vira tegi oma trupiga veel raudselt seda oma teatrit edasi mängides seal, kus vähegi sai. Aga siit nüüd algabki see, et Vanemuise selts otsustab saada Ta ühe mehe, see oli nüüd siis Karl Menning, Ludvig Menningu noorem vend, saata Euroopasse õppima juba lavastamist ja hakatakse ehitama uut Vanemuise maja sinna koha peale, kus on Vanemuine praegugi, ainult et see ei ole sama maja enam, aga koht on sama. Ja viratajate lõpeb sellega, ta elab veel kuni eesti ajani välja. Ta elab 1919. aastani õnneks siiski nii palju, ta on unustatud ja vaesuses ja nii palju pööratakse sellele tähelepanu, et kui tulevad revolutsioonide ajal esimest korda Eesti teatriinimesed kokku, et pidada oma kongressi 1917 siis nad meenutavad ka Viira ja, ja tema teeneid, nii et päris päris meenutused. Ta ei jää. Ja veel aasta enne Viira surma siis vabadussõja ajal ja juba Eesti vabariigi ajal 1918. Mängivad siis Estonia, Vanemuine, Endla ja ka Narva, tead siis Viira tuluõhtuks, tähendab nii, et, et kõik tulu läheb siis selle vana haige Viira toetamised ikka seda tema armsat udume kuningat ja kutsuvad siis Vieira enda seda juhatama. Nii et noh, mingi niisugune natukene hiline tähelepanu ikkagi oli, aga üldiselt see lõpp oli kurb, ainult et ilma piirata ei oleks olnud seda kutselist teatrit mõne aasta pärast ja ei oleks ka sellist teateid, nagu meil praegu teater on. Et selsamal populaarsel praegusel kirjanikul Kivirähkil on ju palju teatriga seotud raamatuid ja näitemänge vähem tuntakse võib-olla ühte ilusat väikest raamatut liblikas, mis räägib sellest Estonia teatri vanast ajast ja Estonia teatriminekust kutseliste teatrisse, räägib väga vabas vormis ja isegi mitte kõigist asjadest kinni pidades. Aga tema peegeldab seal ka ühtlasi seda, kuidas nad selle vana piira auks mängisid ja, ja laseb oma jutustajal tegelasel Estonia näitlejale öelda niimoodi, et ta oli ise siis sealjuures, kui mängiti seda udume kuningat Veera endaga laseb öelda, et mis mõte sellel lavastusel oli ja kuhu ta välja 500, ma ei tea. Aga seal kõndis ringid, lobikond, haldjaid, hiiglasi ja päkapikumehi ning olid muru. Ei, ja Ülemiste vanake ja Viira ise seisis lava ees ja juhatas meid kestrid, tema silmad särasid. Ja pale hiilgas. Publik istus hiirvaikselt. See oli kõige muinasjutulise muinasjutt, mida me oma tegevuse jooksul püünelt näidanud olime ja samas kõige ausam. See oli meie elu ning sellega lõppes üks aeg üks nõusaid tühjaks pudumäe. Kuningas oli selle põhja ladestunud sade kõige eelneva kontsentraat. Nii et niimoodi võtad tema nüüd omakorda selle kokku. Et lihtsalt pidi üks aegse asjaarmastaja seade aeg läbi saama, saaks tulla uus. Kas vira oma sellist teatrikogemust teatri infot käskis kogumas Peterburist põhimõtteliselt? Nähtavasti läheb Peterburis, aga ma jätsin nüüd ütlemata, sest lihtsalt ei mahtunud ei jõudnud selle, et Vieira ju ka väga jälgis seda saksa teatrit, mis seal Tartus oli. Just sellepärast, et seal käisid Tallinnast ikkagi kutselised näitlejad ja see oli paremal tasemel ja osaliselt ta võttis ilmselt ka oma repertuaari, sealt näiteks selle esimese Peri platsi osa lihtsalt seal nii hirmsasti meeldis. Et ta ise kirjutab oma mälestustes, tal on niimoodi pooleli jäänud katkendlikud mälestused, mis on olemas kirjandusmuuseumis. Ja need on ka avaldatud, kus ta ütlebki, et peale seada ei saanud rahu, et ta käis, laulis, vilistas häid meloodiaid, mis seal olid ja tundis, et ta peab selle ära. Tegemine tegigi? Jah, ikka nii vene kui saksa teater nähtavasti olid siis talle eeskujuks nii palju, kui ta jaksas oma tegemiste kõrvalt seda vaadata. Aga oli ta teate tegemise kõrvalt aega või jätkustel aega ka pere loomise peale. Ei selle katkendi ma jätsin lugemata sealt mälestustest, et Veera jäigi boiks poissmeheks, sest ta lihtsalt ei olnud aega, ta elas ainult teatrile. Tal oli mingi pisikene toakene, kus ka tagumine toa osa olevat täis olnud igasuguseid teatega seotud asju ja veel tema suureks kurbuseks. Teda jälitasid tulekahjud. Just sellel aastal, kui tekkis kutseline Vanemuine, 1906 oli tulekahju selles majas, kus ta elas nii et ka suurem osa tema materjalidest põle sära. See muidugi andis talle löögi, aga tema raugematut entusiasmi näitabki see, et ta tegi peaaegu kuni surma enda tegema, tead edasi seal, kus saia, nendega, kes tahtsid ja oli.