Tähelepanu sinogree, läti maalilisemaid ja omapärasemaid paiku. Lugupeetud Poola ja koduvabariigis praegu oleme otse laulupeo sündmuste keskel. Neljal real tunnevad lauljad üleval ridade vahel kallal. Lauluväljakule võtavad aga vastupidu peremehed kes on ennast seadnud laululava keskele. Käessuvised põllulilled. Ja aplodeerivad käed tuliseks. Sinu doos seitsme liiduvabariigi üliõpilased ja vilistlased kes oma viiendale suurele peole on tulnud. Sellele üliõpilaste laulu- ja tantsupeole on kogunenud 30 ülikooli instituuti ja akadeemiat. Praegu lava keskel kuhu kogunevad mehed üle säärele. Tõstetakse kõrgele marsitaktis tudengite mütse ja tervitatakse sellega oma õpingukaaslasi tütarlapsi naisi, kes just praegu marsivad meeste kõrvale laulma. Iga laulupeo algus on alati pidulik ja ülev. Laululava keskel üleval on ümmargused, sõõris sinises ja valges selle üliõpilaslaulupeo märk. Pealkirjastatud kauda sigitor Riga 1971. Ja sümboolse laululinnud kujutavad tänase suure rõõmu ja tantsupeo meeldivat algust. Lisanduvad. Uued tudengite messid lava hakkab liikuma, lillevanikut, laval liiguvad kahele poole. Leiud on siin ees. Kenas valges on leedulanna. Teiselt poolt aga tulevad lavale nüüd juba meie vabariigi. Uue ülikooli tudengeid, nagu te kuulete, tervitatakse, ega liiduvabariiki omakeelse tekstiga. Ja lätlased, kes täna on piduperemehed püüavad igale kollektiivile korra, nemad võtavad täna vastu nemad, korraldajad, teised pidutseja. Praegu koguneb lavale. Üle 3000 laulja. Seekord on kohal 30 uus koorem, 20. Tantsukollektiivi ja 11 puhkpilliorkestrit. Täna algaval üliõpilaslaulupeol kuulete kaheksakeelseid kõnelus, kõik kõiki meid, siinolijaid ühendab üks ühine keel, vene keel, selles keeles suhtlemine, sellest me saame kõik aru. Lätlased, leedulased, valgevenelased, moldaavlased karjala, soomlased, ukrainlased ja eestlased. Lauluväljak on nüüd rahvast tulvil. Kümned ja kümned tuhanded inimesed, kes on siia nooruse peole kogunenud, elavad laval toimuvale rõõmuga kaasa. Lava on aga suur elav nooruse ja lillemeriread kõiguvad, kõiguvad marsitaktis vastastikku. Tudengimessil lehvivad lille vanitud oksad, tudengitel käes. Tuues lava lähemale kuulajatele. Tudengitega rea lauljate perele aval. Nii algabki viies üliõpilaslaul. Tervitatakse tänase peo õlgi. Täna koore juhatama hakkavad? Kõnelema asub viienda vabariikidevahelise üliõpilaslaulu ja tantsupeo organiseerimiskomitee esimees Läti NSV kõrgema ja keskerihariduse minister Emand Anderson. Kõlas Murad eeli rahvusvahelise üliõpilasliidu hümni. Dirigendile Leedu NSV rahvakunstnikule Don rabas kaaviaskasele annavad toores praegu linnahalli välja dirigent kliendid leidusele sooduse, selle. Viljad on tulipunased sümbol seerides noorusarmastus. Jookseb praegu lauljate juurde ja kelgud saadud lilled lauljatele. Praegu toimub kooride ümberpaiknemine esinemise õigus on antud meie vabariigi ühendkooridele teiste liiduvabariikide lauljat, siis tulevad aga praegu laululavalt alla suure kaarena ja hakkavad kuulama seda, mida pakub meile meie vabariigi esites. Satun otsemat teed noorte keskele ostuda. Et need on ju asjad meist mööda ja nüüd noormehed taga, lõpus otsuda või National Advis dosemest tolle lareenega. Haroša esimesed juhuslikud