Siin Tallinn jätkame saadet väliseestlastele. Eestimaad valitseb siis praegu täie voli ja ka kalendrileheõigusega suur suvi selja taga on jaanipäev. Jaanipäeva jutt oli ju meie jaanilaupäevaõhtuses saateski, kuid kõik ei ole veel jõudnud selle aasta jaanipäevast ära rääkida. Aeg lendab erutu. Aeg aga toob uued kombed ja tavad. Taasta panugi. Üks selliseid, mis nüüd juba eluõiguse on saanud seitse aastat on jaanilaat. Räägime saat järgnevate minutite sees ühest jaanilaadast paljude seas, mis läinud nädalavahetusel aset leidsid. Meie käisime oma mikrofoniga Kehra laadal. Meie kui ma läinud laupäeva hommikul elektrivonkrilt Kehras Mahastusin nike trong elektriga kuni Kehrani siis ei tulnud mul laadaplatse otsima hakata aasta ainult ühes suure rahva sumoga, kes sammusid jõe äärde otse laadaplatsile. Mida kuulsin, nägin, kuuleme nüüd helilindi vahendusel. Jätame esmalt linnakaubad kõrvale, sukad, sokid, särgid, ülikonnad, keedunõud ja raamatud, kingad, suveniirid, televiisorid ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Astume selliste kaupadelegi, mida iga päev poesine. Alustame pudulojuste eest. Jänes maksab üldse täita, kaared on sees ja ma siin on, vaata oma neli kilu, puhast liha peabki olema kolm rubla, jäneseliha kilu, midagi nahkaega, mõne kallis midagi. Pärast üks pirakas veel mul vana emegi Tatu ära, las läheb rikki. Näete jänest olete näinud sihukest lauset olen näinud kisuks looma veego pura, suured on tühja ilusad on küll. Perenaine Ekspress, kindel ostumure või mina võtaks Köldime ära. Kallid sõbrad, ma olen nende peal töötanud kuus aastat. Muidugi on vedanud. Praegult mehed, olete mehed, Anijalast, siit sama sealt kaugemalt ei olegi? Ei ole, oli mööduda kaugele. Tallinnas peksu saue. Valla jahti pidav jäimegi vahele kohe. Millega siis minule või? Minu käest peksa ei saa, taarsema jutule läheb, ta on ilusam. Proovisin see, see lugu. Paistab, et igal inimesel on see rahakott on kuhjaga täis ja tema tahaks sellest lahti saada. Ma tulin hommikul, vaatasin, kuradil seisab. Ühel muudkui katsuge raha tasku, sakslasel sõja Sõrves, seal seal tööd, teadmine. Olete jõudnud midagi ära osta ka juba või? Ei ole millegi järgi erilist vajadust öelda, lihtsalt lihtsalt huvi pärast lõikuda ja mõnuleda. Nad, tuletame meelde, et vanasti olid kalad täna naistel palju erinev. No ennem oli, läksid sa sügise laadale? Läks talumas, lõhnad mullikas, Vergi lambatallu vankris läks seapõrsas laadale, ta leiab mujalt müüdi võimalused. Ei viigi sinna, ta saab mujal parimaine, riik ostab, maksab laadal saaksest. Muide, kas te olete ka maamess? Ena olen sündinud, maal. Sureks. Muidu tuli äri. Exuseid kodukandis võib ikka natuke julgem, võib-olla. Minu ema-isa oli see, kes sai Tallinnas peksu, suurarusi, maasika, mida on selle tütre teine põlvkond maasikamäest näed, millist ajalooliste kujudega. Et neid väga harva juhtub. Et need võtavad muinsuskaitse alla. Võtta näete? Kus kandi meestega ma nüüd olen kokku sõnades Kuusalu Kuusalu ja vastuluurest kaalid, kui lihtsalt. Ja nüüd oleksid olla, aga seda kindlalt põle ikka. Külad on Tartu muruniidumasinaid. Sellepärast ma siia tulingi. Lõks maamees tänapäeval siis enam vikatiga niidab ainult muruniidumasinaga. Laupäeva pead. Nojah, suured rehad, need veetakse traktoriga ka väikest loogika tuleb võtta väikse rehaga käsi teha kõige tarvis ja praegu on nii kui defitsiitne kaup, iga mees ei oska tehagi. Need mehed on surnud, kes tegid vanast, pole vist koppa lahti veel teinud, praegu tulin alles, noh, loodame, et äri õitseb hästi. Noh, mul juba kaks inimest on juba küsinud. Tüliks võtta. Laat vaja üle vaadata. Millal te nüüd viimati peale seda lahte laadal käisid? Ma ei ole üldse käinudki seal laadal. Kehra, aga mõnel teisel? No vanasti, kuna aga mina olen kunagi hobuseid Paristanud ja nii hammast