Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari juured asuvad eelmises aastas, kui lugesin pik analüüsi Microsofti uuest operatsioonisüsteemist nimega Vista. Analüüsikirjutajaks oli IT turvalisusele pühendanud Pieter Gutman huvitava ja detailides rikkaliku analüüsi eesmärgiks oli hinnata uue operatsioonisüsteemi majanduslikku mõju lõpptarbijatele. Gutmani analüüs on originaalne vaatevinkel hästi varjatud strateegiale, mida Microsoft püüab arvutikoodi peidetud ja lõppkasutajate eest varjatult teostuda. Kuid nagu öeldud, baseerus sõnum spetsiifilistele detailidele, mille vahendamine käesolevas lühikeses kommentaaris paneks kuulaja raskesse olukorda. Ja nii see jutt jäigi kadunud aastasse. Kuid minu hinge jäid kriipima kaks asja. Nimelt nimetas Gutman Windows Vista rakendatava andmekaitsetehnoloogia kirjeldust inimajaloo kõige pikemaks enesetapukirjaks. Ning puhtinimlikult on raske elada teadmises, et oled lugenud kellegi enesetapukirja ja sa ei võta midagi ette. Isegi kui kirjutajaks on armastatud viha objekt Microsoft ning teine hingekriipiv. Probleem on seotud hirmudega, et uus operatsioonisüsteem teeb liiga elualal hoidvale inimkonnale. Püüan järgnevalt need probleemid lahti rääkida. Nimelt on uus Windows Vista täis digitaalsete õiguste juhtimise vahendeid. Digitaalsed õigused ehk lühidalt koopiakaitsevahendid on need, millega muusika- ja filmitootjad jälgivad et aus kliente ei saaks omandatud kaupa vabalt kasutada. Piraatluse ju ei puuduta, sest nemad kasutavad ilma koopiakaitseta materjali. Microsoft on avalikkusel märkamatult teinud üliolulise strateegilise otsuse millega nad püüavad saada muusika ja filmitööstuse soosingut, eelistada Vista keskkonda oma äri tegemisel. Microsoft on valinud selleks tee, luues ülitiheda kontrolliga tarkvaraplatvormi mille andmevoogudest ellipsaks ilma loata vasakule mitte ühtegi bitti, mis vahendaks mõnda meloodiat või filmilõiku. Ku Pieter Gutmani analüüsi lugeda, selgub, millise mastaapse ettevõtmisega on tegemist. Sisuliselt kontrollib uus Windows Vista iga mõnekümne millisekundi tagant. Ega kusagil süsteemis pole täheldatud ühtegi liigset või puuduvat biti ning ega masina külge pole ühendatud mõnda analoogseadet nagu kõrvaklapid või videoväljundiga videokaart. Vanamoodsa analoogväljundeid võimaldava raudvara peal muudetakse kliendi kinni makstud kõrgresolutsiooniga videopilt automaatselt madalakvaliteedilise. Eks seda selleks, et välistada võimalust parema kvaliteediga filmi sattumist piraatide kätte. Kedagi ei paista huvitavat, et klient, kes ostab uue filmi just parema kvaliteedi pärast ei peaks ostma endale uut arvutit, kaasa arvatud monitorilt. Samuti ei huvita Microsofti kliendi huvide kaitse kui juhusliku voolu kõikumise tõttu mõnes andmetsiirdavas ahelas toimub ulatuslikke kõikumisi. Kuna mööda, nagu seda on teada, kuidas elektroonikakomponentide vahelt on võimalik koopiakaitse vaba andmevoogu kõrvale juhtida siis tekitasid taoliste seadmete lisamised just sarnaseid kõikumisi. Uue pista puhul on voolukatke tulemuseks kõrgresolutsiooniga filmisessiooni katkemine või mõne muu tööülesande poolelijäämine. Kujutage näiteks ette arsti, kes püüab oma monitori jälgida kõrgresolutsiooniga pilti mõnest haigest, kui järsku tema töö pooleli jääb. Sest nii on käesoleva operatsioonisüsteem meeldivam muusika- ja filmitööstusele. Loomulikult on kogu andmevahetus arvudises krüpteeritud. Seda vältimaks, et arvutiomanik ei saaks omaenda arvutist omaenda tegevust monitoorida. Nagu öeldud, kontrollib pista arvuti tegevust kümneid kordi sekundis isegi siis, kui keegi arvutit ei kasuta. Selle tulemusel suureneb oluliselt energiatarve, mis kõiki potentsiaalseid Windowsi kasutajaid kokku pannes on märkimisväärne lisakulu. Selle lisakulu maksmisel ei osale Microsoft tega meediatööstus. Lisaks teevad taolise keerulise platvormi arendamiseks lisakulutusi kõik tarkvara ja raudvara arendajad. Nemad lisavad kulud arvele, mis esitatakse taas kord lõpptarbijatele, mitte Microsoftile või meediatööstusele. Näete, muretsemiseks on põhjust ju, kui palju. Ja lähimal ajal sõltub kõik nüüd sellest, kelle majanduslikule enesetapule oma ostuotsusega aluse paneme.