Praegu on veel Ruhnu Korsi talu seinale avatud üks näitus nimega Ruhnu nägu ja see näitus valmis tänu 15.-st 22. juunini toimunud Eesti Kunstnike Liidu maalilaagrile Ruhnu nägu ja nüüd peaks kuuldel olema selle laagri üks korraldajatest, Mall Nukke, kunstnik tere. Tere. Palun rääkige veidi, kust see maalilaagri idee alguse sai, sest kuigi on tegu traditsiooniga, siis selleaastane laager oli ikkagi alles teine. No ma ise sattusin Ruhnu umbes paar aastat varem, enne kui see idee tekkis ja, ja mind nagu võlusesse Ruhnu kui niukene paik, sihukene täielik nagu ääremaa. Mõtlesin, et kunstnikele võiks, on tohutult huvitav olla ja samas ma hakkasin uurima, siis ma sain teada, et tegelikult kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel oli täielik sihuke kunstnik tõmbekoht, sihukene või seal käisid kunstnikud nagu Külliki Järvila, Kristiina Kaasik, Kita terror, Volga, terri, Viive Tolli ja nii edasi, et tegelikult päris palju kunstnikke käis just nagu, et saada nagu sellest mandri kärast eemale et rahulikult toimetada. Ja, ja kui ma nägin seda kõike seda saart nagu seda meeleolu seal ja neid inimesi, kes seal olid, et siis ma sain aru, et see on see koht, kus tegelikult ka kunstnikud peaksid tagasi tulema, et nagu ära unustatud kunstnike poolt see piirkond. Ja siis ma mõtlesin, et peaks nagu maalikunstnike liidu kaudu tegelikult, sest see kuulub ka Kunstnike Liidu Allase maalikunstnike liit. Et peaks nagu maaliatele nagu tekitama sihukese võimaluse tulla sinna ja siis ma suhtlesin ka Triinu lambiga, kes kultuuri aidaa perenaine ja ta leidis, et see on suurepärane idee. Et kõik on ilmselt väga rõõmsad, kui me hakkame Ruhnut maalima ja paneme näitus üles iga-aastaselt seal niimoodi. Ja, ja siis saigi nagu tehtud eelmine aasta esimest korda, siis oli meid vähem, siis oli kuus inimest kohal. Nädal aega. See aasta oli kaheksa inimest juba kohal ja tundub, et huvi hakkab tekkima nagu selle paiga vastu. Varsti tekib nihuke väike järjekord juba võib-olla kunstnike sealsed tahavad tulla. Mida te siis siit eest leidsite, kui saabusite, kuidas laager möödus? Ruhnu saar on niukene minu meelest erakordne saar, sellepärast et ta valmistab nii-öelda lahkumiseks maailmakärast ette juba pikka laeva, sõiduvad, mis tuleb nagu mõnuga ja kannatlikult ära taluda hoolimata ilmast, mis seal mere peal võib-olla jõuad sinna kohale, siis võib-olla esimene päev läheb veel niukses nagu niuke rahmeldamist meeleolus, aga siis hakkab järsku nagu sihuke ulatusliku vaikus ja rahu sisse. Et tema on niukene koht, kus omamoodi aeg kulgeb, kõik on rahulik, kõik on rõõmus. Sa võid täiesti nagu eemale tõmbuda inimestest, võid nende keskel olla, see on ka tore. Et kuskil pole sääraseid rahulikke randu kohanud, tegelikult Ruhnus on ja, ja kõik see looduse võiks, see annab nagu kaasa. Need olid suurepärased. Millestki inspireerisid need kaheksa kunstnikku, kes laagris osalesid, nimetame nad ka ära. Eve Kruuse, Alar tuul, Johanna mudist, Karins droom. Mall Nukke ehk teie Enn Tegova liine, Orav Regina Maretes on siin, millised elemendid Ruhnust neid kõige rohkem paelusid? No kuna nad kõik on ikka loominguliselt juba aktiivsed kunstnikud, igaüks otsis midagi erinevat, et Alar tegi sadama sadamate laevu, siis Enn Tegova katsetas kohutavalt palju igasugust kõrtega, tegi aplikatsioon maalist, kus igasuguste erinevate looduslike detailidega siis Eve Kruuse tegi niuksed kontseptuaalset asja lambaid ja nii edasi, et tegelikult neid teemasid oli seal metsikult, et mind isiklikult kõnetasid Ruhnu puud nagu puud, majad ja siis ma maalisin ära ka selle nii-öelda Ruhnu kuninga portree, kes see vanahärra, keda me eelmine aasta lubasin maalida, kõik roomlased teavad teda nimetatud runo kuningaks. Ja, aga ta oli vanaisa suri ära nagu selle aasta alguses ja siis ma tegin foto järgi tema portree. Et noh, inimesed on seal kindlasti väga huvitavad mind, inspireerisid inimesed. Siis Regina Marek Ta inspireeris sihukene, tormine sihukene meri või sihuke meeleolukas rannavaated. Ühesõnaga, hästi erinevalt, et et seal on kõike nagu seal põhiline, see, et seal on hästi nagu hea meeleolu alati loominguks. Tõepoolest, äsja lõppes siin saarel üks väike festival nimega Ruhnu Rahu, mistõttu ka mina siin olen. Ja seal olid eksponeeritud karediina Marietta soonseina hiiglaslikud graafilised tööd siis trükid, mis on üleval sadama lähedal sealsamas kultuuriaida juures, sest et tema saab siin veidi kauem töötada. Kas ka teile meeldiks mõnikord niimoodi pikemalt Ruhnul töötada lausa stuudio siia? Luua stuudio luua võib-olla mitte, aga