Või saan mina elast nii õigustada, kuid sealjuures et ma oleks olnud juba noh, valmis nagu hõlber kooni või, või veendunud sotsiali selles mõttes või seda kahtlemata ei olnud, need olid võiks võib-olla tõesti on üks põhilistikese prohvri Et vot selles sõjaväes saad ennast maksma, saad näidata, mis sa oled õppinud ja mida sa oled mida sa väärt oled, aga see muidugi, et kui öelda, et ma juba siis valmis Oleks vale ja suur ülepakkumine. Sellel teemal muidugi väga raske midagi öelda, aga nii päris ausalt ja avameelselt ütlema, et selliseid mõttevahetusi meil liigi hullu sest tinglikult ikkagi üldisest olukorrast tavalised inimesed olid sel ajal oma mõtetega olid ise no ju need ära vajumised, need akt olid 41. aastal lahingud päevadel või lähipäevadel. Lahendusi ei olnud, no siin võib-olla tuleks tuletada ühte niisugust minu elus ka, eks, võib-olla kõige traagilisemad sündmus tuleks tuletada meelde, see oli viieteistkümneid juuni 1941. Petseri ladus sel ajal, viiendal juunil Me sõitsime laagrisse välja ja olime laagri enam-vähem korda saatnud. Ja viiel mani siis 614-l suurtükipolgu staabiülema abi juba sel ajal. Major rood, staabiülem, need olidki õppusel ära sõitnud, ta mäletas, mis seal oli midagi viienda, 10. vahel, kuid meie polkude juhtkonnad võeti, viidi õppusele Moskvasse akadeemia juurde. Ja see järgmisel päeval nad pandi siis pärast meeleavaldust nii palju, kui ma olen kuulnud pandinadki. Jah, midagi taolist oli seal laia mina siis võiksin selle sorteerimisele pakid ja värgid seal välja, mis mul tarvis oli. Ja siis tuli minu juurde teise diviisi komandör major treid. Hugo Treufeldt oli tema hauale. Volinik piilub Ja siis oli seal, noh, olin major Treufeldt, tuli. Mailis öösse, kella kahe või kolme paiku sõitsime siis sinna, kaitsesid omaette. Ma võtsin siis auto pealt maha ja lähme laia, läksime sealt mitte paraaduksest sisse, aga läksime seal kõrvaluks, oli seal. Alice esimene mulje, mis mul oli tunnimees, oli seespool ust ja see oli selle sinise põhiaga meil. Maja pandi meediste kabinetti istuma, seal istus, eks alampolkovnik see oli vist 182. diviisikomandöri asetäitja nimi ei tule praegu meelde. Ka müts oli akna peal jäljega sinisele vaieldavaid ja Saberse agentuuri ukse vahel, et kutsuda järgmist välja, ma ei oodanud oma nime nimetamist, ma tõusin püsti, hakkasin Venemaa tõlkeid. Muidugi laadal oli mõningal määral valmistatud. On palju tegemata sõita nagu ei ole. Ja siis ma hakkasin seda asja seal korraldava ja kogu tähelepanu oli selle peal. No nagu me teame, praegu 22. juunil algas sõda. Kuid meie saime sõja alguses teada alles 22. juuni õhtul, mis hommikul tegelikult see oli ilus päiksepaisteline pühaga, tegime tavalist laagritööd õppust. Ratturile ei, kogu palk, oleks, ei olnud resurdi Volk. Utheri polk kutsuda sinna miitingule. Ja siis anti katoolne sõmer, noomeradin. Raudteejaama lähedale seal oli see nõndanimetatud lõunal avada. Ja siis. See oli vist 27. val võib-olla päevasel Mae üks homiku. Oli komando past võitmis puuk. See oli 27 kuni 28, järgmine hommiku andke meile siis komando. Ei Kovolvulanti, siis ma saan aru, tegijaid üksinda sinna ja aga polk oli ju meil oli, vahepeal tuli söövaid rääkimata, meil tuli Orlov oblastis tuli kõva täienrahuli. Kõva teen. Siis andsime vene kontinendile kolme keemia haiglates, eestlastega jääk läks eestlase, nagu pärast selgus, muidugi. Aga meil polkuli mehhaniseeritud. Meil oli hulkuri, traktorid, tükkimistkümnely autosid. Tuli pol küüa lahingusse. Need juhitud eestlased ampli vaba vabameelne kohta võib öelda niimoodi Orlovi oblastis ja need mehed olid 30 Loss 15 kuused. Ohvitseri all. Jah nii, traktorid, autod. No ja taimedele kraamiga kokku kerge ta ei olnud mitte. Kuna neid turiste meil ei olnud, ohvitserid kiskusid suurtega traktorid platvormide peale ja Petseri raudteejaam, kui sa mäletad Ja noh, vedasime siis, eks ole selle sordi sinna peale saanud jälle blad momente. Ja siis juhtuski asi, mina vedasin Suurtüki sinna peale. See oli veel 152. Reidki Valgas tugeva tehtigi, niimoodi mõjusid rõõmsalt minema. Ja siis huvitav moment oli see, et hommikul Hommikusele järgmisel, ülejärgmisel hommikul sõitsime meie siis Pihkvas oli meil üks pikem, peatus Pihkvas meilt pommid Edelaraudteejaama, pommide lukk, Pihkva jaamas lõuna pool olid seal need suured naftatsisternid. Ja kui jõudsime, siis poprovis seal öeldis pulli dras Ruska. Ja siis tulid meie mehed jalaga sinna. Niuksed, esimesed lennukid sõjaolukorras, pea kohal olid esimesed lennukid sõjaolukorras, mitte pea kohal, aga üldse need olid soome, nende sammaste. Ja nende lennukid kes käisid mäe peal, kui me olime, ei pommitanud, aga nemad meie laagrit ei pommitanud. Aga pommitasid küll. Aga sel ajal keisrit. Ja siis seal pohla võiks, siis olid mehed, tulid kohale. Panime need mehed jällegi oma kohtadel oma allüksustes. Ja läksime lahingusse. Ostroivoole. Tema leiab, et teda ei usaldata. Oh ajal oleks minuarvates Paljud inimesed, kes kellel, kes, siis tundsid selle kolm ette isegi jala, Martin, eks ole. Teine kes kolm, kolm, pooled päeva marsivad jala ja Nad tunnevad, mõtlevad kogu aeg, tal pole kellelegi rääkida, ta ei usalda kellelegi. Räägi midagi. Oma selle pea vastupanupositsiooni, see korpus, 22. territoriaalne korpus, see pani mööda Klitiivriendike. 