On ilmunud värske plaat Kruglov-Sooäär kvartetilt ja tegelikult ei olnudki väga ammu, kui me rääkisime siin teie viimasest Tšaikovski plaadist, aga nüüd olete juba uue plaadi välja andnud. Jaak Sooäär. Ja tervist tõepoolest see Tšaikovski oli meil selline pikalt kaalutletud ja tehtud asi. Aga elu on ju ettearvamatu ja vahel tekib ka selliseid ekspromt asju ja ja tõepoolest, nüüd see uus plaat, mis kannab pealkirja, siis arsenal siin kõlab Vene saksofonilegendi Aleksei Kozlovi muusika. Aga tähendab, see lugu on üldse selline, et Aleksei Kozlov, eks ole, kes saab nüüd oktoobris 85, tema on selline elus legend Venemaal ja tal on kõik omanimeline klubi Moskvas, eks ole, mis on väga rahvusvaheliselt tuntud ja tore ja ja ütleme, see plaadifirma Artbiit, kes meie plaati on ka Venemaal välja andnud on ka temaga seotud. Ja sellel Artbeedi kunstilisel juhil Nikolai Bogatšukil tekkis mõte siis soovi 85.-ks juubeliks anda välja tema lugudest kogumik talle üllatusena. Ja me sattusime siis möödunud kevadel Moskvasse. Ehk siis need 2019, eks ole, nüüd seda kevadet nagu polnudki. Ja siis meil jäi seal üks vaba päev enne lendu siberisse, seal lennud lendavad ju öösiti tihti ja siis Läksime stuudiosse ja Aleksei oli kirjutanud siis kolme loo noodid. Niisugune väike seade, Kaaja, mängisime seal stuudios Nikolai puga, Chuck oli ise ka seal. Ja talle meeldis, kuigi ma ise tegelikult nagu väga täpselt, noh, kui ma ütlen, et me ei teadnud, mis me teeme, siis ei ole päris õige, et me olime neid originaale kuulanud ka ja mingisugune side sellega oli, aga ütleme see kuidagi nagu sattus niimoodi ja mängisime, talle meeldis ja ta ütles juba seal stuudios, aga kuulge, tehke terve plaat ja siis see juhtuski nii, et kui me salvestasime siin, siis sügisel seda Tšaikovskit siinsamas raadiomajas siis me tegime nagu sedasama sessiooniga siis tegelikult siia veel ülejäänud lood luu juurde, et salvestasime Tšaikovski ära ja siis võtsime Kuzzlovi ette, et kaks asja nagu ühe soojaga ja huvitav ongi see, et ta on selline eksprompt tagant. Aga tegelikult need lood on väga ilusad. Ja, ja täitsa tore plaat nagu tuli ta nagu ise ei osanudki midagi arvata. Et tegime nagu tellimusena, aga, aga täitsa tore. Aga jah, et see on selline, nüüd ütleme nagu minupoolset kontseptsiooni siin väga ei ole, et me lihtsalt mängisime. Arsenal seda peetakse vist vene esimeseks džässrokkansambliga, mis alustas tegevust juba 70.-te keskpaigas, vist. Kozlov ise nüüd saab 85, et ta juba dist viiekümnete lõpust oli selline džässimees ja kuuekümnendatel ja vist käis siin Tallinnas ka festivalidel ka tõesti, teda huvitas ka rock ja ja see arsenal tõesti vist on selline Veneetsias roki lipulaev või Nõukogude Liidu võiks siis öelda ja vist Moskvas neile lubatud mängida, aga nad said mängida siis ikkagi nii-öelda kaugemal ja sattusid ka siis siia Tallinnasse 1974 millest siis selgus, et olid täitsa korralikud salvestused eesti raadios ka tehtud. Ja see plaat on andnud ka välja nüüd, et see oli täiesti rariteete, seda teatud vist aastakümneid, et seda üldse on. Ja meie side siis selle kontserdiga on ka see, et sealt on siis üks lugu, eleegia on, mida me mängime oma plaadil, nüüd ka. Aga jah, et seda Tšašokinat tegid, siis ma ei teagi, palju see on seitsmete algusest 90.