Helilooja jokk onu Putšiini oli viimane suur itaalia romantilise ooperimeister. Tema ooperitel on alati olnud eriline koht publiku südames, nii tema eluajal kui ka tänasel päeval. Putšiini on ise oma elukohta öelnud. Mida oleksin ma teinud, kui ei oleks kirjutanud oopereid õpetanud aga mida? Kuidas saaksin õpetada, kui ma ei tea mitte midagi? Kas oleksin orelit mänginud oma kohmakate kätega või siis orkestrit juhatanud? Aga ma olen nii autorit tarne, et pillimehed oleksid varem või hiljem mu kõhu peal trummi löönud. Nüüdseks oleksin ma kindlasti surnud vaesuses ja viletsuses ning seda kõike tänu oma kohutavale tundlikkusele, mis on olnud minu valitseja kogu elu. Putšiini sündis 22. detsembri öösel vastu 23. detsembril Itaalias Lucas 1858. aastal Toli albiino matši ja Mikile Putšiini viies laps. Pere esimesele pojale anti esivanemate auks viis nime. Komontoniondume niikumi keeles Konduma Riia. Väike-kuumu sündis majja, kus olid putsiinid elanud juba esiisadest peale. Perekonna eelkäijate portreid rippusid seintel ning kapid ja sahtlid olid täis noote mis olid kirja pandud Putšiini isamic keele, vanaisa, vanavanaisa ja vanavanavanaisa poolt. Kõik eelnevad neli põlvkonda olid elanud Lucas ja töötanud heliloojate ja organistidena. Muusika täitis varajasest lapseeast peale väikese tšaku oma elu. Isa Mik keele Putšiini oli Lukas mitmetel auväärsetel muusikalistele ametipostidel kirjutades muusikat ja dirigeerides nii enda kui ka teiste teoseid mängides kirikus, orelit ja oli ka õpetaja kohalikus muusikalises õppeasutuses. Instituutumusikaales. Kogu pereelu aga võttis hoopis teise pöörde, kui kuu peale väikese koma viiendat sünnipäeva isamic keele Putšiini ootamatult suri. Noorim laps oli perest siis pisut üle aastane ja lisaks ootas emal piina järjekordset beebit. Matustel, mille korraldas Lucca linn. Oma helilooja ja maestro auks öeldi välja mõte, et isa, ametikoori, dirigendi ja organistina viib edasi nagu perekonnas traditsiooniks. Pere vanim poeg Giacomo kohe niipea kui on võimeline need kohustused enda kanda võtma. Seega oli viie aastased kumu Putšiini elukäik ja ametivalik juba varakult ära otsustatud ja paika pandud. Seni kuni traditsioonide edasikandja kasvas, paluti ametit Tiit ajutiselt üle võtta tšakuumu onul. Albiino jätkas elu koos laste ja käredaloomulise ämmaga. Pere viimane laps oli taas poeg ja sündis kolm kuud peale isa surmanimeks sai ta isa järgi mikele. On öeldud, et vaatamata emal piina päritolule elas perekond Lukas auväärses vaesuses kuid suved veedeti esivanemate majas selles ja Lucca läheduses asuvas mutil. Jaanus. Ambitsioonikas ema albiino asus suure tõsidusega sillutama, teed oma pojad Jokuumu muusikuks koolitamisel. Sellest sai tema kinnisidee ja missioon. Kolu oli õnnistatud elava loomu ja õrnatundelise südame poolest. Kuid kallis pojake, võib-olla ka oma püsimatu loomu tõttu ei näidanud üles mingit huvi õppimise vastu. See oli tõeline ema silmatera, kellest oodati perekonnapäästjat. Õpetajad kirjeldasid kuumud kui õpilast sõnadega tähelepanematu, laisk ja teisi segav. Üks õpetajatest märkis koguni, et poiss käib koolis ainult ükse kulutamas ning ta ei loe kunagi raamatuid ja üldse ei huvita teda mitte midagi. Mõni teine ema oleks oma poja selliste kooli tulemuste eest saatnud poodi abitöödele, kui tal viina oli otsustanud teisiti. Ta pöördus oma venna poole, kes oli üle võtnud kumu isa töökoha istituutumusikales ja avaldas soovi etšaku oma hakkaks seal õppima. Mõne aja pärast, leidis onu. Chacum on üks väljakannatamatu õpilane, püsimatu ja lugupidamatu jõmpsikas. Onu otsus oli resoluutne. Tšakuumu sugune ei vääri õpetust selles auväärses asutuses. Albiina keeldus sellist otsust kuulda võtmast ja jäi oma nõudmiste juurde. Tšakoomu peab jääma kooli piima. Seejärel keeldus onu ised Jokuumut