küsitlused sattusid just peoperemees peale. Meie vabariigi lauljad on valmis, kõlab Gustav Ernesaksa laul, Tartu valged ööd. Üliõpilaslaulu ja tantsupidu on täies hoos, öelge palun, Salme Valgemäe, kuidas teile meeldib noorus, kui ta nii suure hulga koos on ja tantsu keerutab? Mis seal rääkida, ta on ikka lõpmata tore, noorus on alati tore ja siin selline palju koos, kõik tudengid, lihtsalt rõõm on näha. Missugune on see tantsupidu võrreldes nelja eelmisega? Eks iga uus tuleb parem ja praegu pole veel pidu lõppenud, nii et lõplikku otsust ei saa öelda. Saame tuttavaks, kellega praegu juttu teeme. Milvi Link jalantemadi, Ahto Lõhmus, esiAleksander teil, tudengiaastal vist peaaegu läbi, jah, väga kavaiast möödas ei ole, aga noh, kolm aastat, aga peab ütlema, et eelmine pidu ja kõik need eelmised asjad on kõik nii värskelt meeles, et täitsa nii suure ja rõõmsa ja noore peo kõrval tunneb ennast ka veel täis noorel kolm aastat peaaegu mitte midagi. Mitmendat korda kõigi osavõtvate üliõpilaslaulupeost, mine kolmandat, kuna see on viies viga, on minul sega viies. On see siis tuleb nii välja teada niisugused toredad kohad, kuhu ta läheb, alati tahab minna? No muidugi siiani kergesti ei saa, peab ikka midagi oskama ja peab midagi tegema. Seda küll jah. Teed ikka on, minu juhendamisel on, kogusin kaks kollektiivi, praegu sega rühti naisrühm osanud, vot need kolm. Kolmas pidu, üliõpilaste laulu- ja tantsupeost. Kas te sellel peol olete leidnud? Mitte ainul tõusis hingatav vanaga muidugi uusi saab ka juurde, aga peab ütlema, et palju suurem rõõm ongi nagu neid eelmisi vanu tuttavaid kohata. Tulevad ka vanad asjad ja toredad asjad, kui tihti nooriumi vahetult välja, õigemini see kollektiiv, kes eelmisel üliõpilaslaulupeol näiteks käinud on? Viimane oli ju 68. asi peaaegu täielikult välja vahetanud, 60 saab peale lõpetavat ja läinud. Missugune tants praegu tantsimisele tuleb? Suudmelines läti suutmelines. Kas meie tantsijad on ka läti tantsudega kodus ja tantsivad lätlastega koos osa kollektiiv? Kõik ei mahtunud lavale selle pärast, mis tõid välja. Ja seetõttu on ka meil võimalus rääkida nendega, kas praegused on sealjuures pealtvaatajatest on ja no praegu küll ja. Missuguse mulje te siit kaasa viite? No kõigepealt väga ilus ilm, nii nagu meilgi Eestisse maha jäi siis hästi palju noori inimesi. Ja muidugi hästi palju tööd. Mis on vaja selleks, et pidu pealtvaatajatele suurema elamuse jätaks. Kuidas meeldib teile see koht, kus laulupidu ja tantsupidu läbi viiakse, siin, kus me praegu oleme, Ogre? Kohtan väga ilus ta mõnes mõttes võib-olla, meenutab Viljandi lossimägesid, ainult et siin on ümberringi hästi kõrged männid ja üldse hästi palju rohelist. Muidugi siin trend on väga-väga ilus jõe sillad ja täitmiseitserentsioonide õhk ja kõik päike. Dirigendipulti läheb üliõpilaslaulupidude veteran, ainuke dirigent, kes olnud üldjuhiks kõikidel üliõpilaslaulupidudel. Meie vabariigi teeneline kunstitegelane Richard Ritsing. Tere kas tants oli raske? Ei ole, ja missugused tantsud sellel peol kõige kõige toredamad ja temperamentsemad on? Mina arvan, et läti tantsud eriti just töö, mis on, see oli otsa veetis ja sisime, oskan tantsida, ma ei tea, kuidagi väga armsaks saanud siis on