Tere neile, kes kuulavad ja aitäh, et olete vikerraadioga. Katre Jaani on tantsujuhiharidusega kolme lapse ema. Kui pisemad käivad alles koolis, siis esimene tütar, laulja Getter Jaani-onu tütre ema Katre tunnistab, et kuigi Getter harjus lavaga juba lapsepõlves, tuli tema soov superstaaris kaudu laiemasse valgusvihku astuda üllatusena, mille poolt ema alguses sugugi ei olnud. Nii ema kui tütar saavad lapsepõlve lugusid meenutades silma kergesti märjaks ja tunnistavad, et südamlikus on nende suguvõsale väga omane. Kooskasvamise lugu Kepteri peres, kus olulist rolli ema kõrval on mänginud nii vana kui ka vanavanaema, paistab kõrvalt pilvitu, kuidas nad niimoodi oskavad ja millest see sõltub muu hulgas sellest saate algavas saates kuulda. Mina olen Sten Teppan, head kuulamist. Tere, tere tulemast vikerraadiosse. Tere tulemast ja Katre on kaasas, tütar Getter, rõõm näha. Ja täika, aitäh. Tere. Kõigepealt sellest Katrat. Ketterile on õde ja vend. Ja mis nende elu täidab praegu? Hetkel praegu täidab nende eluonuks tädiks olemine kantsultavad seda pilkunud, kes keda kantseldab, see on veel ise iseäranis huvitav kantserdabis neid kõiki tegelikult. Meie kolli ford, kes pole veel aastanegi, temal on kõik kontrolli all ja tema vaatab, et kõik käituksid korralikult. Ühesõnaga, koer on kõige parem lapsehoidja. Koer on kõige parem lapsehoidja ja, ja noh, meil on neid palju, et meil on kollija ja ketäril on siis Pomeraania nunnu ja nemad kõik need hoiavad meie lapsi. Nii aga lasteaia juurde tagasi tulles mitte selle kõige noorema juurde, kes on Getteri tütar, kellest me siin rääkisime vaid siseGetteri õde ja vend, kui vanad nemad on ja millega tegelevad? Getteri õde on kalli karmil Jaani ja tema on nüüd 12, sai ja venda natukene vanem, tema saab nüüd juunis juba 14. Prooviks neid iseloomustada natukene, et annad omavahel sarnased kas või kooli suhtes, kuidas keegi hakkama saab. Nende loomus? Meie lemmikud on Piip ja Tuut ja nemad nendele alati meeldib küsida, et kui keegi mingisuguse jamaga hakkama saada, et kelle laps mõnikord mina küsin ka, et, et ei tea, kelle lapsed need on. Aga nad on kõik erinevad. Getter on üldse planeet, armastus kuskilt sealt. Siis on kalli, on selline püstolreporter, näitleja, tema tuleb, teeb olev, võidab kõigi südamed ja, ja siis kas ma nüüd temaga luurele julgeks minna, seda ma ei tea, sest et kõik asjad laabuvad väga hästi siis kui talle meeldib. Getter on selline malbe diplomaat, tema saab kõik, mis tema tahab, sellepärast et tema oskab neid asju olukordi lahendada väga-väga diplomaatiliselt ja armastusväärselt ja kalli on selline pigem selline nagu nagu tank või. Ja Lukas on selline rahulik vend ja kui, kui, kui temaga läheb närvi, siis tema läheb sinna trummide taha ja, ja siis me oleme nagu rokk-kontserdil, tema elab ennast välja seal. Muidugi, võib-olla päris vara hommikul, need trummid ei ole just kõige kõige toredam äratus, aga, aga samas ta oskab kõikidega ikka ilusti arvestada, et ta päris vara hommikul seda õnneks väga palju ei ole teinud ka. Ja vot minu laste kiituseks on see, et neil on kõigil süda sees, keegi kellelegi haiget ei tee, see on võib-olla kõige tähtsam. Getter mulle jäi eriti ema jutust kõrvu väljend, et armastuse planeet või mida ta sel ajal Tegelikult nii tore oli kuulata neid iseloomustusi minu venna ja jõe kohta et me oleme küll hästi erinevaid ja, aga, aga ühine joon, ma arvan, meil kõigil on see, et et me oleme väga hea südamega, et ma enda venna puhul seda väga imetlen, täite piga iga päev päevas korra, et ma armastan sind. Et seda tegelikult ei kuule väga palju inimestelt, aga see on küll üks paljudest asjadest, mida ma väga enda venna puhul imetlen. Ta kallistab väga kõvasti, et päriselt kallistab ja, ja ta päriselt ütleb sulle silma sisse, et ma armastan sind täiesti ootamatus situatsioonis. Tuleb, võtab kaissu ja ütleb, et ma nii armastan sind. Aga armastuse planeet, ma ei olegi tegelikult seda varem kuulnud, et et tema oleks seda mulle niimoodi. Kuigi variante on seda oma mõtteis päris palju öelnud. Proovin alati absoluutselt igas asjas näha midagi positiivset, isegi kui võib-olla olukord võib olla väga raske. Jah, ma püüangi nagu sisendada lastele seda, et et karikas võiks olla ikkagi kolmveerand täis ja seda päriselt mitte endale valetades, vaid tegutsedes niimoodi, et mõtlemisel on nii suur jõud, et sattalitadki oma teguviisil, nii et kõik saabki olema hästi, sest kui sa ise kiirgad head energiat, siis kõik teised kiirgavad. Sulle ka muide, miks Kepteri nimi on just Getter? Sellega on hästi selline äge lugu, meil on generatsioonide viisi tahetud meile