õpetamast ja määras talle juhendajaks Carlo ansi luuni, kes oli olnud muuseas tša kumu isa, õpilane, noor. Oi suur ooperihuviline ja tal oli väga tähelepanu väärne mõju. Oma küsimad tuleb õpilasele üks varane helitöö, mis on jokk homo Putšiini sulest säilinud. Kui ta oli seitsmeteistkümneaastane, on laul häälele ja klaverile Aadee sulle tõenäoliselt tuli laul kirjutatud istituutumusikaales kompositsiooni tunnis Carlo Ancelotti käe all. Ford. Korrad. Tol ajal hakkas tšakoomuga orelit mängimas käima Lucca ümbruses paiknevates külakirikutes. Sellesse aega jäävad ka tema orelile kirjutatud lood. Neil päevil oli ta kuulus ka igasuguste juhtumiste läbi, mille algatajaks ta ka ise sageli oli oma venna Mik keelega jäid nad vahele kirikust võetud orelivilede müümisega, et endale tubakat hankida. Teinekord lavastas tšakooma koos oma sõbra tsid saaniaga. Viimase enesetapu valmistati toppis surimaskiga ja ajal, kui majaproua oli maal suvitamas, riputati laibakuju keldrisse. Kui proua vaatepilti lõpuks nägi, oli ta ise hinge heitma. Siia minestamise äärel kutsuti välja karabinjeeride, kes leidsid ruttu jäljed, mis viisid kiiresti jakku mo ja tema sõbrani. Noormehed tunnistasid teo üles ja pääsesid tookord noomitusega. Õpetaja Andžeolooni soovitusel käisid instituutumusikaale õpilased, piisas kuulamast Giuseppe Verdi ooperit Aida. Sageli on märgitud, et just see sündmus oligi noorele kuumule pöördepunktiks. Putšiini on ise hiljem seda seika meenutades öelnud. Kui ma kuulsin, piisas Verdi aidad, siis tundsin, et aken muusikasse oli minu jaoks avanenud. Peale piisas käiku komponeeris noor Putšiini mitmeid helitöid, nende hulgas orkestrile prelüüdi, sind fooliku ja patriootilisi kontaadi. Ihwindid, Italy Wella. Samal ajal kirjutas Putšiini veel messi neljale häälele ja orkestrile. Ja see kanti 1880. aastal Lucas San Pauliinu kirikus. Nüüd nagu märkisid kuumu Emajõe õpetajad vajast Jaku oma õpetust suuremas tooriumis, albiinokogus kõik oma võimaliku raha, et saata oma poeg õppima. Ta pöördus ka kuninganna Margarita poole ning tema palve rahuldada. Kuid Jakoobus sai kuninganna stipendiumi ja lisaks veel doktor SRÜ-poolse rahalise toetuse. Selle raha pagasiga jättis tšakuumu Toskaana ja suundus Milanosse. Mis oli tol ajal kultuuri ja kaubanduse keskuseks Itaalias. Milano konservatooriumi oli tolle ajaid Taarja väärikaim muusikaõppeasutus. Et õppima saada, tuli kompositsiooni õpilastel sooritada sisseastumiseksam ja läbida kolme aastane kursus need, kes jäid veel lisa. Lisaks said edasijõudnu küpsus. Diplomiõppejõudude seas olid Antonio patsiini kes õpetas kompositsiooni ja amil kaare jelly, kelle kõige kuulsam per oli Latšokonda. Putšini kirjutas emale kallis mamma, väga vähe õpilasi võeti vastu. Mind kutsuti välja, kuna ma sain kõrgeima hinde. Eksam oli minu jaoks on väga lihtne. Nad soovisid, et ma arendaksin ühe meloodia Reemal Rooris ja harmoniseeriksin ühe ülesande. Jääb oodata vastust minu vanuse kohta. Kokkuvõttes olen õnnelik, et olen siin tšakuumu. Putšiini võeti õppima vaatamata vanusele. Helilooja amil kaare punkjellist. Tulin Jokuma, Putšiini mentor ja südamlik juhendaja. Punk heliabikaasa oli sopran hiina villa kellel oli olnud silmapaistev lauljakarjäär ja kes omakorda pärines kuulsate lauljat ja laulupedagoogide suguvõsast. See perekond oli noorele putsiinile õpingute ajal suureks toeks teel ooperihelilooja karjääri poole. Sageli kirjutas putsiiniga oma õele Rameldele, kellega nad olid loomult sarnased, elavad ja lõbusad. Kuid probleemid tundides käimisega algasid ka siinses õppeasutuses. Ta puudus nii paljudest tundidest, et kutsuti välja konservat tooriumi nõukogule aru andma. Tema olukord ei olnud hiilgav, ta oli 22 aastane tööd Ta elas kuninganna Margarita stipendiumist oma ema ja doktor seri rahast. Samas küsides veel teistelt toetust, kandid, rammelde saadetud riideid ja laenas raha, mida ta ei suutnud tagasi maksta. 