Raadio kaks koolis, täna jätkab jälle Eesti teatriajaloo teemadel. Teatriloolane Lea Tormis, kes võiks olla järgmine persoon, kelle me täna ette võtame? Järgmine tsoon on Ants Lauter ja see on mees, kes elas üsna pika elu ja keda võib-olla isegi nooremad kuulajad on näinud ja sellepärast ma ütlen ära, kus nad võivad näinud olla. Nad võivad näinud olla mõnes filmis ja tõenäoliselt siis kõiki filme, mis nõukogude ajal tehti talle üsna palju rolle, üsna suuri Pole enam näidatud, aga võib-olla inimesed teavad Leida Laiuse head filmi mäeküla piimamees, kus ta mängis parunid. See oli suur roll ja mida kindlasti minu meelest teatakse, see on Lauteri roll. Filmis mehed ei nuta. See kepiga vanahärra, kes väga energiliselt ja aktiivselt seal tegutseb. Nii et kui ma räägin nüüd noorest lautherist, siis vähemalt midagi ehk tuleb silme ette. Niisiis, Ants Lauter oli kümmekond aastat noorem nii Paul pinnast kui Theodor Altermannist. Ja kuna ta oli ka ilmselt siis tugevama tervisega elasta kauem, ta suri 1973. Nii et ta jõudis kaasa teha suure osa Eesti ajaloost ja eesti teatrist. Teatriloost. Lauter oli maamees, nii nagu paljud selle põlvkonna Eesti tööinimesed ja pärit kani sugusest erksamast perest, see oli Velise vallas Mäe talust sündis. Tal oli mitu õde-venda, isa oli ka niisugune aktiivne tegelane külas ja pani siis selle noore Hansuda, oli Hans, kuigi kõik hüüdsid tantsuks ja hiljem ta eestistas oma ametlikult nime. Antsuks. Panin ta siis peale kohaliku kooli õppima veel ministeeriumikooli, mis oli juba natukene suurem haridus. Ja pärast seda veel läks ta linna ühte kaubanduskooli, kus ta siis sai mitmekülgse hariduse. Tallinnas. See oli vist siis ainuke niisugune intellektuaalne elukutse, mida sai õppida, kui ei olnud võimalust ülikooli või kuhugi kõrgemale minna. Ta õppis ka raamatupidamist ja kõiki niisuguseid kantselei vajalikke asju ja töötas hiljem Tallinnas Mayeri vabrikus just kontoritööd, Dajana. Aga teate maigu sai ta suhu juba noore poisina. Ta nägi mitmesuguseid asjaarmastajalik teatrietendusi, mis talle väga suurt mõju avaldasid. Ja tahtis ise ka teatrit teha ja siis seal kantseleis seal olid tema kolleegid olid enamasti sakslased, kes mingis saksa seltsis siis ka mõnikord tegid, nii et nendega koos esines saksakeelsete kupledega näiteks. Aga see ei olnud see, mis ta oleks tahtnud. See, mis ta tahtis, oli Estonia. Sellepärast, et ta hoidis oma palgast, mis oli noh, päris korralik sel ajal, kui ta saaks käia võimalikult palju seal oli veel vana Estonia siis jätkunutele korralikuks piletiks rahaga ta käis rõdul ja ütles, et, et ma siis ei söönud sepikut, sõin leiba, et see oli odavam ja et ma saaks ikka teaks kõikjal Avadot sealtal kõik pinna ja Altermanni vaimustus tuli ja ütles, et ma käisin neil tänaval järel. Ja et ma käisin isegi pinna ukse taga. Mitu korda aga ei julgenud koputa tõstma, tahtsin välja mõelda, kuidas ma saaksin Estoniasse. No see oli veel vana Estonia aeg. Ja nüüd tuleb üks kiri. Selle kirja on kirjutanud Karli Ungholtz, kes sel ajal oli Estonias hüppa näitejuhina. Paul pinnale kirjutanud maikuus, nagu praegugi 1913. Ja kiri on selline, armas Paul, käisin eile Kohilas, sain seal Altermanni ka kokku. Kohilas mängiti neli päevaks näidend ja vaatasin, ehk leiduks mõnda noort tegelast seal meie jaoks keegi Lauter 19 aastat vanakaubanduse kooli lõpetanud, ütelnud Mayeri vabrikust Tallinnas kontoris 48 rublase kuupalgaga. Mängis Arnoldi osa. Leidsime mõlemad teoga tähendab Altermanni ka, et ei olnud suurt vigagi ja võiksime tarvitada 35 rublase kuupalgaga. Kui taga meie inspitsiendi kohani samuti oma peale võtta läbinspetsentsee, kes korraldab kogu seda lavatagust. Asja organiseerib. Mille koha jaoks meil tingimata ühte jõudu tarvis läheb, mis sa arvad? Nähtavasti pinna arvas positiivselt sellepärast, et see oli ju juba uue Estonia maja ehitamise aeg. 1913 suvi sügisel avati. Ja nad otsisid omale trupi. Otsisid uusi inimesi juurde ja me näeme sügisel juba juba enne avaetendust, Lauter On Estonia palgal, ta ütles, et isa peaaegu neetis mu ära. Sest kuidas üks korralik talumees saab aru, et sa lähed hulga väiksema palga peale mingis kahtlases elukutsesse, kui sul on korralik töökoht ja haridus käes kõik. Nonii, aga nii on nad kõik teinud, kellest teatris midagi sai. Ja enni ta algas. Altermann tegi temaga mingeid nii-öelda järeleaitamisproove natuke, sest seal asjaarmastajate hulka ta oli saanud mängima tänu oma vanemale vennale, kes oli kooliõpetaja, tegi siis Kohilas teatrit parajasti sel ajal ja kutsus siis Antsuga sinna mängima. Nii et kõik on üks suur juhus ja kohe saab valmis uus Estonia. Paari