Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, kaheksanda septembri. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Viimase ööpäevaga tuvastati Eestis 32 uut koroonapositiivset. Nädalavahetusest alates tuleb Lätti sõites arvestada tõenäoliselt karantiini jäämisega. Erandiks on Valga-Valka elanikud. Lubatud on ka tööränne ja transiit läbi Lätti Lätti kehtestanud eraldi teid. Euroopa Komisjoni koosseis muutub. Valgevene president Aleksandr Lukašenka tunnistas Vene telekanalitele, et on liiga kauaks võimule jäänud. Samas keeldub ta jätkuvalt rääkimistest opositsiooni koordinatsiooninõukoguga. Valitsuserakonnad leiavad, et pension peab tõusma ka järgmisel aastal. Opositsioon kahtleb Katia katteallikates ja leiab, et lihtsam on kaotada pensionäridelt tulumaks. Kui valitsus tõesti tahab midagi sellel suunal teha, siis alustada tuleks sellest, et keskmine pension peab olema tulumaksuvaba. Rahandusministeerium soovib suurendada hoiustajate rolli hoiu-laenuühistu valitsemises. Homme hommikul on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, üksikutes kohtades sajab hoovihma. Sooja on 15 kuni 18 kraadi. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1770 koroonaviiruse esmast testi millest 32 tulemus osutus positiivseks. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 20,32. Muu hulgas tähendab see seda ette. Nädalavahetusest alates on läti reis seotud ilmselt karantiinijäämisega. Mall Mälberg palus seda väljavaadet täpsustada. Välisminister Urmas Reinsalule. Eesti nakkusnäitaja tõusis täna 20 koma kolmeni ja selge on see, et reedeks, kui Läti valitsus taas reisipiirangute asjus kokku tuleb, ei lange see alla 16. Kas see tähendab, et Läti kehtestab Eestist tulijatele kindlasti piiranguid, kui jah, siis missuguseid? Läti valitsus tegelikult on ka neid küsimusi arutanud, Läti valitsuse seisukoht on värskelt või vähemalt see, mida ma olen saanud Läti välisministrit tänase seisuga. Et mõõdik 16 nädalalõpul jääb kehtima ja Läti on kehtestanud rea erandeid, viimati siis minu palvel kehtestas Lätiga täna erandi, et juhul, kui karantiini nõue kehtestatakse, et see ei puuduta, siis Valga-Valka ka inimeste liikumist kaksiklinnas. Samuti jääb siis erandina maksma see põhimõte, et inimesed saavad läbida Lätit transiidi korras 12 tunni jooksul ja kolmandaks, siis see ei puuduta töö tegijaid. Eesti välisministeerium täpsustab neid Läti välisministeeriumiga, et kõik oleks selgus ja me anname teada hiljemalt homse päeva jooksul. Nädalavahetus treiga veetma minna enam ei saa. Kui meil on jah piir korda ja üle seitsmeteistkümne koma kuue, siis sellisel juhul rakendub karantiin reede ööst vastu laupäeva ja sellisel juhul noh, nihukesele tavapärasele lõbureisile ei ole mõtet minna. Kas teie hinnangul Euroopa Liidu liikmesmaad suudavad kokku leppida mingi nakkusnäitaja numbris, mis oleks kõikidele vastuvõetav näiteks 50 nagu Euroopa komisjon soovitas, kas Eesti valitsus oleks sellega nõus või äkki hoopis 25, et see võiks olla vastuvõetavam kõikidele? Kindlasti on meie huvides, et ühetaoline lähenemine saavutada. Esiteks teiseks kindlasti on meie huvides, et vältida täielikku piiride sulgemist. Nüüd minu seisukoht on ja ma olen ka Läti ja Leedu välisminister selle ettepaneku teinud, et Läti ja Leedu ja Eesti võiksid töötada välja oma ettepanekud ühiselt. See on kindlasti ka üks tagatis, kuidas meile ehk õnnestuks seda balti mulli siis nii-öelda taastada, kui meil on vähemalt siis ka euroopalise loogika osas ühetaoline arusaam, et milline nüüd praegu meie valitsuse seisukoht on, eks terviseeksperdid peavad siis hindama seda, meie vaadet, küllap siis me lähemas tulevikus arutame seda. Eks ma tegelikult kui Põhjala-Balti välisministrid