Paljude aastate vältel on Eesti raadios kõlanud rahvalikud laulud ja pillilood millised on võitnud arvukalt sõpru ja leidnud elavad poolehoidu kogu meie vabariigiraadiokuulajate peres. Rahvamuusika aktiivsel taaselustamisel ja viljelemisel kaasa tõmmates nii professionaalseid kui ka ise tegevuslastest muusikuid on suuri teeneid heliloojal Uno Veenril, kes hiljuti pühitses oma viiekümnendat sünnipäeva. Selle suure töö eest, mis te olete ära teinud vabariigis kultuuririndel ning soovida teile palju tugevat tervist, uut energiat ja indu rahvamuusika edasiarendamisel. Ja lubage teha teatavaks, et vabariigi ametiühingute nõukogu presiidiumi Eesrindlane ja lubage teile siia. Aumere tänasel juubelil rinda. Kallis sõber kuna sul on juubel, jaapani ametnik kohe ja ümmargune hiis. Meie rahvamuusikaorkester otsustas seda tähtpäeva tähistada ametlikult ja ümmarguselt andes välja heltuultes kirja. Rahvamuusikaorkestri käskkirja number 50. ettelugemiseks on sõna orkestri vanemal Heino väikesel. Vabariikliku rahvamuusikaorkestri käskkiri number 50 kallis pilliga rahvas. Täna tähistatakse Eesti rahvamuusika esimese järgu kapteni Uno Veenre sünnipäeva. Kes kahju, kes kadedustundega, aga paljud rõhutavad, et sünnipäev olevat 50.. Ei tahaks aga et Uno Veenre hakkaks ajale mõtlema. Siiani pole seda teinud ja loodame, et sinule omase optimismiga ei tee sa seda ka edaspidi. Ja nii ongi õige, sest kui sa hakkaks mõtlema ajale, märkaks aeg sindki. Sul on aga paljus Bay omadusi, mis on sind säilitanud noorena. Ja järgnevalt meie loekski ette viis põhilist paragrahvi, neist paragrahv üks. Sind on ikka küll, et säilida noorena, sest su kinganumber on 45 ja ülikonna number 56. Paragrahv kaks. Sulle meeldib muusika, eriti rahvamuusika. Ja nii kaua, kui on rahvas jada kunist, noor oled, on noor ka see, kes tegeleb rahvamuusikaga. Paragrahv kolm. Vabariiklik Rahvamuusikaorkester pole sind veel vihasena näinud. Viha teeb vanaks, optimism aga nooreks. Ja sellepärast oled sinagi noor paragrahv, nii on aga ka punkte ja paragrahve, milles sind kuidagi enam nooreks ei saa tunnistada. Nii oled sa küpses eas komposiitor, kes on maha saanud poolesaja laulu ja paarikümne pillilooga. Paragrahv viis. Sulle meeldib paIju supelda, eriti merevees. Asjad pannakse ikka soola, kui neid kaua värsketena tahetakse omada. Ilmselt on ka soolane suplus, eriti Haapsalu lahes. Üheksinud noorena hoidvaks komponendiks. Paragrahv kuus, see on väljaspool järjekorda, paragrahv, see on sinu loomingu kohta. Ma loodan, et sa siit oma pilli ja laululugude pealkirjad üles leiad. Võiks öelda, et sulle meeldivad talverõõmud, aga kui on saabunud laupäeva õhtu üks õige õhtu kolhoosikülas, siis kolhoosiküla avab uksed. Läheb lahti, kas kangru valis polka küla moodi või koguni võrokeste tants? Pillid teevad ikka Touo tõuat ja kui pillid väsivad, läheb lahti matkamarss koju. Kõige viimane enne lahkumist on aga eriti noortel trepitants. Haapsalust tulid sära lauluga armastuslaul Haapsalust. Ruhnust tulles jõudsid saaga vaid öelda Ruhnu oi Ruhnu. Kui aga jutud ja kes