väga hea rütmimuusika. Esiteks, kas te olete esimest korda üliõpilaslaulupeol? Ei, Ale 1000-st parteid. Esimest korda. Mina olen ka esimest korda kellega praegu juttu ajasime, kuljuse tantsijad nimelt, palun. Pill, kaamer, lõpetasin äsja tippi, mõni mõni aeg tagasi pidasime lõpu pea maha, palju õnneseriaale, konserveerimise, tehnoloogia uutest asjadest, eks me olime oma eriala esimene lend. Topelt palju õnne, töökohti pakuti väga. Ei pakutud. Ja kuude tööle lähete geneistagi. Huvitav spets edasi teise või, või kutsuti või? Tõlgemate sattusid sinna? Ma ütlen, et kõik komponendid, aitäh, näen sind unes, esimesest pääsete, lõpetan ehitusteaduskonna esimese kursuse. Te olete päris päris värske tudeng, siis võib öelda, niimoodi polegi veel tudeng saanud, olen alles Rebane, millal see päris tudeng? Päriselt hingestriptiis ühtse või no vähemalt korrapäratud. Millele sa loodad? Ehk satub järgmisel aastal selline asi ka, et võib juhtuda, et päris ei või saada? Võib ka nii minna? Ei tea, siiski tahaks selle tudengi mõnuga ära tunda veel tagasi teie valitud õpitava ameti juurde. Miks te selle valiksite praegu ei oska öeldagi, aga kindlasti ehitusele. Tulevik on palju ja võrreldes Eestiga, kui Alleni ikka ringi sõitnud vahetasin Baltimaadel just eriti ehitusele, kuigi kõrgel tasemel tahaksime. Kas teie kui nüüd tulevane spetsialist nägite siin ka Riias ja olles ehitatakse, kas ehitatakse paremini kui paremini? Kindlasti räägitakse eeskätt spetsialiste, siin on vähem, kui nad teevad rohkem Need, reisimine, laulupeotants tuleb ka erialale kasuks kindlasti telemis. Mulje teil praegu siin on jäänud? Mõnede kindlasti verele, sellepärast üliõpilasrahvas seal juba iseenesest kava ette tore rahvas ja igavesti saabunud aeg oli rõdul aitäh. Ja meie kolmas kõneri oli minu nimi, on Kaupo vilumaa ja lähen ehitusteaduskonna neljandale kursusele ka ehitaja ja üks teie selle eriala valisite. Mina koolivaheajal töötasin kaks aastat ehitusel ja lihtsalt mõtlesin, et lähen edasi. Ilmselt on küllaltki huvitav omast kohast. Aga nüüd, kui te olete ringi sõitnud ja ma tõstaksin väga esile Leedu arhitektuuri, see on väga kõrgel tasemel, meil tuleks väga palju sealt õppida. Miks te tantsima hakkasite ja kaua te tantsite? Mina tantsin 17 aastat. Oi-oi, ma olen koolist ja ausalt öelda lasteaiast saadik juba tantsinud ja nagu astusin tipi, nii ma mõtlesin kohe kuljus, seda ma teadsin, et selline ansambel on diplis olemas ja kohe läksin esimesel kuulsal septembrikuul ennast pakkuma. Võeti vastu ka, kui sageli just Noormehe ennast tantsima pakuvad? Te mõtlete rahvatantsu ja ma ütleksin, et väga harva juhtub seda, sest need aastad, mis mina olen tantsinud, on olnud värbamisega väga suuri raskusi, eriti just loor veste osas. Ise vabatahtlikult tuleb kakskolm, kui on niisugused suured laulupeod ees. Nii nagu see tänane. Eks vist enne seda kippuv kõik kangesti proovidel käima ja ja väga, sest kõik tahavad panna oma parema välja, sest isegi ise on selline tunne, et kui sa tantsid ja teised sind vaatavad, kuidas ajad segamini või kuidas sa teed valesti. Täna on teil vist kõik kenasti läinud, tantsud on selged ja aga nüüd võib-olla tutvustate veel ühte neidu, kes saadaks ka kodustele, siis teate, kuidas te siin