Siim ka, et ma siis homme kindlasti homme suur huvi kuulata arvamusi. Aga mingit konkreetset numbrit nakkuskordaja suhtes laval ei ole olnud. Tähendab selles mõttes, et kas me oleme kujundanud üleeuroopalise mudeliga ettepanekud välja ei seda üleeuroopalise mudeliga ei ole kindlasti balti mulliga, meie vaates võiksime saavutada ühe uue numbri, võimalik et mõistlik mõelda mingisuguse ujuvale näitajale. Nagu kuuldud, siis Valga-Valka elanikele tehakse karantiinijäämise osas erand. Meil ongi nüüd ühendus Valga ja Ragnar kondiga, tere, Ragnar, kui oluline Valga elanike jaoks vaba piiriületus praegu on? See on eluliselt oluline, võiks öelda, sest kahe linna elu on nii läbi põimunud, et inimestel on vaja käia mitte ainult tööl, vaid ka külas, sõprade juures, paljud elavad teisel pool piiri, paljudel on suvemaja aiad, teisel pool piiri on vaja vanainimese hooldada, et see vajadus on väga suur ja, ja Läti valitsus tõepoolest on nüüd lausa kahel istungil, mis on üsna ebatavaline seda Valga ja Valka küsimust arutanud ja, ja valk ka linnapea Krauklise, kellele tuleb öelda aitäh selle erandi eest praegu, sest et ta on kahel istungil ministritele väga veenvalt selgitanud neid põhjendusi, miks seda vaja on ja, ja loomulikult toodi näiteks ka kevad, kusi. Mul pani teatavasti aia otse kahe linna vahele ja see halvas elu ikkagi üsna olulisel määral. Küsimus on nüüd mitte ainult Valga-Valka puhul, vaid ka kogu Läti puhul, et kuidas siis lätlased, juhul kui see eneseisolatsiooni nõue siis reede öösel vastu laupäeva kehtestatakse, kuidas seda kontrollima hakatakse, on praegu selge, et tõenäoliselt piiri sel moel nagu eestlased Lätti kinni ei pane. Võimalik, et tuleb hakata täitma mingeid ankeete, nagu näiteks praegu Venemaalt, Valgevenest või, või teistest riikidest, näiteks lennujaamas lennukiga tulles, aga valitsus ei ole selles küsimuses veel praegu otsust langetanud, ilmselt see seisukoht tuleb lähipäevil. Ja mis puudutab seda numbrit, millest Urmas Reinsalu rääkis, kas siis 16 või mitte 16? No Lätis on nii ettevõtjate ühendused kui ka majandusminister teinud ettepaneku, et see näit võiks olla 16 asemel 20. Aga kuna lihtsus tõepoolest väga tõsiselt toetub oma epidemioloogidelt, siis sealtpoolt ei ole praegu heakskiitu selle numbri suhtes tulnud. Valitsus ei ole ka enda liikmete seas niisugust üksmeelt leidnud, nii et see 16 praegu vähemalt kehtib plaga, ütles täna Läti Terviseminister Ilse vindile et võidakse kaaluda ja juba järgmisel nädalal võimalust lühendada seda eneseisolatsiooniperioodi siis 14-lt päevalt 10-le. Aga see on ka praegu veel ainult idee otsust veel ei ole. Euroopa komisjon tegi ettepaneku anda Iiri kaubandusvoliniku fil hõuganeid tagasiastumise järel viimase portfell komisjoni lätlasest asepresidendile Valdis Dombrovskis ele. Iirimaa kohta komisjonis hakkab täitma Me juriid Mäkinis, kes saab finantsteenuste volinikuks. Ja meil on nüüd brüsseli telefonil Joosep Värk, kes vangerduste tagamaid selgitab. Just nimelt Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Phil hoogan Iirimaalt pidi astuva tagasi sellepärast, et rikkus koroonareegleid olles oma kodumaal Iirimaal ja tema asemel nimetati ametisse siis uut volinikke kines. Euroopa Komisjoni presidendil Ursula Fonderlaien-il oli tegelikult ees kaks valikut, kas valida endine Euroopa investeerimispanga asepresident Mike taol või Meivid Mäkines kes on olnud Euroopa Parlamendi liige 2004.