Tere eetris anportaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar tegeleb virtuaalse pildi joonistamisega. Kujutage ette ima kenaarse Iidee põllul toimuvat huvitavat võidujooksu, kus rammu mõõdavad raske kondiga hundionu ja paremale vasakule haka sooritab jänku. Jooksutempo ja suuna määrab ära väle jänes. Arusaadavalt ei tule hallivatimehest karvakonnal mitte kõik kurvid sama sujuvalt välja ja mõni neist võtab aeganõudvat suure kaare. Sellise pildiga soovin pöörata teie tähelepanu muusika ja meediatööstuse põllul endale toitu hankivate IT-firmade käitumisele. Püüdke arvata, kes on hundi ja kes jänese rollis. Põhjus sellisel moel asju vaadata tuleneb kahest värskest arvamusest. Üheksanda Apple'i peadirektor Steve Jobsi peetud blogis avaldatud ja Teeerremm lühendiga seotud mõtted. DRN tähistab digitaalsete õiguste juhtimist ehk vahendit kontrollimaks, kuidas ja millal muusika või filmi hankinud klient neid kasutada tohib. Teine mõte pärineb voost veidi aknast IT maailma vaatleva Rooseri Errnbergi blogist milles revideeritakse Microsofti elu-olu. Minnes mõned aastad tagasi või mingem siis veelgi rohkem tagasi. Ütleme et aastast 1995, kui Austria, Soome ja Rootsi astusid Euroopa ühenduse liikmeks ja Suurbritannia vanim rahahoidla Perling spank kus hoidsid oma vara. Kuninganna pereliikmed läks pankrottide nikli sani nimelise töötaja pöörastele investeerimistehingud. Selle samal aastal kirjutas Bill Gates raamatu internetti hüvedest. Raamat kandis pealkirja Rõude heed ehk ees ootab tee vaid mõni aasta varem sama Microsoft tüüripill. Kindlakäeliselt juhtis sama. Microsoft ei pidanud internetti oluliseks ja Lazinet Skype'il sele surfamis vahendite turu vallutada. Microsoftiga haistis peagi rammusat einet, püüdis need Skype'i kinni ja naksas selle selgroo pooleks. Edukas käitumine meelitab samal moel jätkama, aga seda hetkeni, kuni peale ei kasva uusi kiiremaid jäneseid või ei muutu hundi kere kohmakamaks. Käesoleva sajandi alguses läbisid kuuldused, et arvutifirma Apple kavatseb valmistada MP3-mängijaid ning sellega äri teha arvestades internetis leviva piraatluse metsikut perioodi. Toona nägid paljud selle äri taga vähe tulu võrreldes nõutava vaevaga. Kuid Apple'il oli varuks kavalus ja firma tutvustas kõigile tugevat andmete kaitsesüsteemi ehk CRM-i. Selle toel kaubeldi muusikatööstuse neljalt suurimalt tegijalt välja muusikapalade odav hind ning ennustuste kiuste osutus Apple'i muusikaäri üliedukaks nii edukaks, et muusikamüük ületas peagi senise arvuti businessi tulemusi. Arusaadavalt hakkas taoline äri meeldima Microsoftile. Peagi käivitati oma salaprogramm Apple'i Aipordi kukutamiseks ja oma muusika businessi püsti panemiseks. Firma avas muusika müügikeskkonna mõne kuuest Fanfaari de saatel turule oma Terremmiga rikastatud MP3 mängija ning eelmisel nädalal alustati uue operatsioonisüsteemi Vista müüki, mis on Teeerremi tehnoloogiast nii läbi põimunud, et seda tehnoloogiat ergastava lisa elektrikulu on piltlikult öeldes näha lõpptarbija elektrimõõdikuid. Teiste sõnadega andis Microsoft muusika- ja filmitootjatele teada, et nende loodud kanalit pidi võiks viia meedia müügi uuele tasemele. Selle seisundi saavutamiseks ehk riista valmistamisele kulus viis aastat koodi kirjutamist, mida sai kokku 50 miljonit rida ja tööle kulutati kuus miljardit dollarit. Ja nüüd siis jõuame seni Teeerremi laine seljas ratsutanud Apple'i peadirektori verivärskele arvamusele, et muusikatööstus võiks CRM-ist loobuda. Jobs kutsub kõiki ette kujutama maailma, milles levib vaba muusika. Ostad suvalisest kohast muusikat ja kuulad seda suvalise platvormi peal ja jagad kogemust oma suva järgi sõpradega. See oleks parim lahendus lõpptarbijatele ja Apple valiks kirjeldatud tee ilma silmagi pilgutamata. Kes arvab, et tegemist on ketserlikum pugemisega klientide siis faktid kinnitavad, et 90 protsenti muusikast, mis täna müüakse, on niigi ilma kaitseta. Jobs toopfaktidena möödunud aastal müüdud kahtekümmend miljardit Tseedeede peal kaubaks läinud muusikapala. Samal perioodil müüdi faili vormis Teeerremmiga varustatud lugusid alla kahe miljardi. Ning Jobs küsib, et kui muusikatootjad müüvad nii 90 protsenti muusikast ilma kaitseta, siis miks peaks pingutama kallilt arendatud, kuid odavalt lahti mukitud kaitsesüsteemide nimel. Sega, teatab maailma suurim online-muusika müüa, et aeg on mõistus pähe võtta. Hüppades nüüd lõpuks ainult hetkeks hunditeema juurde tagasi, siis täna on hinnanguliselt 15 protsenti arvuteid, mis suudavad Vista koduversiooni jooksutada. Aga see sektor moodustab muusika tarbijate põhituru ning kui muusika peaks lastama Teeerremmist vabaks, aga Steven Jobs on üks väheseid meedia müügi tuleviku arutelude juures viibivaid inimesi meie planeedil. Seega kui Jobsi vaba meediaärimudeli vihjet õieti mõista, lugeda juurde Rooserveerenbergi analüüsi, mis väidab, et 30 aastat valitsemist on Microsofti muutnud suureks aeglaseks ja kohmakaks võib tänase pildi joonistamise lõpetada kujutelm aga kurvis külili kukkunud ja ähkivast hundist, kellel on raskusi jalgadele tõusmisega. Ning taustal vilistavad loomakesed kergendatult omi pisikesi