kirigi lähevad liiga pikale, tuleks öelda, aitab küll. Ma arvan, et minuga ühinevad meelsasti kõik raadiokuulajad ja kogu Eesti raadio pere. Kui ma soovin teile palju-palju õnne, tervist ja häid loomingulisi kordaminekuid ka edaspidiseks. Suur tänu. Mis köitis teid rahvamuusika külge ja millest kogu teie sellealane tegevus alguse sai? Ma võiks öelda nii, et esiteks oli tee rahvamuusika juurde ja hiljem sealt siis rahvapillide juurde rahvamuusika juurde andis sihukese suunava tee just minu juhendaja, erinevate liidu seminaris Edgar Arro. Nii et meie need esimesed katsetused, esimesed muusikale lähenemised, need said just aluse rahvamuusikaga ja rahvamuusikaalustega tumisega. Jaan rahva, Nende pillide juur- ja konkreetselt ütleme orkestrile ansambli juurde tulek sündis küll märksa hiljem, aga see oli nimelt raadiost, kui tekkis mõte, et oleks vaja niisugust rahvaliku muusika ansamblit moodustada, siis me alguses pidasime toimetuses ikka nõu, testin jaa. Jaa, pidasime ka nõu, et keda võiks ansambli juhiks siia kutsuda või paluda, kellega rääkima hakata, sai ühe teisega nõu peetud, räägitud, keegi nagu ei võtnud seda asja nii kätte lihtsalt kõik inimesed seotud kinni ja korraga siis niisugune lause mis sai poetatud, et hakka või ise siis selle ansambli juhiks ja selle peale siis teist akam loomulikult, kuidas me ennem varem selle peale ei tulnud, muidugi hakkas ja vot niimoodi siis saime, oli, sain ma siis selle ütleme, rahvamuusikaga tegelejad või ütleme, siit sai alguse ja iga asjaga, nii et kui seekord nii algab, siis hiljem muidugi saab tekitama vastu huvi ja, ja üht-teist hakkad sellel alal uurima ja vaatama ja katsetama ja ja nii see on olnud ka minuga. Esimene ansambel oli niisiis Eesti raadio rahvamuusikaansambel ja tema loomisest on siis möödas, kui palju? Sellel sügisel saab 10 aastat. Kuidas suhtusid uute ansamblisse meie heliloojad ja kes said aktiivseteks kaastöölisteks rahvamuusikapõllul? Onu siin oli, väga rõõmustav oli just see, et, et kaasalööjaid oli, oli palju ja mitte ainult, ütleme, vanade meistrite selle ala niisuguste tuntud juba viljeleta nagu Johann seeder ja jäik toimija ja mõningate teiste just lõid kaasa ka meie noorema põlvkonna heliloojad siin just siin ütleme rääts ja Pärt ja Tamberg Veevo ja Ants sõber Ülo Vinter ja väga paljud veel, nii et ma usun mõtet, vist igaüks on midagi nii ikkagi proovinud ja ja tahtnud kirjutada ka meie ansamblile nii laulukesi laule, rahvalikke laule kui ka puht instrumentaalpillilugusid. Ja kuidas oli solistidega, kes olid siis nii aktiivsemad, solistika? Esimesed aktiivsemalt solistid ja kes kellega me tänini koos ikkagi veel töötama ja esinema olid meil siis kõigepealt. Duett Leida Sibul Helmi uhkega ja Aaro Pärn. Need on need nii olnud meil algusest kohe esimesed solistid, aga peale selle on meil ka seal, on terve rida soliste veel siin. Kalmer Tennosaar, Georg Otsaga, meil on mõned asjad. Nüüd oleme teinud ka kuus lapiga. Ja vist isegi Helgi Sallo Ja isegi Helgi Sallo lambaluu tehtud. Ja noh, neid veel, Malle Noodla Aaro Pärna ja Eesti Raadio