Kui sa ruttu tõused kuuma rinnas, tuksuma. Mul on väga hea meel tervitada klassikaraadio stuudios helilooja interpreet, muusik, arranžeerija. Rein Rannap. Tere tulemast. Tera on 20. august 20 20 aastaarv siia juurde. Millised tunded on teie peastena? Ma käin ikka kontserdis, kuidas õhtul korda läheb, aga kui rääkida taasiseseisvumisest, siis no lapsena ja veel teismelise saju kangesti unistatud ja ette valmistatud lausa selleks, et Eesti saab jälle iseseisvaks ja vabaks ja me tegime ju lausa klassikaaslastega lendlehti, joonistasime sinna pliiatsiga sinimustvalge ja siis peitsime konservatooriumi majja klassidesse klaverite sisse, sest sel ajal muusikakeskkool toimetas samas majas, kus konservatoorium hiljem kandsime mingeid sinimustvalgeid märke niimoodi pintsaku revääri all peidus ja siis näitasime teisele muigega ja on meeles veel see, et mis ma siis võisin olla 14 15, kui kui Soome raadioga lõpetas oma mängupäeva keskööl alata tee oma hümniga, noh, mis on siis seesama, mis eesti hümni, siis ma mäletan alati seisma püsti, siis raadioveres voodi kõrval seleen ja enne kui ma magama Läksin, aga hiljem jah, kuidagi inimene saab vanemaks ja realistlikumaks, muutub ta maailmavaade. Hiljem ma küll ei uskunud, ega, ega noh, selles mõttes, et noh, et mu kaaslased, kolleegid, ansambli liikmed ei uskunud enam midagi positiivsuse suunas, võiks muutuda ja sellepärast siis kerkis minust järjest rohkem esiplaanile see plaan, mis tegelikult on olnud ka väga, väga varasest east saadik, et, et välismaale minna elama, et see järjest tugevnes. Ja nii oligi, et siis seejärel 20. augusti hommikul nagu ikka, äratas mind raadio äratuskell. Ja sel hetkel tulid just uudised just sel hetkel, kui raadio mängima hakkas, kõvasti ja sel hetkel ütles diktor, et teiste on kuulutanud välja iseseisvuse metsa on mul hästi meeles. 29 aastat tagasi oli see hetk, kus te olite, millises maailma punktis tol hetkel Los Angeleses Jah, ma õppisin Los Angeleses Lõuna-California Ülikoolis juuessi University of Southern, California on selle nimi. See oli üks parimaid eraülikoole ja muusika osas kindlasti Ameerika paari parima hulka kuuluv. Et seal ma siis tegin magistri- ja doktorikraadi niimoodi järjest. Et sel ajal ma siis õppisin seal, küllap ma tõusen üles selleks, et kooli minna või siis et vastavalt, mis päev see oli, et kirikus orelit mängima minna? Kui see oli püha? Päeva hommik. Mul on mõnevõrra kahju, et kuulaja pilti ei näe raadiost praegusest olles näinud teid ka televiisoris intervjuud andmas siis need kaks Rein rännapit erinevad üksteisest päris oluliselt. Te teete praegu siinsamas mikrofoni ees või taga olles. Rännakuid, käite kuskil kaugel, otsite mälupilte, teil on selgelt vaimusilmas midagi olemas. Eluviis teid 87. aastal Itaalia hotellist koos nootide ja salvestistega pimedusse. Mis see aeg teile õpetas? Nimeks ei puutu nagu süles? Nii see kõik läks. Kunagi kirjutan ikka eluraamatuga ikkagi kõike, kõike päris, see on nagu väheseid momente, mis on, mis on nagunii põhjalikult lahti rääkimata, mis siis võib-olla nagu huvitav puu, selles eluraamatus, kuma kõik. No see on vaid need vähesed momente, kui ma selle momendiga nagu lahti kõik täpselt räägin ja siis jäägi nagu inimestega on midagi teada saada, sealt siis on kõik juba ammu selgem. Ehkki hümni või õigemini paatsuse kirjutatud meloodiate juba mainisite, kas te mäletate seda hetke, millal te neid hümni helisi esmakordselt kuulsite? Või mingit seost, kuidas seltse teie peres jutuks tuli? Peredes, ütleme niimoodi, viiekümnendatel aastatel kindlasti ei räägitud ei eesti ajastega kümnist ega üldse mitte millestki sellisest, mina kuulsin. Niruks sain oma informatsiooni vanavanemate kaudu, vanaema esiteks Ma elasin palju vanaema juures, kuna vanemad olite tööga nii hõivatud ja tema mulle rääkis. Ja