Sihtasutus Tallinna lauluväljak taotleb tuleva aasta riigieelarvet West 200000 eurot investeeringute tegemiseks. Sihtasutuse juhi Urmo Saareoja sõnul oleks tavaolukorras investeeringuteks raha leitud oma tulust, kuid kuna peaaegu kõik selleks aastaks kavandatud üritused on lauluväljakule ära jäänud, siis kahanes oma tulu varasemaga võrreldes umbes 80 protsenti. Meiepoolne tulu on ära kadunud, mis siis puudutab enda võimekus teenida majandustegevusest tulu, nii et nüüd on hädavajalik riik ja linn paneks õla alla, et saaksime investeeringutega edasi minna. Mõistagi, kui me nendeks investeeringuteks raha ei saa, midagi ei ole katki, aga lihtsalt on hea hetk ja aeg nagu mainitud, teha korda asjad, mis tegelikult vajaks nii ehk naa lähitulevikus kordategemist. Kokku läheksid tulevaks aastaks planeeritud tööde maksma 400000 eurot. Saareoja sõnul on need ka Tallinna linnavalitsuse poole rahataotlus teele saadetud. Lisaks hädapärastele remonttöödele tahetakse tuleval aastal valmis ehitada lauluväljaku külastuskeskuse esimene etapp. Suvel Vabaduse väljakult lauluväljaku peahoone siseruumidesse kolinud Tallinna linnale kuuluv rahvarinde muuseum saaks tulevikus osa enda ekspositsioonist samuti seal välja panna. Seega kaoks rahvarinde muuseum eraldi asutusena. Rahvarinde muuseum on planeeritud siis järgmisel aastal meie koosseisu lülitama Eestis pikem tegelikult eesmärk ongi külastuskeskuse loomine, milleks oleks siis laulva revolutsiooni külastuskeskuses siis lauluväljak suudaks siis välja pakkuda piisavalt materjali sellest ajast ja rahvarinne on siis üks osa sellest kogu sellest külastuskeskuse osas. Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul tulevad eelarve läbirääkimised pingelised ning selgus saabub mõne nädala jooksul. Kultuurivaldkonna prioriteedina nimetab Lukas laulu- ja tantsupidude jätkusuutlikkuse ning kollektiivijuhtide järelekasvu tagamise. Laulu ja tantsupeo traditsiooni jätkumiseks on kõige prioriteetsem Kultuuriministeeriumi taotlustest muidugi laulu, tantsu ja orkestrijuhtide palgatoetussüsteemi käivitamine. See nõuab järgmisel aastal lisaraha. Muud asjad, et on sellele järgnevad. Peopaiga tervikuna on Lukase sõnul laulu ja tantsupeo traditsiooni jätkumise seisukohast olulised ning nende arendamine ja hoidmine jagatud vastutus. Riik võtab kindlasti tõsiselt ka lauluväljaku arendamist ja ka selle rahastamist, nii nagu seda senigi on osaliselt tehtud. See, kas nüüd see külastuskeskus on laulupeotraditsiooni säilimiseks kõige olulisem, millele raha juurde tahetakse, see on muidugi edasise arutelu küsimus.