284, viis. See oli oma pea, mis koosseisus oli tema kohal. See on üks kilomeetrit Šveits kuusseitse selles pediibergendikust. Ja seal hakkas meil see asi peale. Ei, ma olin siis polgu staabiülema abi. Tuli justkui me jõudsime sinna sellesse kuradi Polhoosis lüliga polgu ühe polgu staabiülem, tema nimi oli kul Hitski. Mina tegin Valfeebildi kõrgendikul, tegin polgu vaatluspunkti ja minul oli kuus, siis. Ja selle tagant tõuseb päike. Läksime kaevikusse samal ajal tuli plärts, tuli miin selle koha peale, kus me seisime. Esimese sordi tema oli Liilust, oli Galile ilust, oli päritud. Ja tema tuli meile. Mina olen tuttav temali pärast, miilitsa komandant oli süüa ja, ja ta on surnud. Nüüd. Sest esimene suur tuulelöök Ja seal oli kõik Me kaksteistkümmend vaatluspunkti, tähendab tähendab kaksteistkümmend, patarei, vaatluspunkti kolm diviisi vaatluspunkti ja polgu vaatluspunkti sireeni madalaks. Ja umbes siis oli polku liival. No vot, ja siis noh, polk oli vait, oli polkey. Lase paukumente. Ja siis tehti nii muljet, naerduvasnawitnabrüdinjev. Ja moodustati kolm, neli gruppi. Võib-olla kolm, võib-olla neli, võib-olla viis maa oli viljakas. Ohvitser. Kiievis tuli komissari nii mõjusad polgukomandöri mõte oli möni niukse grupi eesotsas. Külali no seal ma olen hiljem ka nüüd käin, seda küla enam ei ole, aga need Yellennale niukene kahe kilomeetrine niukene tõus oli. Seal oli siis külalõpp ja mina sattusin siia viimasesse kohta. Tegime seal inventuuri seal ära ja. Ja mis seal kohe juurduma. Juhtmed, kommutaator seisis seal pöörvahendid, eks ole, mõned püssid kelkaaditoorjevikulil. No ja siis tuligi see, millest ma rääkisin vahepeal, et seal need tulid, lätlased. Tundi kolm või neli, no aga need kellaajad on tõesti niimoodi, et saad ise aru, eks ole, et ega seal kella ö vana mitte. Ja siis oli süli vastu videviku juba juunikuus muidugi ilmad on ju õiepäev, on pikk. Šovigang, eks ole, majutlus ruttu ära, nagu sõjameelesõjaväekeeles käib see asi, eks ole, toi prussi. Leidsime künka esimesele künka peale ja oligi tulik, paks saksa tanki tulid välja ja see samane samal ajal ka munis oli, mujalt oli nende abinõud rakendatud üks 70. Aga siis olukord läks hästi keeruliseks selles mõttes, et see oli sõber, lame küngas, kus olime siin all, olid need samased sõdalased ja selja taga umbes 200 meetrit, see oli meie 76 ja tankide selle mehe 70 600 vahel, hakkas kurk laskmine. Ja tead, noh, kahurid, kangelane, kahurid seal kahurid ja need paugud jooksid meist üle umbes üks nende vahele nende vahel endale. No sellepärast, et see divisjon oli toodud või selle patarei luuletused metsa äärde ja tangi tulid siis polnud veel, aga me oleme siin kammel. Tema läks oma timise kohe, tal oli suund, oli selge, kuhu läks. Läksin oma auto juurde. Auto põles, mötlesin nurga tagant. Sohver oli jälgu viieli autlus, rinnuli. Lause kommutaator, missugusel kaasa võtsime, käärpikksilm näeb ja me olime üksi iseloomu, jõime midagi maha. No ja siis ma jäingi momendil jälgi. Ja siis ma korjasin seal kokku neid ümber hulkuvaid sõdurisi, eestlasi, venelasi, neil oli päris hulk. Mina korjasin kokku umbes paarkümmend inimest. Üks raadiojaam oli meil ka, pärast selgus, et see üldse ei töödandmite. Sel ajal oli kord niisugune, et näiteks polgule oli meil ainult kaks kaarti. RK viletsad kaardid olid, need olid need samased. Möödunud sajandi lõpus rüüs 1000 900894 tehtud kaardid. Põlevkivi Versonilist kaardil aga neile viga polgus. Üks oli komissari kaarditaskus ja teine oli polgublaseldivel. Laia kaugele metsa muidugi minna ei saanud, kuna me olime teist päeva seal, maastik oli tull seda asja ja siis läksime nii muljed. Ütleme, seal seitse, kaheksa kilomeetrit, jõudsime Uusla jõele. Seal nagu hiljem selgus, tee seal, keerad, saime selle kolme koha, läbisel läksime läbi liitlasi, kombes, vees olime. Mul olid veel sellel kroomla saapad olid, jalatallad olid alt ära õmmeldud. Taga olid. Ja jõudsime ülesse kalda peale, see oli hommikupäike oli tõusnud juba midagi kolmevaiku oli. Ja. Ja siis. Tuli veel üks paarsada või 300 meetrit. Solvati siis liberalism, eks ole, meie polgu omad, need jäid meie juurde ja mõist läksid oma teed ja istusin siis sinna suure kurva olemisega. Pärast oma esimest vägevat lahingut riskisin suutlik elav feti peale ja. Ja siis tuli. Ja tuul, pilvi. Ja tuul pilti. Loom või sinuga juttu oli. Ja siis ta võttis ümbert kinni, minust märg muidugi üleni ja kaelustasime ja. 1000 korda kola vastu kõrge peal. Aga jällegi ma tulin seal sarnaselt eelneva elu, kõik need suured muudatuste vapustused ja tee siis otsus, ma kujutan ette, et isegi võib-olla mõni päev tagasi tõlge väga kaugele külmutusstrateegia. ELK maolel. Ja