naistele panna nimeks rahel. Ja see ei ole kunagi õnnestunud. Jõle emale minu emale tahetud panna nimeks Rahelsa Erina. Mina pidin sündima ja pidin Rahel. Sain Katre ja Getter Olmor, raudselt tuleb raha. Nüüd tuleb rahel. Näkimadalate Getter tuli sealt välja hoopiski. Ja, ja Emily kaanoimily oli rohel Rahel Rae tuli Emily. Emil ei olnud Rahel, Rael Rahel, ma tean, et see nimi käi minu ikka tähtis ja ma võitsin seda arvesse ka nende puhul. Me aga ei ma ikka mingi mingil hetkel, ma teadsin ette, et Rahelit ei tule. Katre lähme teie lapsepõlve nii kui te nii umbes täpselt püüate kirjeldada, mis on teie elu esimesed mälestused siit ilmast, siis mille või kellega seoses meelde tuleb? Võib-olla see isa sünnikoht seal Alatskivil, kus me hästi palju viibisime, inimesed hästi palju elavad sellisega nagu muusikalõhnataju peal ja siis meil Alatskivil oli seal selline hiirekõrva hiirekõrv, lõhnab hästi huvitavalt. Alati kui ma seda kuskil tunnen, nuusutan, siis mul tuleb see lapsepõlv meelde ja ma isegi praktiliselt nagu ei, ei kõndinud ja toterdasin seal ja aga no mina olen vist meie peres kõige suurem lihasöödik. Ja siis sealt hekist hüppas välja üks. Kas ilane suur kärnkonn silma suureks ja ütlesin? Ja Patti suudelnud. Ma olin nii väike, siis oleks. Siis näed, mina mäletan lugu, mida rääkis mulle minu vanaema. Mu ema läks konna päästma kure käest ja konn oli haavatud. Siis mu ema võttis konnatuppa ja hakkas konna kokku õmblema. Ei, see oli part. Stewart tahtis seda Conner süüa ja ma sain tal selle noka vahelt kätte, mis ma õmblesin selle konnakokku tagasi. Nõelaga niidi ja nõelaga. Ja siis see konn hüppas tükk aega veel niidisaba järgi. Ei ole niisama praegu lugu või. Seda ma võin küll päriselt, vahel mul on küll nii, et kui ma, kui ma kuulen, mis jutte mu lugusid minu ema ja vanaema mulle räägivad, siis ma tihtipeale mõtlen, et kas see lugu on päriselt juhtunud. Võin teile tanki mõnda filmi näinud või, või siis raamatut lugenud, mis võiks olla väga sarnane sellele situatsioonile, mis teile siis lapsepõlves olnud. Ja siis ma saan päriselt ära, vao. Need nagu sündmused on päriselt aset leidnud. Kusjuures pärast teie üles kasvasite Minul on vennaga noorem noorem venna, kolm aastat noorem venna kambajõmmid ja ikka kambajõmmid, et me oleks vennaga kakelnud väga, aga samas väga-väga erinevad, väga erinevad loomulikult jälle, mina olen selline korralik mustlase piss. Lapsed on mind võib-olla rahulikumaks teinud, aga, aga vend on see vend on muuseas. Hästi palju on temast sellist terit rahulik vaga vesi, sügav põhi. Väga palju ei räägi. Väga huvitavaid väljendeid ma kuulen, kas ma kuulsin õigesti, mustlase piss. Oli see sõna välja getter kommentaar. Mida see tähendab? Päris välja kujunenud, ma arvan, et ennem ette väiki selle all, et selline kogu aeg lendab sädemeid. Haid südameid, sädemeid jäänud, plahvatan pigem hästi elav. Aga see on seesama, mida mõned kirjeldavad sõnaga temperament. Jah jah, et Getteriga on pidanud tihti kükitama, et oot, mind ei ole praegu siin. Ja seda tuleb päris tihti ette. Vaatan sealt väljast piinlikust. Ma ei tea, on mingid hetked, kus, kus mina tunnen ja õde tunneme, et nüüd oleks hea aeg meelsid toast lahkuda, siis vaatame lihtsalt välja või siis tee äkki sellest jutust välja. Või siis oleme lihtsalt baiti, vaatame kuhugile mujale. Ega ma päris täpselt ei saa aru, mis nad räägivad, aga aga, aga tantsuks läheb, no siis mina toitsin ei ole müürilill. Noh, ja siis mõnikord nad kükitavad. Purjetame seal lapsepõlves edasi, et kuidas teie kodune kasvatus, kui me niisugust sõna kasutame, oli stereotüüp on see, et üldiselt tütrega võiks asjad kergemini minna. Mul ema ikka tavatseb rääkida seda, et, et kui me kahekesi välja lasti, siis veeennaavena nimi on Heiki Heiki tuli alati, tal võisid ka lumivalged riided seljas olla ja, ja ta tuli alati ka niimoodi tagasi, nagu ta polekski väljas käinud. Aga ma tulin tavaliselt luumurruga. Et, et ma olen nagu terve elu ikka selline nagu kaskadöör olnud, võib-olla selles mõttes, et tähendab kõik see, ma ise olen ülikoolis õpetanud koreograafia kõik selline adrenaliin ja see tasakaal, eks ole, et samas noh, nii palju kui sa kasvad, nii palju tuleb sulle ka nagu mõistust juurde ja, ja see ma ei ole nagu ka tühja rapsi. Aga samas adrenaliin, kirg peab minu elus olema. Nii aga see kasvatamise sõna, mida ma eelpool kasutasin, et läheks selle koha pealt jälle edasi. Kas teie kodus olid reeglid, mille ema ja isa olid lastele selgeks teinud, et meie kodus nii tehakse või ei tehta? Ja ikka reeglid peavad olema. Mulle väga meeldib vabakasvatus, aga õigs õige vabakasvatus