sõnaga oli juba juttu eelnevate näitlejate puhul, kuidas avamine käis ja kuidas selle elekter ära kadus ja sellest hoolimata kõik oli väga pidulik ja vahva. Aga eriti keeruline oli see avamise värk siis noorele Ants Lauterile endiselt ikka üheksateist-aastasele poisile kellele oli antud üks väike, aga oluline roll, kes Hamletit teab, on üks niisugune roll Fortimbras. Kes on Norra prints, kellel on mingeid vanu tava õigusi siis Taani troonile ja kui Hamlet sureb lõpus siis läheb kuna parajasti rohkem seal Lauter Estoniasse, kohe tuleb peale esimene maailmasõda, kohe tulevad need keerulised ajad, kus on juba selge, et Altermann, haige, kus pinna läheb vahepeal Venemaale mängima. Juugalt läheb Endlasse. Juhatus loobub teatri toetamisest, näitlejad oma käe peal rabelevad edasi ja juba haige Altermann loodab väga Lauteri peale diska minna. Jonka olnud ikka koos endasse. On säilinud Altermanni kiri, kus ta palub tal mitte minna. Ja Lauter jääb Estoniasse, kuigi tal ei ole veel peaaegu mingeid kogemusega oskusega ilmselt tema organisaatori vaim ja niisugune vastutustunne paistavad juba silma samuti näitleja eeldused, et Altermann tõesti. Naljakas teatris on niisuguseid sündmusi, mis kõlavad peaaegu nii, nagu nad oleks välja mõeldud. Tähendab, ta juhendab Lauterit ka näitlejana lautele täitsa kogenematu veel. Veel haigevoodis olles juhendab ta lautherit, kuidas üht või teist rolli peaks mängimast. Laudteel peab ta hüppama repertuaari sisse seal Jungol, see asemel näiteks ta mängib pisuhännast Sandrit. Ja vahepeal on ainult see hull asi, et Lauter mobiliseeritakse väkke, ta vastavas vanuses jõuab kätte tema aed. Ja 1915. aasta alguses laudtee mobiliseeritakse. Ja jääb siis oma viimasteks elu kuudeks peaaegu täiesti üksi Altermann kogu seda asja juhtima. Õnneks pääseb laudteel korraks veel. Tagasi sõjaväest külla Estoniasse ja siis tõesti juba surivoodil nad veel räägivad Altermanni ka. Ja ta lubab tulla Estoniasse tagasi. Ta oli ju täiesti kogenematu, nagu ta ise meenutab, sel ajal just Karl Menning oli parajasti Tallinnas teatriarvustaja ja Menning, kes oli väga range, kuigi heatahtlik, kõik heitis ette tema liikumise ja lavakõne igasuguseid hädasid ja hoi hoiatas teda kunstlikkuse eest, käskis püüelda lihtsuse ja loomulikkuse poole. Aga Lauter on juba Krasnaja esse loos ja läheb varsti rindele. Nüüd juba järgmise 1009 16. aasta märtsis, laudteel saab haavata, on vahepeal Moskvas laatsaretis, siis saadakse jälle rindele, saab seal mürkgaasi, mis teatavasti kasutati. Ja kogu see asi muide mõjub väga tähele peale ta kaotab oma ilusa kõlava hääle. Ja hiljem hulk aega siis töötab nii, et ta saaks selle järelejäänud häälega ikkagi väga veenvalt tegutseda. Ja viiakse siis peale paranemist uuesti jälle tagavarapolku ja on üks niisugune väike linn, Volhovi äärne Novgorod. See ei ole mitte see Novgorod, mida me paremini teame. Ja seal on polgu, tead. Ta on tagavarapolgus, järelikult sõdurid tegutsevad seal teatis laudteel mängib ka seal. Ja siis, kui tuleb 1917 ja kogused tsaari sõjavägi hakkab ära lagunema. Ta saab erru ja ta jääb mängima siis sinna Novgorodi linnateatrisse juba võtab sealt naise kuulsa vene provintsi näitleja Nilmerjanskitud. Tere, Maria, Merjanskaanil sünnib väike laps. Ja ta jääb sinna. Mängib kohutavas tempos, sest võrreldes Estonia tempoga olid sealsed tempod veel hullemad. Seal tehti lavast valmis, mõne päevaga peab arvestama. Provintsi näitlejatel oli oma kindel niiskunud repertuaarivaru olemas, mida nad mängisid mitmel pool. Suur maa, palju teatreid, mõnel nüüd oma tipprollid, mida käis lihtsalt igal pool mängimas. Nii et paari päevaga ju pandi uuslavastus kokku ja laudel jäi mulje, et nii tehaksegi. Et ta ise on hiljem tagantjärele öelnud, et see mängulaad oli teistsugune kui see, mida Altermann oli õpetaja. Tänud vene provintsiteatri mängulaad, seal oli palju tundmust narmasteks käristamist, nagu säiksper nimetab koolidraama, sai ikka karvu kistud, käed olid rusikas, kõik läks suure jõu ja pateetikaga võis teinekord isegi nutma hakata. Mulle paistis, et see, see päris õige teater ongi. Ja kui ta ei oleks Eestisse tagasi, on, siis me ei tea, mis tast oleks saanud, aga muidugi ta tõmbas Eestisse ja kui 1918 on juba eesti Waba riik, küll vabadussõda, aga riik kuulutab välja, et kõik eestlased tagasi tulla, see niinimetatud opteerumine paljud tulidki. Siis ta võtab oma naise ja pisikese poja ja tuleb tagasi Eestisse, sest peale kõige muu on Venemaal sel ajal ka juba suur nälg ja neil on väikse lapsega raske toime tulla. Ja muidugi kohe Estoniasse Juncoldson tulnud vahepeal Estoniasse tagasi. Sest Altermann on ju surnud