asi, mis mind ka praegu veel, kui ma tagantjärgi mõtlen, sel ajal oli umbes sama küsimus, mille mulle esitasid praegu pilis mu käest pensa, kui me seal selle andis mulle selle kandidaadi Kuskil ei, see oli vist parteikomitee või midagi. Tööpartei korpuse pardikomisjon oli ja siis oli niukene umbes niukene küsinud paugutila, eks ole. Klubiks Party you. Ja sisse minul see vastus oli ta vist. Muidugi, sel ajal kui seal praegu oleks niimoodi küsitud, Malex muidugi küsimusele Leesmann ei avaldanud. Aga kuna see oli sel ajal küllaltki ootamatu, oli ja kogu see olukord, eks ole. Ma niisama lihtsalt vastan järela. Neli kaks septembris, nii neli, kaks septembris. See oli meeleme seal kiloriskiga kandis eurisse libuga seal kuskil segaduse parkussellili Araabia oli meil seal rõdupeole toimetus kella Kristjan raud, rauda, mõlemi selle Garmini selle kaardi kätte. Aga vot kahjuks, kes olid soovitajad, siis? Me oleme siis valdai liidele tooli, meid val taisse. Jälle ma olin komando kapten, nagu ma eelmine kord rääkisin, Hiiulg mul sõdurit peamiselt koormas ja jõutimis vallaisse. Panime need, mõtlesime rahvad rahvaauto pealt maha. Ja suured pakid olid kaasas kõikidel eestlaslandi niuksed, toidupakid kaasa, mida Kärk seal polgust ja ja meil oli umbes üks 150 meest oli jäänud, seal oli parim nuhkis ümber, ülejäänud olid sõdurid. Ja siis oli niimoodi, et val täis. Vallaissimise Kominatuuri läksime. Kes oli ka üks kaptenmajor Pastroidia? Kavu privisli harilistasin üles, tema tuli välja mandala raporteerisin Aurele, siis ma olin ühe väiksema, lendan sellel. Siis tuli sinna rivi ette ja ütles, et, Ei suhtu, oli. Yks asi käisusi, hiigla keeruliselt. Värske üks, hüüab ukse vahelt sisse leitnant lehvers vissi, ärevushali. Võtsin oma seljakotti siis kaasa ja palju seal olla tõsisele kraami oli. Ja siis autode juures saime kokku, siis olid puha eesti ohvitserid. Ja noh, seal mõni mees seda aknast seal piiluda. Väljas toimivad Kreute Jälle niisugune tunne, et see luu on jälle kurat. Seal siis olime vist päeva seal, kirjutasime ükskord oma ankeedi ära. Suurtükiväelased vaid järeltelge, siis viidif tarooje arglevisgoughilis seal kirjutasin vist kaks või kolmnurga. Kui see kahe-kolme päeva jooksul kirjutanud midagi ikka, sa võid ju wild virgeral seal seadrovideeriti päris palju välja. Ja siis ühel heal päeval üks nädal aega oli Moskvas, seal oli vaba käik, oli sellest surniga kooliga, käisime linnas ja Araabiast, meil oli ja liikusime ringi ja lisaksime Kirovisse. Ja siis ma olin kiir või siis ma olin kolm kuud, seal on meil ka, olgu, staabiülem abi. Ühtlasi oli siis linnaõhukaitse staabiülema asetäitja. No mina olen juba ainukene kandidaat, olin meie eestlaste hulgas neil viisoft seal Uibo rennid, Niilus, seal veel olid. Siis see oli vana-aasta õhtu. Muidu vanalt õhtusele oli vana aasta sees. Ei tule nimi meelde praegu väga Torinus vallaga, komissar oli omas läinud, aga maja ainukene partei liikmekandidaat sellele läbi ja. Ja siis võt prepressaniad praegu. Ringlus käte prepizzanie kvaliteeti korras enam polnudki. Seal tehti Lätti teiste viisi varajast jälle Kuretad sügarasvanud Porforraldada poolt, kas läheb rea kõlbantrile? Aga siis pandi seal jälle üks igavene toidupakk kaasa. Mulle tehti niukene võtkask. Kiievi raudteejaamas Catherovotkasu sõita? Ei see oli vist kolmandal või neljandal oli. Jaanuaril 42 siis otsisime meid polgust üles. Võetise Dorforaselevotki võeti ära. Ana Leesment oli seal, Ilmar Paul oli seal. Taavet Killekulisel Kangro oli, Kangur oli ülem ja alles seal noosi kuupäeva täpselt peale meeles on. 13. jaanuar 1942 võtsin, siis ma jõudsin sinnasamasse. Kui veel no teil informeeriti vast rohkem eriti ja te siiski läksite valitsejaliini mööda ja valitseda nuia vaba. Ja ei nõustu. Ja see oli noh, tellide need kontaktid olid tellijal ajal ja suure ja tihedamad, eks ole. Aga mina nagu ma ühes vene väeosas tulin, eks ole, teise teise läksid nad lihtsalt ei teadnud. Ütelge, palun mulle mis vahe, kvalitatiivne vahe, kui niivõrd polgu ja diviisi tasandis esimese osakonna ülema staabiülema ja komandöri ja vastupidi nende sidemeid ja püüavad. Räägime kõigepealt nendest vahekordadest siis asi seisneb selles, et diviisi staabile on ligi neli sellist vastutusrikast ja peamist suunda. See on operatiivosakond. Siis on luureosakond. Peab saama informatsiooni analüüsi vaenlase kohta. Kolmas on siis puhtal kujul täitevosakond seal sideosakond, kes kindlustab sile juhtkonnaga. Ja siis oli kaks osakonda. See on meie neljas osakond, veidi arvestab isikkoosseisu ja viies osakond, kes arvestab siis kommenteerivad koosseisu ma peale selle võiks veel tuua veel kuuenda osakonna, siin. Operatiivne küll komandör ja umbes samasugused lõigulunga polkudesse, jäised pataljonides. No peale selle muidugi, kui me räägime diviisi staabiliinist, siis on veel terve suur tagalas staap, kes korraldab kogu seda varustamise küsimust ja suurde jõstab, kes siis nii, ütleme professionaalsel tasemel lahendad surutis suuresti