Tere eetris portaal tehnolooga, Kommentaare esitab Kristjan Port. Nädalalõpu kommentaariks sobib lõpu meeleoluline teema. Sama teemat on varemgi siin puudutatud. Selleks on ajalehtede hääbumine sellisena, nagu me oleme neid harjunud ette kujutama. Kommentaari eesmärk ei ole väljendada nukrust ega ka rõõmu tunda millegi uue ootuse üle. Sooviksin vaid nähtusele osutada, sest ajalehtede kadu kulgeb aeglaselt ja seetõttu märkamatult, aga tegemist on põneva ja mõtteainet pakkuva fenomeniga. Kui vaiksete märkamatust häbumisest kõneleda, siis siia sobib ka üks kurb teadaanne. See puudutab Edward Arnoldi surma. Ma olen kindel, et, et Arnoldi nimi ütle enamusele raadiokuulajatest mitte midagi. Aga just seetõttu ongi põnev temal siinkohal paari sõnaga peatuda. Nimelt on tegemist kaasaegse ajalehe kujunduse rajaga. Et Arnoldi tähelepanekuid, mida leiab kogu 27-st raamatust ja tuhandete üle maailma ajakirjandust õppinud üliõpilastel loetud loengutest muutsid natukene vähem kui pool sajandit tagasi arusaama ajalehepinnast kui passiivses tekstikandjast elavaks kommunikatsioonivahendiks. Et Arnold pööras esimesena maailmas ajalehtede toimetajate tähelepanu asjaolule, et lugeja tähelepanu saavutamisel mängib olulist rolli teksti vormistamine ja atraktiivne paigutus. Vahest võtab selle pika sõnumi kokku Edward Arnoldi poole sajandi taguse raamatu pealkiri, ajalehtede funktsionaalne disain. Enne teda polnud keegi, ei tulnud selle pealegi, et disain kuulub ajalehtede kirjastamise sõnavarasse. Muu hulgas tõi ta esile ajalehtede lehekülgede pinnaosade erinevad rollid ja väärtused, nagu näiteks selle, et inimene hakkab lehte lugema üleval paremalt kuni detailideni, kuidas teksti paigutus ja kontrastide kasutamine aitab kaasa tekstisõnumi arusaamisele. Tänapäeval ei kujuta enam keegi ettegi, et ajalehte saaks teha ilmasele lei auti või teksti ja piltide asetuse skeemi programmiliselt juhtimata. Need Arnoldi käsi on olnud mängus üle maailma 250 ajalehe kujunduse loomisel. Tema surmaga seoses avaldavad omi mõtteid mitmed tuntud ajalehtede pea ja tehnilised toimetajad, tunnustades teda ühehäälselt kui ajalehtede kujunduse esimest tõelist guru. Ajalehtede toimetajatest jõuame tänase kommentaari teise pooleni. Täpsemalt kuulame, mida ütles lõppeva nädala alguses üle pooleteise sajandi välja antud 94 nõndanimetatud ajakirjanduse Oscar ehk Pulitzeri auhinnaga pärjatud ja Ameerika Ühendriikide ühe tuntuma ning maailmas tunnustatud Maalehe omanik, nõukogu esimees ja väljaandja Artur Schultz Berger. Ajaleht, millest jutt käib, kannab nime The New York Times. Tänu ajastule, iseloomulikuna, üldisel, ajalehtede, majandusraskustele ja Sultsbergi omanduses olevat teise suure ajalehe bostonis välja antavat Boston klubi enam kui poole miljardi dollari suurusele aasta kahjumile küsiti temalt, et kas ta näeb New York Timesi viie aasta pärast trükipressi alt välja tulemas. Arthur Schulz Berg vastas ilma keerutamata, et ta ei tea seda ning lisas kiirelt, et see teda ei huvitagi. New York Times on hetkel teekonnal, mis lõpeb päeval, mil seda enam ei trükita. Väga võimalik, et see juhtub lähima viie aasta jooksul. Raja lõpus näeb Sults Berger ajalehemaise elu lõppu tähistavat hauakivi aga sellele ei ole, kirjutad kurvalt daatumeid, vaid aadress, mis suunab kõik lugejad Interneti ajalehte lugema. Olgu selleks siis arvuti, mobiili, televiisori või mõne täna ettenägematu seadme vahendusel. Tulles nüüd veel kord alguse juurde tagasi, on oluline teadvustada, et internetti kolimine on midagi enamat kui ajalehe juba täna olemasoleva elektroonilise leia audi kopeerimine. Veebilehele. Informatsioon pole palju väärt, kui seda ei edastata. Edastamine sõltub meediast, milles infot edasi kantakse. Ja sellest meediast lugeja, vaataja või kuulaja poolne edukas info välja püüdmine sõltub vormist, kuidas infot esitletakse. See tähendab, et uus online ajakirjandus, olgu see siis suuremaid väikese jäiga või painduva ekraanipõhine vajab uut Edward Arnold lid sest eelmine koopia suri äsja ära.