käib ka ikkagi reeglitega, sul peavad olema mingisugused piirid ja, ja kui sa tahad neid ületada, siis sa pead olema lihtsalt nii palju tark, et need ületada. Et kellelegi halba ei tee. Kodus pidi valitsema ikkagi Puhtus, kõik pidid üksteisega arvestama, kellestki üle ei tohtinud sõita. Enne, kui sa hakkad nagu midagi ütlema, pahasti, siis mõtleks, tasub. Eks see kodust ongi tulnud kõik need, et, et see karikas võiks olla ikkagi pigem pooltäis ja nüüd minu puhul isegi veel rohkem. Et just see, et igas asjas igas juhtumis on midagi head, milleks millekski ta pidi juhtuma, et sa sealt nagu õpiksid. Mis rollis teie pilgu läbi isa ja ema eraldi võetuna kodus olid? Kes oli üks, kes oli teine. Isa oli rangem, isa oli nagu raudselt rangem ja ema oli siis selline psühholoog. Pahandused tulid ikkagi siis, kui kuidagi nagu juhtus midagi, mitte et need, et ma teadlikult oleks seda teinud, meelasime õismäel. Ma nii mäletan seda, kui see tiigi peale tuli, veekirme ja mul oli vaja ikka minna, vaataks ikka, ikka peab või ei pea. No ja siis nii kui ma sinna läksin, nii ma sinna oma nende potikutega jääst läbi kukkusin, ikka üle pea. Ja siis ma ei julgenud koju minna, siis ma vist sain esimest korda isa käest rihma karistada. Ega ma siis ei saanud aru, et isa enam sellepärast, et et Maksu ära uppunud, eks ole, jääkülma vette. Aga kui ma mäletan, et naabrilapsed, siis püüdsid mind kuivatada sealt äkkima, kuivan enne merre. Et et ja ma ei mäleta seda, et, et ma oleksin teadlikult tahtnud kedagi närvi ajada. Kui te mõtlete ja meelde tuletate niisuguseid keerulisemaid juhtumeid, tõsisemaid jamasid, kas neid tuli lapsepõlves, et ikka noh, niisugusi, mille puhul võiks mõelda, et hea, et nii läks. Et oleks võinud palju hullemini minna. Nüüd läheb jälle täpselt selliseks, nagu see konna õmblemine oli. Et ühel puhul ma küll hästi jälle mitte pahatahtlikult, aga me elasime siis pääskülas mäe hästi varakult hakkasime nagu majapidamises aitama toimetama ja vend oli vist kuuene või lõhkus puid kirvega. Ja siis neil olid kuked ja kanad, ka. See kukk üldse ei sallinud venda üldse ei sallinud seda kogu aeg vaatas, et kus saab, talle niimoodi ei venna, saagis ja mina lõhkusin puid. Kirvega, mina olin minulegi, kirves käes. Ja kukk kukk rihtis ristis, ristis, vennal oli pea alaspidi ja, ja kukla heidab nagu silma. Aga peast nagu see veri ikkagi nagu purskab päris kõvasti ja minu meelest nüüd lõi kukk, lõi. Vennal nagu silma peast välja ja siis ma suurest vihast viskasin seda kirves. Lendas pea otsast ära ja siis tal endast tükk aega veel seal ilma peata mööda seda katust ringi, kõik purskas vett. Et minul oli pigem tühja sellest kukest, aga mina kartsin küll seda, et noh, et just see, et issand, üldse see kukk lõigi sellel vennal selle silma välja. Jälle keegi pole pahatahtlik, aga hea, et hea, et nii läks. Nüüd te saate aru nendest lugudest, et kõlavad nii ebareaalselt ja kõlavad nii, justkui nagu oleks kas raamatusse filmist aga siis saad aru, et lauljad ongi päriselt juhtunud. Korraks jooksis jutust välja niisugune sõnana rihm, tuttav ikkagi. Ütleme, et tegelikult ei olnud, eks ta oli ka selline ähvardus, ma hakkasingi pärast mõtlema, et kas ma üldsegi sain või saanud või oli see ikka ikka vits pidi olema ikkagi niimoodi, et aga nüüd toon õues selle vitsa. See on pigem nagu see piitsa ja prääniku ähvardust. Eks minulgi on olnud, et nonii, et kui sa, kelle laps ei, ei mõju enam, et, et siis siis on ka see, et tagamatult nüüd ma lähen, toon selle vitsa hauast. Pigem ähvardus. Oi, minu lapsed kartsid politseid, mina ütlesin alati nii. Nüüd ma loen kolmeni ja kutsun politsei. Kuigk juuksed tegid kõik, mis vähegi see vist oli õe-venna kohta, et ma ei mäleta, et minu. Ei kee kohterm on sündinud armastusel planeet. Ei, aga ma nägin, kuidas käib ka teinud Getter on ja ma olen näinud sündinud mind kasvatama ja õpetama mind vastupidi. Ma olin võib-olla siis noor ka just see, et keep R mina pidanud vaatama, kus ceteron Getter Ots, kus mina olen. Et kui mul nüüd lapsed sündisid, need nooremad, siis siis nüüd ma sain aru, mis tähendab olla ema. Getter on elanud ikkagi hästi põnevat elu, just kõik minu ülikooli koreograafia asjad kõik kaasa teinud ja teler, asi ja raadiori siia. Kõik kasutasid teda, et selles mõttes, et on nagunii tore, et on. Et me peres oli väike laps siis. Ja, ja ta tegi nagu kõik sellised toredad juhtumid kaasa, temal oli hästi põnev elu. Kuidas sa üldse niimoodi läks? 19 aastaselt saite te ju emaks, eks see oli ikka päris kõva sõna. Ma arvan, et teil ei olnud väga palju sõbrannasid-tuttavaid tüdrukuid, kes oleks samas vanuses emaks saanud. Jah, ei olnud, jah, ma olengi teistsugune eluaeg olnud. Mis oli see öö või päev, mida see endast kujutas, see aeg, kui getter sündis, mis teile sealt kõige rohkem meelde jäänud? 