-te alguseni ja nüüdistal on see nagu uue põlvkonna Arsenal ka nooremate muusikutega. Aga teil arsenaliga mingeid mälestusi, kas ka on, sest teie olete vist natuke teisest põlvkonnast ja mina väga ei kuidagi juba see nende tipphetk, nagu võib-olla selleks hetkeks, kui mina hakkasin huvi tundma, võib-olla juba mõnes mõttes möödas, aga mingis mõttes typeka kestab, eks ole, et tõesti need, need on head lood, et see, see Saar on tore mängida. Et siin midagi nagu põdeda ei ole. Nii et tegelikult ütleme, see muusika ütleb võib-olla päris palju vene publikule, aga ka tegelikult Eestis ikkagi teatakse seda teatud põlvkond. Ja võib kindlasti neid lugusid ka teada, et siin on mõned nagu tema tuntud lood ja aga eelkõige on ikkagi, ma arvan, vene publikule ja nüüd noh, eks näha saab, mis olukord on, aga oktoobris on siis planeeritud nagu suur juubelikontsert Moskvas k. Kui natuke rääkida võib-olla teie pikaajalisest koostöös selle plaadifirmaga, siis kui seda nüüd vaadata natukene tagasi ja praegu oleviku, et kuidas see on kujunenud. Ma arvan, et see on väga tore plaadifirma Artbiit Moskvas. Et nad ikkagi seal on väga suured muusikasõbrad ise ja ka Venemaa noh, mitte sugugi laiades oludes kultuuri rahastamise mõttes, nad alati leiavad sponsoreid ja on nagu korralikult väljaanded ja korralikud ümbrised ja kõik on nagu tipp-topp. Ja ma arvan, et need plaadid on ka üsna hästi müünud. Tundub mulle, et seda ma isegi nii väga täpselt ei tea. Aga et nad on Venemaal täiesti nagu pildis kindlasti. Nii et te olete selle ansambliga läinudki, seda teed, et te mängite nagu nii-öelda klassikute muusikat ja ütleme seadeid, et kui teil on olnud vene, Vene klassikalised heliloojad, siis ka mingis mõttes selline vene džässrokiklassika. No see kuidagi on sattunud, nii et jah, me tegelikult ju esimesed plaadid on ju olnud oma lugudega ikka ja teiste firmade alt, aga kuidagi no vot elu toob mingeid asju ja siis nii on nüüd olnud, et ma ei julge väita, mis edasi saab, et eks siis paistab Aga kasutaks juhust ja küsiks ka natukene paari teise tegemise kohtaki, et teil on tulemas välja üsna varsti ka tegelikult Andres Mustoneniga koosson ansambliga plaat. Jah, et et praegu on küll selline huvid, tab olukordadel nagu kolm plaati, tegelikult tuleb nagu korraga peaaegu et et Andresega ja Taavo Remmeli, Tanel Ruuben iga. Me salvestasime ära siis Goldbergi variatsioonid pahilt, mida me kunagi esitasime ammu, võib-olla 2014 või siin tegime sellest nagu kontsertkava. Ja siis nüüd me mängisime veebruaris seda ka MustonenFestil Tel Avivis. Ütleme, me olime juba aastaid rääkinud, et seda peaks salvestama, et see on nii äge lugu ja meil kuidagi on selline oma suhe sellega ja kuna Andres noh, kogu aeg on lennust, kus nad kogu aeg on kusagil ära siis ei ole võimalik seda ütleme seda ikkagi tuleb teha proove ja see on selline suurem tükk. Et äkitselt ju ilmnes, et kui kuna oli, siis ta oli ju siin. Kui oli näha, et juba asi nii väga hull ei ole, siis me tegime siin juba proove ja ja mai lõpupoole me salvestasime siis selle