1883. aastal lõpetas Putšiini oma õpingud Milano konservatooriumis. Nädal enne lahkumist kanti ette tema kirjutatud kapriczes impooniku tolle aja silmapaistvama dirigendi Franco Faczu juhatusel. Teos võeti kriitikute ja publiku poolt väga hästi vastu. Elu hakkas aga muud duma kui kirjastaja Eduardas. Sonju kuulutas välja võistluse ühe vaatuselistele ooperitele. Putšiini pidas nõu oma õpetaja Pankjelliga ja nii otsustati võistlusest osa võtta. Majanduslikku olukord oli viletsast viletsam ja Putšiini pantis oma kella ja kuldse lipsunõela. Samas ei võtnud ta vastu pakutud ametikohta kirikus, organistina ega õpetajaametit istituutumusikaales. Oma emaga koos uskusid nad, et tema tulevik jääb Milanosse. Paljude mõjukate inimeste uksed hakkasid putšinile avanema. Kui punk jelly kutsus ta endale 1883. aastal külla Como järve äärde, kus käisid suviti omavahel läbi kõik mõjukad kunsti ja kultuuriinimesed. Lisaks kõigele ka kirjastaja ja helilooja Julio Ricordi, kes sellel ajal oli üle võtmas oma perekonnafirmat. Nende külas oldud päevade jooksul avaldus Putšiini punkielile niisugust muljet, et vanamees otsustas oma õpilast edasi aidata. Ta tutvustas Putšiini libretistil Ferdinand fantaanat. Fantana pakkus ooperi libreto välja loo fantaasiamaailmast. Lood tantsivatest, nõidadest, levili fantanast ja putšiinist said aastateks väga head sõbrad. Õderam enne on öelnud, et kui kumu Lukasse saabus, oli ta täis tööindu, et näis, et ooperile vili saab kohe valmis. Mõne aja pärast haarasid aga Putšiini kahtlused. Julguse puudus ja täielik minnalaskmine. Kuid kaitseingel juba jälgis tema tegemisi ja see oli muidugi tšaku mamma, kes pühendas oma jõu ja tahtepoja julgustamiseksija edendamiseks. Iga kirjutatud lõigu, vaatas ema üle ja kuuma, nõustus mamma nõuannetega. Kuna kuuma soovis kirjutada täielikus vaikuses, seega öösiti, siis ka ema oli sellel ajal tema kõrval oma julgustava sõna ja nõuannetega. Lõpuks oli ooper valmis samal päeval, kui oli võistlustööde esitamise tähtaeg. Kahjuks jäi loodetud võit tulemata. Ta Putšiini oli sellest läbini löödud. Ema aga hakkas tša kummut taas julgustama, et otsida uut Libretot ja alustada uut ooperit. Operlevili on märgitud kui ooper, ballett ja selle esietendus saigi suure menu osaliseks. Järgmisel päeval peale esietendust saatis tšaku mu emale telegrammi ja kirjeldas talle saabunud triumfi doktorseriinud disrõõmust uudist kuuldes veelgi enam. Kirjastaja juuli rekordi omandas ooperiõigused väljaandmiseks ja andis sellest ka avalikult populaarsetes ajalehtedest teada. Samal õhtul, kui Ricordi oli teatavaks teinud oma otsusest kirjastada maestro Putšiini looming, jõudis helilooja koju Lukasse. See oli suur hetk mällu ka linn võttis vastu oma heliloojat mammal viina, tervis oli aga silmnähtavalt halvenenud. Ühel emotsionaalsel hetkel võttis mamma oma sõrmest abielusõrmuse ja pani selle poja sõrme. Putšiini kandis seda kogu elu. Albiino suri seitsmeteistkümnendal juulil 1884. aastal. Augustis kirjutas tšaku oma oma õele Rameldele. Ma mõtlen talle kogu aeg ja eelmisel öösel nägin unes. Täna olen ma veelgi kurvem. Ükskõik millist edu toob mulle kunst. Ma ei ole kunagi õnnelik ilmuma kallimammata. Nüüdseks oli ka teada, et tšakuumon armunud abielu naisesse kahe lapse emasse Elvira Pontuuri tsemin jaanisse. Nad olid tutvunud kui Elvi abikaasa, ka tuntud kui aktiivne naistemees kutsus Putšiini oma abikaasale kolm korda nädalas klaveritunde andma. Igal juhul Elvira jaguma, armusid ning suutsid oma suhet varjus hoida ligi aasta. Nüüd aga ootas Elvira putšinilt last. Ja ühel õhtul reisilt tulles ei leidunud mees naist kodus. Teenija teatas, et Elvira on lahkunud, et elada nüüdsest koos helilooja putšiniga. Armunud