Mitmekülgne ja tunnustatud dirigent, laulja ja pedagoog Edward käsva juhatab sel nädalalõpul Arvo Pärdi 85.-le sünnipäevale pühendatud kontserte, kus kuulaja viiakse muusikalisele rännakule läbi mitme sajandi kontsertidel. Tartu ja Tallinna Jaani kirikus esinevad kammerkoor Potšis Tallinn ja ansambel floori, Dante mulliambordi, Heinrich mütsi. Samas tallise ja Jakob Lehti teoste kõrval on kavas muidugi ka Arvo Pärdi looming. Edward käsvel mäletab selgesti esimest korda, mil ta Arvo Pärdi muusikat kuulis ja sellest lummatud oli. Esimene teos, mida käsval Arvo Pärdi-ilt koolis oli üks osa teosest seitse magnificat Antifoni, mis ka eelseisvatel kontsertidel Eestis kavas on. Käsfal avastas Pärdi muusika võrdlemisi hilja, kuna tegeles pikka aega hoopis ooperiga ja naases alles pärast mõningast pausi tagasi oma esimese armastuse ehk koorimuusika juurde. Sellegipoolest ei kurvasta dirigent, et Arvo Pärdi loomingu nimistust Me ühtegi ooperit ei leia. Ta usub, et kõik heliloojad leiavad oma zhanri, mis neile kõige paremini sobib. Kui heliloojatel tuleb näiteks tellimusena kirjutada midagi, mis on nende mugavustsoonist väljas, ei õnnestu see alati. Ooperid on teatavasti ulatuslikud teosed. On aga heliloojaid, kelle muusikalised ideed sobituvad paremini lühemate vormidega. Näiteks toote välja inglise heliloojaid, kelle miniatuursed on imelised aga ulatuslikumad teosed valmistavad teinekord pettumuse. Ell seisvate kontsertide kava on valitud kolm osa Pärdi teosest, seitse magnificat anti phony. See muusika on interprojektidele ka väljakutseks. Edward, kes ütleb, et Pärdi teoses tuleb luua tõeline puhtus. Sageli ei soovita seda muusikast saavutada, aga see konkreetne teos, kas oli sõnul justkui nõuab sellist lähenemist taolist tasast muusikalist maastiku on keeruline saavutada. Pärdi muusikas on olulised elemendid, tema sõnul ka kõlatekst ja vaikus. Tõelist vaikust on teadupärast raske saavutada. Ka John Keith kirjutas oma teose neli, 33. Demonstreerimaks. Tõelist vaikust ei eksisteeri. Kiriku akustikas lõhub vaikuse resonants ütleb käsval. Tema dirigeerimisel musitseerivad eelolevatel kontsertidel Tartus ja Tallinnas kammerkoor Voices Tallinn ja ansambel floori Dante. Ta ütleb, et eesti keeles kirjutatud muusika mõtestamisel on kohalikel muusikutel kindlasti eelis. Aga Pärdi teos selles kavas on saksakeelne. Lisaks Pärdi loomingule on kavas sajanditetaguste autorite muusika. Milliseid ühisjooni on võimalik luua erinevatest sajanditest pärit teoste vahel? Vastus peitub lihtsuses, mis iseloomustab varajast muusikat ja kõiki kavas olevaid autoreid. Dirigent meenutab, et Arvo Pärdi loometeel oli pikem paus, mil ta ei kirjutanud midagi ja naases siis täiesti uute mõtetega. Ka kogu muusikalugu algas ühe häälsusest ja arenes siis millekski komplekssemaks. Seepärast Stobivadki eri sajanditel kirjutatud teosed omavahel selles kavas hästi kokku. Mis on aga see, mis teeb ühe helitöö mitmele sajandile nii vastupidavaks ja kas ka Arvo Pärdi muusika võiks tema meelest kõlada kontserdisaalides mitmesaja aasta pärast? Kes veel ei tea sellele vastust? Kordistuste kontserdil kõrvuti ühe nüüdisheliloojaga ning kuules šoti renessansi helilooja Robert karvese imelist loomingut. Tema kõrval istunud helilooja aga ei olnud teosest vaimustunud ning dirigent mõtles enda viisi. Eks näis, kas ja kuidas selle autorilooming 500-le aastale vastu peab. Muusikamaailmas on tänavu üleilmse viiruse leviku tõttu olnud teatavasti väga keerulised ajad. Käsolil Ali siiski õnn anda kontserte sel suvel Saksamaal. Seda ka väga rangetes tingimustes. Suviste, nii-öelda koroonakontsertide eel oli dirigendi viimane esinemine aga detsembrikuus vahepealsed kontserdid jäid kõik paraku ära. Ta ütleb, et kontserdile minek on kõige lihtsam asi üldse ja selleks ei pea kuule end kuidagi spetsiaalselt ette valmistama. Muusika ja eeskätt koorimuusika on tõeline ellujääja. Selles kavas on mitmeid põnevaid kokkusattumise, eriti just heliloojate aasta arve vaadeldes. Samas tallis nimelt suri 1585. aastal ja tema kaasaegne William vööd kirjutas autori mälestuseks teose, mille lõpuread ütlevad. Tallis on surnud ja muusika sureb. Hea on siiski tõdeda, et tal ei olnud õigus, sest muusika ei surnud siis ega ei ole ka tänaseni surnud. Teine põnev juhus on see, et Hollandi autor Jacob Obleht suri 1505. aastal ja sellel samal aastal sündis toomas tallis. Tallis omakorda elas pika elu ja suri 1585. aastal mil sündis anrišits. Seega universum võtab ja kannab. Dirigent ütleb, et tunneb eelseisvate keeruliste aegade osas ka pisut muret. Kasvõi ütleb, et muretseb enda ja oma kolleegide pärast, sest praegune olukord on ettearvamatu. Küsimärgi all on paljud muusikasündmused ning ka muusikute reisimine maailmas. Ta usub siiski, et muusika jääb ellu. Oleme ka täna rääkinud kontserdikavast, mis algab helilooja Jakob Oblehtiga, kes on sündinud 15. sajandil. Pärast tema salveretsiina loomist on maailmas nii mõndagi juhtunud, ent teost esitatakse tänaseni. Seega ükskõik, mis praegu ka juhtub, me saame sellest üle, selleks kulub lihtsalt aega. Edward käsvel juhatab sel nädalalõpul Arvo Pärdi 85.-le sünnipäevale pühendatud kontserte. Need toimuvad täna ja homme Tartus ja Tallinnas. Esinevad kammerkoor otseselt Tallinn ansambel Floridante.