ja Juncolts on väga õnnelik, et tuleb talle abiväge. Ja siit algabki nüüdse Lauteri pik Estonia periood ja tegelikult ta ongi põhiliselt Estonia näitleja, kui ta on olnud kusagil mujal väga lühiaegselt, siis ei ole olnud päris tema oma vabal tahtel. Võib-olla tasub veel rõhutada ka seda, kas nüüd saatesse mahub või mitte. Et üldse huvitav on see Eesti Näitlejate patriotism, sest selle põlvkonna näitlejad kõik, kellest me oleme seni rääkinud, kaasa arvatud ka Lauteri hilisem valk partner ja, ja Altermanni partner sna Vilmer kes sai Moskvas teatrihariduse ainukesena sellest põlvkonnast. Kõik kui kutsuti, et Estonia vajab, nad tulid, kõik jätsid oma head lepingut pooleli ju ka pinna puhul oli sellest ja nad ikkagi tulid tagasi. Kuigi nad olid võimelised mängima nii vene kui saksa teatris, mida nad ka siin kohapeal kohalikest truppidest mõnikord tegid külalistena. Nii et mingi patriotism oli ikkagi olemas sel ajal, kuigi siinsed tingimused, palju kehvemad. Nii, Lauter oli Estonias ja oli ära tegelikult sellel varasemal ajal ainult ühe hooaja, see oli hooaeg 1926 27 kus ta oli ära protesti märgiks, ta oli siis juba tõusnud draamarühmajuhiks. Ja nagu see sageli juhtub, kippus operett võimust võtma, sest seltsis valdavatele sama häda, mis oli Menningu omal ajal Vanemuises valdavatele, ärimeestele, kaupmeestele, Estonias oli see eesti jõukam kiht Estonia seltsis. Melts loomulikult opereti kergem virtuaalrohkem ja hakati rääkima, et operett peabki teisi žanre üleval ja sel ajal oli juba riigi toetus kahekümnendatel aastatel. Tegelikult see läks opereti peale, kuhu ta ei oleks pidanud minema, kuna teater oli ju, kas see on sama probleem, mis praegu muusikaliga? Et muusikal peaks ennast ise üleval pidama, kui ta on teatris, siis langeb talle ka osariigi toetust mida nii-öelda lõbustusrepertuaar tegelikult ei vaja. Ja siis ta läks ära ja ütles, ta tuleb tagasi siis, kui see rumal kavatsus ühendada opereti ja draamatrupp, kuigi draama omad tegid operetis kaasa loomulikult pinna ja kõik teised aka lüüa need trupid kokku, see oleks tähendanud sõnale vastse hääbumist tõenäoliselt. Et kui see Äramutakse, siis ta tuleb tagasi ja ta oli sel ajal repertuaaris juba nii tugevalt sees, nii oluline lavastaja. Et üsna kiiresti see juhatus, veendus ta vahepeal, seal lavastas draamat siis ja lavastas Endlas. Ja ega temal tööpuudust ei olnud, et nad ilma lautherita ei saa. Ja kutsusid ta tagasi ja tõesti tänu sellele jäi nagu Estonias see toimumata, mis toimus Vanemuises Täpse nakkuse Menningu lahkumine oli selle kergema repertuaari üle võimu pärast. Ja kahekümnendat aastat olid sellised otsingulised kogu Eesti teatris ja kuigi Estoniat peeti vanaks teatriks juba, mis on muidugi koomiline, et me praegu mõtleme, kõik need teatrid olid nii noored veel naga oli tekkinud juba uusi tüdrukuid, päikeseigasuguseid, uusi ism küll ekspressionismi, küll sümbolismi, küll Impresse, siis me kõike hakkasid katsetama, milles meie olime muust Euroopast natukene maha jäänud. Siis muidugi Estonias üks kamp nooremaid näitlejaid, Lauter kuulub ka sinna juba otsapidi juba draamajuhina, esialgu, kui küll Kunigarlyunchaltson elus on ta ainult lavastaja ja siis juba niisugune juhtiv näitleja kes mängib väga suuri rolle. Aga tal on oluline positsioon, ta kuulub ka nende uuendajate hul, ka kes hakkavad juba tegema niisukust põnevamat uuemat repertuaari, mis võib-olla publikule esialgu on võõram igasuguseid Ekspressionistlike katsetada, tõsi. Kus siis teater on? Teatraalsemme tehakse igasuguseid trikke. Vaatan kohe, eks ma saan, oli ka see, et need Expressen istlikud näidend olid ka sellised ühiskonnakriitilised, sotsiaalkriitilised, nad olid sõjavastased enamasti ja püüdsid kaitsta seda väikest ja ja koormatud inimest ja olid abstraktselt humanistlikud, aga neis oli niisugune oma oluline teema selle aja jaoks. Laudteel on vahepeal käinud õppimas ka Lääne-Euroopas ja töötama oma häälega, mis oli kasu neist igasugustest dismidest, need veensid näitlejaid, et on väga palju vaja töötada oma häälega, oma liikumisega ja kõigi selliste väljendusvahendit ega, sest see teater eeldas suuremat liikuvust, igasuguseid väliseid kujundusvõtteid ja hääle mitmesugust kasutamist ka niisuguses meloodilises plaanis lihtsalt mitte ainult sisu edasiandmiseks. Ja see sundis enda kallal töötama ja Lauter ka Lääne-Euroopas ta püüab õppida, just võtab isegi sealt hääleseade tunde eni nagu pinnagi oli seda teinud. Ja ütlebki, et see ääretu otsatu hingepuistamine, mis tal vene teatist kaasa tuli, et see juba hakkab asenduma selliste kontsentreerid tunnetega, mida hoitakse vaos ja siis ainult pursatakse