lisaks juttudel ja vanaema oli ikka sihukene nagu kollektsionäär kirjandusraamatut ja ajakirjade ajalehtede kujul. Et tal oli nagu hästi palju nii tsaariaja lõpu, kogu Eesti aja ajalehti, ajakirju kokku köidetud, niimoodi aastakäikude kaupa. Ja siis ma juba väikse poisina hakkasin neid lugema. Alguses lugesin muidugi neid järjejutte neid krimikaid, mis seal olid iga Väljaande lõpus, siis ja siis aga, aga jah, noh, kasvõi nende kaudu ja, ja ka ja igatpidi, muidu tekkis ju ka küllaltki selge pilt sellest, milline oli see esimene vabariik ja kuidas see üleminek toimus ja kõike. Vanaema korjas ka fotodega postkaart, et noh, tal oli Eesti kohta nii, et tal oli hästi palju maa ja linna kohta neid siis üks album oli, mis oli hästi kõrgele kapi otsa ära peidetud, selliseid tervenisti täis neid pilte ja selles Tallinna pommitamisest. Aga noh, neid vist ei tohtinud advokaat olemas, aga ta lihtsalt ise oli teinud, ei saanud kuskilt, ühesõnaga ei mäleta, aga aga vanaema enda maja jäi, jäi tõesti kahekordne puumaja. Väga armas korteril seal, kus ma suure osa oma lapsepõlvest viibisin ja sealt on tõesti parimad mälestused nii vanaemas, kus mind, kes mind hästi hoidis, kui ka vanaisast, kes oli ju ERSO kontsert meister ja mängis viiulit ka igal pool muudes koosseisudes, siis ka kirjutas noote ümber tema grafiitpliiatsid ja kustukummide lõhn. Et küllap need olid eesti ajast pärit, on mul siiamaani meeles, mis ta sahtlis siis tuli ja ja et selles mõttes maast madalast, ega ainult muusika on ümber, on mitte ainult vanemate, vaid või siis ühiskorteri naabrite kaudu, vaid ka seal vanavanemate juures oli ikkagi selle professionaalse muusika tegemise õhkkond hiljem vanaisa ju mängis ka kohvikutes sel ajal ka kuumematel aastatel kui mitte isegi 70.-tesse välja, oli säilinud see esimese vabariigiaegne või üldse varem maailmas olnud traditsioon. Et kohvikutes mängis elav muusika, tavaliselt oli seal siis kas keelpillitrio või kvintett. Vanemas eas vanaisa ise mängib küll temaga, sokutas neid mängima Kadrioru kohvikusse, mis oli küll moodne kohvik, aga naljakal kombel ikkagi kolm tundi, iga õhtu mängis seal selline klassikaline ansambel ja, ja ma mängisin seal kuu aega, enne kui siis muusikakeskkoolis teade saadi ja loomulikult see ära keelati, aga aga see andis isegi lühike aeg andis mulle palju kogemusi, sest see oli see mustlõik või siis ta oli. Ah, niisugused lood on teiega? Andis tõesti palju hindamatuid praktikat just selles mõttes, et, et see on nagu koolitund või esinemine asjaga, mida sa oled võib-olla pool aastat või kauem ette valmistanud vaid seal ansambli juht, kõik teised olid väga elatanud ja väga kogenud kohviku muusikud. Lõimule ette noodid enne asja nägemata tuli lehest mängida kolme tunni vältel ja, ja tõesti kakliga sugu, korduseid, tagasipöörded seal üle mitme leheküljega haarata uut muusikat niimoodi lennult ja kuulata teisi. Ja see oli, see oli tõesti väga hea kogemus, oleksin kauemgi teha seda kui kuu aega. Muusika, mis seal mängiti, oli muidugi nagu crossover, nagu tänapäeval peenelt öeldakse. Ta oli klassika ja popmuusika vahepeal selles mõttes, et seal oli Straussi valsid operettides tuntud viisi mustlasviiside popurrii, Sid ja ühesõnaga kõik selline muusika, mida kooli kaudu ei jõudnud, minuni ei mängitud, seda ei kuulatud, seda muusikaajaloo tundides. Selline varjualal olev muusika, mida omal ajal nimetati Kerge muusika ja, ja ma ei tea, raske tõsine muusika seal on kuidagi hästi vale, et et, et seda kerget muusikat on täpselt sama raske teha kui klassikalise muusika, kui seda tõesti teha. Aga et sissekohvikus mängimine oli jah selline nagu hallil ülemineku alal või sellisel varjualal crossover kerge ja tõsise vahel, et naljakas on, et hiljem minu elu ongi muusikas ongi suundunud sellesse samasse sfääri, ühesõnaga