kive. Küsimus suurtükiväe küsimus on niisugune on umbes süsteem. Ja kui me nüüd natukene võtaksime sellesse töökorda siis enne lahingut üldse enne miilust üritust, olgu ta isegi õppus, tavaliselt diviisi komandör, kuulad omad osakonnad üle, millisel, mis on tegem, missugune on vaenlane missugune maastik ja millised oleks võimalused nüüd siis? Tähendab meil tegevust alustada? No diviisi komandör kuulab kõigepealt muidugi omad osakonnad, juhatajad ära. Aga mingil määral kogu selle asja peale üldistama siis staabiülem. Ja juba pakkuma välja mingi retsepti lahingu jaoks. Muidugi, sellist retseptile andjaks. Nii teoreetiliselt ja põhimõtlikult peavad pakkuma ka kõik osakonnajuhatajad. No mida? Võib-olla natukene tagasihoidlikumalt kuid liftide maa pakub ka sellise julgema variandi välja. Ja selle nuh režeene tavaliselt jällegi no vähemalt meil diviisis kehtinud korra järgi. Staabiülem kirjutas sõna-sõnalt ülesse ja see leviseeris. Muidugi ajanäitajatega siinjuures Khani perspektiivis kauase esimese märgi teise märgi vallutamine võib kesta. Ja nüüd algab siis tõsine väga aegaviitev aega võttev kuid ühtlasi ka hästi tõsine tööstaabile. Ja siin tekibki see suur vastutuskomandör vastutab operatsioonis tervikuna. Aga kuidas tema etappides läheb? Kuidas meie kui palju meie ühe või teise objekti peale kaotame inimesi? See peab olema kogu aeg staabiülemal. Kogu staabil muidugi peab olema meeles ja mõttes sest lahinguid võib ju võita väga mitmeid pidi võib ju arvestamata üldse kaotusi. Kuid meie arvestasime lippidelt. Ja kui siiski tuletame jälle vana aega meelde, kui meid Velikije Lukis tõmmati 23 kilomeetrilise rinde peale 77. diviis kehtiva eilsele, 23 kilomeetrisele rindel teha neli rünnakut, mille iga rünnaku vahe oli oma neli-viis kilomeetreid. Arvestades ilmastikutingimusi, arvestades selles, et fašistide istusid sügavates kaevikutes, soojenes, käivitus, meie läksime lagedat maad mööda külmunud maad mööda, kus oli. Võis ennast ainult lumega moondada. Muidugi, küsimus oli nii vastutuse mõttes ja ettearvatult kaotuste mõttes ta oli midagi hoopis muud kui oli hiljemalt Me lahingut. Meil kujunes asi niimoodi lahingutes välja, et. Komandör vaatus punktis staabele mon kamanda Vumiks, noh, pealetungi lahingus see vahe on neli-viis kilomeetrit. Kusjuures meil oli dubleeritud sile. Või polgu staabiülematele, see oli dubleeritud vil raadioga, nagu lahing algas, esimene pauk käis nii olile, raadio lubatud, meil. Ja nüüd niimoodi. Allikesed olid kaasas terve rida sile ohvitsere. Seda juhatas kogu seda asja tema adjutant kes kuulasid pealt seda, mida lobises nüüd Lessel staabi ülematega. Samal ajal. Seal olid ka teised ohvitserid kes kuulasid pealt ja missugused korralduse andis nüüd komandör. Ja meil oli tekkinud Allikesega selline siiski kontakt, et meie teineteist lahingu päeval mitte segamata. Meie teadsime täpselt. Mina teadsin täpselt, mida oli teinud minu arust korralduse oli andnud allikas. Tema teadis täpselt minu arust korralisest oli mina olnud ja kui meil oli siis ühel või teisel oli mingisuguses lõigus oli võlgu siis jällegi teineteist segamata, meie parandasime üht või teist juba vahetult täitjate. Ütlus päris võib-olla täppistäpi pre ju nii mugav ei lähe mitte. Aga vot mina saan asjast ka niimoodi aru veel. Meie ju tegelesime peamiselt kolme laskuri polguga suurtükipolgule ja meil oli päris täpselt oli teada, millise ülesande sa võid ühele või teisele polgule anda, kus see asi tuleb väiksema vaevaga läbi väiksemate kaotustega läbi ja kus see asi võib niukses polgu komandöriks olenevalt võivad need asjad olla teistmoodi. No veidi konkreetsemalt kooli tarvis kuskil midagi harpi teha. No nagu näiteks Avinurmes säri juhtus, sinna ei olnud teist valikut külge panema Nikolai pärandmani. Tema pani omasele Pearampi sele Oskar Andrejev ette ja asi seal jooks nagu vaja oli. Kui oli tarvis nõks, peenikest, allüksuste tööd, niuksed Grapot, liivaraporteid, Padressileemi väikest üks taktikat tuli sinna kindlasti saata põrk. No lavema jälgi oli niimoodi, et me panime ka võrgu küllaltki keerul keerulisele keerulisse olukorda, sättisime ta ja selle forsseerimise osalema, valmistus väga hästi ette kui oli tarvis rohkem sellist operatiivset mõtlemist ja ja noh, reageerimispisut suuremas mastaabis. Et juba siis, kui pilt on Emajõe põhja kallalanna, hakkab selguma et siis juba saata selline No samuti edasi Kasevõrgu valik Tallinna vabastamisele selle muidugi mee mõtelnud välja, see oli Lembit Pärna arvamine oli, kuid ka pärn selles mõttes tema rehkendus õigesti, et see ei olnud mitte mingisugune nuh, polgu operatsioon on, aga see oli umbes pooleteist pataljoni suurune operatsioon, mis aga nõudis väga täpselt niisugust juhtimist ja väikeste üksuste kasutamist. No samasugused momendid jälle, kui me lähme Saaremaa juurde. Esiešelonis esimeses rohelises läks siiski 300. polk üle sellesamase väike väina. Ja ka Saaremaal, jällegi võtame asja niimoodi, et seesama seal 600 meetrisel läbi murdel sellel väga soi selle võrra halval maastikul esimese ešeloni pandi, siis kipuks relva vabandust, võrk kuna olime kindlad, et tema, selle väikeste üksuste ründegruppide, kuidas öelda rünnaku, tema organiseerib seal kõige paremini tema järgile 300 300 e-meil siis ka paremale, lahtisel tiivale, meieni ütleme ka seal selle koostöötiivale meie naabritega. Saada nüüd selget ülevaadet, mis meil vägedes siiski järgi on jäänud. Mina sõitsin allika ülesanne loomulikult minema, olen määradega ja ühel päeval oli see viiendal jaanuaril. Mina sõitsin. Tal oli meeletu pataljonile toetuseks siis kõvenduseks. Ja saime kummagis polgus. 