võib-olla korraks välja, mis ongi jõulisem. Ja huvitav on see, et Lauteri Tiprollide hulgas sel ajal hakka nimetama nende Ekspressonistlike tükkide nimest enamasti saksa keelest tõlgitud. Sest nad praegusele inimesele midagi võib-olla ei ütle. Küll aga ütleb, et ta tegi seal kõrval ühe üdini realistliku rolli ja see oli Kitzbergi Püve talus niisugune külatükk, kus on üks talu peremees, kes tahab oma suurt hulka tütreid kasulikult mehele panna. Ja laudteel mängis seal niisugust vanapoisist sulast jala ka jaanikel oli natukene kogutud raha. Aga kes nüüd saab võimaluse abielluda, siis ühega peretütardest, kuigi kaasavara kaasa ei tule, aga antakse talle üks tükikene oma maata, saab oma hütikeseid teda. Ja see eestlase igavene unistus oma toa ja oma tare järele. See oli nii tugevalt seal välja mängitud ja laudteel ütles, et Ta tavaliselt ei kasutanud prototüüpe, aga nüüd ta võttis eeskuju oma koduküla mõnest niisugusest mehest. Ja seda rolli mängis ta terve Eesti eelmise Eesti aja läbi. See oli kogu aeg Estonia repertuaaris ja öeldi, et see on niisugune sauna suitsulõhnaga ja täiesti ehtne selline talupoeg ja samal ajal teatraalselt mõjuv sest Estonia stiili juurde käis enda laudteel on hiljem ka öelnud, et teater peab elust lähtuma, ka teater ei ole elu ja sellepärast peavad kannad ikka natukene maast lahti olema. Niisugune kujundlik väljend tähendab, et ta valib elust sellised teatraalselt. Eriti väljendusrikkad, vahendid, see käis Estonia stiili juurde. Ja Lauteri selleaegsetest modernsetel lavastustest oli kõige kuulsam ka üks saksa tõrjerns tolleri näidend massina hävitajat mis põhineb ajalool inglise, sellist tööliste võitlusele esimeste tööstuslike masinate vastu, mis võtsid neilt ära töökohad. Ja siis nad ei osanud muud teha, kui nad nägid vaenlasi. Nendes masinates hakkas neid lõhkuma. Aga tollel on selle toonud kaheksa kaasaegse sellise ma Mašinaalsuse temaatika kriitikana ja, ja inimese Masina osaks muutmise kriitikana omakorda. Ja Lauter lavastas selle väga efektselt. Lavastus kõneles abstraktsetes üldistustes individuaalsel konkreetsel oli vähe ruumi, see oli üldse ekspressionismi oma, need seal ka kõik tegelaskujud kandsid niukseid suure tähega üldnimesid seal poeg ja isa ja ja peremees, umbes selliseid, neil ei olnud konkreetseid nimesid. Teatraalselt žestid, eriliselt rõhutatud kõne, efektsed liikumisrütmid ja nende vaheldumisi, et see kõik oli alistatud sellisele üldideele. Ja oli väga palju on niisugust liikumist, mida varem ei tuntud kõigis neis ekspersonistlikes lavastustes, need Lauteril veel ta kasutas näiteks saalist tulemist, noh, asju, mis meile nüüd on juba jäljetult võtavad. Selleaegses teatris olid väga harjumatult näitlejad võisid minna kuskile rõdule, sealt midagi hüüda. Siis nad liikusid läbi publiku, tulid orkestriruumist ja kõik see oli harjumatu ja hoopis teistmoodi teatraalne, kui see vana teatraalsus, vana romantiline Estonia ja Lauter toki juba sel ajal kujuneb välja selliseks lavastajaks kes teeb valdavaks Eesti teatris juba lavastaja kunsti, sest Menning ei jõudnud seda veel üldiselt teha, ta ainult näitas, et see on võimalik. Niisuguse lavalise terviku ja ansambli kujundamine. Aga Lauterile teeb sellest samast suurte näitlejat teatrist 30.-te aastate lõpuks teeb ta ikkagi väga tugeva lavastaja saati ja tekitab seal niisuguse suurte näitlejate tähtede ansambli võiks nii öelda, mis tundub olevat vastuolus, aga see on võimalik, vähemalt siis, kui on vähe tegelasi laval. Et igaüks on omaette tähti ja samal ajal on väga tugev ansamblimäng. Aga muidugi selleks läheb aega, see on tal pikk teatritöö. Vahepeal jõuab ta ise Fortim fraasis siis hambletini Jungolts, kes veel on draamajuht lavastab 1923, Hamlet, D ja nüüd Lauteri, ütleb, et muidugi tal meeles Altermann. Aga ta kujundas siiski oma Hamleti vastavalt endale, tema Hamlet oli noh, ütleme natukene Kainime intellektuaalsem ta ei olnud võib-olla niisugune tundehell unistaja niivõrd kui lihtsalt üksildane näitleja ja üksildane mõtleja tõeotsija. Ehk ehk rohkem ja hiljem ta mängib ka kahekümnendatel veel otello ise lavastab ja mängib seda ta hiljem ütles, et see oli minu häbitegu, aga seda oleks olnud väga huvitav näha. Sest ta tegigi Dello olles ise küll noormees, ta tegi ta niisuguses Ekspressionistlikus laadis. Tal oli küll seal mingisugune eksootiline tiigri samm välja kujundatud ja siis mingit rütmi, millega ja žestidega žongleerimise. Ja kuna me ei ole näinud, siis me ei tea, missugune see oli, aga hiljem ta ütles, et ta ikka tegi rohkem vigurit, kui asi väärt oli, sest noh, võib-olla koguse hotello problemaatika oli noorele mehele