-st aastast samuti Euroopa Parlamendi esimene asepresident, 2000 seitsmeteistkümnendast aastast. Valik läksime kinessi peale, sellepärast et ühtepidi ta aitab soolist tasakaalukomisjonis veelgi võrdsustada. Nüüd on 27-st volinikust 13 just naissoost ennelise arv. 12 ja von der Laieni jaoks on see olnud üks olulisi aspekte, samuti see, et tema kandidatuur läheb suurema tõenäosusega läbi Euroopa Parlamendis, sest ta tuleb Euroopa Rahvapartei fraktsioonist. Antud juhul siis Euroopa parlament peab tema kandidatuuri kinnitama ja Fonderlaien läksin kindla peale välja. Kui nüüd rääkida veel muudatustest, mis tehti siis Valdis Dombrovskis, Euroopa Komisjoni volinik Lätist sai juurde endale siis kaubandusportfelli on spekuleeritud, et selle põhjuseks on Fondarlaieni soov anda see portfell kellelegi, kes on kogenum ja Dombrovskis. Seda kindlasti on, sellepärast et ta oli viis aastat volinik Jean-Claude Junckeri komisjonist. Samuti on ta varasemalt 2004 kuni 2090 europarlamendi liige ja seni on minu allikad ka Euroopa Komisjoni seest öelnud, et Dombrovskise roll Euroopa Komisjonil on väga suur ja seepärast oli tema valika täiesti loogiline. Samal ajal see muudatus ei tohiks erilisi probleeme, nüüd kaaslased uuemat imes selle sellepärast, et Ursula von der Laieni komisjon ei ole saanud tegelikult aastatki veel koostööd teha. Taaskord minu allikakomisjon seest ütlevad, et Ko misjonärid otsivad veel nii-öelda ühist keelt ja seda meeskonna kokkumängu ja seetõttu ma kindlasti ei tohiks sellega probleeme sellesse meeskonda sobitumisega. Teised olulisemad välisuudised võtab kokku Tõnu Karjatse. NATO peasekretär Jens Stoltenberg pidas Läti, Leedu, Eesti ja Poola välisministriga eraldi kõnelusi. Valgevene olukorra üle arutati ka vene opositsionääri. Aleksei Navalnõi seotud peasekretär kinnitas, et NATO jälgib tähelepanelikult Valgevene sündmuste arengut ja kutsus sealseid võime näitama ülestäit lugupidamist inimeste põhiõiguste vastu. Stoltenbergi sõnul jääb Nato valvsaks ja on valmis sõidutama ükskõik millist rünnakut laste vastu. Selles piirkonnas NATO jõudu ei suurendada, kinnitas Stoltenberg. Valgevene president Aleksandr Lukašenko andis pika intervjuu Vene telekanalitele. Ta ütles seal, et keeldub läbi rääkimast opositsiooni koordinatsiooninõukoguga, sest ei pea seda opositsiooniks. Ta tunnistas ka, et on jäänud lihtsalt liiga kauaks oma postile. Valgevene haaranud rahutuste põhjuseks peab Lukašenko endiselt välismõjusid. Eriti on seda mõjuta tanud ameeriklased, ütles Lukašenka. Valgevene võimud aga jätkasid opositsiooni ja ajakirjanike tagakiusamist kadunuks jäänud Svetlana Tsihhanovskaja advokaat Antonina Konovalov. Valgevene uurimiskomitee algatas ka massirahutuste kriminaalasja, mis võimaldab süüdi mõista meeleavalduste korraldajaid ja osalejaid. Valgevene piirivalve teatas ühe opositsiooniliidri marjagalesnikova kinnipidamisest Ukraina piiril väidetavalt jäigale snikova Valgevenesse, kuna hüppas enne piiripunkti jõudmist teda sinna viinud autost välja. Leedus asuv Sviatlana Cichanovskaja nõudis Kalesnica viivitamatut vabastamist. Oma avalduse tegi ka Moskva. Vene presidendi kõneisik ütles, et loodab, et Valgevene võimud annavad seletust kallestnikova kinnipidamise asjus. Ja tagasi Eestisse maksutulude laekumise vähenemine järgmisel aastal on toonud esile küsimuse, mis saada võimalikust pensionitõusust. Uku Toom jätkab selle teemaga. Pensioniindeks tuleb järgmisel aastal ilmselt negatiivne, mis tähendab, et automaatset pensionitõusu ei tule. Tõsi, negatiivne indeks ei tähenda aga pensionilangust, see on seadusega välistatud. Aga ikkagi jäta pensionit täielikult tõstmata ja veel kohalike valimiste aastal ei kõla üldse hästi ja sellest saavad ka kõik poliitikud aru. Peaminister Jüri Ratas ütles oma eilses intervjuus meie uudistele. Tahes-tahtmata inflatsioon on järgmisel aastal, seda prognoosib ka rahandusministeerium seal suurusjärgus 1,4 protsenti mis tähendab seda, et igal juhul lööb kõige väiksema sissetulekuga