300 350 lennundus saime meie tsirka ülehood. Kui. Juhtimine läks mõningal määral käest ära eelmise juhtkonna ajal. Kuhu me siis sel ajal olime jõudnud peale selle, kuna Velikije Lukis inimesi majasime ikkagi kogusime köökide juures siis meie mõlemad komissarid, diviisi komissar, politoloogia osakonna juhataja Raul sel ajal ja staabi komissar teine Otto, nemad siis formeerisid meil tagalas Woodusi ja kaks kolm roodu, me saimegi iga ööse saime ikkagi juurde nendest inimesteks, reli oma vägedest või polkudest maha jäänud. Muidugi sõda, see on väga lihtsalt muidugi öeldud. Võiks selle kohta palju rohkem pikemalt rääkida. Miks niimoodi juhtus venima tegelikult? Vot see oli Velikije Lukis. Ja tõesti, kui nii võtta, võtame oma 16. jaanuari 1942. Siis kui me alustasime täiti, kindral allikas alustas oma viimast rünnakut del viimasele valgele majale. Siis oli niimoodi, et Meil oli aktiivseid täheke. Et. Noh, ta oleks võinud ju kõik palju teistmoodi olla, teistmoodi olla. Aga no eks riski need kogemuste puudus ja, ja just võrdleb Velikije Lukist saavad aru kindlasti meie vanad sõjamehed, kes võitlesid, vot sellel külmunud maapinnal ilma lumekatteta maapinnal, sakslased istusid kaevikus ja kes tunnevad isegi oma naha peal praegu seda, et mikspärast siis me piliseniga öösse neid solvati seal. Köökide juures kokku ajama sellepärast et meie muidugi inimene tahab süüa ja, ja päeva ajal sel ajal No meie seisukoht, see on jällegi omavahel rääkimiseks. Meie seisukoht selle operatsiooni esimestest momentidest peale ei klappinud mitte kaheksanda armee juhtkonna seisu staarikovi ja admiral seatovi seisukohaga. Sest tegelikult oli olukord niisugune, et operatsioon jällegi staabi seisukohast öeldus. Et kui me panime 11. panime need mehed panime peale laevadele minema, sinna. Siis sain ma käsu muidugi Allikese käest meelt valmistada, see diviisi operatsioonid. Masinaid kolm või neli päeva elasin esijärgu kaevikutes. Seal olnud punaarmee teised osad olid, me olime siis Tigobissis, käin sõduripluus oli selles ja Pilot ka pealse kiiver peal välja. Binokli nest Askusega Artech taskus, reali kaevudel olid madalad Narva jõe idakaldal. Idakaldal madalad ja seal ei tohtinud, mitte ei õnnestu näidata mittenuia. Sealjuures ma veel eriti mul on hästi meeles just nende vene sõdurite südamlikus. No nad nägid, et üks komandör tuleb seal nagu pika varrega saapa tulite, elas ja. Ja kui ma siis käisin, kõik need asjad seal läbivus, kolm-neli päeva olin seal ja siis tulin sellele järeldusele, et nagu armee meile soovitas, et minna üle Siiversi juurest. See on see koht, kus ka 40 Kuid kui me läheme Siiversi juurest üle, jõuame me auvere juurde välja. Siis me oleme tulekotis. Ja tekkis niisugune mõte, et me peaksime selle asja tegema töö valla juures kus meie idapoolne kallas on madalam. Aga läänepoolne kallas on tükk maad kõrgem. Tähendab, meil on muidugi, alguses on asi palju raskem, aga nii kui me läheme sinna tõrvalasse, murrame välja metsa, siis me lähme metsa mööda edasi. Laagna raud, olenev sinimägedes olime väljas. Allikas. Ma sain kiiresti selle seal mõttes, ehkki see oli noh. Ja siis, kui me teises armees seda asja arutasime, siis minuni oponendid selles küsimuses oli peamises tuli, kindralmajor majandus oli kukele kooli, teise löögiarmee staabiülemal. Ja pekki, selleni nalja mõte, et kuule, et Sa justkui midagi valetasin. Esitatud. Ei lubanud viia lahingusse Eesti diviisi ja 131. diviis, muidugi ta tegi omad nüansid sinna sisse, aga põhimõtteliselt jämedas joones. Tema läks ikka selle mõtte järgi, mis meie. Mida meie siin oma diviisis? Ei ole mitte ainult teie rünnakuplaan, see oli ka teineteisele venelane jah, selle tegelikult meie plaani järgi kuivõrd palju nad meie Aga see samale põhimõttele kuule minna tõrvale juurest, ime olen praegu veel sügavalt veendunud selles, et kui sel ajal oleks olnud loonud varuvusiks mehhaniseeritud korpus sest see samane 131 läks ju laadne Nõukogude laps läks välja vees sinimägedes jäi. Noh. Muidugi küsimus on väga keeruline ja väga delikaatne, loomulikult, nagu ma varem ütlesin, et nõul oli just justkui oli mul mõeldud koht. Ei, mina arvan niimoodi, et kahtlemata ei diviisi staabiülemaks. Sellepärast, et mina leian, et see, mis ma oskasin sel ajal Ma arvan, et pisut ikkagi üks väikene niukene osakene ka selles, et fašistliku fašistlik riik hävitati