veel natukene võõras ja niisamuti läksid tal veel mõned rollid mida ta ise tagantjärele ütleme, eks elanud rakk, niisugune ilus kostüümi näidend natukeselt musketäride ajast umbes aga väga tõsise sisuga värssnäidend lautele ütleb, et selle trump pistsime lihtsalt maha, sest meie jaoks oli nii tähtis, seal oli palju vehklemist. Vehklemine oli tähtsam kui see värsstekst, mis tegelikult käis koos vehklemisega ja oli väga oluline. Nii et neid asju ta hiljem ise häbenes, aga sel ajal või siis nüüd väga huvitavad olla vähemalt noorem Teie jaoks. Aga laudtee ütles ka, et ega see laiem teatrikülastaja, tema eelistas Püve talu ja siis Kitzbergi neetud talu hilisemad näidendid ja ja muidugi paljud võtsidki ainult opereti. Nii et tekkis nagu ikka teatis, niisugune keeruline olukord, sest 1925 sureb Jungold seal auterist saabki nüüd draamajuht. Ja ta peab kindla käega selle ikkagi veel natukene oma asjaarmastaja likes nõksudes kinni oleva teatri vähemalt osa inimeste puhul peab viima ühised distsipliini alla ja kujundama sellest ühtse kunstilise kollektiivi, kus tähed enam eriti tervikust välja ei hüppaga. Ja siin on nüüd väga tähtis, et ta mängib väga palju olulisi rolle ta üldse on ka samal ajal, kui ta juhib draamat ja palju lavastab, on ta ise ka tippnäitleja ja koos Erna filmeriga. Nad mängivad terve hulga niisuguseid partneri rolle läbi terve nii Eesti kui välisdramaturgia keda võib-olla teatakse, nad mängivad laureaat ja piibelehte pisuhännast Sisofeliate Hamletit, kes teemana teod Tšellot jälle Vilde tabamata imes Eeva Marlanditele osalepit siis Tammsaare, Juudit, disJuudit, Diablo, Värnest ja nii edasi tähendab terve hulk selliseid suuri rolle ja nemad kujundavad stiilisesterna. Filmer oli Moskva kunsti seate kooli ikka tõesti üks sel ajal peaaegu ainsad, kes oli saanud niisuguse regulaarsema hariduse ja oleks ka võinud Moskvasse jääda, aga tuli, kui Altermann kud tagasi Eestisse. Ja tema siis kujundas rohkem seda kalauthelis laudteel on seda tunnistanud seda süveneva sisemist inimest, et ei jääks ainult väliste efektide peale see asi. Nii et nende partnerlus määras, hakkas määrama seda Estonia kujunevat stiil ja oli selles mõttes väga oluline. Aga Lauteri tohutu töövõime töövaim muidugi maksab ka väga palju, sest tol ajal oli üks niisugune teate, ankeet Estonial endal ja seal oli üks küsimus, mida te teete teatritööst vabal ajal ja noh, igaüks rääkis oma hobidest või mis tal seal olid. Lauther vastab tööd enda kallal ja see oli tõsi. Nii oligi. Tähendab, tal oli metsik töökoormus, aga kui vähegi võimalik, oli, siis ta ikka kusagilt midagi õppis, luges, tõlkis, tegi kõikvõimalikke muid asju ja ka 1900 kolmekümnendatel, kui niisugune juba vaibub, see suur 20.-te katsetamise hoog, on ta koormus ikka endiselt väga suurte, juhib endiselt draamatrupi lavastajaid, eriti sinna juurde ei tule. Sest silda kleezer, kes kasvab ka väga heaks lavastajaks, sureb varakult ja teised ikkagi lavastavad ainult aeg-ajalt ta teeb ikkagi veel Pereise ka samal ajal paralleelselt küll Nõukogude Liitu, küll Poolasse, küll Rootsi, Norra, Taani, Inglismaale ja püüab seal, et õppida ühe hooaja, peaaegu on ta Berliinis ja vaatab seal palju teatrit ja käib ka jällegi võimalikult tundides, kus, kus saab, et midagi juurde õppida. Ja üks vene näitlejatest, kes talle kõige lähedasemaks osutunud sel ajal on kuulus Mihhail Tšehhov kellest nüüd tänapäeval on välja antud ka eestikeelseid raamatuid ja keda ka meie praegused noored teatritegijad peavad üheks väga oluliseks autoriteediks tema teooriaid, mis natukene erinevad Moskva kunstiteatristiilist plaga, teatraalsemad ja Lauteri ütleb huvitava asja, sest kolmekümnendatel jõuab kätte aeg, kus hakatakse tõsisemalt mõtlema selle nii-öelda oma teate või eesti teatri peale, et mis siis eesti teater nüüd on mille poolest ta erineb, mille poolest eesti karakter erineb teistest karakterid, sest see, mida juba Menning omal ajal püüdis rõhutada ja rääkida nüüd kui see teater on saanud professionaalsemaks ja proovinud läbi kõik võõrmõjud ja välisrepertuaari palju mänginud, nüüd On loomulik, et tuleb tagasi ringiga see tahtmine välja selgitada. Meie siis päriselt on ja mida me peaks siis tegema ja mängima. Ja Lauter toob eeskujuks poola teati, ta ütles, et kõige parem teated, mida ta on näinud, on Poola teatel. Tuletan meelde, et meie sõja nüüd teise maailmasõjajärgne teatriuuendus õppis ka väga palju poole teatrilt. Nii et midagi seal on. Ta ütleb, et Poola näitlejatel on slaavi tõug ja slaavi tõuteatri veri aga nad täiendavad seda suure osavusega prantslastele laenatud peene maitse ja vormiga. Ja see on õige, see on õige