rahvamuusikaansambli kauaaegne koostöö on rõõmustanud paljusid selle zhanri austajaid. Et et. See. No poissi Linuxi. MSM lihtsalt ei sobi. Millised ansamblid orkestrid teie käel praegu töötavad ning millistest üritustest on nad ka osa võtnud? Pärast raadio Ansambli asutamist tekkis ka niisugune mõte. Vajadus moodustati isetegevuslik rahvamuusikaorkester. Selle asukohaks sai siis Grexi nimelise noorsoo kultuuripalee, kus me oleme siis koostöö nii-öelda tegutsenud ja töötame koos tennisetantsuansambliga sõprus. Selle kollektiiviga olen on veel nii huvitavaid reise olnud. Mitu korda oleme Moskvas esinenud ja Läti NSV-s kõige suuremaks sündmuseks meil oli muidugi see, kui me möödunud aastal võtsime osa eesti kultuuripäevadest Tšehhoslovakkias. Nii siia muidugi kuuluvad ka need arvukad rahvakunstiõhtud ja laulupeod, arvatavasti. Ja kindlasti muidugi, sest selle kollektiiviga, niisamuti ka meie raadioansambel on osa võtnud kas siis rahvamuusikaorkestri koondorkestriga esinemisest rahvakunstipäevadel ja samuti ka ütleme muusika, heli salvestamisest rahvatantsupidude jaoks. See oli Uno Veenre lustakas suleliste suvetrall mida esitasid ansambel põhjapiigad ja noorsoo kultuuripalee rahvapilliorkester. Viibides teie juubelisünnipäeval 24. märtsil korraldatud rahvalikult kontserdil olin ma meeldivalt üllatatud, nähes nii palju noori tegelevat rahvamuusikaga. Kuidas on õnnestunud teil neid kaasat haarata? Sellesse muusikažanri, praegusel nii-öelda pop- ja biitmuusika ajastul? No ei tea, mul on niisugune arvamus, et et noor noorium ka mitmesuguseid ja mitmesuguste huvidega ja mõned on see huvidering tõesti piirdub ainult kitsalt mingisuguse Pokk biitmuusikaga, on neid aga kellele meeldib nii üks kui teine ja kindlasti on ka neid ja nagu paistab, nagu te ise nägite, on ka neid, kellele meeldib rahvamuusikaga kaasa lüüa vaatamata sellele, et nad peavad lugu ka kindlasti noortele tagani meeldivast ja vastuvõetavast, praegusest niisugusest moodsast muusikast, piitja popmuusikast, aga see ei takista neid ka rahvamuusikaga tegemist teha. Üsna tervitatav nähe. Mina õnneks ei ole kindlasti. Ja peab ütlema, et siin on ka meil koolides Tallinnas meil ei ole, aga Harju rajoonis on näiteks neli neli kooli, kus kooli juures on rahvamuusikaorkester ja samuti hallistes vaheliste kaheksanda siis koolis on, kes töötab, juba saab, nüüd 10 aastat saab kaseorkester vanaks, pidevalt töötab niimoodi ka niisuguse ja nähtavasti huvi on õpilastele. Orkester on kogu aeg, esin. See oli Ülo Vinteri pala matkateed. Meid kutsuvad rahvamuusika koondorkestri esituses juubilari taktikepi all. Rahvalikult kontserdilt ei puudunud ka Laine Mesikäpp. Baraki on ainult meie maal tarku inimesi kes on osanud lindude keel ja nende jutust aru saanud. Minu vanaema pärandas selle tarkuse minule, nii et mina oskan ka nüüd lindude keelt ja mina oskan isegi nende lindude keelt kes laulsid vanasti siis, kui meie esiisad-emad veel mõisapõllul rasket orjatööd tegid. Kukke ja kana kaheduneni. Vana kurtnud, et okei, ostad talle saapaid. Suitsupääsuke on ehitanud