petersell meil stuudios. Ja nüüd see siis tulebki välja. Teie olete Bachi muusikasse süvenenud viimastel aastatel või tegelikult juba pikemaaegselt. Ja mulle väga meeldib, et et see on nagu põhiargument ja teine oluline asi on ka see, et et mulle kui ikkagi jazzmuusikule tegelikult nagu Bachi muusika see helikeel on suhteliselt lähedane või ütleme, ma arvan, et ütleme, need meloodiliselt liinid väga palju, isegi erine tegelikult teatud mõttes sellisest kaasaegse jazzmuusika mõtteviisist, et loomulikult On sellel rütmilisuse mingeid muid nüansse, aga, aga tegelikult see on üsna kodune, noh, teatud mõttes et väga mõnus ja väga mõnus harjutada ja, ja väga arendav ka. Jaa, Trio Sooäär järel, Janno õunas kari on ka plaati välja andmas ja ka seda loodetavasti siis seadscare festivalil esitlemas. Ja et vot sellega nüüd juhtus jällegi vastupidi, et see pidi ilmuma kevadel ja aiats kaarel kevadel pidime esitlema seda ja see kõik jäi ära. Ja nüüd siis tegelikult 28. augustil tuleb sellest singel üks lugu välja ja plaat ilmub siis Saksamaal teisel oktoobril ja peaks olema siis jazzkaarel 10. oktoobril esitluskontsert Eestis. Et see on nüüd siis selline noh, ütleme meloodilise muusikapaat. Trio on ka juba tegutsenud vist juba aastaid. No see on natuke vähem ja sulle neli aastat või nii, aga mulle lihtsalt meeldib ja et et võtad nagu mingid inimesed, kellega sobib ja siis nagu noh, teed nagu pikemalt ja vaatad, et kuhu see läheb ja siis mulle tundubki, et see trio noh, teatud mõttes ütleme, tria, trummid, basskitarr nagu väga tavaline, eks ole. Aga mulle tundub, et me oleme leidnud mingisuguse oma võtme. Ja tegelikult juba ka meie esimene plaat sai Saksamaal selliseid arvutusi, et nagunii ei mängita tavaliselt. Et mis on ju tore, et et mõnes mõttes ongi natuke võib-olla selline klaveritrio, aga ilma klaverite sellist kitarri võib-olla stereotüüpset mõtteviisi sellist Trockiliku või isegi bluusilikult sellist väga ei ole, et ongi võib-olla rohkem selline meloodiline harmooniline ja küllaltki läbi komponeeritud ja ka läbi ütleme, mängitud nagu klaveril saab mängida, oli väga palju eri registrites orkestreerida, et, et ma olen ka nagu üritanud seda kitarrile tõlkida, mis, mis on olnud ka väga huvitav tegevus, et see, see tegelikult ei ole kitarrilt sugugi nagu elementaarne. Aga täna saame kuulata siis Kruglov-Soo rekvarteti uut plaati, kus on peal siis arsenali muusika, et ma küsiks veel seda, et kui palju te olete seda ümber seadnud või kuidas see kõlab võrreldes originaaliga, mis võib-olla mõnedel inimestel ka kõrvus No ma arvan, et kõik on ära tuntav, et seal nüüd väga neid asju väänatud ei ole aga sound on kindlasti erinev. Ma arvan, et isegi see, et ka sellel bändil on oma saund, et see Kruglov, soover, kvartett meil on nagu täitsa selline oma mingisugune asi kujunenud, nüüd juba üle 10 aasta olen mänginud koos. Et selline nagu kaasaegne akustiline Ats muusika ja võib-olla on seal ka mingisugused vahel mingisugused intonsatsioonilisemad momendid, aga ütleme, et noh, ta on ikkagi küllaltki selline ka meloodiline, tegelikult. Et jah, ma arvan, et loodan, äratuntavad, aga saun teine aitäh heaks, aer aitüma.