inimesi nii et see on minu meelest täielikult aru elukoht, et näha ette ka vähemalt inflatsiooni osas pensionäridele positsiooni parandamine. Rahandusminister Martin Helme ütles täna intervjuus Postimehele tsitaat. Mõtleme väga tõsiselt ka erakorralisele pensionitõusule. Koalitsiooni kolmas osapool, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb Omalt poolt Isamaa toetab erakorralise pensionitõusu juhul, kui selleks ei kasutata ühekordseid laenu vahendeid kui selleks leitakse püsivad allikad. Rahandusminister on välja hõiganud, et tema otsib selliseid lahendusi, nii et kui leitakse sobivad allikad, mis on jätkusuutliku pensionisüsteemi tagatiseks siis selliseid asju saab koalitsioonis julgelt arutada. See on siis koalitsiooni seisukoht, mida arvab opositsioon. Reformierakonna juht Kaja Kallas toetab äsja kõlanud seisukohta, et ühekordseid laenuvahendeid pensionide tõstmiseks kasutada ei tohi ja lisab. Pensionitõus saab tulla indekseerimise eest ja, ja kogu see pensionisüsteem peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik. Parim pensionipoliitika on tark majanduspoliitik ikka. Kui tõesti see majanduskasvu number, mida rahandusministeerium prognoosib, vastab tõele, siis tõusevad ka pensionid. Aga minu meelest, kui valitsus tõesti tahab midagi sellel suunal teha, siis alustada tuleks sellest. Keskmine pension peab olema tulumaksuvaba. Ei ole mõtet neid pensione tõsta, kui, kui kehtib vildakas maksusüsteem. Piga pensionitõusuga kasvab nende pensionäride hulk, kellelt tegelikult 20 protsenti võetakse tulumaksu tagasi. Sotsiaaldemokraatide liider Indrek Saar tuletab meelde, et Eesti pension on väiksemaid Euroopas ja pensionäre peab kahtlemata aitama kuid tuleb juba Kaja Kallase poolt esile tõstetud teema juurde tagasi. Ma väga loodan, et valitsus seekord ei tee sellist mustkunsti trikki, kus ühelt poolt nad selleks aastaks leidsid siis seitse eurot juurde ja teiselt poolt, kuna tulumaksuvabastus pensionitele jäi tõstmata, siis võeti sellise raha praktiliselt teise käega tulumaksuna keskmist pensionit saavad ilmselt ära. Et kindlasti on oluline see, et ka see pool saaks ära korrigeeritud ehk siis ka pensionite tulumaksuvaba määra oluliselt tõstetaks ja vaadataks lisaks üle, ega need asjad, kus siis on meie eakatel veel täiendavalt probleemiks, siis näiteks teema, omastehooldus see, kui inimesed vajavad hooldekodu kohta. Rahandusministeerium valmistab ette seadusmuudatust, et parandada hoiustajate kontrolli hoiu-laenuühistute juhtimise üle. Madis Hindre räägib lähemalt. 2014. aastal oli hoiu-laenuühistutes alla 20 miljoni euro hoiuseid läinud aastal juba 100 miljonit eurot rohkem. Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt tõdeb, et mõned hoiu-laenuühistud on kaugenenud ideest, kuidas peaks ühistu toimima. Teatud hoiu-laenuühistu väljastavad laene teatud kitsale grupile isikutele, kes ei ole tihtipeale, kes selliseid seotud isikud või laenuühistute juhtide ega tegelikult, kui ela nimistutel aegunud tegevust peaks pigem keskenduma siis konkreetse kogukonna või piirkonna nagu huvide, nagu edendamisele ja kohaliku ettevõtluse nagu edendamisele. Auväärt lisab, et ehkki olulisi otsuseid peaks vastu võtma hoiu-laenuühistu üldkoosolek, kipub otsustajate ring kohati väikseks jääma. Liige annab siis oma tõotust õiguse ära kohe volituse alusel, tegelikult edaspidi kuidagimoodi ühte juhtimisse tegevusse nagu ei sekku, et pigem see ei peaks niimoodi olema. Lähiajal peaks avalikkuse ette jõudma rahandusministeeriumis valminud eelnõu, mis sellele probleemile lahendusi pakub. Et esiteks on ta liikvele endale suuremaid õigusi nõuda kõikvõimalikku informatsiooni hoiu-laenuühistu kohta. Teiseks ka Me tahaksime tegelikult