istungi nagu kahe tooli vahele ja oleme õige popmuusikaga. Kaugeltki mitte ei peeta mind õigeks klassikamuusikuks. Ja ma saan muidugi aru nendest, et, et ma püüan neid kahte pühendada kogu oma elu nii esituste kui ka loominguga. Aga ma ei tea, ilmselt ei ole aeg veel selleks küps, et selliseid ühendusi teha. No võib öelda, et ega kogu see maailma muusika ongi niisuguste ühenduste peal loodud, ma ei hakka kaugelt sealt nüüd lääne muusikaajaloost peale, kuid ilmselt iga helilooja puhul saaks selle välja tuua Eestiski. Veljo Tormis ühendas siis nagu tänapäeva koorimuusika eesti rahvalauluga. Pärtli rändas selle keskaja muusikaga. Mina vähendan popmuusikaga. Aga, aga mina ei tea, kuidas Tormis ja Pärt igatahes põlati vihata ja sõimati aastakümneid, kuidas nõukogude liidus elas ja hiljem ka on nad ikka väga raskem nagu legitiimseks saada. Aga jah, kuskil mingi 15 aastat tagasi või millal see laulja biork mingis intervjuus ütles, et oi, ta fännab Arvo Pärti, see ilmus Eesti meedias ja minu meelest on see nii, et et alles sellest hetkest võttis nagu Eesti avalik teadvusele teadmiseks, et tal on hea helilooja, enne seda oli ka kuskil ka noh niimoodi hallile äärealale ikka nagu keskaeg ja matemaatika ja ei ole ja minimalism ja pole ikka päris muusika. Ei olegi selles mõttes, et et ta on ikkagi väga-väga eriline nähtus ja Pärt on kindlasti geniaalne. Aga kas muusikaga alles jääb ajas, et ta on minu meelest on niivõrd seotud sellise vaimsusega, mis noh, just sel ajal nagu kogu maailmas pääses mõjule kõikides kultuurivaldkondades hakkasin minema nüüd mingisse cultural väga hästi ei tunne kohaga. Aga noh, lihtsalt intuitiivset ja kogemuste põhiselt nagu igal pool hakkas asi eelistama sellist seisvust. Ja which muusika, mis sai just nendel aastatel, kui kui Pärt maailmas läbi lüüa oli, oli hästi populaarne ja see on just nagu täpselt samade väljendusvahenditega mõjub kuulajatele, ta loob sellise seisva ruumi ja eks igaüks teab ise, kes huvi tunneb ja kes huvi ei tunne, ei tahagi teada seda. Aga et et noh, see, see Väine Vornberdi muusikas langes nagu ülihästi kokku selle moe ja selle tõttu võtsid kõik, ma arvan, ta omaks. Tegelikult ei loo Pärt muidugi muusikat üldse nii, vaid see on nagu hoopis matemaatika põhiline, nii et ta nagu teine pool temast tuleneb kusse realismist ja, ja arvutustest. Aga, aga kuulaja võttis vastu just selle välisusele seisuse ja rahu tõttu ja seda oli maailmas. Aga vajasele. Te mainisite ka Veljo tormist. Veljo Tormis oli teie heliloomingu õpetaja. Millised mälestused teil on? Veljo Tormise tuhaga puutusin kokku kui tunduvalt varem, kui ma tema juurde õppima sattusin, nimelt oli mu pinginaaber oli Veljo Tormise poeg Tõnu Tormis teises keskkoolis, mis nüüd on reaalkool ja temaga me mängisime väljaspool kooli ka koos seal, kes seal käisime, ümbruskonnas äikesime ja, ja noh, siis ma käisin muidugi ta juures külas, aga väljad kodus ei olnud, aga mul on ka meeles selle, tema tema toa on niisugune atmosfäär ja ka nende lõhn, pliiatsite, kummide ja heliloojate lõhn on mul nagu siiamaani meeles ja hiljem, kui ma astusin siis või noh, läksin üle nagu tavakoolis muusikakeskkooli, siis ma hakkasin viiendas klassis ka tema juures loomingutundides käima. Aga looming õppimisega on üks keeruline lugu, et noh, ma ju õppisin siis õppisin tormis räätsa Tambergi juures. Aga kuidagi, Ma ei tea, ma nagu ei tundnud, et ma sealt midagi oleks saanud. Seda on kurb kuulda teisest küljest, milline vedamine. Et see kõik ei ole teis suretanud vajadust, tahtmist ja oskust luua. Selle. Suretamisega on jah nagu risti vastupidi, et ma arvan, et kui see muusikakeskkool oleks olnud hea kool, siis võib-olla isegi seda kirge muusikaga tegeleda ja luua, no vast oleks olnud sama palju ikka. Aga, aga sel hetkel seal küll tundus, mida rohkem nad meid