Tere neile, kes kuulavad ja aitäh, et olete vikerraadioga. Katre Jaani on tantsujuhiharidusega kolme lapse ema. Kui pisemad käivad alles koolis, siis esimene tütar, laulja Getter Jaani-onu tütre ema Katre tunnistab, et kuigi Getter harjus lavaga juba lapsepõlves, tuli tema soov superstaaris kaudu laiemasse valgusvihku astuda üllatusena, mille poolt ema alguses sugugi ei olnud. Nii ema kui tütar saavad lapsepõlve lugusid meenutades silma kergesti märjaks ja tunnistavad, et südamlikus on nende suguvõsale väga omane. Kooskasvamise lugu Kepteri peres, kus olulist rolli ema kõrval on mänginud nii vana kui ka vanavanaema, paistab kõrvalt pilvitu, kuidas nad niimoodi oskavad ja millest see sõltub muu hulgas sellest saate algavas saates kuulda. Mina olen Sten Teppan, head kuulamist. Katre tere tulemast vikerraadiosse. Tere tulemast ja Katre on kaasas tütar Getter Rõõm näha. Ja teid ka, tere. Kõigepealt sellest Katre, et ketterile on õde ja vend Ja mis nende elu täidab praegu? Hetkel praegu täidab nende eluonuks tädiks olemine, kantseldavad seda pisike, kes keda kantseldab, see on veel ise iseäranis huvitav kantserdamis neid kõigi tegelikult. Meie kolli ford, kes pole veel aastanegi, temal on kõik kontrolli all ja tema vaatab, et kõik käituksid korralikult. Ühesõnaga, koer on kõige parem. Koer on kõige parem lapsehoidja ja, ja noh, meil on neid palju. Meil on kollija ja ketäril on siis Pomeraania nunnu ja nemad kõik need hoiavad meie lapsi. Nii aga lasteaia juurde tagasi tulles mitte selle kõige noorema juurde, kes on Getteri tütar, kellest me siin rääkisime vaid siseGetteri õde ja vend, kui vanad nemad on ja millega tegelevad? Getteri õde on kalli karmil Jaani ja tema on nüüd 12, sai ja venda natukene vanem, tema saab nüüd juunis juba 14. Prooviks neid iseloomustada natukene, et annad omavahel sarnased kas või kooli suhtes, kuidas keegi hakkama saab. Nende loomus? Meie lemmikud on Piip ja Tuut ja nemad nendele alati meeldib küsida, et kui keegi mingisuguse jamaga hakkama saada, et kelle laps mõnikord mina küsin ka, et, et ei tea, kelle lapsed need on. Aga nad on kõik ka erinevad. Getter on üldse planeet armastus kuskilt sealt. Siis on kalli, on selline püstolreporter, näitleja, tema tuleb, teeb olev, võidab kõigi südamed ja, ja siis kas ma nüüd temaga luurele julgeks minna, seda ma ei tea, sest et kõik asjad laabuvad väga hästi siis kui talle meeldib. Getter on selline malbe diplomaat, tema saab kõik, mis tema tahab, sellepärast et tema oskab neid asju olukordi lahendada väga-väga diplomaatiliselt ja armastusväärselt ja kalli on selline pigem selline nagu nagu tank või. Ja Lukas on selline rahulik vend ja kui, kui, kui temaga läheb närvi, siis tema läheb sinna trummide taha ja, ja siis me oleme nagu rokk-kontserdil, tema elab ennast välja seal. Muidugi, võib-olla päris vara hommikul, need trummid ei ole just kõige kõige toredam äratus, aga, aga samas ta oskab kõikidega ikka ilusti arvestada, et ta päris vara hommikul seda õnneks väga palju ei ole teinud ka. Ja vot minu laste kiituseks on see, et neil on kõigil süda sees, keegi kellelegi haiget ei tee, see on võib-olla kõige tähtsam. Getter mulle jäi eriti ema jutust kõrvu väljend, et armastuse planeet või mida ta selle all mõtleb. Tegelikult nii tore oli kuulata neid iseloomustusi minu venna ja jõe kohta. Et me oleme küll hästi erinevad ja, aga, aga ühine joon, ma arvan, meil kõigil on see et me oleme väga hea südamega, et ma enda venna puhul seda väga imetlen, täidab iga iga päev päevas korra, et ma armastan sind. Et seda tegelikult ei kuule väga palju inimestelt, aga see küll. Üks paljudest asjadest, mida ma väga enda venna puhul imetlen, ma praegu mõtlen, ma kaldusin küsimusest väga palju kõrvale, hakkasin vennast rääkima, lihtsalt tuli see praegu meelde, et venna alati ta kallistab väga kõvasti, päriselt kallistab ja, ja ta päriselt ütleb sulle silma sisse, et ma armastan sind. See ei ole nagu möödaminnes täiesti ootamatus situatsioonis, tuleb, võtab kaissu ja ütleb, et ma nii armastan sind. Aga armastuse planeet, ma ei olegi tegelikult seda varem kuulnud, et et tema oleks seda mulle niimoodi öelnud, kuigi variante on seda oma mõtteis päris palju öelnud. Proovin alati absoluutselt igas asjas näha midagi positiivset, isegi kui võib-olla olukord võib olla väga raske. Jah, ma püüangi nagu sisendada lastele seda, et et karikas