Tere eetris on portaal, tehnolooga kommentaare esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar on neile, kes usuvad parapsühholoogiasse ja paranormaalsesse taju ja mõjutusmehhanismide olemasollu. Nagu näiteks mõtlete millelegi ja sõber küsib, millele te mõtlete ning selgub, et ka tema mõtles samale asjale. Tundub, et mõtted on vähemalt kahes peas sünkroniseerunud tänu mingile ära seletavale mehhanismile. Aga see mehhanism ei sisalda täna tuntud viite tajumehhanismi nagu nägemine, haistmine, maitsmine, kuulmine ja puudutuse tundmine, kaasa arvatud valuaisting. Seetõttu on oleduslikult välja pakutud nõndanimetatud kuues meel, mida me ei tea, aga millega võiksime paljud arusaamatud asjad ära seletada. Kellele see seletus meeldib, neile ei meeldi 14 10. sajandil elanud William okkami õpetused asjade ja nähtuste selgitamisel peab tegema võimalikult vähe oletusi. Ehk asjade selgitamisel peab mõtlema rohkem kui ühele alternatiivina ja valima selle, mis sisaldab vähem oletusi. Nii saab ülalkirjeldatud samale asjale mõtlemise ära seletada kahte sõpra ümbritseva ja neid mõjutava samasuguse keskkonnaga. Kuid tänase jutu eesmärk on püsida müstilisema meeleolus. Nimelt on meile teadaolevate taju ehk tsensuursete mehhanismide radarist välja jääv nõndanimetatud ekstrasensoorne taju peale paranähtuste fännide huvitanud ka teadlaseid. Muuhulgas on selle teemaga tegeletud maailma ühest tunnustatuimas 1746. aastal Inglismaa kuninganna Elizabethi asutatud New Yorgi külje all New Jerseys asuvas Princetoni ülikoolis. 1979. aastal loodi seal spetsiaalne anomaalselt nähtuste laboratoorium, mille eesmärgiks oli muuhulgas uurida inimese taju ja selle suhet masinasse. Laboriloojaks oli inseneride teaduste professor Robert Jaan. Siinkohal on oluline teada, et professor Jaan on muuhulgas USA kosmoseuuringute organisatsiooni NASA nõustava komitee ja paljude teiste teaduslike organisatsioonide liige. Seega võib öelda, et lugupeetud professorid usuvad paljud. Üheks huvitavaks järelduseks, mis selles Princetoni laboris tehti, on inimese võime mõjutada masinat pelgalt mõtte jõul. Katse, mille najal sellise järelduseni jõuti, seisnes selles, et katsealusel paluti vaadata arvutiekraani, millel vaheldusid numbrit 100 läheduses. Mõned neist suuremad ja mõned väiksemad kui 100. Ning samaaegselt pidi katsealune mõtlema suurematele või väiksematele numbritele. Pärast arvukaid katseid lugematute katsealustega saadud tulemusi statistiliselt analüüsides jõudis tööri professoriaani juhtimisel järeldusele, et inimesel õnnestub mõjutada masina numbri valikut kolmel korral 10-st 1000-st katsest. Seega järgmine kord, kui istute lennukis, proovige vältida mõtlemist, numbritele sest mida rohkem inimesi hakkavad lennureisi ajal numbritele mõtlema, seda suuremaks muutub tõenäosus, et kellelegi mõtte sekkub lennukit juhtiva arvuti töösse asendades mõne kriitilise numbri osa valearvuga. Seejärel ei jää muud teha, kui lugeda sekundeid, millal lennuk vastu maad prantsatas. Sama puudutab tegelikult viibimist modernse matest mikroprotsessorite kontrollil alluvates, autodes ja mures peaksid olema ka haiglas viibivad inimesed, pangad ja nii edasi. Kes seda ei usu, ei hakka neid asju kunagi uskuma. Nii lausus professor Jaan iluti ajalehtede esindajatele, kes olid kogunenud Princetoni seoses ülikooli otsusega Kuulsa labori sulgemiseks pärast 28 aastast eksisteerimist. Ja nii võib öelda, et tegelikult on professoriaanil õigus väita inimmõistuse mõjust masinale. Tema ultimatiivses eksperimendiks. Oli tõestada, et inimmõistus suudab 28 aastase pingutuse järel terve laboratooriumi täie masinaid lõpuks välja lülitada.