ka pisut väikene muidugi miljondikosa aga peaks olema. Kunagi ei tulnudki mõttesse. Kuid Nool on praegu 23 aastat, mul on autotranspordiga tegemist tsiviilelus. Ja küllap siiski, et need Kõik mis ma sain inimestega olles taksopargi direktor, autobussi variideretus, talje auto, kaubavedude kaubaveovalitsuse juhataja asetäitja ka mõnedel ametkohtadel ministeeriumis ju nähtavasti maa siiski suutsin, näid näidata. Ja töödata meie töölisklassi huvides. Eriti, kui mind 63. aastal vastu paljude instantside tahtmist valiti autotranspordi maanteel paberil komitee hile oli ka siis esimeheks. Ma pean ütlema, et ma olen väga rahul selle tööga olen teinud kõik, mis ma suudan selleks, et Cami ametiühingu tööd tõsta. Ja ma arvan, et kuma Tuleva aasta keskpaigas või lõpus. Ma arvan, et ma olen ka väikse jälje jätnud. Meie vabariigi ametiühingu töösse. Oleks öelda niimoodi, et see, mida ma omale valisin Millal algas sõja mõte sõjaväkke minema? No ma tean, et perekonnatraditsioonid. Nii et juba väikese poisikesena tegemist oli kogu aeg sõjaväelaste perekondadega kellega me suhtlesime. Ja muidugi mõtted olid kogu aeg sinnapoole. Ja nii, et need, see võib öelda justkui nagu need külgi sündinud külge sündinud ammet. Kuid kodanlikus armees, kui vanad olid. Mina, läksin. See oli 18 kaks kaheksateistaastasena rohkem katmise poole aasta pärast kooli lõpetamist pärast gümnaasiumi lõppu mitu vastuolulist. No asi oli nüüd sel ajal niimoodi, et kui ma räägin oma koolivendadest siis enamus siirdus ülikooli. Ja osa läks otsekohe tööpostidele kuid selliseid, kes oleks soovinud kutseliseks sõja meid saada, milliseid meie selle komplekti hulgas Tallinna reaalkoolis ei ole, mis Aukralisel isa major sel ajal ja sel ajal oli major ja mis ta jalaväes ei talisuurtükiväelane. Major Tali, Jägala suurtükiväe polügooni. Jägala jõe ma tean väga hästi, ma olin karistuseks poolteist kuud varem. Kõige eredamad huvid on mälestus tondi sõjakoolis. Vaat üks niisugune mälestus võiks või paar mälestus selle hulgas võiks olla. Seoses meie õppelaskmisega. Poliitiline ja siis üldiselt kodanluse armee võimalused laskeharjutuste läbiviimiseks suurte, kes tulid küllaltki tagasihoidlikud Tavaliselt kõik see asi meil piirdus ainult laskmisega, milleks kulutati kuus, seitse mürsku. Rohkem ei tohtinud, kallis oled, kallis oli asi ja kuna see oli meil juba valmistatud, mitte vabariigi, siis see oligi eelmise maailmas jäetud jäänud ja osteti ka välismaalt. Ja siis meie õppeSurtigi valla juhataja polkovnik, kolonel mäe, sel ajal seal mäe sel ajal No ja tema siis andis mulle käsu, ma olin seekord pataljoni veebel vältel kus Andides andis mulle ülesande komplekteerida üks suur digimeeskond. Ja anti siis lähteseadmed. Ja tehti siis nagu tõke tuli, Pep tuli olema andis midagi paarkümmend mürsku selle jaoks. No ja see oli 76 millimeeter seitse, kuus, kaks millimeetrit süsteemi kahur, Läksime siis sellega seal hakkasime tulistama. Selles suures pabinas ja soovis kiiresti see 20 mürsku välja tulistada, seal paari minuti jooksul ma olin suurtükisihtur ja mina unustasin tegemast sihtimise võtteid, nagu nad ette nähtud Beckedule juures Andromeda sihtimise võtteid peale. Ma panin ainult need seadmed, panin peale ja, ja tegin ainult pauku. Ja kui see 20 pauku oli läbi lastud, siis tuli mulle meelde. Kuule, et ma ju isiklik, sugugi mitte. Jaa, aga läksin siiski julge näoga mäel ette kandma, et härra, kolonel, teie ülesanne on täidetud. Ja muidugi süda värises sees, et nüüd ma tahan ilusasti pähe. Aga Mägitis giidiscangisti ja siis tuli välja niimoodi, et see vanainimese esimese maailmasõjaaegne laskemoon see oli niivõrd viletsas seisukorras Olin täitnud kollaste sellest, kuidas tseremoonia vallimägi pani. Galojan oli selle, kuidas nägi välja see maas ja mis kellaajal see oli ja, ja mis on oluline olukord, see oli seal seal, eks ole? Vot ma muidugi kuupäeva täpselt öelda praegu ei oska, aga see oli, kas oli septembri lõpp? Oktoobri algul oli niukene tavaline sügisepäev oli? Nadali mitte vihmane, mitte väga niiske. Vist isegi päikest paistis, pisut. Mõnus sügisilm oli, no nii palju, ma mäletan, et ma seal väljas olin, ilma sineleid, õhtu või hommikupoolehoidu pole midagi, nii teade. No 90 paiku. Kooliajani välja treenitud. Kuidas mõjus Nõukogude armee tule ja märkused Eesti püütud üleolevalt suhtuda või kuidas see situatsioon esimene? Igatahes need väed, kes üle tulid, need komandörid, kellega meil tegemist oli? Nad olid muidugi väga tiptop, olid riides. Aga nad olid väga tip-top, riides ja sõdurid, minul jäi niisugune mulje, et seal oli hulk, oli neid kordusõppustele kutsutud hulgas, need olid ka päris uues EV riides, olid nemad ju samuti, autod olid, kõik olid ju värskelt üle värvitud. Nii et see muidugi meile mõningal määral paistis silma, ehkki mul sel ajal niisugust mõtteid vahetada. Sellel teemal ei tulnud mitte jälje, muidugi sellest ajast saladusi, mingisugust jõule pärast seda neil oli kõrgemas sõjakoolis Tondil. Kolonelleitnant