võiks olla ikkagi kolmveerand täis ja seda päriselt mitte endale valetades, vaid tegutsedes niimoodi. Et mõtlemisel on nii suur jõud, et sattalitadki oma teguviisil, nii et kõik saabki olema hästi, sest kui sa ise kiirgad head energiat, siis kõik teised kiirgavad sulle ka. Muide, miks Kepteri rektor? Sellega on hästi selline äge lugu, meil on generatsioonide viisi tahetud meile naistele panna nimeks rahel. Ja see ei ole kunagi õnnestunud Herjale emale, minu emale tahetud panna nimeks Rahelsa erina. Mina pidin sündima ja pidin olema rahel. Sain Katre ja keeta r olme raudselt tuleb rahallan, ütleb Rael. Näkimadalate ketter tuli sealt välja hoopiski. Ja, ja Emily kaanoimily oli rohel Rahel Rae tuli Emily. Emil ei olnud Rahel, Rael Rahel, ma tean, et, et see nimi käi minu ikka tähtis ja et ma võitsin seda arvesse ka nende puhul. Me aga ei ma ikka mingi mingil hetkel, ma teadsin ette, et Rahelit ei tule. Katre lähme teie lapsepõlve nii kui te nii umbes täpselt püüate kirjeldada, mis on teie elu esimesed mälestused siit ilmast, siis mille või kellega seoses? Meil tuleb võib-olla see isa sünnikoht seal Alatskivil, kus me hästi palju viibisime, inimesed hästi palju elavad sellisega nagu muusikalõhnataju peal ja siis meil Alatskivil oli seal selline hiirekõrvahekk kiire kõrb, lõhnab hästi huvitavalt. Alati kui ma seda kuskil tunnen, nuusutan, siis mul tuleb see lapsepõlv meelde ja ma isegi praktiliselt nagu ei, ei kõndinud ja toterdasin seal ja aga no mina olen vist meie peres kõige suurem lihasöödik. Ja siis sealt hekist hüppas välja üks pakk x ilane, suur kärnkonn silma suureks ja ütlesin. Ja vaat ei suudelnud. Ma olin nii väike, siis oleks äkki printsi saanud, näed. Mina mäletan lugu, mida rääkis mulle minu vanaema. Mu ema läks konna päästma kure käest ja kon oli haavatud. Siis mu ema võttis konnatuppa ja hakkas konna kokku. Võib-olla ma ei part, Stewart tahtis seda Conner süüa ja ma sain tal selle nokkavad kätte, mis ma õmblesin selle konnakokku tagasi. Nõelaga niidi ja nõelaga. Ja siis see konn hüppas tükk aega veel niidisaba järgi. See ei ole niisama praegu lugu või. Küll päriselt, vahel mul on küll nii et kui ma, kui ma kuulen, mis jutte mu lugusid minu ema ja vanaema mulle räägivad, siis ma tihtipeale mõtlen, et kas see lugu on päriselt juhtunud. Võin teile tanki mõnda filmi näinud või, või siis raamatut lugenud, mis võiks olla väga sarnane sellele situatsioonile, mis teile siis lapsepõlves olnud. Ja siis ma saan päriselt ära, vau. Need nagu sündmused on päriselt aset leidnud. Konnalood need iseloomustavad Katre teie lapsepõlve hästi või või need on lihtsalt selliseid juhuslikke Eks ma olen olnud alati selline kass, kes käib oma pead ja nüüd olen ma vanaema, kes käib katuseid mööda ja, ja hästi looduslaps, mina ka tegelikult ja, ja Getter ka, et sellega mul tuleb hästi äge meelde, jälle olime maalia näitangi pärile, lehmad lähevad aknast mööda vaatagi eetris Getteri suured silmud, siis vaatab aknalaual olevaid surnuid, kärbseid. Et no eks ma olen püüdnud ikkagi need lapsed ikka sinna ikka loodusesse ja, ja maa rüppe ja et nad oleksid mudas emad ja, ja nii edasi, et, et ei oleks seda sellist noh, eks me oleme ju eluaeg olnud linnavurle teks aga kuidagi nagu see maa tõmbab Aga samas, kui ma ikka mesilaste herilaste siis ikka mina olen esimene guess toast välja jookseb väga. Nojah, ja siis ma küsinud, kelle lapsed ja sellepärast, et ma olen püüdnud alati rääkida sellest, et et jääda, tuleb rahulikuks, mille pärast nad kõik kimavad minema siis kui nad selliseid asju näevad veel, eriti kui ämblikud eksinud nägem ja nad on nii nunnud. Kusjuures pärast teie üles kasvasite Minul on vennaga noorem venna kolm aastat noorem venna kambajõmmid ja ikka kambajõmmid, ma ei mäleta. Me oleks vennaga kakelnud väga, aga samas väga-väga erinevad, väga erinevad, loomulikult jälle, mina olen selline korralik mustlase piss. Lapsed on mind võib-olla rahulikumaks teinud, aga, aga vend on see vend on muuseas. Hästi palju on temast sellist ketterid, rahulik vaga vesi, sügav põhi. Väga palju ei räägi. Väga huvitavaid väljendeid ma kuulen, kas ma kuulsin õigesti, mustlase piss. Oli see sõna välja getter kommentaar. Mida see tähendab? Päris välja kujunenud, ma arvan, et ennem ette väike selle all, et selline kogu aeg lendab sädemeid. Haid sõda näid sädemeid jää. Plahvatan pigem väga hea, hästi elav. Aga