100. meeletult suuri lumeräitsakaid alla, need olid ikka lausa mitte hanesuled, nad olid sellised lumememmed, mis sealt alla sadasid, et et see oli nagu hästi ilus, suured aknad olid ja siis see kõik oli nii romantiline, et mul ei ole nagu olnud ühtegi sellist koledat sünnitust. Kõik on hästi ilus, roosa manna käib kogu aeg minuga koos. Ja ma olen olnud nagu noh, viimase hetkeni ka kogu aeg tegutseja, et kas ma olen rase või on mul laps rinna peal või, või, või kogu aeg on nagu mingit projekti kogu aeg nagu toimetusi, et selles mõttes on nagu pistan vedanud. Kui niisugune teadmine tuleb et kas laps sünnib või ei sünni nii noores eas, millest üks võimalik tulevane või potentsiaalne tulevane ema, mõtlev kui sa oled 19. Mis on need küsimused, mis jooksevad peast läbi, mida teha? Kui sa nüüd niimoodi küsid mul ei ole mitte kordagi olnud nagu hetke, et mida teha. Et sa võib-olla küsida seda, et kas te kas on kas oli nagu ka abordimõtteid? Absoluutselt ei. Sest selleks, ma kujutan ette, peabki kuidagi valmis olema või ei pea valmis olema. Sest ma arvan, et üks üheksateistaastane ei, tavaliselt ei kõnni ringi selle ootusega, et millal nüüd laps Jaa, seda küll jah. Vaata, kui sul on see esimene laps tulekul, siis me ei ole ju keegi valmis, tegelikult minu elu ongi kulgenud alati niimoodi, et ahah, see situatsioon, selge, nüüd me teeme nii, et ma nagu ei oskagi vist võtta nagu negatiivselt vä. Et ma olen hästi selline kahe jalaga maa peal ja kohe raalin situatsioonid niimoodi ümber, et see oleks esiteks minule hea, et mul oleks, et ma oleks ikka energeetiliselt tugev, tore ja naeratav, sest et siis ma olen ka teiste jaoks tugev olemas. Ma ei saa aru nendest inimestest, kes tohutult päästavad kõiki teisi, ise on nii katki, et see on, see on julm, siis ta ju tegelikult ju ei päästa. Teiseks. Kas te natukene kartsite ka, kui selle jutuga tuli minna isa ema juurde? Kuidas ma sulle ütlen, keegi ei minestanud? No no näed, on niimoodi, eks ole, keegi ka nüüd väga ei plaksutanud, sest et et ma olin ikkagi 19. Aga ütleme nii, et me, me oleme ikkagi ka kõike nii intelligentsed, et aru saada, millal, mida rääkida tuleb keegi selline nagu padu õiendaja ei ole, et, et näpuga, et mis sa nüüd tegid. Sellepärast et situatsioon on juba nagu juhtunud ja toimunud, eks ole ju. Ja nüüd me läheme edasi niimoodi ja, ja, ja meil saab olema tore. Pigem see informatsioon. Te käisite koolis seal ajaloost? Ei, ma lõpetasin, Getter oli mul kõhus ja siis ma pidin nagu kooli lõpukõne rääkima ja siis ma vaatasin, et vaata, kas mul see ilus kleit läheb nüüd veel selga või ei lähe, nõrk Snap. Et sellest, et ma beebit ootasin, ei teadnud paljud. Ta ei ole saanud oma versiooni nii-öelda vanaemast ja vanaisast rääkida, et kas nende juttude põhjal, mis ema suust oled kuulnud, tunne, et sa oled ära ja sa tead neid samamoodi, et keda nemad kujutavad endast, sinu jaoks tähendavad? Kui me räägime siin lapsepõlvest, siis mul tuleb kohe silme ette minu mamma ehk siis minu vanavanaema, kellega me hästi palju veetsime aega koos ehmel, praegu pisarad voolavad. Aga mamma kuidagi oli hästi-hästi suur kalju, kelle peale kõik said toetada, tulid kohe silme ette isetehtud vahvlid, ise tehtud jäätis, sest ma mäletan, et see olnud lihtsalt kohupiimasegu vahukoorega, võitsin ise tehtud jäätis ja see oli nii maitsev ja ma nii head kooslust need ei olegi väga ammu saanud, kui see, mis me maal saime. Kui me juba koolis käisin ja me Keilas elasime, mamma oli minu hästi suur õpetaja, kuma mamma, õppisin siis ma teadsin, et, et kontrolltöö eest ma sain viis pluss. Kui mamma ei õppinud, oli kontride kolm. Kuidas sa seda seletad, mis, milles oli see efekt? Ta oskas mulle kõiki asju nii hästi selgeks teha ja selgeks teha, nii nagu mina. Et mina saaksin nendest asjadest aru, et ainumoodi sea, et oskas mulle kuidagi hästi läheneda, et oskas niimoodi läheneda, et ta tegi selle asja mulle hästi huvitavaks ja põnevaks ja arusaadavaks. Ja mamma ka veel, kui me olime maal siis mammerites sellise toreda asja, et kõik kõik, mis läheb suhu, läheb pähe ja näkku, ehk siis me tegime, ma ei tea, igasugu marja maske näkku ja sõime neid siis tähe, tegime kõik marjad kõiksugu asjad kokku ja määrisime pähe, et samal ajal keetsime moosi, keetsin moosi ja mul ongi projegi Silmesse see pilkuse mamma kõrval, mul on põllest selline valge, oranž ja pruunikat triipudega, jälle oli väikene pits ja siis mul on