seal maha surusid reaalõpetajat kamba poolt, Stru nüüd on, meil tekkis just seda protestivaimu ja tahtmist just nagu salaja ja, ja õhtut ikkagi musitseerida, improviseerida koos korraldada, häppeninge, panna kokku erinevaid ansambleid, mängida klassikalist muusikat lihtsalt erinevate pillide erinevate muusikutega ja muidugi harjutada ja muusikat kuulata, käisime seal teineteisel külas, kuulasime alguses seal avangardmuusikat, siis vanamuusikas noh, kõik see oli ju ju keelatud. Tuli läänes teatavasti oli paha, paha ja et see jah, et noh, ma ütlen, et meil oli keelatud seal harjunud rada ja, ja sunniti neid, ma ei tea, mis võtet vägivallavõtetega seda pähe õppima igasugu füüsika definitsiooni neil oli mingi üle 150 alati niisugune märkmeid pidi olema. Et need on õpetajad seal füüsika, matemaatika, keemia, need olid ikka pesuehtsad statistid ikkagi. Aga noh, meil ei olnud mitte mingit pointi nendes reaalainete õppimisest, me olime üleni pühendanud enda enda muusikale õppides kõige pingelisemaks, kõige professionaalsemaks koolis, eks ole. Töötades selle nimel, ma ei tea, on 14 16 tundi päevas, eks ole, kogu aeg harjutatud, kuulates põledusele erinevate muusikaliikide nime vaevu magama heites lühikeseks saad ja siis öeldakse, et meil on vaja seda õppida, et kes teab, mis teil elus toob, no kuule. Et mis mõttes, mis elus toob, no ära harjuta, äkki äkki sa ei saa klaverimängijaks? Raju törtsu, kuulge aga, aga tuleme tänasesse päeva väga mitmes mõttes tänasesse päeva tagasi. Te olete kunagi öelnud ühe toreda mõtte, kuna teie ema, viiuldaja Ines Rannap viiul, õpetaja oli ka kirglik fotograaf, siis olete te võrrelnud Loomingu kirjutamist või loomingu sündi fotolaboris pildi ilmutamisega ja tsiteerin nüüd luues ei tohi end üleliia kontrollida. Pigem tuleb käituda nii nagu fotolaboris pilti ilmutades, seista uudishimulik, kuna ilmuti vanni kõrval. Loomingu meetodid on väga erinevad heliloojatel ja nii palju, kui ma olen rääkinud kolleegidega vist nii, nii keegi teine ei, ei loo, nagu mina seda teen, et inimesed alustavad nagu algusest emale ja siis kirjutavad sinna järjest juurde, kuni nad jõuavad lõpuni. Aga mina nagu jah, nagu ilmutanud seda tervikut oma alateadvuses ja hiljem teadvuses pikka aega ja, ja noh, nagu lähenen samm-sammult sellele aga kogu aeg tervikut silmas pidades ja kui ma hakkan nagu kirjutama, siis ma teen nagu nagu lõppu ja see alguse ja siis sinna keskel, aga selles mõttes see vorm on mul nohu nagu sadu kordi, kas siis läbi joonistatud ja kirjutatud igasuguskeemid ja kui see proportsioonid ja arvutused on tehtud, siis kui mul on juba teada, mis materjal seal on ja kõik, siis kaalutan neid üleminekuid ja asjajagu lisamaterjali, enne kui ma hakkan seda üldse kirjutada. Tema nagu noh, siis siis on teil ju mingil moel isegi nüüd lihtsam tänaõhtust kontserti see on juba kord loodud, see muusika? Jah, nii ja naa. Sest tegelikult need niinimetatud seaded, orkestaratsioonid, arranžeeringuid, et need on ikkagi nagu täiesti minu jaoks uued kompositsioonid orkestrile. Et ma loon ja samamoodi loon nii-öelda uusi teoseid orkestrile, mis ei põhine mingitel vanadel lauludel. Malone ikka nii, et kõigepealt ma teen need meloodiad, eks ühe meloodia siis sinna juurde mõned teised, mis sinna sobivad veel faktuurid, vahemängud, kõik rütmile, üleminekud hakkad kujutama ja siis, eks, ja siis paned selle nagu kokku nagu, nagu pusle või nagu selle mitte puslavaid nagu klotsidest, lood nagu kokku selle, kui saigi minu saidki jah, võib-olla ja ja, ja samamoodi täpselt ma tegin neid neid seadeid praegu. Lihtsalt see vahe oli see, et ma ei pidanud neid meloodiaid loomaga. Meloodiate loomine on nagunii suhteliselt. Ta on küll oluline, aga suhteliselt ikkagi pisike vaeva ühe suure tervikliku orkestri kompositsiooni loomisel. Nii et ikkagi ma