see on seesama, mida mõned kirjeldavad sõnaga temperament. Jah jah, et Getteriga on pidanud tihti kükitama, et oot, mind ei ole praegu siin. Ja seda tuleb päris tihti ette ütelda vaateliselt väljast ähvardamist seal. Ühe näite paluks juurde lihtsalt, et olukorda paremini tajuda. Nii piinlik. Võib-olla küll jah. Ma arvan, et mu õde praegu oskaks igasugu toredaid toredaid lugusi välja tuua, tal kuidagi on neid hästi palju. Võib-olla mingid asjad, mida ma ei tea. Lapse kõrvad ei taha kuulda näiteks või, või, või, või ma ei oskagi öelda jah, et mingid mink, mingid situatsioonid, kus ei saa öelda piinlik, seda mitte, et et emme ei ole meid nagu piinlikusse olukorda pannud lihtsalt, et on mingid hetked, kus, kus mina tunnen ja õde tunneb, et et nüüd oleks hea aeg meil siit toast lahkuda, siis vaatame lihtsalt välja või siis tee äkki sellest jutust välja. Või siis oleme lihtsalt baiti, vaatame kuhugile mujale. Ega ma päris täpselt ei saa aru, mis nad räägivad, aga aga, aga tantsuks läheb, no siis mina toitsin ei ole müürilill. Noh, ja siis mõnikord nad kükitavad. Tegelikult enne seal väga-väga hästi aru, kui ta on teinud midagi, mille peale meie kükitama peab. Nii purjetame seal lapsepõlves edasi, et kuidas teie kodune kasvatus, kui me niisugust sõna kasutame, oli stereotüüp on see, et üldiselt tütrega võiks asjad kergemini minna. Mul ema ikka tavatseb rääkida seda, et, et kui meid kahekesi välja lasti, siis veeennaavena nimi on Heiki Heiki tuli alati, tal võisid ka lumivalged riided seljas olla ja, ja ta tuli alati ka niimoodi tagasi, nagu ta polekski väljas käinud. Aga ma tulin tavaliselt luumurruga. Et, et ma olen nagu terve elu ikka selline nagu kaskadöör olnud, võib-olla selles mõttes, et kõik see, ma ise olen ülikoolis õpetanud koreograafia kõik, selline adrenaliin ja, ja see tasakaal, eks ole, et samas noh, nii palju kui sa kasvad, nii palju tuleb sulle ka nagu mõistust juurde ja, ja see Ma ei ole nagu ka tühja rapsi. Aga samas adrenaliin, kirg peab minu elus olema. Aga see vend nii korralikke oli närvi ka vä? Sellega mul tuleb meelde, kui me elasime õismäel, siis ma olin ühed esimesed, kes võtsid seal seinad maha ja panid pakettaknad ja kõiki, nii ja naa ja siis siis mul tuli ideega sauna lend hakkab siis ehitama ja hakkab juba seina uksele seina ette ehitama ja minul tegi siheda mahtle, sellepärast et vaata, kui hea saunast kohe anda, niimoodi kohe niimoodi kätte niimoodi. Ja siis natukese aja pärast helistan, uduta, aga tegelikult tuleb aken hoopis teise kohta. Svendide, kas selle kõhna ei, ta, me võime seda akent ei ehita, siis mul on pärast seda laudele uppu juba. Kuus erinevat situatsiooni Messina võib teha. Et ta on selline tore ja kannatlik ja eks ma olengi, nagu ka lavastaja situatsioonis. Hästi, vaatan, keda ma oma meeskonda võtan. Sest mul on hästi palju ideid. Ja siis on nagu tore, kui keegi julgeb mulle öeldud. Oota, Katre, tegelikult vaata, äkki teeks nii? Et toimib nagu, nagu paremini, et ega neid palju ei ole, kes mulle julgeb öelda, aga see on. Tore, sa hakkad inimeste usaldama siis kui ta julgeb sulle öelda jälle neid päris asju. Nii aga see kasvatamise sõna, mida ma eelpool kasutasin, et läheks selle koha pealt jälle edasi. Kas teie kodus olid reeglid, millega tuli arvestada igal juhul, mille ema ja isa olid lastele selgeks teinud, et meie kodus nii tehakse või ei tehta? Ja ikka reeglid peavad olema. Mulle väga meeldib vabakasvatus tusAga õigs, õige vabakasvatus käib ka ikkagi reeglitega, sul peavad olema mingisugused piirid ja, ja kui sa tahad neid ületada, siis sa pead olema lihtsalt nii palju tark, et need ületada. Et kellelegi halba ei tee ja meelerit kodus reeglid. Mõni näide. Kodus pidi valitsema ikkagi puhtus, kõik pidid üksteisega arvestama, kellestki üle ei tohtinud sõita, enne, kui sa hakkad nagu midagi ütlema, pahasti, siis mõtleks, tasub. Eks see kodust ongi tulnud kõik need, et, et see karikas võiks olla ikkagi pigem pooltäis ja nüüd minu puhul isegi veel rohkem. Et just see, et igas asjas igas juhtumis on midagi head, milleks millekski ta pidi juhtuma, et sa sealt nagu õpiksid. Mis rollis teie pilgu läbi isa ja ema eraldi võetuna kodus olid? Kes oli üks, kes oli teine. Isali rangem isali nagu raudselt rangem ja ema oli siis selline psühholoog. Pahandused tulid ikkagi siis, kui kuidagi nagu juhtus midagi, mitte et need, et ma teadlikult