ma olen ka teinud seal näitust, ma tegin seal kaks aastat tagasi, tegin samas kohas, kus Regina maraton tegi näituse veevaated ja see oli noh tegelikult noh, seal kohapeal ei anna nagu päris siukseid suuri maale teha, sest noh, see tuleb, kõik tuleb sinna kohale vedada, eks ole need maali alustada kõik nagu üsna võimatu, sest laevas on alati kohti nagu või noh, ruumi on piiratud ja autoga ei saa sinna kindlasti tulla, et auto tuleb alati teisele poole jätta. Aga seal töötada nagu niimoodi, nagu, nagu noh, kunstnikud ikka suviti maalivad. Et selles mõttes, et niisugune tööviis on seal väga mõnus, et noh, niuke kohalike rõõmuks nagu teha, mitte noh, kõige suuremaid maale võib-olla tulevikus on võimalik võib-olla vaadata rulli lõuendi peale või teha veel pähe suuremaid formaate, veel. Aga Regina tekki, Cajun, need tööd, mis tal seal on, et ta tegi oma stuudios Tartus trükis. Et tal on see trükitud linoollõige seinal seal jah, praegu. Aga kas tõesti on siis selline erinevad režiimid, et kunstniku töö suvel ja kunstnikutöö talvel kas ka see joonistub välja niimoodi Ruhnule mõeldes? No vot, kunstnikutöö tegelikult nõuab hästi palju nagu igasugused lisa mingeid asju, nagu näiteks nagu molbert ja siis on need värvi värvikastid, on, need on ikka täitsa korralikud ja kõiksuguseid tööriistu, mis on vaja igast keemise süsteem lakkida, nagu looduses ei saa tegelikult maale, sest see võtab kõik putukaid ja muud asjad ka sinna kinni, et see tuleb ikka stuudio nagu rohus, nagu teha neid asju. Et kuna see, see nii-öelda see töökoda on päris suur, eks ole, mikspärast peabki ateljeed üks kunstnik pidama, et siis ongi see, et suviti nagu, kus on nagu ikka väiksemal režiimil või nii-öelda kunstnik puhkab paju tegelikult maalides joonistades installatsiooni tehes, et et see on ka nagu, et see on siiski ka puhkus nagu enamustele ja siis on nagu teistsugune režiim tõepoolest, et siis on nagu väiksemad formaadid ja võtad niukse noh, ütleme loetud arvu värve kaasa näiteks või paar head pintslit ja rohkem pole vajagi nagu võtad niimoodi pehmelt pretensioonitud seda, mida ümberringi näed. On ka laagritutvustuses kirjas selline lause, et Ruhnu nägu mall laagri näol on tegu vastandamisega mandril valitsev asjalik, pragmaatilised, kiirusele orienteeritud maailma Ruhnu saare arhailise romantilise kulgeva rahu vahel. Puutumatu ürglooduse, ükskõik see vohamise inimesed nende keskel kokkuhoidvad, kuid sõbralikult väljastpoolt tulijate vastu. Kas seda võib oodata ka järgmisel aastal? No mina väga tahaksin, et, et kui me nüüd õnnestub veel ka sponsor, et järgmine aasta saada nagu see aasta, et et selles mõttes, et ega kunstnikele ei ole väga nagu odav tulla sinna oma käe peal saarele, see tähendab väga paljusid asju, materjale osta ja nii edasi. Aga ma tahaks, et sa muutuks nagu niukseks traditsiooniks ja tundub, et kohalikele väga meeldib see. Et ma arvan, see rummu jahmendu veel aastakümnete jooksul, nad maalimisteemad seal, et inimesed ja, ja loodus ja seal on nagu väga ägedaid puid, näiteks niuksed kaks nõiapuud on Ruhnus olemas siukseid künnakud, mida nad et nad on küll ära peidetud, kui nad üles leiavad, et siis on nagu fantastiline siukene vau-elamus, ütleme, mina pole kuskil niuksed puid veel näinud. Ja tahaks kindlasti jah, et järgmine aasta õnnestuks kuidagi kunstnikud siia saarele tuua. Ja kogu selle laagri selliseks juhtivaks mõtteks oli selgitada välja siis looduses elamise ja-mainimise abil. Milline on Ruhnu nägu? Kas oskaksite veidi kirjeldada, milline see Ruhnu nägu siis on? Noh, eks me otsime kogu aeg, milline see Ruhnu nägu on Songid põnevatega ühe ühe näoga teda nagu ära selletagi. Et eelmine aasta näiteks portrateerisime põlisruhnulasi ühtlasin põlissuhtlased, siis rääkisid ka oma lugusid seal, kuidas nad seal saarele tulid, et et see oli nagu huvitav niisugune teistmoodi lähenemine. See aasta tegime nii, et Ruhnu nägu on tegelikult kogu Ruhnu saar, on oma nägu. Et loodus, inimesed nagu palju vabamalt võtsime seda asja. Et ma arvan, et Ruhnu nagu kuidas ma ütlen, tantsukene äärmiselt omapärane. Äärmiselt. Jah, et see on hästi abstraktne, niisugune tunne, et, et see on saar, mis pole veel turististunud. Et kus on veel siukest nagu vaba vabaranda ja rahu ja et kui tahad pidu, siis mine külla, kui tahad rahu, siis mine randa. Et niisugune koht. Aitäh teile, Mall Nukke, Eesti Maalikunstnike Liidust rääkimast, veidikene sellest samast maalilaagrist Ruhnu nägu, mis loodetavasti toimub ka järgmisel aastal siinsamas ilusal Ruhnu saarel. Aitäh teile ja ilusat suve lõppu. Aitäh.