tundsin ennast niisuguse noh, nagu vaba heliloojana, et lihtsalt küljed oli see salmi, materjali refrääni materjal, võib-olla veel seal mõni jupp oli, oli ette antud, aga nagu ma ütlen, heliloomingut tehes ma teen ka kõigepealt need valmis endale ette ja siis alles hakkan kõike seda nagu avarieerima arendama. Ja nii edasi. Aga kui me räägime Ruja lugude või laulude orkest traditsioonist antud juhul siis me räägime ju ikkagi lauludest ja me räägime sellest, et see muusika, mille te olete loonud, kirjutanud komponeerinud, on sündinud sõnadele, nüüd sõnu ei ole. Mis muutub selle muusikaga, kui sõnad ära võtta? Ma olen kogu aeg arvanud, et ja arvan edasi, et sõnad on minu laulude puhul olulisemad kui võib-olla mõnede muude laulude puhul on väga olulised ja ja väga Eestiga seotud. Aga, ja siis ma selle tõttu ma polekski julgenud kunagi lõpuni mõelda ja sellist ettepanekut teha, terve kontsert. Instrumentaalsete näid meloodiaid kuulata, aga niini torkestreerides ma saan aru, et, et siin ei olegi nagu nagu selles mõttes suurt vahet, et noh, loomulikult mul on see tekst meeles, neid orkestreid kuulajatel ilmselt ka ja küllap on, aga, aga see kuidagi ei ei piira ega ahistamin vaided, et need laulu meloodiad on hästi lihtsad, aga samas kogu minu muusikaline looming alati meloodia ise on, seal ongi väga lihtne kõiges püüdlen ja taotlen alati maksimaalselt lihtsust ja selgust. Nii et selles mõttes see protsess praegu ei erine tavaliselt loominguprotsessis minu jaoks, et ka need viisid, mis ma nagu tellitakse, mingi orkestriteos mõõdab samamoodi teen kõigepealtviiside täiesti lihtsa viisi nii lihtsa kui kui võimalik antud eks eesmärk, esitus kohta esitajaid kõike seda silmas pidades ja, ja sama nende laulude puhul. Et need meloodiad, no võtame näiteks Eesti muld ja Eesti süda selles laulus ei ole jurefräänegi ega ega vaheosa ega üleminekutega vahemängu mitte midagi seal ei ole, et siin on ainult pisikene, ma ei tea, viie-kuue kuut nooti kasutav, et see on nagu, nagu mõnes mõttes nende ülimalt primitiivne. Aga ka teises mõttes on, on seal ikkagi nagu kodeeritud sisse mingi tohutu emotsionaalne laeng, mis tuli mul omal ajal muidugi intuitiivselt ja võib öelda, et kogemata välja ekslaugu tegin. Aga, aga siin on siiski nii palju on seal sees, et nüüd venitan, ehitan selles mingi kaheksaminutilise kompositsiooni dramaatilise orkestrile, eks ole, seal niisugune tähendusrikkaid pause ja, ja pead tõsi ja kõike seda erineval organisatsiooni kujul viinud seda meloodiat palju kordi läbi ja varieerin ja vahele annan ainult harmoonia, jäänuse meloodia, nagu, nagu kõlab nagu inimeste alateadvuses selles kohas nagunii. Et tegelikult tuleb välja, et ei, no mis mõttes tuleb välja malestik Helmeka teadnud, sest ma olen ju väga palju näiteks kontsert töötajale improviseeritud selle Eesti mulla meloodia peal ka väga erinevaid meeleolusid rakendades ja tohutu võimsaid dramaatilisi arenguid tehes ja õrnal üürilisused. Et jah, kummaline asi on selle lihtsusega muusikas, et et noh, kas või nüüd ma saan aru, et see on ikkagi olnud kogu elu, mul õige suund selle lihtsuse poole püüelda, kuigi seal pole veel kätte jõudnud, kui, kui nagu ka teised seda mõistaksid, et mida ma teen ja miks ma teen ja miks ma just nii teen, et see ei ole mingi kommertsmuusika sissetoomine klassikasse, selleks et et publikule rohkem meeldida. No et, et see ei ole see, et see on ikkagi hoopis niuke nagu kutsumus ja sisemine vajadus nagu need kaks asja see lõhe ühendada, mis ta ühendub ilma minu tegelikult nagunii maailmas kõik märgid sinna ju viivad ja näitavad, et need sulavad jälle kokku. Aga, aga fakt on see praegu, nad ei ole veel seda nagu lõpuni teinud. Ja kui nad ükskord teevad, ma arvan, et siis hakatakse Kaevatakse mu lood välja mõistetakse, nägid? No teie lugusid kaevatakse