oleks seda teinud, meelasime õismäel. Ma nii mäletan seda, kui see tiigi peale tuli, veekirme ja mul oli vaja ikka minna, vaataks ikka, ikka peab või ei pea. No ja siis nii kui ma sinna läksin, nii ma sinna oma nende potikutega jääst läbi kukkusin, ikka üle pea. Ja siis ma ei julgenud koju minna, siis ma vist sain esimest korda isa käest rihma karistada. Ega me siis ei saanud aru, et isa enam sellepärast, et et Maksu ära uppunud, eks ole, jääkülma vette. Aga kui ma mäletan, et naabrilapsed, siis püüdsid mind kuivatada sealt äkkima kuival enne merre. Et et ja ma ei mäleta seda, et, et ma oleksin teadlikult tahtnud kellelegi närvi ajada Kui te mõtlete ja meelde tuletate niisugusi, keerulisemaid juhtumeid, tõsisemaid jamasid, kas neid tuli lapsepõlves, et ikka noh, niisugusi, mille puhul võiks mõelda, et hea, et nii läks. Et oleks võinud palju hullemini minna. Nüüd läheb jälle täpselt selliseks, nagu see konna õmblemine oli. Et ühel puhul ma küll hästi jälle mitte pahatahtlikult, aga me elasime siis pääskülas. Hästi varakult hakkasime nagu majapidamises aitama toimetama ja vend oli vist kuuene või lõhkus puid kirvega. Siis neil olid kuked ja kanad, ka. Pease kukk üldse ei sallinud venda üldse ei sallinud seda kogu aeg vaatas, et kust saab talle niimoodi ei venna, saagis ja mina lõhkusin puid kirvega, mina olin minulegi, kirves käes ja kukk kukk ristis, ristis ristis, vennal oli pea alaspidi ja, ja kukla heidame nagu silma. Aga peast nagu see veri ikkagi nagu purskab päris kõvasti ja minu meelest nüüd lõi kukk, lõi. Vennal nagu silma peast välja ja siis ma suurest vihast viskasin seda kirves. Lendas pea otsast ära. Ja siis ta lendas tükk aega veel seal ilma peata mööda seda katust ringi, kõik purskas vett. Et minul oli pigem tühja sellest kukest, aga mina kartsin küll seda, et noh, et just see, et issand, üldse see kukk lõigi sellel vennal selle silma välja. Jälle keegi pole pahatahtlik, aga hea, et hea, et nii läks. Nüüd te saate aru nendest lugudest, ühteviisi kõlavad nii ebareaalselt, kõlavad nii justkui nagu oleks kas raamatusse filmist aga siis saad aru, et lauljad ongi päriselt juhtunud. Korraks jooksis jutust välja niisugune sõna nagu rihm. Tuttav ikkagi. Ütleme, et tegelikult ei olnud, eks ta oli ka selline ähvardus, ma hakkasingi pärast mõtlema, et kas ma üldsegi sain või saanud või oli see ikka ikka vits pidi olema ikkagi niimoodi, et aga nüüd õues selle vitsa see on pigem nagu see piitsa ja prääniku ähvardust. Noh eks minulgi on olnud, et nonii, et kui sa, kelle laps ei, ei mõju enam, et, et siis siis on ka see, et tagamatult nüüd ma lähen, toon selle vitsa hauast. Pigem ähvardus. Oi, minu lapsed kartsid politseid, mina ütlesin alati nii. Nüüd ma loen kolmeni ja kutsun politsei. Kuigk juuksed tegid kõik, mis vähegi hakkas, aga see vist oli õe-venna kohta, et ma ei mäleta, et minu. Ei kee kohta on sündinud armastusel planeet. Ei, aga ma olen ikka krutskeid ka teinud, Getter on ja ma olen näinud sündinud mind kasvatama ja õpetama mind vastupidi. Ma olin võib-olla siis noor ka just see, et Getter mina pidanud vaatama, kus ceteron, getter vats, kus mina olen. Et kui mul nüüd lapsed sündisid, need nooremad, siis siis nüüd ma sain aru, mis tähendab olla ema. Getter on elanud ikkagi hästi põnevat elu, just kõik minu ülikooli koreograafia asjad kõik kaasa teinud ja teler asi ja raadio siiani tahtsin teda, et selles mõttes, et on nagunii tore, et on, et me peres oli väike laps siis. Ja, ja ta tegi nagu kõik sellised toredad juhtumid kaasa, et temal oli hästi põnev elu. Kuidas sa üldse niimoodi läks? 19 aastaselt saite te ju emaks, eks see oli ikka päris kõva sõna. Ma arvan, et teil ei olnud väga palju sõbrannasid-tuttavaid tüdrukuid, kes oleks samas vanuses emaks saanud. Jah, ei olnud, jah, ma olengi teistsugune eluaeg olnud. Mis oli see öö või päev, mida see endast kujutas, see aeg, kui getter sündis, mis teile sealt kõige rohkem meelde jäänud? 