Tere, Koit ja tere kõik teised muusikasõbrad täna tutvustan arvust on selle aasta üht olulisemat albumit Block Party, Arkaid, Faye, Kings of Leoni, erry, Radio, Hedi ja muidugi paljude teiste kõrval, mis lähiajal ilmumas on. See aga ei vähenda sugugi läxansi väärtust. Veebruaris on vara öelda, mis on selle aasta plaat ja see polegi tähtis. Tähtis on, et Clarkson on väga superplaat. Ma räägin siis briti popbändi läxamsete püüdist, müüd aust, neer, millelt kohe kostab tänane esimene pala, see on ressiivaks. Selle looga algab flekt, esimene pikk plaat metsa osta, nii et niisiis, kas see on sama läkson, keda nimetatakse New Wave ehk review liikumise esibändiks? Jah, on, mis asi, see reiv revolution õige on, see ei ole mingi asi kogu lugupidamise juures, sest mulle meeldivad eraldi võetuna kõik need New reivi olla paigutatavad, uued head rokivad ja tantsivad popbändid 500-st Brasiiliast, Tatarok, Norrast, Nendest kahest olen muide ka siin saates varem juttu teinud, sõitis ka metronoomi ja mitmed teised ja eks tinglikult võiks siia alla paigutada ka osakese pank pank liikumisest nagu check-check-check ja räpp ja post-punk-funk liikumisest nagu kaks tuntud vastalit, maastikgraaf ja LCD sound, system. Aga New Rajevi tasub kaardistada ja ainult sellepärast, et idiootne olex ignoreerida, mis tuuled muusikamaailmas puhuvad. Minu isiklik arvamus on, et sellist muusikastiili nagu New reiv Pole olemas ja selle kunstlik tekitamine on briti muusikapressi, mitte muusikute suundumus, aga teisest küljest selleks muusikapress ongi, et asju tõlgendada, neile tähendusi anda ja suureks puhuda, suureks puhuda? Jah, sest tegemist on popmuusikaga. Siin ei ole midagi vähendada, siia tuleb ihu, hinge ja kõige karvadega sisse minna ja popnähtusi kujutada. Suurematena ütleks siis veel suurematena, kui nad on lähituleviku müüdid, nagu plaadi pealkirigi ütleb. Ennustan, et kahe aasta pärast ei mäleta keegi peale muusikakriitikute ja melomaanide, mis muusikastiil olin juur, reiv nagu praegu ei mäleta enamus inimesi, mis asi oli elektroklass. Samas võib-olla kui polnuks elektroklassi plahvatust, plahvatus tähendab, et see on lühiajaline, aga võimas, eks ole, siis võib-olla ei oleks ka rebrerry või ei oleks reiv röövi sellisel kujul, nii et me veel ei tea, milleks reiv reiv, Re Revolution buum, oluline on, ma olen nüüd pikalt jahunud sellest liikumisest, mille osaks tänase saatelõigu kangelaste ansamblit läksons loetakse ja olen jahunud oma isiklikust popfilosoofiast ja bändist endast ning tema suurepärasest debüütalbumist ei ole mitte kottigi kõnelnud. Aga esiteks ei saa Läks on see, kui ülitugeva märgi puhul taustsüsteemist Mööda ja teiseks muusika juurde käibki pidev teooriapanek. Kuulame nüüd ära, aga läks on siin kõige kuulsama loo Atlantist su intervjuus õun ja siis ma lähen juba konkreetsemalt bändi ja tema muusika juurde. Seal on kolm noort tüüpi, kes kannavad värvilisi dressipluuse lapsikuid, T-särke ja natuke ogaraid riideid, umbes nagu plör paar klippi ajal Jamie Reynolds passi, vokaal, Champs, Raython, klahvpillid ja kah vokaal ning Timon Taylor, kitarr ja vokaal. Nende vana trummar oli Rootsi päritolu Stefan Halferin, kes libidel ka jätkab, aga ei ole enam nii-öelda täieõiguslik bändi liige. Plaadil mängib trummi ja kuuldavasti on seda teinud ka mõnel Livil. Produtsent James Ford. Clarkson esineb