elate ja mismoodi te elate. Kes võiks olla? Halval halduril? Mitmendal kursusel, leiab ikka. Saame tuttavaks, all oleks üpris kena, kui kodused ka teada saavad. Kas olete elu ja tervise juures ja tantsimine läheb hästi? Ei tea mulle meeldinud verisem, päris kala. Süüa saab hästi palju, pagan, siin küll ei tehta, isegi tehakse liiga aitäh, tervist, ohustanud palju edu. Laulavad leedulased. Kas te oskaksite praegu kirjeldada seda, mis siin meie ees lauluväljakul toimub? Kõikide kõikidest vabariikidest, kes siin on laupäeval kõik tantsijad, kõik püüavad teha need Läti tantse kaasa, näen, kuidas nemad liiguvad ja kui milline, milline on nende temperament ja hoopis teine teine liikumine, me ei suuda seda järgi teha, õigemini püüaksime teha, kõik püüavad seda mudida, aga igalühel on omad senti juures, oma tantsuprotsent ei ole. Küllap vist on ikka nii, et eks igal rahvaluule oma laad, oma liikumise tahtmine ja ega teisel rahval on päris raske seda kõike täpselt järele teha. Tahtmine, ükskõik kui suur taga on, aga ega täpselt järgi muidugi ei tee. Sest hoiak on teine, aga nähtavasti keegi ei pane pahaks seda, kui eestlane pisut läti tantsu teisiti tantsib ja aeglasemalt ja võib-olla ka valesti. Ja ega ka eestlane pahanda sellepärast, et lätlane, leedulane või valgevenelane, ukrainlane? Sugugi mitte seda. Tanel, täitsa tore vaadata, mismoodi teised tantsivad meie tantse. Meie Meie andsime teistel nähtavasti samuti vaadata, kuidas nende tantse välja tantsime. Püüa, püüame tantsida. Aitäh teile jutu eest ja kergelt tantsu ja aitäh. Esinevad kõige kaugemad külalised, üliõpilased, Novosibirskis. Täna on siis üliõpilaspidustuste teine päev. On varane hommikutund ja koorid kogunevad rongkäiguks ja miitinguks. Niikaua kui kogunetakse nagu kuulate, koorid, laulavad, laulavad. Sest nendel päevadel ei lõpe laul litter hetkekski. Kas teil on ka läinud vennad laiali? Ei ole. Kuidas teil siis laulupidu siiamaani on läinud? See nii läheb hästi. Jutule praegu ülikooli naiskond vanema kariste esinemisega esimesega ja tuttavaks. Rita Rebane, öelge palun, miks te laulate? Ei, see on lihtsalt niisugune asi, et lihtsalt peab laulma. Kas kodus lauldakse, lauldakse, palju, lauldakse? Koorilauljad ka? Jah, enamus on küll. Kuidas ta ennast tundnud olete, väga toredast, ilm on väga ilusad, mõttes on väga hea sõnaga näha ööeluga ära harjuma, sellepärast et esialgu oli väga naljakas hoovis üles, et mina kella kuue pole kuueks povi sealt üles ja nüüd on seal lihtsalt harjunud juba. Ja kui saame 20 öösel magades enam ise ka mitu korda teie olete käinud esimest korda esimest korda. Missugune oli siiamaani kõige südamlikum ja kõige meeldivam laul, mida te ikka jälle laulda tahaksite? Ise eile, näiteks eile. Ma ei tea, need laulud kogu aeg vahelduvad, olenevalt tujust, aeg-ajalt laudas, praegu sellistel nukradel momendil lauldakse meil lepalindu vaba aga nii. Mustaga mõjusid lustakamaid laule, need vahelduvad kogu aeg nii kord üks kord, teine lause üks tüütab ära lihtsalt. Aga mõjudele on vist, mis sellised laulud, lüürilised, laulud nagu südamelähedasemad ei tea, meil on nii noorkoore, Minorognoosise Meil lauldakse selliseid lõbusamaid laule. Ülikoolikoorile omapära ongi see ju, et seal lauljat võsa