vanasti oma pesa. Suitsutarve pani ta hoolega tähele, kuidas inimesed elavad. Tühjad korjake käpikuid, äge rabajälg peredes pingutas püksirihma. Palju huvi ja elevust tekitas kontserdipubliku hulgas külakapell. Tutvustaksid lähemalt seda omapärast kapelli. Võietise kapell oli nii, selle kontserdi puhul lihtsalt panime kokku niukse väikese ansambli nuheldakse põhibaasi või ütleme nii, just need huvitavad pillid nagu jauram kujutab endast niisugust noh, nihukest löökriista või siukest vibutaolist, millega siis menukas on, Kuljused, jajaa, niuksed, karistid küljes, nendega siis rütmiliselt vastu maad lüüa, siis annab nihukest rütmi. Ja siis üks niisugune vana päris ajalooline trumm, nende mängijad, need on pärit sellest Pärnu kalurikolhoosikülakapell-ist. Ja sellele me liitsime sinna juurde veel Richadreino lõõtspilliga Keilast. Ja siis Toivo Luhats põispilli ka, nii et see sai nii kohapeal lihtsalt ei pannud, et et just niisuguseid huvitavaid etnograafilise pille näidata kuulda. Eesti Raadio rahvamuusikaansambli saatel esitas duett Leida Sibul ja Helmi uke, Boriss kõrveri laulu Kihnu ja Ruhnu. Ka vilepillil on kindel koht Eesti rahvamuusikas. Seda tõestest toredasti solist Endel. Aastaks on teil olnud täis pingelist tegevust helilooming, orkestreerimine, proovid küll ühe, küll teise orkestriga heli, lindistamised, laulupeod, rahvakunstiõhtuid ja veel palju-palju muudki. Kas raskeks ei ole läinud? Ei ikka selline on toime tulnud. Eks tegemist on küll palju ja mõningatel niisugustel suurte pidustustega seoses olevate päevade eel on muidugi pinget kaunis kaunis palju peal. Aga seni on ikkagi enam-vähem toime tulnud ja nii nagu tundub, et täiesti päris ületanud ei ole ennast veel. Väikesed reservid on ikka veel olemas, et jõuab ehk edaspidigi veel midagi teha. Millised on teie ja teie muusikaarmee ülesanded seoses eeloleval suvel toimuva suure rahvakunstipeoga? No kõigepealt raadioansambliga lindistasime terve rida asju, mis läheb rahvatantsu saateks ka vabariikliku rahvusliku orkestriga üks Kuusalu süüt. Aga peale selle teel toimuvat nende pidustuste raamides koondorkestri esinemised. Ja samuti esineme ka veel Harju mäel ühe niisuguse vabakontserdiga. Ja ette on nähtud ka külapillimeeste esinemised, nii kontserditel kui ka tahame neid rakendada just vabaõhumuuseumis. Kindlasti tuleb siia palju külalisi turiste ja ja siis niisuguses miljöös võib-olla niukesed rahvapillimuusika võib olla. Väga pole ka päris huvipakkuv peaks olema ja tore kindlasti. Tänan teid südamest ja soovin kahekordselt jõudu uuteks tegudeks. Vanamees meeldi, vaat kus poi. Poi vahkuss, poi pilli, tarka karjasarve, käänutajad, Pikkus, arve, sirgendaja, kannelite kamandaja, Viliulite valitseja, mängumeestledalitsejat, põhjapiinade peremees. Kes paneb pillid paukuma, ei lood ja laulud lendamaie varrinna rõõmu tundma. Ai siin baiti pillitarka. Jamale kindlal ajal sinna rajale. Pidu täpsel pigistada. Suuda suisa 100 välja seisab vapralt nagu vana tooma. Selleks sulle jõudu, jaksu. Maad ja perede. Seda soovib sulle kraana teatrisõpra.