kuld käes ja siis suure botan ees ja siis keedame seal mammaga moosi. See, et elu pole vihastamiseks, vaid armastumiseks imestamiseks, seda ütles mamma. See on see, mis on nagu moto, millega me nagu edasi läheme. Kuidas Getter sinu kodus isa ja ema roll eristusid välja paistsid, kes oli üks sinu jaoks ja teine? Kuna me siin varasemalt rääkisime rihmadest ja mul tuli meelde, Me elasime Keilas ja Mul kodu lähedal olid iluvõimlemistrenni taga, ma ei olnud veel sinna varem läinud, mõtlesin, et oh, et ma, ma lähen vaatan ka, et kas mulle meeldiks, meeldiks see trenn. Samal ajal kui trenneli, siis telefon oli tühjaks saanud ja trenn kestis ikka päris päris pikalt, niimoodi, et väljas oli juba pime, pimedaks minema. No ikka täitsa pime oli, kui, kui trenne, kui trenn lõppes ja ma kogemata olin unustanud öelda seda oma emale ja isale. Ehk siis nad ei saanud mind telefoni teel kätte ja kui trenne oli läbi, siis kõndisin hea tujuga koju, ma ei teadnud midagi valesti, oli või ei olnud telefoni ka vaadanud. Ma jõudsin koju, tegin ukse lahti ja siis see vaatepilt, mis mulle otsa vaatasid, ma ütlesin, kas me tegime praegu mõne vale ukse lahti. Minu emme oli köögis, suits käes, mõtlesin, mis nüüd siis lahti on? Ja ma ei suitseta muidugi. Ja, ja issi on kõrval ja rihm käes, teeme niimoodi, ehk. Mõtlesin, millega ma hakkama olen saanud, siis mõtlesin, käisin läbi kõik kontrollijaid, mis viimasel ajal olnud on. Mõtlesin läbi kõik asjad, mis ma teinud olen, siis ma ütlesin, ma ei ole ju mitte midagi halvasti teinud. Ja siis issi ütles, et palun vaata oma telefoni. Vaatasin oma telefoni käed niimoodi värised, mõtlesin, et äkki mullitelefonid, ma ei tea, kas kellelegagi lobisenud nii palju, et arve oli suur. Ja siis vaatasin, et telefon oli tühi. Ja siis ma sain aru, et et nad muretsesid minu pärast. Ja siis issi-issi küsis, et kas sa tahad rihma saad ja siis ma ütlesin, et ei taha. Kinni ta rihma saada ja ja tol hetkel me tegelikult ei, ei saanud aru, kui väga ma neid muretsema panin. Aga Ma ei kujuta ette, kui, kui, kui minu tütrega peaks niimoodi, et ma ei saaks teda telefoni teel kätte, ma ei tea, kust on, et ema süda läheb. No ikka katki ja sama on ju isa südamega, et kui kui sa ei tea kus, kus sinu, kus sinu laps on ja juba on hilisõhtu ja väljas on pime. Et siis sa võid ju kõike hulle stsenaariumeid oma peas läbi mõelda. Nojah, sest et see on selline telefoni generatsioon, eks ole ju kus see siis nagu kätte ei saa, sa oled harjunud ju kätte, saad, sa saad kohe helistada koheselt kätte ja siis on päris päris noh, paanika, kui sa meelist kolisime ka alles sinna linna, mul on selline tunne. No me oleme rääkinud, et Getter on armastuse planeedilt, aga kas kulgemine läbi lapsepõlve, siis no ongi niisugused meelde jäänud, et laps, kellega pole vaja pahandada, laps, keda pole vaja korrale kutsuda ja käis mööda nööri. Ta isegi käin mööda nööri, ütleme nii, et, et minu elu on olnud ju nii põnev, et ja, ja, ja ma ei ole ise kunagi mööda nööri käinud ja tema ju käis elas minuga seda elu kaasa. Miks ma sain ta kaasa võtta, ta ei kadunud ära. Minul, need väiksemad kutsikad nüüd need on kahte lehte laiali jooksnud ja neid on mu ema nägu rohkem cancel danud ja just see, et ei, paljudesse kohtadesse ei saa kaasa võtta. Sest nad lihtsalt kaovad ära. Et Getteriga, nagu seda ei olnud ja, ja sellepärast see koos kasvamine oligi nagu tore, et ma sain talle nagu kõike näidata ja sai ka kaasata. Üks filosoofiline küsimus, ma ei tea, kas kusagil on päris kinnitatud tõde olemas aga kas see tuleb pigem inimese iseloomust, keskkonnast, kus ta kasvab kasvatusest, seda, mida kaasa öeldakse, kuskohast hea käitumine ja korralik olemine tuleb, et kas ta ongi loomupärane või kui me võtame ühe pere lapsed, kui need väiksemad kõik kolm on erinevad tegelikult siis millest sa kinni on, kuskohast tuleb? Kuidagi tuli kohe silme ette minu vanaema ja ema ema. Et Mulle on alati meeldinud talle öelda kuninganna, vaid kui ma olen vaadanud mingeid filme ja kus on sellist kuninglikust ja kõike, siis mul tuleb koheselt meelde minu vanaema Riina, et tema on õpetanud, kuidas, kuidas laud katta, et, et kahvel oleks õiges kohas, nuga oleks õiges kohas, salvrätik õiges kohas. Kuidas, kuidas süüa, et mulle kuidagi see korralikkus on meeldinud väga, mis ta mulle mulle õpetanud ja et alati, kui, kui välja minna, et riided oleksid triigetud, et ei oleks ühtegi koordi kiskunud, suhelda. Kust tulevad need laste iseloomud, et kuna ma olen hästi palju lastega tööd teinud siis ikkagi nagu vaatan, et hea, palju tuleb kodust väga palju tuleb koolist, väga palju tuleb sellest, mis