sageli vahetama. Ja meie kooride suur eelis, aga see meie kooride suur puudus ka, sest et igal aastal tulevad sügisel tulevad ligi kolmandik koori, vahetame, siis tuleb kevadeks saab uuesti selle, need uued, kes tulevad, on uuesti ansamblisse sulatada ja siis alles saab magada. Täis metraažini kontserte andma tabas talvel me anname sellise pooliku kontserdi. Aga kevadeks on muidugi jälle uus koosseis, väga tore koosseis, nii et kahju lahku minna ja ongi, meil on niimoodi, et igal sügisel kevadel me võtame uued liikmed vastu, kes aasta otsa olnud kooris igal suvel tahaks, nüüd on viimasel laulupidu, saadame ära oma vanad lauljad, need, kes lõpetanud ja need on alati niisugused väga kurvad momendid ära minna, nad ei taha, ma ei tea, mis nad siia tulnud on, ära minna nad ei taha, igatahes, ja siis on alati sul nutupidu. Praegu meil on siin päris palju, meil on väga suur delegatsioon, meid on 65 inimest. Ja muidugi siin pikk tee kogu aeg Riiast sõita rongis pidevalt vennastataksil leedulastega, lätlastega, kõigiga. Kas olete oma eriala üliõpilased, tudengid ka leidnud? Heade ja mina olen seoloogise filoloog, on millegipärast väga paljusid meie vabariigi delegatsiooni märk selle laulupeol on ümarik. Ja nii nagu 90 kraadi võrra viltu asetatud kaks südant on vist ei andnud. Leid noodivõti. Kas te siin sellel laulupeol olete leidnud selle südame teise poole? Ei ole? Ei tea, kas ta on aega veel vast leiab. Märk on, mida te kinkide saaksite teha? Hakake marssima, jah, aitäh. Ja reipust ja lauluhäält ja seda on hädasti vaja. Hommik on ilus, päikesepaisteline, Daugava hõbedane ja kerge lainega. Kaldapealne siin Riias on kirju värvidest, lippudest, rahutudes, südametest, unistustest ja rõõmudest. Nii nagu ikka noore inimese. Tervitab kõiki külalisi üliõpilaslauljaid ja soovib, et rahvaste vaheline sõprus, millele on üliõpilaslaulu ja tantsupidu pühendatud kasvaks ja tugevneks. Teie kätes on ka nõukogude maa teguderohke tulevik. Ehitagem seda tulevikku hästi. Koguge jõudu. Õppige ja lõbutsege põhjalikult. Läti kommunistlike noorte poolt tervitab Lätimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu keskkomitee sekretär Veera rapoport. Leedu kõrgema ja keskerihariduse minister Kendrigas saabulisi ütles. Teie eas on inimesele kõik helge talunik seda ja kui inimene on noor, tahab ta laulda ja tantsida. Asjata pole iidsetest aegadest üliõpilastel tore laul Gaudeamus igitur, mille sõnad on saanud ka tänase peo. Kaks. Meie üliõpilaslaulupeod on saanud ihaldatuks, osa võtavad juba paljud liiduvabariigid. Kõigile on sõprus iseloomulik. Sõpruseta inimeste ja rahvaste vahel ei saa meelada. Ja üliõpilane laulu ja tantsuta polegi õige tudeng. Nii kaua, kui oled noor, lõbutse. Eestimaa leninliku kommunistliku noorsooühingu keskkomitee sekretär Allan kullaste ütles. Juba viiendat korda tulevad üliõpilased kokku meie peole pärast pingelist õppeaastaga, null teame, et sõprade ring on laienenud ja see on hea kauges Siberist kuni lähedaste naabriteni sõpradega jagatud rõõm. See on kahekordne rõõm. Lätlased kõiki kõiki külalisi, kes on saabunud siia üliõpilaslaulupeole Värvide töö juures alati kõige tähtsamad ja praegu Eesti neiud need toredatest kirjutas Muhu riietes, kes ulatasid Läti