sõitsid Milanosse ja 1886. aastal sündis nende poeg Tonio. Paraku oli lapsevanematelt küllaltki kaootiline elu. Nad kolisid tihti, sest kunagi ei olnud raha piisavalt ja kui tooni oli mõnekuune, sest tšakoomulex Lucas'e jättis mulje, nagu afäärelviraga oleks läbi olnud. Elvira oli ametlikult oma endise mehe naine, sest mees talle lahutust ei andnud. Vaatamata segaduste leia skandaalidele lähenes Putšiini teise ooperi Edgari esietendus, mis toimus 1889. aastal. Las skaalas. Edgar pidas lask Kaala laval vastu vaid kaks etendust. Nüüd otsustas kumu, et tema järgmiseks ohvriks samman, olles kuu ja esimeseks Libretistiks faili Anka vallu. Nüüd hakkas Putšiini tõsiselt huvi tundma odavama ja mugavama elukoha vastu ja selleks kohaks sai toridel laagu oma kauni järve loodusega. Putšiinile meeldis koht nii väga, et ta pidas seda maailma ilusaimaks paigaks maapealseks paradiisiks. Putšiini lõpetas manulles kuu 1892. aastal ja veebruaris 1893 toimus taas. Kauaoodatud tohutu triumf man, olles kuu said suurepärased arvustused ja Putšiini sai kuningalt ooperi puhul koguni Aumere. Ooperit kutsuti lavastama Hamburgi ja hiljem Buenos Airesesse, Pariisi ja New Yorki. Ooperi kirglik muusika võitis kuulajad oma lummusesse ooperi manu, olles kuuga Said kuumubutšinist auväärne maestro. Tõenäoliselt veebruaris, 1893. aastal tegi helilooja Illikale ettepaneku prantsuse autori Andri müržeeri süžeede kunstnikest libreto kirjutada. Traditsioone jälgides hoidsid helilooja libletist ja kirjastaja oma mõtteid ja tegevust saladuses, et ära hoida konkurentide vastu sepitsusi. Kuid vaatamata sellele sai alguse ooperimaailmaskandaal, kellele kuulub ooperi lavastamise õigus. Endine lähedane sõber ja kaastöötajale on ka Vallo, oli muutunud oma ooperiga, pajatsid Putšiini rivaaliks. Ühel päeval, kui kaks heliloojat läksid kohvikusse oma töödest juttu ajama, avaldas Putšiini leuko vallale et ta kirjutab ooperit Laboemm. Leonka vall oli täiesti jahmunud ja vastas, et sama teeb temagi. Seejärel läksid mehed ägedalt vaidlema selle üle, kellele kuulub õigus ooperi kirjutamiseks. Leonka vallu pöördus teemaga ajakirjandusse, kus ta teatas, et on teinud tööd selle ooperiga mitu kuud. Seepeale teises väljaandes tegi Putšiini samasuguse avalduse ja nii edasi. Seal jätkas Putšiini tööd libretistil allikaga kuid ei teinud viimase elumite kergeks oma alalise rahulolematusega. Nii telliga pöördus koguni abipalvega kirjastaja Ricordi poole ja kurtis, et Putšiini nõuab kogu aeg midagi, midagi, midagi, midagi, mida ta isegi ei tea mida. Kuna ta seda kirjeldada ei oska, siis on seda väga raske kirja panna, kurtis ta. Putšiini kirjutas tavapäraselt kõigepealt muusika ja seejärel kirjutas sellele ilma tähenduseta sõnu, mis olid rütmiliselt ja rõhuliselt nii, nagu ta soovis sõnu kuulda. Seejärel ootas ta Libretistilt sisule vastavaid mõtestatud sõnu. Putšiini Lõpetas poeemi orkestratsiooni 10. detsembril. Ta sai oma ooperis oma aja kuulsad solistid Marcello diest, Devil, Mandy ja Miina sopran siiraferrani. Ricordi tundis lauljate pärast muret ja kirjutas isikliku kirja, et keegi sunniks lauljaid täishäälega hommikul vara proovi tegema ja hoiatas, et kõri ei ole mitte rauast tehtud. Putšiini teatas, et ta töötab nagu koer, et inspireerida osatäitjaid. Maailma esietendus toimus esimesel veebruaril, kus kuulajate hulgas oli ikka kuninglik perekond ja mõned rivaalidest heliloojad Moskanni ja Alberto Frankie d, keda kutsuti modernse Itaalia Meyerveriks. Asi näis olevat edust kaugel. Järgnes unetu öö ja järgmisel hommikul ajalehtedes kriitikute poolt üsna leige vastu. Üks neist oli siiski maininud, et ooper on väga-väga hea, mis itaallaste arusaamade järgi oli siiski väga halb. Nagu mainis ka kirjastaja Ricordi publikule siiski ooper tõepoolest meeldis, nii et etendus oli 24 