vaadanud ja eliivisele niuke paljulateliga käinud omal ajal ja eks seal vist olid ka oma nipid ja trikid muuseumi ilmselt selge. On kannel 10 12 13 15 kassonoigar pulki veale. Järjekorrad kas peavad tegema? Jään jänni, ma ju mind näha seon põõsaste vahel riisumisega lage põllule ja no siis pole midagi teha, kui kui pikemad reha laiemad Riho tarvis on, siis tuleb soosist mõneks raudreha võtta. Aitäh. Ahkude kodaniku peale kuhu, kuna rubla on teritanud viis rubla fotoveerblased, käi kodu on ka ära varastada. Seal on kaks rubla Sagamis rauda, kapsa, kuidas kapsa, laudja. Kas siis kodus suurt majapidamist tarvis läheb, Nana? Jah, jah, ikka läheb vaja, jah, meil on palju jäneseid jäneste tarvis. Vikatit ka tarvis, jah. Rikate bussid, pussnoad ja kapsalauad ja korvid ja kõik kõik kaevu puuri hoopis. Ja nüüd mul on minu masina praegu Järva-Jaanis on, nüüd tuleb neljapäev, kaupleme kaevuse puhul kord. Mul. Mina ostsin need korvid, lisa või isa koos ostsime marjale menekamist, mõtlesin ohvi kõlavate või midagi ostma, ega siis korvid on ka aias marju korjata ja metsas ka käia. Ja noh, see ei olegi plastmass ta sisenic ja noh, ta ikka kui midagi muud, hoopis plastmassi, võid igapäevast. See on niisugune asi, et seda saab igalt poolt ja ja ei, no täitsa Aafrika lastele võtab mõne metsa marjule ta täitsa kena, ilus väikega ja paras suurem korruseline minekuks ja maasikad ei, vastakad. Tulevad. Õitsevad täiesti aasta maasikaid ja mustikaid tekki tulla, kust kandi mehi olete? Kehra sovhoosi. Niisiis teil oli see ammu teada, et sindaatolewyaaioosse ammu oodatud, oodatud, isegi hea, noh, ikka lapsed väga tahavad laadal käin. Aitäh. Palun vastu munemist. Ei, me vaatame siin ise, teine käsitee, vaata veel, kui kallasin, läheb midagi, mis te olete, sugu, rahvas, vallarahvas kuidas kala, Rasmuse poolast. Nüüd ma hakkan taipama, et ei olegi siis Eestimaal nii hästi elanud kogu aja. Niimoodi, kui kaua. Aga tookord, kui te siia tulite, mis, kuidas see juhtus, vallast saadeti teele siia. Ah, see on see ka, et kui 37. aastal pidite tööd otsima, jäime noh, nii Eestimaaga siis meeldima hakkas. Muidugi sai juba pere ja keele ära õppinud, kellega nii palju mõistame ja kuidas see töö Soomel siin tookord siis tegelikult olid. Noh, ühesõnaga kui kunagi Eestis oli, Aron Itaali, palju tulite, aga palka sai raha ja siin on rahvas, tähendab, pererahvas kutsusid välja, annaksid välja tulema teele siia muidugi parem kui ühesõnaga palas gaasi kallal, jah, talana jah ja, aga nüüd niisugust mõtet ei ole öelnud, et ei saa sellest oma kõik olemas, nyyd ja juba kodu siin kadrel sein on vaja, maja ehitasime lapsed ja kõik pere on siin ja seal juba surnud kõik ja kas meie laat erineb väga palju poolama laadast, aima linna ausalt öelda, et ma ei mäletagi laada palju ma olen, on seitsmeteistkümne aastane. Teenisin muidugi mõisa mõisniku juures käisime küll, aga praegu väga vähe meenud, mul juba sellest mäletan väga vähe ja ja täiesti noh, võib öelda missal, las nii väga laadal sai olla. No seal ainukene oli, mida põrsas said vastavasse ikka veel niisugust kana ja niisugust asja ei ole ja olnud palju nagu praegu täna näiteks muusikat ja kõik on, noh see on ikka midagi muud ikka. Ma vaatan, te olete ikka taustu teinud, siin sukelduvad õudsalt jah, tähendab ühesõnaga ei huvitanud ka, ja eila meil pidu oli ja täna jälle jaaniõhtu nelijärvel Urbock samal ajal muidugi ja teil oli pidu, mis meil on parki seal ja meil on hästi vahva juhataja ja siis ennem veel proovinud, nii et meile sinna vanematele inimestele, kes võib-olla ei suuda minna sinna Urbuks mäele. Jaanipeo, praalise Gazett pruudid meloni, huvitamas kaanel. Ei ma kaasa ei teinud, nii palju on, mis minu oma vanatädi, veel riided seal. Need, kes vaatavad selja, seal oli muidugi niisugune nuusutavad vanad seelikud, jakid