100. meeletult suuri lumeräitsakaid alla, need olid ikka lausa mitte hanesuled, nad olid sellised lumememmed, mis sealt alla sadasid, et et see oli nagu hästi ilus, suured aknad olid ja siis see kõik oli nii romantiline, et mul ei ole nagu olnud ühtegi sellist koledat sünnitust. Kõik on hästi ilus, roosa manna käib kogu aeg minuga koos. Ja ma olen olnud nagu noh, viimase hetkeni ka kogu aeg tegutseja, et kas ma olen rase või on mul laps rinna peal või, või, või kogu aeg on nagu mingit projekti kogu aeg nagu toimetusi, et selles mõttes on nagu vist on vedanud. Kui niisugune teadmine tuleb Kas laps sünnib või ei sünni nii noores eas millest üks võimalik tulevane või potentsiaalne tulevane ema, mõtlev kui sa oled 19. Mis on need küsimused, mis jooksevad peast läbi, mida teha? Tead, kui sa nüüd niimoodi küsid, mul ei ole mitte kordagi olnud nagu hetke, et mida teha. Et sa võib-olla küsida seda, et kas, kas on kas oli nagu ka abordimõtteid? Absoluutselt ei, oleks. No ma kujutan ette, peabki kuidagi valmis olema või ei pea valmis olema. Sest ma arvan, et üks üheksateistaastane ei, tavaliselt ei kõnni ringi selle ootusega, et millal nüüd laps Jaa, seda küll jah. Vaata, kui sul on see esimene laps tulekul, siis me ei ole ju keegi valmis, tegelikult minu elu ongi kulgenud alati niimoodi, et ahah, see situatsioon, selge, nüüd me teeme nii, nii et ma nagu ei oskagi vist võtta nagu negatiivselt vä. Et ma olen hästi selline kahe jalaga maa peal ja kohe raalin situatsioonid niimoodi ümber, et see oleks esiteks minule hea, et mul oleks, et ma oleks ikka energeetiliselt tugev, tore ja naeratav, sest et siis ma olen ka teiste jaoks tugev olemas. Ma ei saa aru nendest inimestest, kes tohutult päästavad kõiki teisi, ise on nii katki, et see on, see on julm, siis ta ju tegelikult ju ei päästa. Teiseks. Kas te natukene kartsite ka, kui selle jutuga tuli minna isa ema juurde? Kuidas ma sulle ütlen, see kuidagi kõik nüüd. Ja nad olid niivõrd intelligentsed, et keegi ei minestanud? No näed, on niimoodi, eks ole, keegi ka nüüd väga ei plaksutanud, sest et et ma olin ikkagi 19. Aga ütleme nii, et me, me oleme ikkagi ka kõike nii intelligentsed, et aru saada, millal, mida rääkida tuleb keegi selline nagu padu õiendaja ei ole, et, et näpuga, et mis sa nüüd tegid. Sellepärast et situatsioon on juba nagu juhtunud ja toimunud, eks ole ju. Ja nüüd me läheme edasi niimoodi ja, ja, ja meil saab olema tore. Pigem see informatsioon. Te käisite koolis sel ajal vist jah. Ei, ma lõpetasin. Ma mäletan seda, et Getter oli mul kõhus ja siis ma pidin nagu kooli lõpukõne rääkima ja siis ma vaatasin, et kas mul see ilus kleit läheb nüüd veel selga või ei lähe, nõrk Snap. Et, et seda ei teadnud keegi, ma ei pasundab nagu kellelegi, ütleme niimoodi, et mu elu on olnud selline hästi äge ja kirju ja adrenaliinirohke kirglik ja ja, aga ma ei ole selline kõva pasundaja nüüd, mis ma teen, kus ma teen, mulle meeldib nagu kass, kes kõnnib omapead, ise nautida, olla toimetada, et et sellest, et ma beebit ootasin, ei teadnud paljud. Ma kujutan ette, praegu on üsna lihtne öelda, et ei muudaks mitte midagi ja kõik on tore. Mis on selle juures kõige suuremad ja kõige suuremad plussid ja miinused? Kui saada nii noorelt emaks? Oleneb, kes emaks saab, see on hästi-hästi suur küsimus, eks ole, minu puhul on, minu puhul on see, et mul oli ikkagi palju toetajaid ketterile on olnud ju hästi äge lapsepõlves, sest et 93 Getter sündis 94, ma läksin ülikooli Getter siis tegi nagu oma sellised tite aja elasid seal ülikoolis ja, ja see ja, ja mul on ju vanavanaema, kes siis sai nagu kogu aeg, mul ei ole meil ole elus kellelegil olnud lapsehoidjaid, et me oleme nagu kõik ei saanud nagu oma suguvõsaga ära hoitud toimetatud, et noh, mis on parem variant, kui lapsed on pestud, kustud, kammitud kodus. Lihtsalt võib-olla sa nagu ka mõtlemises kinni, et noh, saab alati saab, elu läheb edasi. Mõnikord ongi selline tunne, et vajun, põhjapõhi tuleb varsti Asso ja sealt on võimalik ennast üles tõugata ka paljude sõpradega, kellega ma näen, et ta tahab vajuda. Siis mõnel ongi vaja lasta vajuda ja et ta ise ennast sealt põhjast oma jalgadega mitte kellegi teise oma jalgadega üles tõukaks. See on hästi oluline, sest et kõrvalt võivad inimesed rääkida ükskõik mida. See on päris huvitav koht, mille peale ma kohe pean küsima, et kas teil on seal põhjatunne tuttav. Võib-olla isegi ei ole, sest et, et meil on see nagu see nägu naisliini pidi see tugev turvatunne või, või, või noh, see on, see on nii sees, sa oled alati hoitud. Sa ei ole mitte kunagi üksi. Ja sellepärast ma nagu ei saagi öelda, et mul et ma oleks kuskil põhjas ära käinud, ei. Nii nagu mina olen Getteri nagu sõber pigem ei pannud, kui sõber, eks ole, kui kui ema, eks siis on minu ema minule sõber, et päris sõber, kellega