Tere eetris portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Uudiste levitamise rindel leiab aset aeg-ajalt naljakaid vahejuhtumeid, nende teadvustamine pakub mõtteharjutuse näol meelehead ja seetõttu siis täna selline teema. See uudis on lugejast või kuulajast sõltumatu, paistab olevat lihtne mõtteharjutus. Enamusele inimestest juhtub uudisaines kusagil kaugel ja on seda väärtuslikum, mida rohkem tarbija ehmatab, üllatub. Selles kontekstis on raske mõista Belgia ajakirjanikke, kes peavad uudiseid oma varaks ega taha neid meiega jagada. Pange tähele, jutt ei käi isiklikust energiakulust, mida ajakirjanik on uudiste ülesleidmisel kulutanud. Selle eest saadavat tasu keegi nelt antud loos ära ei näpa. Lugu ise on hargnenud juba mõnda aega ja see puudutab konkreetsemalt otsingumootoreid Google'i uudisteindeksit. Sarnaseid uudistelinkide agregaatorid leiab veebis suurel hulgal aga ilmselt tänu oma suurusele ja tähelepanu ranna antud juhtumis sihtmärgiks võetud Google. Teisalt tähendab see, et ükskõik kuidas lugu ka ei lõppe, on selle tagajärjed ulatuslikud ehk pokkerikeeles on käimas kas suur bluff või on antud juhul väljakutse esitanud Berglastel olemas hea käsi. Täpsemalt on hetkel pokkerilaua tosinat Belgiat prantsuskeelset ajalehti autoriõigused esindab copypress, millele ei meeldi, et Google saab kasumit esitades oma uudistelehel linke nende 12-le ajalehe veebisaidile. Pange tähele Google Eigo peeri teksti vaid seostab mõne uudis teemaga hulga viiteid, mille kaudu lugeja leiaks, teen talle meeldib aja seda lugu käsitleva ajalehe juurde. Teiseks oluliseks süüdistuseks on Google'i vahemälu ehk kas see kujutab veebisaidi nagu näiteks antud juhul ajaleheartiklis tehtud koopiat mida pakutakse info otsijale koos aadressiga õigele veebisaidile. Teinekord on veebisaidi külastamine nimetatud vahemälu kaudu palju kiirem kuid veelgi sagedamini pole algupärast dokumenti kiiresti uuendaval ajalehe portalil enam olemaski. Siis on Google'ist lõppkasutajale kõige rohkem rõõmu. Kuid rõõmu ei paista jaguvad käesolevasse juhtumisse kaasatud Belgia ajalehtede väljaandjatele. Nemad peavad seda teenust autoriõiguste jämedaks rikkumiseks ja loogiline jätk taolistele süüdistustele on kohus. Nii ka juhtus ja eelmisel sügisel määras Brüsseli kohus, et Google peab iga nimetatud ajalehe uudiste linkimise päeva eest tasuma miljoni euro suuruse trahvi. Google kaebas nimetatud kohtuotsuse peale ja nüüd siis sai täis uus ring kohtuvaidluseid. Kuid ka seekord otsustas Belgia kohus Google'i kahjuks, kuid vähendas trahvi suuruse uudisteallikatele osutamise kuriteo eest 25000 euroni päevas. Kogu lubas ka seda otsust edasi kaevata, sest nad ei saa aru, milles seisneb nende patt. Oma uudistelehel ei oma Google ühtegi reklaami, mille eest neile raha makstaks. Kuna Google'i reklaamid on sisuliselt lingid reklaamitavale materjalile, võib ainukese reklaamina pidada uudiste lehel just neid samu linke, mis mõne uudisega seoses lugeja ajalehte lugema suunab. Ja selle, ütleme siis, et mitte reklaamilingi eest ei võta ju Google'i üheltki ajalehelt raha. Ehk tegemist on tasuta raamiga ja nüüd nõuavad mõned tasuta reklaamisaajad kahjutasu. Umbes nii võiks kokku võtta Google'i hämmingu antud olukorras ja seda hämmingut jagavad paljud olukorda, vaatlevad eksperdid. Trahvi maksmise asemel loobus Google oma kuriteost ja kõrvaldas copy pressi esindatud ajalehed oma indeksist. Täna levivad uudised mitmeid paralleelseid ajakirjanduslikult ametlikke ja lihtkodanike blogidest, mitteametlikke kanaleid pidi kannudes varem või hiljem internetti. Otsingumootorid süstematiseerivad ja teevad need uudised kättesaadavaks. Soov oma ajalehe juurde viiva lingi puudumiseks. Uudis teema juurest on originaal näride, mille mõte on mõistetav vast ainult vähestele. Peamised Belgia ajakirjanikele. Loodame, segad järgmised kohtulahendid aitavad seda mõtet kõigi jaoks selgemaks rääkida.