korda täiesti välja müüdud. Kanopulis valmistati ette poeemi, kus juhatus putšinile meeldivam. Dirigent Leopoldo Monioone. Siinne esietendus muutus hämmastavaks eduks. See oli suurim lärm ja pikim meeleavaldus, mida Putšiini polnud oma elus veel näinud. Esinejad olid juba lahkunud, kui rahvas skandeeris ikka saalis. Melu kandus tänavale, kus publik laulis vilistlasetenduse meloodiaid. Poeem etendus peale Napolit ka Palermos ja juunis Lõuna-Ameerikas Buenos Aireses. Veneetsias toimus Leonka vallu versiooni esietendus põhimist ja Putšiini oli silmnähtavalt muresed Leonka vallu. Poeem saab maailma kuulsaks sest oli kuulnud, kui hea libreto, tema rivaali lund. Kuid peagi saatis oma õele Rameldele kahjurõõmsa kirja rivaali Leon kaval arvel Lõvi Leone ja hobune kavallu jõudis lavale kukkus läbi ainult üks etendus. Kuuma Putšiini Pohhimis, esietendused olid juba planeeritud Saksamaale ja Austriasse. Veelgi suurem edu saatis ooperit Londonis, Manchesteris, Glasgow's, jälimburis. Järgmise tööna teatas Putšiini Ricordile, et oska on see, mida ta vajab ja milles ta ooperit näeb. Sekeldused algasid juba varakult loo õiguste üle prantslasest autori Victoria sarduga. Varsti kirjutas ta õele, töötab kogu aeg Tosca kallal, kuid see on kohutavalt raske ja ma ei tea, kas ma suudan seda. Aasta lõpu eel võttis ta kokkuma kurtmised, et ta töö valmib liiga aeglaselt, sest see on tema stiil. Talon külmetus, ilmastik on kohutav ja Milano ajab oksele ja käib närvidele. Majan maal olekut. Tordel Lago on minu jaoks ideaalne, ma saaksin olla seal üksi. Esietendus Roomas toimus 14. jaanuaril 1900. aastal. Tosca siiski pääses võidukalt, küll võeti kriitikute poolt kõne alla ühe ooperijooksul juhtum, vägivald ja sadism, kaasa arvatud piinamine, vägistamise katse, pussitamine, mahalaskmine ja enesetapp. Kuid heliloojat kutsuti etenduse lõpus korduvalt ja korduvalt kummardama peale esietendust pöördust Putšiini kiiresti Torresse ja vabandas kõigile kutsetele, et tervis on kehv. Tol ajal oli moeks saanud idamaised süžeed nii kunstis kui kirjanduses, muutudes kohati lausa maaniaks idamaiste teemadega. Jutustused äratasid lugejate tähelepanu, nende hulgas oli ka 1887. aastal avaldatud Pier Loti novell madam Krisantemm mis oma sisult sarnaneb väga luuga, mis juhtub ooperis manama pate flats. Helilooja uskus nüüd, et ta teeb midagi täiesti uut. Ta uuris jaapani originaalmuusikat ja isegi palus end konsulteerida Jaapani saadiku abikaasal Roomas kes aitas tal leida autentseid jaapani meloodiaid. Samal ajal armus Putšiini Torinos elavasse vallalisse kenasse kooli õpetajasse. Kahekümnendates aastates Kurinnasse. Jutud kenast rinnast jõudsid rekordini ja ta oli taas mures oma kõige tähtsama helilooja reputatsiooni pärast. Ta kirjutas koheselt Illikale, et ta palvetab kõikide jumalate ja püha vaimu poole, et need hoiaksid eemale Putšiini tragöödia, mis ruineerib kogu kirjastuse ja Gide elu. Elvira omakorda püüdis oma rivaali kohta kõike teada saada ja vastas armunute kohtumistele omapoolsete mitmepäevaste toidust loobumisega ja tegeles armunud olete jälitamisega. Kord tabas Elvira viimasel hetkel kohtamisel troskasse kiirustava kui rinna ja püüdis suure vihmavarjuga neiut nahutada. Tekkinud lärmi peale andis kutsar hobusele piitsa ja Elvira libises kraavi. Õhtul, kui Putšiini koju jõudis, hüppas Elvira koomale küünte rusikatega kallale ajades meest taga magamistuppa, pakkus Putšiini, püüdis end asjatult tuppa lukustada. Kui lahing lõppes, oli Putšiini nägu üleni verine ja arme täis. 1903. aastal toimus tõsine autoõnnetus, mis jättis Putšiini mitmeks kuuks liikumatuks ja samal ajal suriga Elvira seaduslik mees. Itaalia seaduste järgi võis lesk abielluda 10 kuud pärast mehe surma. Selle 10 kuu jooksul oli Putšiini täielikus vaimses piiramisrõngas Elvira kõigi oma