nagu arutada asju. Et ma nagu ei võtagi teda, kui ema ja vahel on ceteralist nagu sama tunne, on ju. Ta ei ole saanud oma versiooni nii-öelda vanaemast ja vanaisast rääkida, et kas nende juttude põhjal, mis ema suust oled kuulnud, tunned sa nad ära ja sa tead neid samamoodi, et keda nemad kujutavad endast sinu jaoks tähendavad? Kui me räägime siin lapsepõlvest, siis mul tuleb kohe silme ette minu mamma ehk siis minu vanavanaema, kellega me hästi palju veetsime aega koos ehmel, praegu pisarad voolavad. Aga mamma kuidagi oli hästi-hästi suur kalju, kelle peale kõik said toetada, tulid kohe silme ette isetehtud vahvlid, ise tehtud jäätis, sest ma mäletan, et see olnud lihtsalt kohupiimasegu vahukoorega, võitsin ise tehtud jäätis ja see oli nii maitsev ja ma nii head kooslust need ei olegi väga ammu saanud, kui see, mis me maal saime. Me hakkasime maalt ära minema ja meile anti veel tee peale kaasa. Just isetehtud krõbe krõbe vahvel jäätise käisime seal kõike, lehvitasime, oli hästi tore, hästi palju lapsi oli õue peal, kõik naabrid olid koos. See on muidugi privileeg, mis kaasneb ainult siis, kui ongi noorelt emaks saadud ja, ja siis avaneb see võimalus kasvada koos vanavanematega, et väga paljudel ei ole ju võimalust isegi olnud kohata oma vanaema või vanaisa, see on rääkida, rääkimata siis veel vanavanemad. Ja see aeg, mis ma sain olla mammagi seen, lihtsalt? No see on ikka väga-väga suur kingitus, mulle meeldis kõike mamma ka teha, me alati kui koli juba, kui me juba koolis käisin ja me Keilas elasime mamma oli minu hästi suur õpetaja, kuma mamma, õppisin. Siis ma teadsin, et, et kontrolltöö eest ma sain viis pluss kuma mammaga ei õppinud. Treidega Enn. Kuidas sa seda seletad, mis, milles oli see efekt? Kas mulle kõiki asju nii hästi selgeks teha ja selgeks teha, nii nagu mina et mina saaksin nendest asjadest aru, et ainumoodi sea, et oskas mulle kuidagi hästi läheneda, et oskas niimoodi läheneda, et ta tegi selle asja mulle hästi, huvitavaks ja põnevaks ja arusaadavaks. Ja mamma ka veel, kui me olime maal siis mammerites sellise toreda asja, et kõik, kõik, mis läheb suhu, läheb ka pähe ja näkku, ehk siis me tegime, ma ei tea, igasugu marja maske näkku ja sõime neid siis tähe, tegime kõik marjad kõiksugu asjad kokku ja määrisime pähe, et samal ajal keetsime moosi, keetsin moosi ja mul ongi projegi Silmesse see pilkuse mamma kõrval, mul on põllest selline valge, oranž ja pruunikat triipudega, jälle oli väikene pits ja siis mul on kuld käes ja siis suure botan ees ja siis keedame seal mammaga moosi. Ma saan aru, sulle istub praegu siin ema vastas, võib-olla see küsimus kõlab natukene niimoodi, et ei ole lihtne vastata, aga aga kui sa paned need põlvkonnad kõrvuti ja mõtled, et kes sind õigupoolest siis kasvatanud on või kelle reeglite järgi või põhimõtete järgi olete sa elus oma arusaami kujundanud, et kes missugust rolli mänginud? Võib-olla kasvatuse koha pealt kõigil mammale vanaemal ja emmel on palju sarnaseid jooni. Et käekiri on tegelikult hästi sarnane, et kõik ongi alguse saanud mammast. Et igast põlvkonnast on võetud mingisuguseid, siis nippe ja Gazettus meetmeid, et kuidas, kuidas nüüd edasi anda järgmistele järgmisele põlvkonnale. See, et elu pole vihastamiseks, vaid armastamiseks imestamiseks, seda ütles mamma. See on see, mis on nagu moto, millega me nagu edasi läheme. Et me me tundume roosamannat. Aga tegelikult oleme me kõik hästi kahe jalaga maa peal. Kuidas Getter, sinu koduse isa ja ema roll eristusid välja paistsid, kes oli üks sinu jaoks ja teine? Kuna me siin varasemalt rääkisime rihmadest ja mul tuli meelde. Me elasime Keilas ja Mul kodu lähedal olid iluvõimlemistrenni taga, ma ei olnud veel sinna varem läinud, mõtlesin, et oh, et ma, ma lähen vaatan ka, et kas mulle meeldiks, meeldiks see trend. Ja telefon oli kaasas. Ja, aga samal ajal kui trenneli, siis telefon oli tühjaks saanud. Trenn kestis ikka päris päris pikalt, niimoodi, et väljas oli juba pime, pimedaks minema. No ikka täitsa pime oli, kui, kui trenne, kui trenn lõppes ja ma kogemata olin unustanud öelda seda oma emale ja isale. Ehk siis nad ei saanud mind telefoni teel kätte. Ja kui trenni oli läbi, siis ma kõndisin hea tujuga koju, ma ei teadnud, et midagi valesti oli või ei olnud telefoni ka vaadanud. Ma jõudsin koju, tegin ukse lahti ja siis see vaatepilt, mis mulle otsa vaatasid, ma