sõpradega seal tegutseda, sellest ühiskonnast. Aga samas on minul ikkagi see, see tunne ja teadmine et Nad ei ole ikka päris puhtad lehed, kes sünnivad. Tal on sündimisega kaasas mingisugune selline joon, mis on ainult ainulaadne temale, see ongi tema joon. Mõni on ju kuskil prügikastist sündinud, temast saab tippjuht, tal on olnud õudne lapsepõlv, vaata, kui ägedaks ta on saanud, kuidas sa siis ütled, et mõjutab, et ikkagi on see, et need lapsed sünnivad ikkagi selle mingisuguse oma huvitava joonega ja siis hakkavad koguma. Ja igal asjal on oma aeg, kui öeldakse, et, et kasvatus tuleb kodust. Ma ei ole sellega päris nõus. Kas sa oled kunagi ema nutma ajanud, vaevalt et isa. Et ikkagi är käest ära. Vihaseks, ma ei ole teda ajanud, siis oligi, kui nad ei saanud mind telefoni teel, et aga see viha oli sellepärast, et nad ma arvan, et tekitasin neile sellise tunde, et nad on mind justkui nagu kaotanud, et nad ei leia mind üles, need ei saa mind kätte. Mu nutma olen neid aja nüüd kindlasti väga palju, aga võib-olla mitte võib-olla vaid päris kindlasti tänu sellele, kui kui olengi kinkinud neile mõne sellise ilusa emotsiooni, sellepärast et emmel ja, ja vanaemal vanaemal eriti kipuvad pisarad pärise kiiresti tuleme, minul endal ka ütleme selline haigus. Mina olen, mina olen ema, siis ma võin küll seda öelda, et ma olen ikka. Kui muidu olen ka emotsionaalne olnud, siis nüüd ma olen, ma arvan, kordades rohkem, et kuidagi iga väiksemgi asi toob, toob pisara silma. Getter on olnud üsna noorest peast alates juba ka avalikkuse ees veel lapsena isegi peaaegu. Jah, olin saanud 16. Kas tänu oma lapsepõlvele kohanes ta selle olukorraga kiiresti ja hästi, tal olid omad mingisugused deemonit, küsimused sellega seoses ka? Hästi palju muidugi aitas kaasa ka see, et, et ta on ju väikesest peale olnud kogu aeg tegelikult selle möllu sees. Et see ei olnud talle uus, ainult nüüd tuli see tähelepanu talla ja eks see oli selline hästi raske aeg ka sellepärast et aju läks. No sa olid ju tegelikult, sa olid vist 15, kui sa saatesse läksid, sa said 16 või midagi sellist, oli. Et, et sa tegelikult keegi ju ju ei hoiatanud ju ette ja äkki sa pidid nagu suureks kasvama? See oli väga raske muidugi. Mis täpselt seesama tähele panevad, kõik vahivad ja tunnevad või seda mõtled. Tähelepanu jah, selles mõttes oli rasket, et ma läksin saatesse, aga Ma olin kuidagi välja jätnud, et nüüd mind ju selles mõttes teavad kõik ja inimesed võivad ju rääkida kõigest ja kirjutada kõigest. Kuidagi pahatahtlik säutsumine selleks selleks noh, sellel ei ole ma iial valmis ei olnud valmis jah, et kuidagi. Ma usaldasin, võib-olla too hetk, kui ma saatesse läksin, liiga palju inimesi, kuna ma ei olnud sellega kokku puutunud, et keegi võiks minu sõnu kuritarvitada või, või neid või neid serveerida väga negatiivselt. Ma lihtsalt mainin siia vahele ära, et me räägime saatest Eesti otsib superstaari. Katre, kui tähtis teile on olnud see, kuhu kettal liigub omadega, et kas te olete väikesest peale teda kuidagi teadlikult suunanud ja kujundanud ja vorminud nii-öelda lava inimeseks? Ei ole teadlik selles mõttes, et inimesel peab olema kohe päris kindlasti oma valik. Tema elas lihtsalt seda elu, mis minul temale pakkuda oli. Aga esineja geen, kui selline tahtmine olla kellegi ees midagi teha, kas oli tal väiksest peale olemas, et kui jõuluvana tuli siis ta sai oma asjadega ilusti hakkama ja, ja ei olnud probleemi nuttes teise tuppa ega midagi. Oli ta on pigem, ütleme niimoodi, et selline duši all laulja superstaar oli ka niimoodi, et mina ütlesin, et tead, et, et ega mina olin selle vastu, et ma ütlesin, et sa oled veel liiga noor, et mina ju teadsin, kuhu maailmade läheb. Mulle hästi meeldib see Genka ütlused, et muidu niisugune pisikene gruusia arvas niukene. Ei, no kui lavale läheb, siis on nagu lõvi. No ta ongi selline, et see ega mulle Getteriga koos tegelikult koos töötada päris julmalt ütlen, ei meeldi, miks? Etter, kui mina loon kedagi lavale, siis ma tahan näha seda, kas ta must õigesti aru saanud, mida ta seal, kus Getter on, see, kes raali mõtleb, toimetab, teeb omasta ta kehakeeles ei näita seda välja. Ja siis, kui prožektorid ja kostüümid ja värgid ja särgid lähevad tööle. Ja siis me kõik lihtsalt kukume pikali. Et kui meil oli see sireen, siis ma tegelikult valmistasin lavapartnerid ette, ütlesin, et ta teeb praegu enda sees seda ta lihtsalt hoiab oma energiat kokku ja siis, kui ta laval plahvatab, siis ma olen ta kedrile nagu püüdnud ka seda öelda, et kas sa saad aru, et sa kaasnäitlejad ehmatad poolsurnuks. Kui sa teed seda laval, nad peavad harjuma ennem