sugulaste ja tuttavate poolt. Vaatamata tagasilöökidele, kui rinnaga hakkas Putšiini kirjutama mad avata flaid Torre del Lagos. Kuid kaheksa kuud peale eelmist autoavariid toimus teine, kus udusel halva nähtavusega külateel Putšiini autojuht ei võtnud pimedasse kurvi välja ja autolex ümber. Putšiini aga jäi lebama auto alla mingisse unarusse. Alguses oli ta kõnevõimetu, kuid kohe oli selge, et helilooja parem jalg oli murdunud. Tervisega paranes. Jabutsiini abiellus Elvis aga kõige selle isikliku elu virvarri keskel valmis Putinilt taas üks menukamaid oopereid, madaamapadeflaid. Esimene esietendus Roomas seitsmeteistkümnendal veebruaril 1904. aastal algas kummaliselt vaid kaks kummardust peale esimest vaatust, mis oli väga halb märk. Algas vilekoor, ei lasknud lauljanna orkestrit kuulda, kostus naeru ja hajutatud aplausi. Üks mees hõikas, et pateflai on lapseootel ja kuulus ümin. Tuur mattus vilekoori järgmiselt. Päeval kirjutas lehedricordi oiged, meelget naer, röögatuse irvitused ja tavaline kisa ilmestasid õhtut. Sellest põrgu eeskojast, kus midagi kuulda ei olnud, lahkus loomulikult publik saalist. Iial varem pole me näinud nii palju õnnelike nägudega selle Cooperi maja koridorides. Show publikule ja samuti ka laval esinejatele oli väga hästi organiseeritud. Ricordi tahtis selgust luua, et etenduse läbikukkumine oli Putšiini rivaalide poolt organiseeritud. Kuid Putšiini teatas, et mida iganes keegi ka ei ütleks, siia kirjutada tahaks siis tema, Mannugi, jumalale ja inglitele, et peab ate flaid oma parimaks tööks ja valas sellesse muusikasse oma siiramad, tunded ja emotsioonid. Rekordi otsis uue võimaluse Putšiini poolt redigeeritud madaama pate flaile. Seekord oli see Brežas teatri langes. Ja nüüd oli etenduse menu kolossaalne. Seitse numbrid tulid kordamisele. Etendusel lavale jäämiseks sõlmiti pikaajaline leping. Putšiini kiirustas peale suurt edu. Akvid termidesse keeluas, kus ta ravis oma diabeeti, võttis mudavanne magasi ja kurtis, et kõik naised on üle 60-l. Pade flai töidale taas uusi ooperi esitamise kutseid. 1904. aasta märtsis, ühel mustal päeval kurtis Putšiini taas liikale, et ei suuda ühtegi nooti selle näruse elu tõttu paberile panna ja oli kindel, et kõigil on kõrini tema siirupisest muusikast. Recorje ootas putšiinilt nüüd suhtub pärit ja leidis, et seni tehtu enam ei rahulda. Nendevaheline sõprus hakkas kõikuma. Ka lõppes sõprus kauaaegsete tavatoakaaslasega Milano päevilt mas kanniga. Keegi ei saanud aru, mida Putšiini täpselt soovib. Ta oli närviline ja hooletu ja igatses leida midagi, midagi, mis oleks nagu poeem kuumiliste ja traagiliste osadega kuid vähem magusat. Ja kui mitte seda, siis juut, mis oleks läbi imbunud emotsioonidest. 1904. aasta sügisel läks Putšiini Londonisse, kus adenis etendus man olles kuub, millele järgnes Tosca etendus. Mõlemad ooperid olid jälle täielikult truubid. Putšiini auks peeti Savoy hotellis, kus ta alati peatus, suurepärane kaala õhtu. Sellel korral tutvusta naisega, kellega side kestis elu lõpuni. Sibyls heligmani pankuri abikaasat esitles putšiinile Paulutosti. Elegantselt kaunil naisel oli ka väikene poeg. Ta kutsus Putšiini endaga lõunatama nagu Putšiini. Mõeldud oli see ainus naine, kes teda päriselt mõistis. Nende suhe, mis algas tormiliselt, muutus peagi platooniliseks, sest see pill ei soovinud riskida oma reputatsiooni ja abieluga, mis oleks võinud tähendada ka poja kaotust. Olles ise muusikat õppinud ja asjaarmastajast laulja, oskas ta putsiiniga teda huvitavatel teemadel arutleda. Nüüd juba kutsus tšakuumo oma abikaasa Elvirat teiste kuuldes oma politseiks. Elvira tujud olid ettearvamatud ja kõikuvad. Kui Ameerikas Metropolitan operas etendus man olles kuu, siis niipea, kui Putšiini laevalt maha sai, piirasid teda ajakirjanikud ja ta oli koheselt