ütlesin. Kas me tegime praegu mõne vale ukse lahti, mis siin toimuma hakkab? Minu emme oli köögis, suits käes, mõtlesin, mis nüüd siis lahti on? Ja ma ei suitseta muidugi. Jaa. Ja issi on kõrval ja rihm käes, teeme niimoodi. Mõtlesin, millega ma hakkama olen saanud, siis mõtlesin, käisin läbi kõik kontrolltööd, mis viimasel ajal olnud on. Mõtlesin läbi kõik asjad, mis ma teinud olen, siis ma ütlesin, ma ei ole ju mitte midagi halvasti teinud. Ja siis issi ütles, et palun vaata oma telefoni. Vaatasin oma telefoni käed niimoodi värised, mõtlesin, et äkki mullitelefonid, ma ei tea, kas kellelegagi lobisenud nii palju, et arve oli suur. Ja siis vaatasin, et telefon oli tühi. Ja siis ma sain aru, et et nad muretsesid minu pärast. Ja siis issi-issi küsis, et kas sa tahad rihma saad ja siis mõtlesin, et ei taha. Kinni ta rihma saada ja ja tol hetkel me tegelikult ei, ei saanud aru, kui väga ma neid muretsema panin. Aga Ma ei kujuta ette, kui, kui, kui minu tütrega peaks niimoodi, et ma ei saaks teda telefoni teel kätte, ma ei tea, kus ta on. Ema süda läheb ikka katki ja sama on ju isa südamega, et kui, kui sa ei tea kus, kus sinu, kus sinu laps on ja juba on hilisõhtu ja väljas on pime. Et siis sa võid ju kõike hulle stsenaariumeid oma peas läbi mõelda. Nojah, sest et see on selline telefoni generatsioon, eks ole ju kus see siis nagu kätte ei saa, sa oled harjunud ju kätte, saad, sa saad kohe helistage koheselt kätte ja et siis on päris päris noh, paanika, kui sa meelist kolisime ka alles sinna linna, mul on selline tunne. No me oleme rääkinud, et Getter on armastuse planeedilt, aga kas kulgemine läbi lapsepõlve, siis no ongi niisugused meelde jäänud, et laps, kellega pole vaja pahandada, laps, keda pole vaja korrale kutsuda ja käis mööda nööri. Ta isegi käin mööda nööri, ütleme nii, et, et minu elu on olnud ju nii põnev, et ja, ja, ja ma ei ole ise kunagi mööda nööri käinud ja tema ju käis elas minuga seda elu kaasa. Miks ma sain ta kaasa võtta, ta ei kadunud ära. Minul, need väiksemad kutsikad nüüd need on kahte lehte laiali jooksnud ja neid on mu ema nägu rohkem cancel danud ja just see, et ei, paljudesse kohtadesse ei saa kaasa võtta. Sest nad lihtsalt kaovad ära. Et Getteriga, nagu seda ei olnud ja, ja sellepärast see koos kasvamine oligi nagu tore, et ma sain talle nagu kõike näidata. Ta, ja sai ka kaasata. Niisuguse filosoofiline küsimus, ma ei tea, kas kusagil on päris kinnitatud tõde olemas aga kas see tuleb pigem inimese iseloomust, keskkonnast, kus ta kasvab kasvatusest, seda, mida kaasa öeldakse, kuskohast hea käitumine ja korralik olemine tuleb, et kas ta ongi loomupärane või kui me võtame ühe pere lapsed, kui need väiksemad. Kõik kolm on erinevad tegelikult. Millest kinni on, kuskohast tuleb? Kuidagi tuli kohe silme ette minu vanaema ja ema ema. Et mulle on alati meeldinud talle öelda kuninganna, vaid kui ma olen vaadanud mingeid filme. Ja kui see on sellist kuninglikust kõike, siis mul tuleb koheselt meelde minu vanaema Riina, et tema on õpetanud, kuidas, kuidas laud katta, aitäh, et, et kahvel oleks õiges kohas, nuga Alexi õiges kohas, salvrätik õiges kohas. Kuidas, kuidas süüa, et mulle kuidagi see korralikkus on meeldinud väga, mis ta mulle mulle õpetanud ja et alati, kui, kui välja minna, et riided oleksid, et riigetud, et ei oleks ühtegi. Keskkoolis ühele ja kust tulevad need laste iseloomud, et kuna ma olen hästi palju lastega tööd teinud, siis ikkagi nagu vaatane, tea, palju tuleb kodust väga palju tuleb koolist, väga palju tuleb sellest, mis sõpradega seal tegutseda, sellest ühiskonnast. Aga samas on minul ikkagi see, see tunne ja teadmine, et et Nad ei ole ikka päris puhtad lehed, kes sünnivad. Tal on sündimisega kaasas mingisugune selline joon, mis on ainult ainulaadne temale see ongi tema joon. Mõni on ju kuskil prügikastis sündinud, temast saab tippjuht. Tal on olnud õudne lapsepõlv. Vaata, kui ägedaks ta on saanud, kuidas sa siis ütled, et mõjutab, et ikkagi on see, et need lapsed sünnivad ikkagi selle mingisuguse oma huvitava joonega ja siis hakkavad koguma. Ja igal asjal on oma aeg, kui öeldakse, et, et kasvatus tuleb kodust. Ma ei ole sellega päris nõus. Kui te tegelete teiste lastega ka ja ja te näete, mis Eesti kodudest neile kaasa antakse, siis kas seal on mingeid ühiseid äratuntavaid jooni ka, mis on igale eesti kodule või, või meie