väidne juhtimisel oli väga palju niukseid koosistumisi kus me arutasime neid küsimusi. Ja seal muidugi kõik umbes niimoodi last väljendasid. Ja niukene, noh, võõrne resümee teha meil siin omavahel. Ja võib-olla ma ei palu nimesid meelde tuletada. Nii naiivne, saime aru, saame kõrgema sõjakooli muude nimetada, et nad kaugeltki kõik ei olnud muidugi vaimustuses sellest, mis sünnib ja kuidas üteldakse lahkulöömine. Kompromiteerinud, selginud ja mitmeetapilise tähendas konkse kontsentratsioon. Sõjategevus algas, osalejate ülaosa jäi siia esimesel etapil, kuidas oli, kuidas, kuidas inimesed ennast tundsid, kuidas nad kaheksa koma tulevikus, mille peal nad lootsid? Ma palun mingist müüdist, mis oma farmi ning episoodide üksikud momendid ja võivad isegi ilmunud muidugi ilma nimede millegiga. Kokkuvõttes meie ka pärast, kui need väed olid baasidesse tulnud meil palju omavahelisi niukseid jutuajamine ei olnud rohkem kui neid, mis nii ametlikult seal kõrgemas sõjakoolis korraldati. Ja seal võib olla nüanssi vahelemis ka, selgitab kogu seda meie olukorda kõneleja suust päris jõu kursis nende asjadega ei ole, nagu meil siis oli. Meil oli tavaliselt niimoodi, et igal nädalal Ja siis meie õhtu istusime tund-poolteist koos. Meie arreteerima ja kui nüüd ausalt öelda niimoodi, et pärast vot nende nõukogude armee vägede baasidesse liikumist siis väga palju oli mee nendel kokkutulemustel tulemustel. Enamus meie kursant. Aga nagu ma varem räägiks, need kahtlused, mis mul olid siin ja need ambitsioonid ja kuhu see meie eesti valitsus trügis ja noh, eks me lugesime ka lehti ja niuksed moodus, nagu ma praegu rääkisin seal, noh, selles kasiinos lina filiaalid, mina arvan, et seni kasvatuse mõttes, see oli väga hea Aegi sest seal ju keegi sularahas ei maksnud. Millal sa sealt võtsid, kas see oli siis suitsu, midagi muud? Kirjutas lehe peale sa võiksid seda ja kaks ja pool aastat, mis ma seal olin. Ma ei kuulnud seda, et meie, see hooldaja, seal meelse Bushisse oleks kurtnud, et ta on vähem saanud ka ära proovitud, oli. Ma ei tea, missugust momentide just valida ja mis millise hulka poleks. Aga kuningateks varesmets rahva demokraatia, keda siis tuli nõukogude kord. Kogu elu muutus muidugi ka see situatsioon, kus tulevase Võis oma kõik lootused ja stiililiselt realiseerida, vot millised olid need kõige eredamad pildid seoses sellega, kuidas see elu oli, mille peale mõelda edaspidi, kuidas oma elu nähti, aga võib-olla need võõrad lihtsalt huvitavat. Vot siis ma ütleks niimoodi, et vot selle rahvaarmee päevil, tähendab, see on juuli ja augustikuus kui toimul Polanegi Eesti. Majadeja territooriumide üleandmisega. Minu hingel on niuksed patud, nagu ma ennem niuksed Annagree ja. Selles staabis olid ainult vene ohvitseri. Seal oli eestlasi, oli päris palju, aga kõik olid ju objektidega olid laiali, kes seal noored siis ma mäletan, Mikomägi oli tema tegeles taliauto-tankimees, oli tema, tegeles, Ja siis see oli. Augusti lõpp, oli septembrikuu algus. Kui siis kutsuti juba määratud korpuse juhtkonna poolt välja. See oli territoriaalne teegaaemmdeeneti, rituaalne laskuri korpus. Ja öeldi mulle niimoodi, et kas sa tahad, meie pakume Sulle. Korpuse suurtükiväepolgu, tema number on 614. Viienda patarei komandöri kohta. Noh, tead akadeemia lõpetanud inimesele võib-olla pataljoniülema kohta natukene vähevõitu. Aga ma võtsin selle asjaoludel Nõukogude ei, see oli ikkagi koguse 22. selle laadne korpus meie üldse nõukogude ohvitseri seal sel ajal ei näinud. Öelge mulle miljoneid, siis 630 14 kapi viienda patarei komandör Otsi omale santi rajoon. No Leiksimisele kohalgi ravila mõisas Kose-Uuemõisa juures, seal siis korpuse staap paiknes ka sinna, seal oli polkovnik Tohvri kolonn Tokale kolonelleitnant ooperis oli polgukomandör. Teise diviisi komandör oli major Treufeldt. Ravila mõisas oli üks niisugune huvitav moment oli Mesemisel olla üks nädalas paar. Jälgme formeeris maodivisjoni ära. Peab lõppema. Siis oli seisukohad niimoodi, et kodumajanduskoolid peavad hakkama töösõite ära. Nõme, valisime omale uue koha välja. Rajoonile määrati ma. Kohilas mitte kaugele tuli tubakavabrik kant Antonina Jahi mõisa, nagu nimetati sel ajal. Siis. Ja see oligi vajalik, niimoodi vanad piin lammutati ära. Tselluliidi nõukogud otsustasid Nõukogude otsustest, mida teha ja kuidas teha. Ja aga muidugi õppustel Mülleril niukseid tehti, ei olnud mitte nadi, jooksis päris normaalselt, niipalju kui üldse need õppustel sel ajal oli. Aga siis oli niisugune tõsisem kokkupuutumine, oli mul. Silver Sära viie, neli või viis tuli meile masinaid ja varastadal tulid sel ajal, kui me seal sõime hommikust ohvitseridega ja. Mul pole pilti veel kannab, et andsin talle käsu peale laadida ja veel põlv kannab ette. Soldatid ei ole nõus Suurtüki tõstma. Aga muidugi, see oli niisugune väga rumal ettepanek, oligi puit, kolleritega olid suurtükid. Muidugi, auto taga me seda vedada ei saanud mitte ja ma ütlesin küll, et selle osas ei taha mitte laadimise