piirata seda, et ei saa nii lihtsalt enam volitada oma nii-öelda esindusõigust või otsustamisõigust nagu ära, kui see täna on võimalik. Jaak, audiitorid, teavitaksid liikmeid otse ka nagu võimalikest probleemidest. Auväärt lisab, et tõenäoliselt suurendatakse eelnõuga riigipoolset kontrolli. Aga see ei ole lõplikult otsustatud, et milliste hoiu-laenuühistute üle ja kui suures ulatuses Seitset ühistut koondava Eesti hoiu-laenuühistute liidu juht Andrus ristok märgib, et järelevalvet oleks tõesti tarvis. Samas ütleb riistokeid, järelevalve ei tohiks ühistutele liiga kalliks minna. Meie liidu ühistute, seal kontorid on suhteliselt väiksed, enamikus on kaks-kolm töötajat, riik võib teha ka seda nii et üldse ei küsi raha muidugi seal tibaseks korraldus, küsimus, keegi peab loomulikult selle kinni maksmata, kontrollijate palgad oleks makstud ja, ja need protseduurid toimiks. Kui pank läheb pankrotti, on kõigi sealsete hoiustajate vara tagatud kuni 100000 euro ulatuses. Kui pankrotti läheb ühistu, võivad hoiustajad rahast ilma jääda. Andrus Iztok märgib, et nende liidu sees on loodud päris oma tagatisfond, kus hoiustajate raha on kindlustatud kuni 20000 euro ulatuses. Riistok lisab, et lisandväärtust pakuks ka riiklik tagatisfond. Näiteks Iirimaal tehti nagu kaks osakonda, et ühistud maksavad vähem sissemakstud ja mitte nii palju kui pangad, pangad teenivad kasumit endale nagu rohkem ressurssi, mida tulevad sinna panna selleks, et riske maandada. Toomas auväärt ütleb, et rahandusministeerium pole tagatisfondi küsimust veel otsustanud. Eks on meil valiku koht, kui see osutub liiga nagu kalliks, et sellist nagu riikliku tagatismehhanismi nagu ei tule. Sihtasutus Tallinna lauluväljak soovib riigieelarvest tuge ette ehitada valmis lauluväljaku külastuskeskuse esimene etapp. Uuest aastast alates liiguks sihtasutuse alla ka linnale kuuluv rahvarinde muuseum. Reene Leas jätkab. Sihtasutus Tallinna lauluväljak taotleb tuleva aasta riigieelarvest 200000 eurot investeeringute tegemiseks. Sihtasutuse juhi Urmo Saareoja sõnul oleks tavaolukorras investeeringuteks raha leitud oma tulust, kuid kuna peaaegu kõik selleks aastaks kavandatud üritused on lauluväljakule ära jäänud, siis kahanes oma tulu varasemaga võrreldes umbes 80 protsenti. Meiepoolne tulu on ära kadunud, mis siis puudutab enda võimekus teenida majandustegevusest tulu, nii et nüüd on hädavajalik riik ja linn pannakse õla alla, et saaksime investeeringutega edasi minna. Mõistagi, kui me nendeks investeeringuteks raha ei saa, midagi ei ole katki, aga lihtsalt on hea hetk ja aeg, et nagu mainitud, teha korda asjad, mis tegelikult vajaks nii ehk naa lähitulevikus kordategemist. Kokku läheksid tulevaks aastaks planeeritud tööde maksma 400000 eurot. Saareoja sõnul on ka Tallinna linnavalitsuse poole rahataotlus teele saadetud. Lisaks hädapärastele remonttöödele tahetakse tuleval aastal valmis ehitada lauluväljaku külastuskeskuse esimene etapp. Suvel Vabaduse väljakult lauluväljaku peahoone siseruumidesse kolinud Tallinna linnale kuuluv rahvarinde muuseum saaks tulevikus osa enda ekspositsioonist samuti seal välja panna. Seega kaoks rahvarinde muuseum eraldi asutusena. Rahvarinde muuseum on planeeritud siis järgmisel aastal meie koosseisu lülitama Eestis pikem tegelikult eesmärk ongi külastuskeskuse loomine, milleks oleksid laulva revolutsiooni külastuskeskuses siis lauluväljak suudaks siis välja pakkuda piisavalt materjali sellest ajast ja rahvarinne on siis üks osa sellest kogu sellest külastuskeskuse osas. Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul tulevad eelarve läbirääkimised pingelised ning selgus saabub mõne nädala jooksul. Kultuurivaldkonna prioriteedina nimetab Lukas laulu- ja tantsupidude jätkusuutlikkuse ning kollektiivijuhtide järelekasvu tagamise. Laulu ja tantsupeo traditsiooni jätkumiseks on kõige prioriteetsem Kultuuriministeeriumi taotlustest muidugi laulu, tantsu ja orkestrijuhtide palgatoetussüsteemi käivitamine. See nõuab järgmisel aastal lisaraha. Muud asjad, et on sellele järgnevad. Peopaigad tervikuna on Lukase sõnul laulu ja tantsupeo traditsiooni jätkumise seisukohast olulised ning nende arendamine ja hoidmine jagatud vastutus. Riik võtab kindlasti tõsiselt ka lauluväljaku arendamist ja ka selle rahastamist, nii nagu seda senigi on osaliselt tehtud. See, kas nüüd see külastuskeskus on laulupeotraditsiooni säilimiseks kõige olulisem millele raha juurde tahetakse, see on muidugi edasise arutelu küsimus. Ilm muutub lausa tundidega ja seda tingib tormine läänevool meie peade kohal. Praegu Eesti kohal olev sajune madalrõhulohk lahkub eelolevaks ööks juba Venemaale. Enne südaööd on kesk-Ida-Eestis veel vihmahooge, Lääne poolt tõmbub aga taevas selgemaks, pärast keskööd võib vaid Narva lähistel veel veidi tibada. Tuul puhub öö hakul läänest ja loodest, Ida-Eestis veel edelast viis kuni 12, Soome lahe ääres puhanguti 15, Virumaa rannikul kuni 18 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on kuuest kuni 12 meretuulega rannikul kuni 15 kraadini. Homme päeval libiseb üle lauge kõrgrõhuhari. Hommikupoolik on mõõduka läänekaare tuulega. Ida-Eestis on selgem ja sajuta, lääne poole lisandub juba pilvi ja mõni üksik paik võib ka sajuhoo saada. Lõuna paiku läheb pilvisemaks ning pärastlõunal on sajuhooge juba laiemalt. Edelatuul tugevneb kuue kuni 12, rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Õhusooja 15 kuni 18 kraadi. Ja nüüd on jäänud rääkida veel spordist selleks SÕNA Ragnar gaasikule. Eesti jalgpallikoondisel algab vähem kui tunni pärast UEFA Rahvuste liiga mäng Armeenia vastu. Laupäevases esimeses mängus jäi Eesti kodus teatavasti null. Üks alla Gruusiale, Armeeniaga kohtutakse täna ka võõrsil. Koondise peatreener Karel Voolaid Aga kindlasti me peame olema valmis paremini kaitsetegevuses ja valima sellise võistkonnale optimaalse taktika, et me olemegi siin. Võitleme sellise 30 kraadise palavusega, et see ei ole küll selline nagu päikesepalavus õhtul, aga ikkagi Eesti mängijatele võiksid teatud jälje jätta, et me peame kindlasti palliga paremini tegutsema, olema enesekindlamad. Meie rünnakut peavad olema ladusamad ja pikem on, et me ei läheks ainult ühe, kahe söödu peale otsima väravalahendust, et ikkagi tuleks sellis selliseid rünnakurütmi, kus äärekaitsjad saaksid kõrgemale tõusta ja viia need pallid ikkagi väravaid, tekitada väravavõimalusi, et see on kõik, mis meil esimesest mängust puudujäägid. Mäng algab kell 19. Null null otseülekanne vikerraadios kell 19, null viis. USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel on selgunud kõik veerandfinalistid. Meeste üksikmängus tagasid endale viimased kaks kohta kaheksa parema hulgas venelased Andrei rubloffaa, Daniil Medvedev. Rublow võitis neljas setis itaallast Matteo perretiinid, Medvedev oli aga kolmes setis üle ameeriklasest frantsist ja Faust. Seejuures ei ole ATP edetabelis viiendal kohal paiknev Medvedev sellel turniiril veel setigi kaotanud. Veerandfinaalis lähevadki rubleoffia Medvedev omavahel vastamisi. Naiste viimased kaks veerandfinaalpaari moodustavad ameeriklanna Serena Williams ja pulgaarlannad Schwettanapironkova ning valgevenelanna Victoria Azarenka ja belglanna Elise Mertens. Just Mertens oli see, kes lülitas eelmises ringis konkurentsist kodupubliku ees võistelnud maailma neljanda reketi Sofia geenini. Tänane Päevakaja on läbi aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.