kogu aeg välja, neid ei olegi vaja kaevata, õieti, nad on ju kogu aeg olemas meie geneetilises koodis mingil moel ilmus nagu pillidele kirjutatud lugusid, et see mida, kuhu te tahate välja jõuda, nende orkestratsioonidega kontsert, ühekordne kontsert, seda küll, aga, aga edasi. Kas see võiks olla kunagi ERSO kavas regulaarselt? Et need mu nii-öelda teosed, mida teatakse, et need on ju kõik laulud ja need on kõik vanad laulud, kuigi ma olen pisut kirjutanud ka hiljem juurde ja noh, iga kord, kui on jälle juttu mingist esinemisi mingis kavas, siis ikkagi korraldaja tellijad soovivad kuulata just neid vanu ja võimalikult tuntuid meloodiaid nendes vanade hulgast. Et jahedas, et selles mõttes on kahju, et ma olen leidnud ennast mõnda viisi juba, ma ei tea, 20. kord võib-olla orkestreeri seadmas erinevale kooslusele erinevale solistile või et nagu, nagu veidi kohatise, masendav, et, et selle asemel, et uut muusikat teha, ma Motku orkester ümber neid vanu, aga aga no Meil on selline, ega ma ei saa, inimestele meeldivad need, eks ma siis pean tegema. Aga mida ma silmas pean, mida nagu ei teata ja mille vastu ei tunta, huvi, on kogu mu instrumentaallooming, mida on ikkagi juba 100 korda rohkem, kui neid laule, ma mõtlen minutit külge. Ruja, see ju mitte Rannap konkreetselt ei või teie soolokontsert masendab, sa tõid, ma saan aru ikka päris tublisti. Muidugi, ja ma ise olen alati nagu pole püüdnud kunagi seda ansambli nime nagu, nagu rõhutada oma tegevuses ja ja noh, eks neid laulan, ma olen ju kirjutanud ka paljudele teistele esitajatele, aga noh, mis seal salata, ega kõige tuntumat sattusid, juhtusid just tulema sel ajal, kui oli Ruja ja loomulikult nad andsinud jälle, siis oli vajadus ma kirjutasingi rohkem laule sel ajal, sest noh, rajal esinemised järjest pikenesid, mida sooviti ja alguses polnudki repertuaari, nii et kogu aeg muudkui kirjutasin, kirjutasin juurde ja noh, mis nii viga kirjutada, kui sa tead, et selle järgi nõudmine, vajadus midagi teed, teadet järgmine päev saad proovi viia, sul on meeskond, kes seda kohe hakkab proovima ette kandma. Et see on väga erinev selles situatsioonis olnud muudel aastatel, kui mul oma ansamblit pole olnud, kui pole ka selliseid normaalseid eestikeelsed lauluvõistlused, nagu nad olid nõukogude ajal tippmeloodia ja aastalõpuvõistluskontserdi näol, et ei ole nagu seda väljundit ja eks selle tõttu tuleb neid lauluviisaga vähem pähe. Ikkagi tuleb. No aga seal on jälle takistusest tekst, eks ole, ma praegu ei ole kedagi peale Kristina ja kes suudaks teha eksane normaalseid laulu tekst. Ja, ja noh, mis ma siis viisiga piis tuleb pähe külgnevad lendajate unised vahel kliendistel vahest kirjutan, aga aga mul ei ole mingit motivatsiooni sellega edasi teha, eks ole, hakata seda teksti kuskilt kauplema nagu niidule algtekst on juba ette teada, siis hakkad tõsta stuudiot, maksma muusikud kõik see, kõik see vaher ja mis see tulemus siis on, seda ei tea, eks ole, kas mingi laul saab hitiks ja kuidas oketik siis, millal ta saab? Raagus sõnad ei saanud mitukümmend aastat, eks ole hitiks Eesti muld ja Eesti süda sel ajal, kui me tegime selle Rujaga mingi 82, ei keegi kontserte tähele, jäta midagi, et oleks üheksakümnendatel suur laulev revolutsioon, keegi pinud sellest midagi, see alles kuskil võib-olla 10 aastat tagasi, kui äkki hakkas see meloodia nagu tänu uutele ettekannetele nagu nagu tõusma ja nüüd ta on koos selle nii vaikseks, kõik on jäänud, on vaatajat üks kõige populaarsemaid lauluviise üldse Eestis, eks ole, kui tehti mingi Eesti otsib lemmiklaulu, siis need olidki ju teisel ja kolmandal kohal eesti muld ja nii vaikseks kõik on jäänud. Nii et see saade andis mulle nagu palju enesekindlust tagasi. Seda nagu nagu vahepeal, nagu ikka üldse ei olnud, et ei tundnud ennast üldse muusikas oleks