ära, tema muusikaõpetaja on olnud Liivi Listra ja ta on tahtnud temaga alati minna igasugustele võistlustele. Aga ta ei teinud publiku ees suud lahti. Ja, ja, ja siis oled alati teised, sest et ta läks lihtsalt nii närvi ja ma juba sellepärast ütlesin, et tead, see Mihkel raud sööb sinule küll ära hoolega lihtsalt. No no ma lootsin, et ma saan ta nii kaugele, et ta ikkagi ei lähe sinna. No paar aastat veel natukene see tõesti publiku ees suud lahti ei teinud, et see, et ta seal niimodi toimetas, see oli ketterile tohutult suur päev. Vahetult enne seda oli meil, lavastasin lumivalgekese lumivalgeke oli hele kõrve, nüüd siis prints Mikk Saar ja kuri kuninganna Tanja Mihhailova ja ceterali roosipõõsas. Ja ta üldse selle suu lahti teeksime, tuunisime talle selle põõsa, ütlesime, et siin mitte keegi ei näe. Siis Jaanika Sillamaa ütles, et tead, Getter, mul mikker on ka suu juures, et ära pabistama, laulan sinuga kaasa, et laula, laula seal julgelt loominguliselt. Jaanika ei laulnud. Aga ceterali põõsa sees teadsid teda, mitte keegi ei näe, siis laulis seal niimoodi Tanja Mihhailova duetti, et see versioon oli siis nagu vahetult enne seda, kui ta läks superstaari. Et et Getteri puhul oli kaks hästi suur, hästi suurt muutust, et see ta äkki läks üksinda sellesse keskkonda ja pidi hakkama saama. Ja teine asi, et ta publiku ees tegi suu lahti, see oli nagu tohutu too eneseületus. Räägime natukene veel teistest pereliikmetest, keda siin ei ole. Saan aru, tagasi jutud, aga mis siis sa võiksid midagi isa kohta öelda, et missugune tema jälg sinu kujunemisloos on? Tema on ka hästi elav pulmaisa ja talle ka väga meeldib, meeldib muusika muidugi, ta on väga-väga kaugel sellest muusikast, mida mina kuulen, mina laulan, temale meeldib pigem rokk. Hevi metal-issi on ka mulle hästi palju selliste muusikamaailma tutvustanud erinevaid muusikastiile. Mul on veel huvitavaid küsimusi. Nii nüüd ma vaatan, nemad selle korraks, kui tütar ilmub välja noh, niisugune salapärane nägu ees või kusagilt saab justkui aru, et talongi, et silmapiiril virvendab mingi vend. Siis mis tunne see on? Vaat siin oli see, et tal on keegi käis ka jälle niimoodi, nagu ta kõksti suureks kasvas, niidab, kõksti, tal oligi keegi, eks ole. Et selles mõttes minus ei ole tohutud ema armukadedust või kuigi kui ma nüüd niimoodi ütlen, siis praegu tuleb mul meelde, et kui Getter sündis siis mul lõi välja mingi selline armukadedus. Et täiesti sõivaator nagu minu last, sellepärast oli seal suurte silmadega lokkis oli ja kõik muudkui tulid ja siis ma juba kärutasin, kus ma ei sallinud üldse seda üldse. See oli täiesti haiglane tunne. Ma lihtsalt oleks hambaid näidanud, kui oleks viisakas. Aga kui getter suureks kasvas, kuna ta on niisugune nagu mõistlik laps ka, siis mul oli hästi hea tunne, kui tal oli keegi südames, see oli nagu hästi tore ja me hästi rääkisime sellest ja ohtu või armukadedust või sellist asja. Ei, ei, ma ei tundnud. Aga see emotsioon või tunne, et kui ta juba peaaegu et hakkab nagu kodust ära minema ja. Ta läkski põuhtiselt superstaaris, ta võetigi ju ära. Nad elasid seal hotellis ehk siis ta läks sinna. Ja tagasi tulema ja ta ei tulnud just mul polnud. Kenam last, sest tegelikult hästi ootamatu kõik ja siis tegelikult päris kodust ma kolisin alles ära, tegelikult selline kaks kolm aastat tagasi. Kui palju või vähe getter sekkusid sina või, või pidid siis kaasa lööma oma õe ja venna kasvatamises, et umbes sel ajal, kui sa superstaari saatesse läksid, siis nad olid ju sellised, olidki väiksed pisikesed pudinad, eks. Ja me ikka tegelesin ja ma ja ma olin väga-väga elevil, kui ma sain teada, et sünnid venna ja, ja siis olin veel rohkem elevil, kui sain teada, et, et tuleb veel üks väikene inimene meie perre ja sünnipõde. Et ja ma olen nendega väga palju aega veetnud ja veedan ka praegu ja nii lahe, nii tore on vaadata, kuidas nemad tegelevad siis praegu minu tütre Emilyga, et kuidagi neil on hästi väga ilus suhe omavahel. Hästi väga hoiavad ja. Ja muidugi nad välja ka valinud ja muuseas, minu tütar kalli On saanudki nime. Lucas Lucas pani selle talla teda vägi oma õekeses kaal, kaal ka. Ja, ja siis ma ka kalli, on ju vana eesti nimi, et issand, kui tore ja jälle ei olnud. Kui iga päev hommikust õhtuni olime koos, siis alati ma ei tahtnud ju neid oma tuppa lasta ja mäletan, õde oli väikene ja siis tuli see multikas Elsa ja Anna esimene osa. Ja mul oli uks kinni, tahtsin lihtsalt omaette olla ja siis mu väike väike õde laulis mulle ukse taha, kuna ta oli nii mitu korda küsinud, et kiki, kas ma võin tulla sinu tuppa, siis me siin ei kallima ta natukene