ta nüüd ma ei ole enam näinud. Lauter lavastab Shakespeari sel ajal küll rohkem võib-olla komöödiaid kui tragöödiaid kolmekümnendatel aastatel ja need õnnestuvatel ja Lauter eesti autoritest just kuna ta leiab, nagu Menning, et ikka Eesti materjali peal saab see eesti näitleja päriselt kasvada. Tuleb üks uus autor ja väga populaarne Hugo Raudsepp ja Estonia hakkab igal hooajal mängima, avab hooaega sageli just raudseppa uue näidendiga. Teised teatrid mängivad ka. Aga Estonia kõigepealt ja laudtee on sageli just see lavastaja ja siis tal on veel kolmekümnendatel mõnes hästi huvitavad lavastused, näiteks sakslastelt Bresti kolme krossioon per, mida on meil ka nüüd tehtud mitte väga ammu linnateatris. Ja Lauter ise mängib siis seda röövlipealik, Mäkitseda, härrasröövlit silindris ja peenemate sidemetega mitte ainult kuritegelikkus, vaid ka siis selles tegelikus maailmas. Ja see on väga huvitav lavastus, väga preestlik, lavastus võiks öelda. Sest ta on ka Saksamaal näinud plastiteatrit. Ja siia lisanduvad veel, ta lavastab uuesti või saab, nagu täiendab ja, ja uuendaks seda Estonian igavest Pisuhelne lavastust, mis ka kogu aeg repertuaaris on. Kuigi mõned osalised vahelduvad. Ja siis on tal üks väga populaarne roll, mida ta ise väga armastas, on Kreutzwaldi roll Artur Ratsoni näidendis laulu isa ja kirjaneitsi, kus nad siis Erna filmeriga mängivad, Kreutzwaldi koidule. Ja seda ta ütles, et, et seda peab mängima nii, nagu oleks ausamba püstitamine meie rahva kõige parematele inimestele. Tegelikult nad mängisid väga südamlikult, mitte pateetiliselt, see oli niisugune intiimne näidend. Ise ta hiljem ütles, et võib-olla seal oli melodraamat kismi laval, aga see oli neile väga lähedal, nii et nad kandsid stseen ja sellest, et mõnikord ka niisugustel aktustel ja kontsertetendustel ja kuhu see sobis. Siis väga huvitavaid niisuguseid teoreetilisi aluseid saata käies Nõukogude liidus sel ajal ta satub sinna veel 30.-te alguses, kui ei ole veel kinni pandud. Stalinliku kultuuriametnike poolt Meerholdi teatrit, Tairovi teatrit, ühesõnaga kõiki neid võimsaid teati suundumusi kunsti teatri kõrval. Mis sel ajal olid, ta näeb need kõik ära. Ja leiab sealt väga palju enda jaoks oluliste leiab sealt ka oma märksõna. Panso õpetajalt muidugi tuli hoopis hiljem oli üks niisugune kuulus näitleja, lavastaja bow, kes hiljem õpetas teatrikooli spantsud leiab temalt niisuguse too enda tegevusele, et inimene ei pea olema mitte ainult intellektuaalne, mitte ainult emotsionaalne, vaid kõige tähtsam on erutus mõttest. Vot see sobis Lauterile, kuna laudteel oli niisugune tatar, intelligentne näitleja. Ja lähtus võib-olla ka rohkem, sest kui ütleme, pinna lähtus mingist hetke improvisatsioonilist emotsioonist ja oli selline ümar ja pehme ja ja valmis iga asjaga kaasa minema, siis laudteel oli mõistuslikum juhtivam, kuna ta oli hea lavastaja. Ise Pisas küll ennast ainult näitlejaks. Ja talle sobis väga see, just et näitleja peab erutama mõttest ja sealt tuleb ska emotsioon. Sealt tuleb ka tunne, et kõik kaasa. Ja Lauter on ka esimene, kes hakkab tutvustama Eestis Stanislavski raamatut, mis tuleb tema kätte inglisekeelse väljaandena seal selle ajale väga iseloomulik näitleja töö endaga mida praegu jälle uues tõlkes hakkame välja andma, see on niisugune näitleja, piibel ja Lauter tõlgib seda inglise keele kaudu ja tutvustab teistele hiljem siis Voldemar Mettus teeb juba tõlke ja pärast sõda Felix Moor juba täielik oma tõlke aka Lauter oli esimene, kes alustas, sest seal näitlejale väga vajalik, ükskõik mis stiilis ta mängib, aga tunda seda põhja, kuidas inimese loomust arendada selleni, et ta loomupäraselt saad näidelda. Ta ütleb, et näitleja ei tohi iialgi, kaotades on mind juba Lauteri tekst, sest peale seda Stanislavski tutvumist Ta kirjutab paar niisugust artiklit, Anne ja töö ja mäng ja kunst, vot niisugust kaks artiklit. Ja ütleb, et näitleja ei tohi kunagi eluga ja kaasinimestega sidet kaotada. Ja ainult sel teel saab lavale anda täisverelisi inimesi. Kõige mustemaski südames on oma päikesetera ja kõik õilsamaski hinges omadega Musta. No see on see stay Sovski tuntud, et kui mängid halba inimeste otsi, kus ta on hea ja ja vastupidi, et inimene ei oleks ühene skeem. Ja ütleb ta ka ühes oma artiklis nihukesed kuldsed sõnad, et meisterlikkus nõuab meistrilt pingelist ja vahetpidamatult tööd enda kallal. Selleks, et meistriks saada ja pärast meistriks jääda Anne üksijaid meistriks lihvimata teemant pole veel briljantanne, nõuab pidevat hoolt ja arendamist, muidu ta roostetab ja muutub muuseumlikuks väärtuseks. Ja siis selle eesti aja lõpuks ongi siis