mingi õnnestumine. Nojah, et kõik jäävad muuneid, laul, aga seda, mis ma olen pillidele kirjutanud, et selle saatus on väga kurb, et noh, nagu enamuse eesti heliloojate teoste puhul see tellitakse, kantakse üks kord ette, sellest ei kirjutata, mitte kuskil seda ei salvestatud. No kui sibulakontsertsalvestus ainult ja siis ta kaob sinna igaveseks ajaks, rohkem seda keegi ette ei kanna ja keegi ei teagi sellest. Lai kuulajaskond ei teagi üldse, et ma olen midagi kirjutanud, ütelnud pillidele ometigi on seda materjali kindlasti elu jooksul kogunenud liialdamata 100 korda rohkem kui, kui lind laulab. Aga ma ise alani mõelnud, et tegelikult ma ei olegi klassikaline helilooja, et ma olen ikkagi nagu, nagu pophelilooja, kes kirjutab klassikalistele pillidele ja klassikalistele koosseisu talle noh, nagu sümfooniaorkester, mingi kammeransambel seal keelpillikvartett, ütleme mingi või noh, isegi klaveriga klaver ei ole ka mingisugune popmuusika niisugune, et panen tohutult kirjutanud muusikat klaverile, ise seda mänginud ja siis jälle sahtlikappi tolmu koguma toppinud ja et see on kõik, et et selles on võib-olla see arusaamatus, miks ei ole ma heliloojana oma kohta leidnud. Klassika raadiusega kolleegide hulgas on see, et et seda ei osata nagu lahterdada jah, et aga võib-olla aitaksin see, et see on tõesti, et see on ikkagi olemuslikult popmuusika, mis on vormistatud ilma trummide, kitarri deta ja süntesaatorid deta. Aga tuleme tagasi kolm aastat tagasi, 2017 20. augustil oli lauluväljakul 14000 inimest kuulamas Ruja laule. Teie loodud, et kas 14000, et kuulajad lauluväljakul kolm aastat tagasi on see, mille poole püüelda ja mida, mida soovida, et need, et inimesed tulevad teie enda pärast teie muusika pärast teie loodud helide nende mälestuste pärast. Ei noh, torangut tullakse muidugi rohkuse juba lauluväljakul kontserdil ja eks ta siis juba arvestanud sellega, et et noh, et on palju inimesi, et Ma ei oska öelda, et see nagu inimeste arv on rohkem oluline on see, et inimesed nagu on sugu samal lainel ja mõistavad ja mitte võib-olla mõistmine ei ole õige, sõnavõtt tunnevad samamoodi kui sina, eks ole, seal läbi selle muusika, mis sa oled loonud, toimuv kommunikatsioon ja vot see side kuulajaga on mul alati olnud kõige olulisem, on see siis üks inimene minu muusika, tan samal lainel, ta võtab see emotsionaalset vastu, vot see on see, mida ma vajan, kui ühe asemel rohkem. No miks mitte. Aga see ei ole nagu see, see põhiline, mis see mitte see kvantiteet, vaid just see kvaliteeti, et inimesed mõistaksid, tõesti, saaksid mõistaksin tunnetega, seda ei ole vaja mõistusega vastu võtta, seda muusikat ega mingisugust muusikat ja popmuusika puhul keelsed ei teegi. Klassiku puhul mingist arvate mõtelda, aru saada, sealt ei ole mitte millestki aru saada. Ka klassikalist muusikat tuleb kuulata samamoodi kui popmuusikat intuid tiivselt läbi alateadvuse läheb emotsioonide mälestustepilt, tide mõista ei ole, vaja, on vaja tundma. Täna õhtul kell kaheksa lauluväljakul roostevaba maailm ja 60 ork kestranti Teie loodud laulud. Ansambel, mis publikut ees ootab täna õhtul. Kolm märksõna selle kontserdi kohta, et noh, see muusika nagu muutub nüüd, et noh, kõigepealt ta läheb palju võimsamaks ja jõulisemaks, kui ikka 60 professionaalset inimest nagu täie energiaga jõuga panema, pluss rokkansambel kerget energiat kuidagi ühinevad ja, ja sünnib midagi veel võimsamat, põrutavamat, rabamat jõulisemat, kui on see nelja, viie liikmelise rokkansambli esinemise puhul. Teiseks märksõnaks on intiimsus, et vastand täielik vastand sellele, et on ju erinevad momendid muusikas mitte ainult erinevate lugude puhul, vaid ühes, ühes ja samas loodeks, kus klint tuli praegu meelde, see salm on, on väga vaikne ja, ja niisugune sise sisekõne, samal ajal kui refrään on niukene