omaette olla. KIKi, palun. Ja siis ta hakkas mulle laulma seda lugu, et kas me lume Need. Olid meie sõbrad. Et mis juhtunud on need? Mõtlesin, kuidas seal, nii et ma ei tee talle seda ostma. Tegin talle talle ukse lahti, natuke mängisime, sest noh, olgem ausad, suure õe tuba on ju maailma kõige ägedam tuba elavnema muidugi. Kas me nüüd pool juhuslikult kuulsime sinu hüüdnime või? Ja kiki tegelikult kaks süüdina, võib-olla isegi rohkem, aga Anne on Ketu ja ei sentigi, aga kiki on pigem nagu leierilisegreering, ema, vanaema, õde ja vend, kuid sa oled selline hästi pehme intonatsioone, kuse suures majas sõiduki etter. Siis ma ei kuulnud, kuna kuule. Ja see kõik isside. Aga ikkagi see kiki on lihtsalt selline, et seda kuuleb. Sa oled saanud ise nüüd aasta ja mõni päev peale olla ja kui sa võtad selle aasta kokku, siis mis on olnud kõige ehmatavam sinu jaoks? Head, ja kui õe-vennaga tegeled või siis teiste väikeste väikeste beebidega, siis on ikka nii, et kui neil tuleb nutt peale, siis näed ju emmele ja siis vaatad, kuidas emme võtab ta sülle ja kuidas just see emme süles hoidmine ja, ja, ja pai ja kõik see teda muudab rahulikuks. Ja sellepärast ongi hea vanaema olla. Nüüd on veel edasi, kõik räägivad alati ju rohkem ootusajast, kui sa ootad oma väikest ime ja ma mäletan, kui, kui Emily sündis kuidagi kuu aega vana siis ma ütlesin küll enda vanaemale, et mitte keegi ei oska sind ette valmistada selleski sinu perre sünnib väike laps, et kogemusi on kõikidel nii palju erinevaid muidugi. Aga just see, keegi oskasin kuidagi ette valmistada selleks, et milline saab sinu elu siis olema emaks olemine, see on maailma kõige ilusam tunne päriselt, et ma väga naudin seda, et et, et mul on sellist kvaliteetaega, et ma saan Emilyga Emilyga koos olla ja kodus olla. Et see on väga suur asi minu jaoks. Ja vanaemaks olemine on ka selline hästi huvitav tunne. See oleks nagu ajaränne tagasi Emily ja hästi-hästi. Getteri ühesugune pildi pealt vaatad, et siis on täiesti nagu copy paste tsin nagu pesapuu, sa hoiad käes ja siis siis täpselt selline tunne on, nagu oleks, nagu et saan kätte. Kuidas tal läheb purgi ja tuubitoitudega, on see lõbus aeg vä? Ta läheb väga hästi, ta on väga usin ja, ja heasööja. Kuna mulle endale väga maitsevad supid, et siis ma kodus teen suppi, siis talle teeme selle püreeks või siis või siis annan ka puljongit. Ta on ka hästi suur supifänn, aga muidugi alati ma ise jõua süüa teha, et siis ikka võtame ka neid tuube ja muidugi mulle endale ka need nii õudselt maitsevad, need on nii head muidugi, võib-olla kõik soola kõikide soolaste tuupide pean ma, ma ei ole aga, aga just magusad, et isegi siis, kui kui meil veel Emilyt ei olnud, siis kaalid tegelikult beebi peredel kapis olevast, ütles mulle need lihtsalt nii maitsvaid ja nüüd oli nii hea esinemistele kaasa võtta, kui sa teadsid, et võib-olla nüüd mõnda aega sa ei jõua lihtsalt kuskilt läbi käia, aga need on nii hea. Vahepeal läks. Vahepeal läks siia. No see kasvatamise aeg enda lapse osas ja suhtes seisab sul alles ees. Kas sul on mingeid nippe või nõksa või põhimõtteid, mida sa kindlasti tahaksid oma lapse peal rakendada või midagi niisugust, mida sa kindlasti oma lapsega ideeks? Ma ei olegi vist selliseid asju paika pannud, ei või nagu mõelnud, et mida ma teeks, mida ma ei teeks, aga aga tahan katsetada hea inimese, tahan, et et ta on ka hea südamega inimese ja seda, et ta oskaks vahet teha heal ja halval ja seda, et ta oskaks enda ümber leida inimesed, keda keda usaldada. Me otiga me oleme tegelikult, meil on hästi palju sarnaseid jooni aga samas me oleme ka väga erinevad. Ja tema puhul oti puhul ma väga imetlen seda, et oskab enda eest väga hästi seista ja, ja ma loodan, et et Emily, et ta minult minust saab selle, et ta süda oleks hea ja ma tahan väga, et ta kuidagi oskaks seda võtta, üle enda eest enda eest seista. Sest et mina seda alati kahjuks kahjuks teha ei oska või ei tule mul alati just kõige paremini välja. Ära ütle, elu on sind ikka niimoodi õpetanud, et, et sa ikka oskad väga juba enda eest seista. Lihtsalt. Sul on lihtsalt nii suur süda, et sa saad ennem haiget. Aga endale ikkagi pähe ka ei lase istuda. See on sul tulnud kogemusega. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Meil olid külas ema ja tütar Katre ja Getter Jaani. Aitäh teile tulemast, aitäh nende juttude eest. Aitäh teile kuulajatele ka, suur aitäh. Ma olen Sten Teppan ja nädala pärast kohtume jälle. Kuulake pikemat versiooni jutuajamisest Katre ja Getter Jaaniga vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka varasemad vestlused lasteaia, nende vanemad.