Lauter kõigepealt kujundanud Estoniast sellise tõesti juba nüüd professionaalse teatri, kus need mitmesugused asjaarmastaja Likud kõrvalekaldumised inimeste eetikas ja ei ja ka plaadis on juba enam-vähem kadunud. Ja loomulikult inimestele võib-olla alati ei meeldi, kui raudset distsipliini peetakse, sest autor oli raudselt distsipliini mees, tema oli see, kes pinna saatis korraks lavalt ära, kui pinna purjuspeaga proovi tuli keskäratada Estonia seltsi juhile jaan linnamäele, kui see proovi ajal tuli kasukas ja mütsiga lavale röögatas, et koheselt minema, müts maha, lava on püha koht. Linnamägi ehmatuse läkski. Nii, et tema fani mingisuguse, hoopis teise mentaliteedi, tõelise nihukese, kutselise professionaalse teatrimentaliteedi maksma. Siis tuleb nõukogude aeg. Lauter on küll enne seda just 1939 viimasel hetkel loobunud draamajuhi ametist, teadmata küll, et midagi sellist tulemas on, aga tal lihtsalt silmad jäid haigeks ja tal oli väga raske, ta ei saanud enam nii palju lugeda, kui ta oleks tahtnud ja tuleb Andres Särev töölist väetist lavastajaks. Lauteri jääb ainult näitlejaks, mida ta oli alati unistanud. Ja nõukogude ajal on see talle kasuks, sellepärast et ta on esialgu väga kõhklev neis nõukogude aegsetes raamat, sest ta isegi räägib sellest, aga ta ei rõhuta seda nii väga, sest Lauter oli ikkagi selle esindusteatri Estonia niisugune juhtia väga härrandlik näitleja, kuigi ta talupojaveri jäi talle kõik alles, ta oli inglise klubi liige ja, ja selline noh, ühesõnaga härrasmees ja tal oli väga võõras kõik see, mis tuli, kuigi Vene teater oli talle alati meeldinud ja nõukogud, teater. Ta turistina vaatus oli talle väga meeldinud. Nii et selles mõttes seal probleeme ei olnud, aga tal on ilmselt väga hea meel, et ta ei pea lavastama. Ta mängib suuri rolle edasi. Aga ta ei lasta ja siis juba algab kohe sõda. Ja Lauteri ja pinnasellest. Ma rääkisin pinna puhul, kui reservohvitserid mobiliseeritakse pinna võib-olla kui vanem oleks võinud ka maha jäänud. Vaevalt teda oleks. Kuigi keeruliselt, aga seda lugege juba ise kusagilt mälestustest, kuidas ta läks, aga laudteel kui kohusetundeinimene ja suhteliselt noorem Estonia oli mobilisatsiooni punkt parajasti nende kunstiinimeste jaoks ning kontsertsaali põrandal Lauter magas oma viimase öö enne ärasõitu ja läks laevale. Ja nüüd on niimoodi, et Lauter osutub olema nõukogude tagalas. Õnneks ei satu tema küll, nagu ka pinna neid vanu mehi ei saadeta sinna töölaagrisse, kuuleb enamus noori Eestist mobiliseeriti tulid tükiks ajaks ja väga paljud seal surevad nälga, raskesse töösse ja haigustesse. Lauter satub ühte sovhoosi iv, telli sovhoosi ja ütleb, et ma ise ei osanud leida omal mingit rakenduste, mõtlesin külma maatööga ikka hakkama saanud, satub hobusemeheks, et seal oli üks väga ilus hobune seal ja, ja tegi maatööd natukene aega ja sai ka sellega toime. Stahli lõpuks maamees siis vahetavad pinnaga kirju, pinna on hoopis kusagil mujal ja lõpuks tuleb siis sellesama aasta 1941. Detsembrist tuleb sõnum, et luuakse Eesti Kunstiansamblit. Kes siis selleks ajaks on vist otsustatud, et siiski tehakse mingeid Eesti väeosad algusse ei julgetud ju neile relvi anda ja on vaja inimesi, kes neid siis teenindaks ja ühtlasi ka koondada kokku neid Eesti kunstiinimesi, kes on siis ühel või teisel teel sinna tulnud. Et need siis alles hoida tulevase teatri jaoks niisugune kavatsus oli. Ja seal siis saavad küll kirjanikud, kunstnikud ja muusikainimesed. Lauter hakkab juhtima nende ansamblite draamarühma, loeb seal sõjaväelastele eestlastele väga palju kalevipoega, see oli tema niisugune lemmikrepertuaar ja kirjutab isegi paar lühinäidendit. Ta lavastab seal ja mängib ka ise nii palju, kui seal selliste ringi rändamist pealt lavastada saab. Igal juhul. Ta leiab ennast uuesti ja kui küsida, et kuidas siis iseseisva Eesti teatri juhtiv härrandlik näitleja, kuidas temast sai siis nõukogude rahvakunstnik, aga mis ta oleks pidanud tegema? Ta läks ikkagi selle töö peale, mis oli talle kõige lähedasem ja tegi seda hästi endiselt. Ja küllaltki varakult tuleb, see draamarühm jõuab Eestisse kõigepealt Võrru, aga enne seda on nad käinud kroonlinnas. Nad on otsinud Kroonlinna kalmistul üles Koidula haua, sest noh, eesti ajal ei pääsenud sinna eriti ligi ja sealt on nüüd päritsejat, hiljem toodi Koidula sealt ära ja maeti siia ümber mille ümber on siiamaani vaidlusi, et kas see oli õige, aga lähtuti sellest Eesti muld ja Eesti süda ja ja leiti, et Koidula ikkagi tahab siin eesti mullast puhata, kuigi ta pere jäi sinna. Aga nii ta nüüd on. Ja jõuab siis Lauter Võru kaudu, kus nad ka juba annavad oma rühmaga