ajakirjanduses triona. Klectransi produ, James Ford aga vääriks pikemat peatükki. Taon. Endise eksperimentaalse indie-popbändi Simi on üks põhimehi. Tiisaga moodustas Timjaanist postpostide elektroNew reirühmad Symbian mobildisko kelle suurim hitt on uija jo free koos prantsuse elektrofunk tuua ka chaftis. Ja see lugu oli algselt Dimioni 2002. aasta selle loo nimelisel albumil. James Ford on produtseerinud muuhulgas tõest Alphaiklit Mystery Jeti ja tuuelt. Nii et uue briti tantsumuusika ja imelikku, poppi ning roki produtseerimiseks kõige õigem mees. Seega sobib läxansile oivaliselt. Hea trummar ka sellise tantsulise mitmekesiselt kappava piidi osas, nagu Klexanzil on. Olgu selle New raviga, kuidas on, see on öelda, midagi läks, on siin muusika endast kujutab. Ühest küljest koosneks nagu vanadest asjadest 80.-te lõpu 90.-te alguse briti tantsumuusika sugemeid ja mitte ainult tollasest nii-öelda reivist nagu ühest otsast eid, õueid, töit või teisest otsast varane Prodigy vaid ka Eestit Hausi klaveri ikas, kaade ja söövitatud kruve kohtab siin teisest küljest roki ja popi poole pealt on läksand igipõline ekstsentriline briti pop ja mulle meenuvad kohati texis Mirnaid, Ranner tšemm ja mitmed 25 kuni 30 aasta tagused asjad, muuhulgas kuulates aga Klexansi saund on siiski isikupärane, läks on saund. See, et ta tekitab erinevaid seoseid, näitab pigem poiste laia kõrvaringi kuulamust ja oskust ülimalt erinevaid elemente ühtseks, omapäraseks ja kahtlemata ääretult moodsaks tervikuks siduda. Klectrans tuli esile kõigepealt Singlitega, eelmise aasta sügisel ilmus EPL-is peal. Millest kolm on ka debüütalbumil Gravity Rainbow siin kuuldud Atlantist do intral sõun ning Centauri teemaline Four hoolsmen. Refrääniga me oleme neli hobusena eest aastast 2012, läkson pole agentuurid. Ja lisaks kaks remix lugume pikale plaadile jõudnud Bouncher, nüüd aga Göran. Suurepärane sooline pop Golden skand bänd läks, on minu jaoks top kaks lugu sellelt plaadilt Atlantis Joe intervjuu Tony kõrval. Mida plaat tähendab lisaks, et hull haip ja muide õigustatud haip on ta reiv reiv. See on sildistamise küsimus ja sildistamine on omakorda maitse küsimus. Kindlasti puhubki leksandus briti rockis värskeid tuuli, kui siin viimase aja suurimad haibid briti kitarrimuusikas nagu aktigmancy on siiski sageli küllaltki konservatiivset Cisclexon süstib briti rokk uut ekstsentrilise ust ning läksons läheneb asjale täiesti värskelt reipalt siiraja meeletu positiivismiga. Ja selles on energiat, mis bändide puhul, kes kasutavad lihtsalt kulunud väljendusvahendeid või tegutsevad mind, mingi rokkdiskursuse sees hajub või tundub ebausutav kopitanud kuidagi läks. Aga on uus hea muusika, rõhk sõnadel uus, hea ja muusika ja ükskõik, kas seda vaadata reiviimena või järjekordse roki bändina. Siin on nii reivi kui rocki energiat ja esteetikat pluss tohutult andekad kompositsioonid, vinged meloodiad ja tambi, vaba lähenemine oma muusikale ja selle kõlapildile. Ja see kõik kokku panebki, läks on siin nii võimsalt keema ja kindlasti on bänd joonduvad uued bändid 10 aasta pärast ehk siis teda mäletatakse vähemalt ja joonduvad muide juba praegu. Lõpetuseks võib-olla võiks öelda, et härra usu haipe, aga ära väldi haipe, kui selleks pole põhjust. Tähtis on ise otsustada, nii et ma soovitan tungivalt. Lõpetuseks tootem on taimlain terv Valner.