karjumine ja röökimine ja teha nii, et ta ka sellisena, et rokkansambel kohmakas asi, eks ole, kitarr, elektrikitarr, tugevus, pedaal ei ole seal vaikselt mängija truumilisena vaikselt mängida ei taha, ära kaoks ja nii edasi ja basskitarristide või ei ole seda tugevus pedaaliga kunagi. Ja nii, et, et see on kohmakas ja väga kitsas kitsas riba kõikides võimalustes, mis, mis muusikas on, saab seda ainult väljendada sellel kitsal sagedusel. Aga no tegelikult on, on rokkansambel ikkagi väga jõuline ja hea vahend, aga nüüd, kui mul on 40 eri tüüpi pilli umbes kasutada, partituuris on mul on 40 rida kolme, nelja rea asemel, mis on rokkansambli puhul siis selge on see Ta saab palju rohkem värve, erinevaid emotsioone, mida rokkansambliga ei saa ja üks on kindlasti see õrnus intiimsus, et ma saan kasutada soliste, mängib seal üks flööt, et alt niimoodi imevaikselt üksinda vahel ja kõik muud on aeg-ajalt solistidega nukuga keelpillide, terve grupp seal 30 inimest, ka nemad võivad mängida tõesti nii vaikselt õrnalt, et ühesõnaga need emotsioonid, mida ma nüüd saan orkestreerides nendesamade meloodiate juures edasi, endal võrratu, laiemad kui on see lihtsalt mikrofoni laulmine. Jaa, jaa. Pintsel ja kolmas märksõna on, on üllatuslikus. Ma püüdsin nagu igasse muusikalise fraasi neid rosinaid panna ja kuhjaga, et ikkagi tar kaevama kirsse täis täiskuhjad, mitu, mitu seda kesid kohaneid kirsse ja et ma püüdsin nagu igasse jah, muusikalise fraasi leida midagi erilist, midagi üllatada, aga eks ole, kas see on see pill või register, kus ta mängib faktuur või erimängu võt või lihtsalt, et ehk kogu aeg mu enda jaoks peaks olema üllatus üllatuse otsa. No lõpetuseks on mul vaid üks küsimus. Aeg on otsad kokku tõmmata, sest kohe-kohe algab kontsert, teil on vaja ette valmistada. Millised on Rein Rannapi rutiinid? Rituaalid vahetult enne lavale astumist? See on hea küsimus, mul varem oli neid nagu, nagu hästi palju, aga huvitav, et nad on aasta jooksul täitsa ära ära kadunud, et praegu ma võin küll öelda, et ma võin, ma võin niisama tühja juttu rääkida lava taga, ma isegi kontsentreeruma. Et lihtsalt sel hetkel, kui ma uks läheb lahti, astun lavale, sel hetkel käib lihtsalt plaks. Ja ma olen täiesti teine inimene, tähendab teleparterate jah, hetkega, et ma ei pea, aga varem ma nagu muretsesin, et kas see ikka juhtub. Ja siis ma pidin tohutult ette valmistama, häälestama, keskenduma, palju musta kohvi jooma, C-vitamiini sisse võtma. Nõukogude ajal oli mingi periood, kus ma nagu vietnami salvi hõõrusin meelekohtadele kukele ja, ja nii edasi, küllap on seal veel midagi. Palve lugemine muidugi ja kõik ja niimoodi seisneb vaikides niimoodi enda ette niimoodi nurka, aga vaadates, et kellegiga rääkida ei tohi, jumala eest, et ma pean keskenduma oma mõtteid, et mõtted oleks värsked ja aga jah, need viimased paarkümmend aastat või jah, ei ole nagu selle järgi enam vajadust ja nüüd ma kohvi külla. Rev liiga ühtepidi ta aitab nagu üle saada selles võib-olla hirmust ja murest ja läheb nagu selle hooga lähed peale nagu tohutu aktiivsusega, aga väga sageli minu puhul on liiga palju saanud seda aktiivsust muutunud lausa nagu agressiivsuseks ja seda on pahaks pandud ja ma olen ise ka hakanud mõtlema, et võib-olla tõesti, eks ju, et et ma ei peaks seda muusikat nii väga peale suruma inimestele vaid. Ma olen rohkem õhu pahusaja hingamisruumi ja, ja Ma ma arvan, et ma olen seda õppinud aastate jooksul ja ma ju ei ole siiski lava liiga aktiivne, liiga agressiivne. Milliseks mind liigne kohvi tee toidust pigem pigem hästi nagu nagu rahulik, et siis ruumi erinevatele emotsioonidele. Väga põnev. Ma soovin, et teil oleks täna õhtul lihtne teleporteeruda et õhtu oleks meeldejääv ja et teie looming jääks kauaks meile alles. Aitäh teile tulemast. Ja kohtumiseni õhtul.