etendusi juba eesti publikule. Infot Tallinna tuleb mööda Narva maanteed jõuab Estonia varem Teie juurde. Estonia oli olnud tema elutöö ja laudteel on 50 aasta on natuke juba üle 50 ja temale väga iseloomulik on see, et noh, esimest masendust ei tea paljud nüüd Pealtnägija nüüd hakkas, siis ta ütleb, et pole midagi ehitama uuesti üles, sest no laudtee ainult niimodi saigi öelda. See ei olnud muidugi tema ehitada, aga õnneks see otsus siiski tehti. Ja seni mängiti seal, kus on praegu Vene Draamateater, seal kino glooria Palazzy ruumides ja minu esimene isiklik mälestuslaudtee rist ongi see, kui ta töömeeste hulgas aitas kiiruga seda hoonet kohandatud teatri jaoks. Ta oli täitsa niisugune tolmune ja mingi tööriist oli tal käes, kui ma koolilapsena sinna isaga koos sattusin. Ja see oli ka väga lautel iseloomulik niisugune, ta pani ise käed külge, sest Ta ei mallanud oodata. Ja lautherist saab jälle Estonia draamarühmajuht lavastab ta seal seda, mis vaja, aga ka oma lemming, kuid näiteks Tšehhovi kolme õde. Suure heameelega mängib ta jälle hotellos mängib ta Hamleti siis seekord see ei olnud küll tema lavastusena, aga mängib ta nüüd juba kuninga, nii et ta niimoodi liikunud ühest rollist teiseni vastavalt vananemisele. Aga siis tuleb väga hull aeg nii Lauteri kui terve Eesti kunsti jaoks hullem kui olid olnud veel senised. Sest Estoniast tehakse nüüd, kui see uus maja uus maja tahab, vana maja saab taastatud ja, ja valmis, tehakse puht muusika, teater. Ja draamarühm praktiliselt kaob ära, tähendab, draamarühma tuumik viiakse üle draamateatrisse ja lautherist saab lühikeseks ajaks seal peanäitejuht. Aga varsti tulevad, et need hullud ideoloogilise võitluse ajad, kui peale sõda esialgu oli natukene veel võib-olla mõistlikum, rahulikum siis nüüd hakatakse otsima kodanlike natsionalistide, igasuguseid käsilasi ja pannakse vangi. Väga paljud inimesed, ka need, kes olid nõukogud tagalas ja nagu oleks pidanud olema täiesti kindlustatud. Lauteri ei panda küll vangi, aga väga inetu, niisuguse süüdistus koosoleku järel võetakse ta Mahaselt peanäitejuhist, lastaks seal natuke aega olla veel näitleja. Ja siis ta vallandatakse pakse ja õnneks on teda siiski nii palju vaja, et ta läheb nüüd Vanemuisesse. Ta ei ole kunagi varem Vanemuises olnud. Ja Vanemuises on parajasti lahti lastud Kaarel Ird, kes tuli ka sealtsamast kunstiansamblites ja lahter läheb sinna näitlejaks. Ja ise on ta hiljem meenutanud, et, et vaatamata sellele põlu allolekule ja nii-öelda pagenduses olekule, mis talle peale sunniti, oli see üks heaaegsest, seal ta sai olla jälle ainult näitleja. Teab mõnda aega ei olnud tema kohustuseks lavastada. Kuigi niipea kui Stalin sureb ja aeg läheb natuke vabamaks, tehakse lautorist ka seal saatejuht, aga ainult mõneks aastaks, sest ka ird saab tagasi. Tema oli pagenduses Pärnus ja ja teatel läheb vanamoodi edasi. Lauter kutsutakse uuesti Estoniasse. Aga tal on vahepeal läinud tervis nii palju halvemaks, ta pidi küll tulema veel direktoriks, aga ta jääb siiski ainult konsultandiks kunstiliseks konsultandiks. Ja samuti on ta Eesti teatriühingu esimees. Mis on nüüd endise näitlejate liidu asemel ja praeguse teatriliidu eelkäija. Teatriühing ja Lauter on alguses selle esimees ja on selle esimees ka oma elule lõpus. Ta ei lähe enam ühtegi teatrisse tööle, aga nii palju, kui tervis võimaldab, ta teeb veel mitmesuguseid rolle küll filmides ja teeb ka külalisena draamateatris ja siis ka vastses vastasutatud noorsooteatris. Kuubansultad kutsub. Oli üks väga rõõmus ja lustlik lavastus 80 päevaga ümber maailma, millest me rääkisime Viira teatri puhul, et see oli nüüd juba uus ja ja hoopis teistmoodi, seal ta mängib seda inglise härrat, kes siis sõidab 80 päevaga ümber maailma kihlveo peale ja et see on väga vaimukas ja mänguline lavastus. Ja vahepeal on laudteel olnud ka Hamleti filmis, mida filmiti siin. Kosingtsevi kuulus film, kus Magdonovski mängis Hamletit. Filmiti siin Vääna-Jõesuus sel kõrge paekalda peal, sinna ehitati Hamleti loss, mis püsis seal tükk aega, inimesed käisid seda vaatamas. Tehti niisugune dekoratiivne küll, aga päris võimas ja, ja efektne. Ja nüüd on lauthersist ringiga jõudnud tagasi juurde, olles siis mänginud Fortimprasid Hamletit, Claudius ja siin filmista mängib nüüd väikest rolli vana preestrit kes siis matab ohveljat. Ja sellega on ring täis saanud. Lauter on küll väga pärija, ta näiteks eluaeg ei sõida autoga, vaid sõidab mootorrattaga. Ta käis meil maal külas, mootorratta seljas, siis oli 70 viieaastane. Ja siiski lõpuks ta tervis ütleb üles, silmad on juba ammu poolpimedad, aga aga lõpuks saab vähk temast võitu.