olid kõik ja, ja nojah, see suur aitäh, ta palun jah. Mastaabist puulaua ravim oleks tunne. Ei filmimist, saadab, eksis. Killiga Soviisub auto uksest sisse ei lähe. Mina vaatan seda asja ringi, siin ei ole muud, kui suured säravad autod ja Logitud naisest. Sina kauba ligi saada, kuidas laevalist tulite? Algure omasid Marili Raasiku poolt, nii seal Parile jaamas neli-viis korda päevas linnumehed käia. Ja niimoodi ongi, liigun väga, meil väga tihe ja ja siis nagu laadakaupa peaaegu, aga hakkasin laada krooniga midagi näha ka ses linnas ei ole. Linnas on ka ikkagi Aidžinis puu lausung, kas te olete ise ka tuju polnud teinud või? Ei ole? Ei ole, kuigi mul on mina seda ostsin Raasiku põõsad, niisukas hoidsin ja siis ja siis lihas ja mulle vanemad kõigiga ära lähevad küll tegudeks koodi müüa, mis ei ole, mina olen raadiumees araanium ja, ja nad ära lähevad küll. Jah, aga nii mõelda tuleb minu silmadest paistab välja, et niidi säravad autos ja plokid on asunud ja hirm. Et varjavad puunõudele küll kõik kõiku Tere jõuda sinna ära seal tõesti Evete harjule ka olevas. Võiks vedada. Lindistatud hobuseid, käika noorudad, külalisel hobusald isegi niidetud hein viies ja teine pool ei ole, siis ei ole talle meie kõigi hobune ja ta nii kui võõruse või kuidas öelda, Olvur on läinud meie ajastul tehnikaajastul juba ajalukku. Peale teda vaatavad ringi Ive luu. Mina vana mees, aga noorte põlvedele järeltulev sugule. Väga ilus, väga ilus, väga ilus teema vaatamata ikka maamees vistena lendad, ma olen linnamees olnud 30 aastat ja ja alustanud naelu. See maksab kõige rohkem. Sellist mõtet pole tundetavast hobuste kerast või omal raudade on olemas. Kas Raudogustamale jale? Heidame nüüd pilgu selle suure ettevõtmise telgitagusesse või õigemini telgi sisse ja ajame juttu korraldajatega, Harju Tarbijate kooperatiivi esimehe asetäitja Arvo lumiste ja varumiskontori direktor evolt käpaga. Põhilised on Harju Tarbijate kooperatiiv, kuid siiski ka teised Harry, veenma, et näiteks Tallinna näidislinnuvabrik lib oma tibusid, liiv chisse, Harju Küllikas seltskond, küülikuid toosis, kombinaat, harjumipsin vaipu, vahetab villa lõngavaste silmkoetoodete vastu ja väga palju individuaalmüüjaid on, siin olid põrsamüük, oli no ja siis on veel palju seal igasugused muud üksikud müüjad, mis müüvad mitmesuguseid oma oma tooteid. Ma mõtlesin rehased ja pussnuge ja just kaupa seest rahvast tõmbab ligi ja meeleolu ja meelevõistlev laada meeleolule. Ja ma vaatan, selle eest olete hoolitsenud siit läbi telgi kuulda see sumin siin on õnnemängud ja õnnemängus õngitsemis peale loosimise siis rõnga viskama, siis laste jaoks on karussell olemas. Persilaadi meelel puhkpilliorkester lõi ja see pole mitte muidugi, et seda nüüd müüa. Laupäeva öeldi, et rahvale anda meelelahutust täna ilus ilm on jaanipäeva jaanilaupäev, inimesed tulevad ilusat päeva lihtsalt veeta. Kas teie jaanilaata peatud ammu ma mõtlen, siin hajuma, harjus Jaanile juba alates 66.-st aastast peale iga aasta olev, just jaanipäeva eel, aga peale selle veel möödunud aastal alustasime veel süüdis laatade pidamisega, kus just müüme siis inimestele talvevarusid ja samuti Kasi nõusid, mida vaja nende talveks hoida lisaks nagu puunõusid siis mitmesuguseid konserveerimise nõusid ja sellised asjad, mida just inimestel oleks vaja talvevarude loomiseks. Aga millised kaubandusorganisatsioonide teie selja taga seisavad? Esiteks ETK kaubanduslik Tallinna baas, Saku Õlletehast, Klementi, õmblusvabrik, Orto, Pärnu kala ajal, meie ETK välja oma ettevõtet ja palju teisi. Kuidas tundub nüüd teile tänane laat, kas on korda läinud või mitte? Praegu vaadatud? Tänavatame täies korda läinud, sest rahvast on palju, ostmist on, kaupa jätkub ja lademe paistab olema praegu võrdlemisi üle need tänasega laadaga. Ma olen täiesti rahul.