tantsijatele lilled. Praegu hakkavad esinema leedulased. Leedulaste koomiline meeste tants. See oli aga jälle laul. Vanaema jagas. Ja täna üliõpilaspidustuste kolmas viimane päev. Laulupäev. Kooridel on vaheaeg ja siin on nii palju tudengeid, ütles, et ei oska kedagi küsitleda, kuid siiski ridade vahel taril skasitse instituut nii latikas. Imik, naine. Seal ajuvesti Brasnikat lihtne lagedale. Veel rääkida mehega, kes kogu aeg kõiki filmil Masin suriseb ja see on Läti NSV teeneline kultuuritegelane. Läti riikliku preemia laureaat Daumatkaylis, kes on viienda üliõpilaslaulu- ja Läti tudengite laul Meie Gaudeamus Lausa lõunamaaliselt kõrvetab päike kõik need päeva kuum juulipäike. Sama kuumad südamest südamesse minevad laulud, Pihli lood, sama tuline on aplaus. Ja kursis mittesüsteemne. Pidur hakkab nüüd lõppema. Öelge palun midagi siit kaasa viite. Ja toya päikest ja hästi palju laule. Laule mulle rääkida. Aga laulud, laulude sõbrad? Jah, sõprusesid küll ta tähtis tutaks artisti eesti kooride lauljatega oli väga suur veepidu, kõik eesti koorid põgenesid siia jõe kaldale ja siis me pidasime eile ühe neljatunnise suurem, ei pea maha. Aga nüüd ma siis otsustasime muuta selle traditsiooniliseks iga lasteaeg-ajalt aja, siis suuresti koorile, teine pidujäägi tal see kindlasti ei ole, väga tore olema. Isiklik marssides praegu just laululaevalt ära lähete, sisaldab ju lõkkeõhtu ja sõpruse märki, kannab kindlasti veel kõige toredam ja kõige suuremat muljet. Üliõpilaslaulupidu läheneb lõpule. Lavale kogunevat laulvaid koorile. Lauluväljak aplodeerib kaasa mütsiga. Meeleolu on kõigil ülev. Me mäletame head luuraja kodus kõiki meie üldlaulupidusid. Seinaga tuleb juurde arvestada ka veel. Nooruslauljate noorus. Veel kord tervitatakse õlg, et praegu on lavale kogunenud kõik üle 5000 osavõtja. Organiseerimiskomisjonilt, kes seisavad ees, teid on juba au tasandada. Dirigendipulti tõuseb meie Richard Ritsing. Ja kohe kõlab. Traditsiooniline, kuidas laulupidude lõpulaul. Kümned tuhanded pealtvaatajateks tegid selle laulu ajal püsti. Praegu lüüakse meie üldjuhile Richadressingule lilli. Ta on paar sõna parida. Retsingul. Andke andeks, et nii pidulikul hetkel mitu korda olete teie pidanud juhatama elu jooksul, seda õpilaslaulu ei oska praegu öelda. Palju. Aga mis tunne on, kui ta seisab? Meeldi ealise jätab sügava mulje et sa elad muuseas ees ja osa sellest suurest elamusest ise ise nagu sööda sealjuures. Liigub praegugi. Koorid hakkasid laulma. Dirigendid ja vana traditsioon liiguvad kaasa. Ja terve lauluväljak. Ja praegu on mingisugune laulu ülev tunne ja selles saamine, mida ristsõnades raske väljendada. Jah, see peab ise kuulama, ise laulma, au sees, vähemalt need teise peale nagu sõnu sõnu ei jätku, selleks et edasi anda, küll seal üleval, mis teised haarab, haarab laulu tegijad, laulu kuulajad ja lauljaid ja mängijaid. Osavõtjad lahkuvad laevad on gaasijuhtme, kõiki üldjuhte tammepärjad kaelas, kantakse õlgadel. Oli ülev ja pidulik. Hetke pärast hotelli kell 19 algab suur sõprus lõkke. Lahkutakse aga sõprus jääb. Mälestus meie rõõmude lauludest kestab, et mõne aasta pärast taas kohtuda uuendal üliõpilaslaulupeo siis juba kas Valgevenes või Eestis. Nägemiseni. Kohtumiseni, sõbrad.