palutud andma pressikonverentsi. Õhtul juhatati ta ooperis oma punakuldsesse loosi. Putšiini ütles, et tema kohtlemine oli sõnulseletamatu. Teda näidati ja valgustati vaatajatele enne esimest vaatust algusest tormiline aplaus. Orkestrandid tõusid püsti ja tema auks mängisid Famfaarid. Siis järgnesid 10 minutit, Dovatsioone lihtsalt suurepärane, kommenteeris Putšiini juhtunut. Kolmanda vaatuse lõpul aplodeerisite oma kohalt esinejatele ja rahvas karjus ja plaksutas talle. Oma sõnade järgi püüdis ta jääda tõsiseks ja säilitada väljapeetud ilmet, et mitte käituda nagu kloun. Kuuske Putšiini ei käinud, jälgis teda Elvira ja oli juhuseid piinlikes stseenidega, mida ta korraldas Putšiini austajannadele. Ta palus koguni maailma kuulsalt Tenuril Karus olla oma abikaasal silma peal hoida ja vajadusel austa ei anna tee eemale peletamiseks politsei kutsuda. Kuid vaatamata kõigile pingutustele ja ettevaatusabinõudele flirtis Putšiini kaunitarist sopraniga Liinakavalieriga Metropolitan-is oli hiigeledu ja helilooja sai järgmise tellimuse. 1809. aastal süüdistas Elvira Putšiini ta väärisühi nende teenijanna toorian man Frediga, kes oli nende juures töötanud üle viie aasta ja kelle hoole all oli kogu majapidamine. Neiu sooritas enesetapu ja külas tõusis sellest suur skandaal, kuni Luka linnani välja. Töö uue ooperiga lahvandžulladel. Vest oli takerdunud. Jälle kahtles helilooja oma oskustes, ooperit kirjutada ja kurtis, et kõik edeneb hirmus aeglaselt. Ma peaksin ära minema selle palun staalsuse keskelt. Kuid mul ei ole julgust. Kodune põrgu ja Elvira jutud väljaspool kodu olid täiesti ruineerivad. Samal ajal juukseid suure eduga Pariisi operako Mikis Tosca poeem, pater lai, lahven Jolladel vest, esietendus metis. 10. detsembril 1910. aastal suure eduga Toscani juhatusel. Putšiini võeti Metropolitan neist suurepäraselt vastu ja ta kirjutas oma õetütrele. Mulje on eraldatud neli suurt ruumi vannitoaga, peened vaibad, suured aknad, siidkardinad, peeglid, sohvad sisevalgustitega, kirjutuslauad ja kaks kaardilauda. Lisaks hommikueine ruum ja kaks teenijat rahuldamaks minu soove. Hotell oli kohutavalt suur ja Putšiini teenindati nagu printsi ajakirjanikud. Järgnesid putšinile, kuhu vähegi võimalik ja panid kirja iga tema ütluse ooperite kohta. Teda kirjeldati kui kaasajarikast meest, kes saab ooperihooajal 15000 dollarit nädalas. Talle tehti tohutut reklaami ajakirjanduses ja piletid osteti lennult isegi kahekordse või enama hinnaga. Varsti hakkas Putšiini kohtama ungarlanna, st kirjanikuga Margit Veediga. Neiu oli aasta vanem kui Putšiini poeg. Helilooja kutsus neiut endaga koos ooperit kuulama ja palus tal aidata endale uue ooperiainestiku leida. Samasse aega jääb Putšiini armastatud õe surm, kellel oli vähk suriga teine putsiinile lähedane ja oluline isik kirjastajad. Julio Ricordi ooperil rondile valmimisel oli Putšiini ääretult depressiivne. Ta on isegi kirjutanud, et rondine isa kunagi edukaks, sest teine vaatus on staatiline ja kolmas vaatus mõttetu. Rondine, absoluutne rämps. 1914. aastal algas sõda, kui Sarajevost tehti atentaat Austria ertshertsog Ferdinandi le. Austriale tungis Serbiasse ja septembris tungisid Saksa väed Belgiasse, Itaalia teatas oma neutraliteedi-ist ja Putšiini kuulutas ennast erapooletuks. Ta ei tahtnud midagi teada sõjast. Tema poliitikahuvi oli ja jäi nullilähedaseks. Lõpuks valmis ooperla rondine ja Putšiini oli sellega rahul. Esietendus toimus 27. märtsil 1900 seitsmeteistkümnendal aastal Monte Carlos. Hiljem kutsus Putšiini Rundinet oma kalliks unustatud lapseks. Nüüd tegeles Putšiini kolmest ühe vaatuselisest ooperist koosneva iltritikuga. Se koosnes ooperites Ilta varro, Soera, Angeelika ja Chanis kiki. Need kõik on kirjutatud sõja ajal. Iltriitiku esietendus Ameerikas Metropolitan Opera 14. detsembril 