peale. Ja seal mul. Kaalusin poolteist tonni, nende laadimine ei olnudki suur asi mitte. Me lükkasime suurtükid sõnasele aparelli juurde või sellelt autot tagumikuga akvarelli juurde veeretasid suurtükid sinna peale. Metshärg seda võiks Ma väga hästi mäletan. Talisele kah sõdurite komiteed, suur, tegeleme olnud kuskil seal väeosas. Ma ütlesin vot nüüd võtad selle komando omale järgi. Ainult joonistada selle kaardi peale teedialt, järgneb vastus oli kilomeetrid 15-le umbes meile raudtee ringi sõitvat tsirka 30 ümbert viitena ainult veel kellaaega, sel ajal kannan mulle ette, et oleks seal. No ja istusid ise ohvitserid ja üle ajateenijatega peale sõitsime autodega. Teistest kuid tol korral kehtib niisugune kord, et kuni kolmandiku ise lasta. 36 tunni töölubadega. Noored poisid, nende mõjutamine ei nõudnud erilisi suuri suuri, kuidas öelda? Ka pedagoogilise kogemusi mitte. Aga vot kui jälle see kolmandik käis. Nädalavahetusel käiserajal. Ma tegin sellest järelduse, et see klassivõitlus, mis sel ajal muidugi muutus küllaltki teravaks minu hinnangu järgi küla seni musi kandus edasi meile patareid, mis, kuidas siis seal oli nagu filosoofia kõik ühtemoodi. Vaatasi oli niimoodi. Et võtame oma soovidega. Siis suurtükiväes töölisi peaaegu ei olnudki. Need olid enamuses olignevad keskmikud. Nii et see pind, eks ole keskmiku tasemel nagu suur lugu, et seal olid see pind, oli küllaltki, kuidas öelda. Ja vot sellest ajast, aga mina tegin hästi. Tõsi, ma tegin sel ajal tööd, ohvitseri mul peale minu ei olnud mitte. Noh, sel ajal tuli meil ka juba siis esimene abiline tuli meile kohale, see oli politruk. Koli meil. Vene keel tal ei olnud ka kuigi hea mitte. Ja muidugi kujutad ise ette ka selle 41. aasta või 40. aasta politrukk või puust, mis tähendas, kujutas. Kõik need asjad kokku ja otsis sealt sel nendest päevadest. Mul on nüüd kaks niisugust väga eredat siukest muljet on jäänud. Paksuse kaks niisugust väga eredat mälestust olla. Üks oli see, et noh, mina olin sel ajal kuus, ma olin paar korda kolm-neli päeva olin patareist ära kuna oli ka moodustatud korpuse staap. Korpuse operatiivosakonna juhatajaks oli kolonelleitnant Raidma Mei kõrgema sõjakooli kunagine ülemkorpuse staap oli formeeritud või koostatud nende rahuaegsete koosseisude järgi. Aga pidevalt käisid väliõppused. Ja vot seal siis olin, mina olin üks pidev inimene seal. Noh, David kiljak oli seal üks tegelane, Selma, temaga saidi saingi kokku. Viiret veel ja veel terve rida teisi. Sidepataljoni mehed olid need niuksed, Ma tulen korpuse õppuselt, tulen koju. Sõidan järve pale õhtu hiljalise. No läksime sinna juurde muidugi karikatuurid ja teeksid need eriti head, olid. Artikli eks ole tõlgiti, aga vot sulle mängiti niukene alibit alla teeminilt, kavalamad. Mäemeelsel klantspaberil oli seal maailmatu moodi ja tegime, vahetasime sinise, vahetasime roheliseks. Musta, vahetasime violett, yks ja valge, vahetasime kollase austraalia lipu, mis välja tulid. Kalkulatsiooni veel. Panime selleni süles, panime seinale Hedaga lapsed elama, et seenelistel õhtu oli üles pannud kõik mehed põllul muidugi. Täna näinud, imetlenud. See oli sellest asjast varem oli. Ja siis oli niimoodi, et noh, meil oli nagu tead. Meil oli hommik, oli tavaliselt kohvi, heeringas ja leib. Lõunaks oli siis kaks või kolm toitu ja õhtul oli mingisugune puder. Aga siis hakkas see asi pihta seal natuke teistmoodi joonikkoliga supia. Ja vot siis see oli see esimese detsembri esimesel teisel MM on muidugi praegu. Toas sööklari meil keldris. Natuke minut või mis ma sealt kogus ennast ja? Laua äärde vastasel meeles joradymetral Vaatasin veel paremale, vasakule, ringlusele, ühele otse teisele otse kurat, point kukkusid ka sööma. Ja sõime mõlemad kuradid, toad suured kuradi hunnikut ei näe. Ja see oli ära söödud panimisele lutika laua peal ja siis eel seal olime niukene vältoritel. Relvadega kottidega. Rivistus mul selle patarei ülesse. Ja siis ma tegin neile selle kuradi šaldaks vigurid. Seal kaks tutti man, ise olin märg Tugastel. Areikega kõike edasi-tagasi risti ja muudia. Siis lõpetasin ära, rivistasid maja, sealt ära maid mitteks Ena poistele aur, käi. Laiali niukene niisugune kuradi saar. 23. veebruaril pandi meie viies patarei mille komandöriks maalin Iga kuul autahvlit uuendati. Kuid Me läksime sõtta, viies patori hauda. Ja ma arvan, et selle töö, mis me seal tegime, muidugi mitte mina üksi. Aga On parteitu, sel ajal kõikide. Abilistega koosleritestantšenkoli mul tugevasti häiritud. Me tegime siiski päris tubli töö ja. Noh, võib-olla natukene jätta, aga ma ütleks niimoodi, et viies Quatari sõja esimestel esimestes lahingutes või see kolm kuud, mis me töötasime see töötas päris ja juba on, ei ole mitte kasutamiseks. Ma muidugi kuidagimoodi. Meil tuleb uus isolatsioon perekonna isa ohvritele. Ütelge, palun, mis, mis teie soovi saada minna? Kuna meela. Nagu suurem osa teie kolleegidest Valitsus siin pidasin, otsis mingisugust kompromissi koodiminekut kihtidega.