1918. aastal. Vastukajad olid positiivsed ja Omjoba piinugaaro. Janis kikist sai momentaalselt hitiks. Varsti esietendus menukalt Iltrytico ka Roomas ja Londonis kommentaariumis. Juba enne tretika esietendust hakkas Putšiini otsima oma uue ooperi võimaliku tegevustiku ta mõtegandus Oliver Twisti radadele, mille draamalavastust oli ta näinud Londonis. Kuid siis ilmus. Vaateväljale Durandot, millest oli kirjutatud mitmeid versioone ja tõlkeid. Ta lasi oma Libretistidele kuulata hiina muusikat väikesest mängutoosist, mis kuulus ühele tema tavale orientalistile ja kunstikoguja läheb. Mõte oli anda ooperile nende meloodiatega hiinapärasust. Tõepoolest kasutas ta viiest mängu doosimiloodiast oma ooperis kolme Durandootili Bretos põimuvad vana hiina legend ja fantaasia. Paraku helilooja tervislik seisund halvenes ja lisaks diabeedi-ile diagnoositi tal ka kõrivähk. Nüüd, kui Putšiini oli saanud kuuekümneaastaseks, nimetas ta ennast vekietox väikeseks vanaks meheks. See aga ei takistanud tal pööraselt jällegi armumast, seekord sopran rose aaderisse. Ta lihtsalt jumaldas lauljana, kutsudes teda oma roosaks. 1924. aasta veebruaris kirjutas Putšiini. Ma töötan hommikust õhtuni ja varsti on Durandot valmis. Saab näha, kuidas julm printsess vastu võetakse. Mulle see lugu meeldib. Märtsis Ta lisas. Ma usun, et olen teinud head tööd, võib-olla kuigi olen teinud ka vigu. Kõik need uued asjad, mida inimesed tänapäeval proovivad ja millele järgneb jämedakoeline muusikaline liin ja ebakõla kus puudub emotsioon. See peamine tunne, mis annab rõõmu ja pisarad, seda ei ole. Ma olen pannud kogu oma hinge, sellesse ooperisse saame näha, kas minu vibratsioon vastab kuulajate omale. Märtsi lõpus kõriseisund halvenes ja Putšiini käis mitme kohaliku arsti juures, saades mitmeid erinevaid diagnoose. Viimaks pöördus ta spetsialisti poole Milanos. Olgugi et tervis tegi juba väga muret, tegeles ta ooperi viimase duetiga ja kirjutas, et kui jumal tahab, siis ta lõpetab. Väga paljud sõbrad ja tuttavad käisid Putiniga kohtumas, teiste hulgas vill isegi Leonka Vallo tuli rahu sõlmima. Putšiini ütles tema kohta nüüd. Tal oli lõvipea, hobuse kere ja poisikese lik aus süda. Nüüd soovitati putsiinile kiiritusravi ja uut meetodit kurguprobleemidele Brüsselis. Putšiini oli jäänud väga kõhnaks. Ta soovis täita oma ammust lubadust minna selli oma esivanemate majja ja tegigi käigu oma perekonna juurte juurde. Seejärel sõitis ta rongiga koos. Pojad tuuniuga Brüsselisse. Sealses haiglas külastas teda Itaalia saadik. Jaga paavst. Tinuntsius moosinjorclementimikaala igal võimalikul juhul piirasid. Heliloojat ajakirjanikud, Putšiini usk lõi kõikuma peale raviseanssi, ajakirjanikud aga andsid maailmakuulsa helilooja tervislik. Kust seisundist positiivseid teateid? Kriis saabus peale teist kiirituse seanssi ja Putšiini süda jäi väga nõrgaks. Tema juures olid tütar Foskaja. Poektoonio saabus itaalia saadik ja paavsti esindaja, kes viis läbi kirikliku talituse. Putšiini suri 29. novembril kell 11 30 Brüsselis. Uudis levis igas suunas momentaanselt. Ooperi Tulandoti lõpetas Toscaniini soovitusel Franco alfano ja Duranud otimaailma, esiettekanne toimus kaks aastat peale helilooja surma. Las skaalas 25. aprillil 1926. aastal. Toscaniini lõpetas esietenduse dirigeerimise Putšiini viimase noodi juures. See oli liusurm ja sellele järgnev kuur. Toscaniini pöördus publiku poole. Teatas, et selle koha peal maestro surin. Kiiresti toimusid ooperi esietendused Roomas Buenos Aireses. Riiuleil neerus. Veneetsias Dresdenis, Berliinis, Viinis, Brüsselis ja Ameerikas. Putšiini kirjutas oma ooperis Durandot. Värv. Värv on tähtis, mitte muusika, mis ärataks tähelepanu vaid muusika, mis kannab sind ära. Saate särav ja vastuoluline Putšiini autor on Vaike Kiik ja helioperaator Helle Paas.