kasvatusele väga omased momendid, mida te olete? Tähelepanu all eesti perekondade vene perekonnad ja inglise perekonnad, nad on ikkagi erinevad. Venelastel on hästi tore koos töötada, nad on palju, palju avatumad ja kirglikumalt temperamentsemad ja kodukasvatusega on antud, kaasa saan, saan, saan, saan, teen, ma olen kõige parem. Eestlane on pigem see, et ta on selline palju pagan teda nagu palju rohkem masseerima, enne kui ta läheks käima ja kui ta üldse käima läheb, tema laulab kaua aega duši all ja võib-olla kunagi avaneb. Ja, ja samas ei saa üldistada, eks ole, ju. Aga kuidagi nii on ja mis mul on hästi põnev vaadata, et kuidagi ikkagi see, mitte et ma nüüd horoskoop usuksega. Mulle meeldivad need aastakäigud, et et no kui on ikka koera aasta, siis on siis need koera aasta, lapsed on hoopis teistsugused. Ja siis kui on tiigriaasta, siis need lapsed on hoopis teistsugused. Ja sa võid nendega tohutult palju asju ära teha. Aga teist aastakäiku ei huvita. Ja ma pean nendega hoobist muud midagi ette võtma, sellepärast et neile ei lähe see korda. Urgitseme ikka natukene veel, et see roosade prillide oleks oleks väiksem. Et kui sa mõtled tagasi ajas, et kas sa oled kunagi ema nutma ajanud, vaevalt, et isa, et ikkagi. Vihaseks ma ei ole teda ajanud, siis oligi, kui nad ei saanud mind telefoni teel, et aga see vihali sellepärast, et nad. Ma arvan, et tekitasin neile sellise tunde, et nad on mind justkui nagu kaotanud, et nad ei leia mind üles, nad ei saa mind kätte. Mu nutma olen neid aja nüüd kindlasti väga palju, aga võib-olla mitte võib-olla vaid päris kindlasti tänu sellele, kui kui olen, olengi kinkinud neile mõne sellise ilusa emotsiooni, sellepärast et emmel ja, ja vanaemal vanaemal eriti kipuvad pisarad pärise kiiresti tuleme, minul endal ka selline haigus. Mina olen, mina olen ema ja siis ma võin küll seda öelda, et ma olen ikka muidu olen ka emotsionaalne olnud, siis nüüd ma olen, ma arvan, kordades rohkem. Et kuidagi iga väiksemgi asi toob, toob pisara silma. Getter on olnud üsna noorest east alates juba ka avalikkuse ees veel lapsena isegi peaaegu vist. Jah, olin saanud 16. Kas tänu oma lapsepõlvele kohanes ta selle olukorraga kiiresti ja hästi, tal olid omad mingisugused deemonit, küsimused sellega seoses ka? Hästi palju muidugi aitas kaasa ka see, et, et ta on ju väikesest peale olnud kogu aeg tegelikult selle möllu sees. Et see ei olnud talle uus, ainult nüüd tuli see tähelepanu talla ja eks see oli selline hästi raske aeg ka sellepärast et ta ei oleks. No sa olid ju tegelikult sa olid vist 15, kui sa saatesse läksid, sa said 16 või midagi sellist, oli. Et, et sa tegelikult keegi ju ju ei hoiatanud ju ette ja äkki sa pidid nagu suureks kasvama. See oli väga raske muidugi. Mis täpselt seesama tähelepanu, et kõik vahivad ja tunnevad või seda mõtled? Tähetähelepanu jah, selles mõttes oli rasket, et ma läksin saatesse, aga olin kuidagi välja jätnud. Et nüüd mind ju selles mõttes teavad kõik ja inimesed võivad ju rääkida kõigest ja kirjutada kõigest. Kui teil ei ole pahatahtlik säutsumine selleks selleks Ei olnud valmis jah, et kuidagi. Ma usaldasin, võib-olla too hetk, kui ma saatesse läksin, liiga palju inimesi, kuna ma ei olnud sellega kokku puutunud, et keegi võiks minu sõnu kuritarvitada või, või neid või neid serveerida väga negatiivselt. Ma lihtsalt mainin siia vahele ära, et me räägime saatest Eesti otsib superstaari. Miks sul seda vaja oli, kõike, missugune see taust üldse oli lapsepõlves ja see redel, et sa jõudsid televiisoris sellesse konkreetsesse saatesse. Tegelikult mul ei olnudki kordagi plaanisid sinna minna, aga ma kuskilt kuulsin, et nüüd tuleb siis viimane superstaari aasta aia rohkem seda saadet ei tule ja meie õigemini seda kuulis meie ühine ühine tuttav sõber ja tema ütles, et Getter, et mine, et ta on näinud, mida kõike ma olen kaunite kunstide koolis teinud. Et erinevates muusikalides ja, ja siis ma ütlesin emmel, et emmet valime pildi ja registreerime mind saatesse ära. Katre, kui tähtis teile on olnud see, kuhu kettal liigub omadega, et kas te olete väikesest peale teda kuidagi teadlikult suunanud ja kujundanud ja vorminud nii-öelda lava inimeseks? Ei ole teadlik selles mõttes, et inimesel peab olema kohe päris kindlasti oma valik. Tema elas lihtsalt seda elu, mis minul temale pakkuda oli. Aga esineja geen, kui selline tahtmine olla kellegi ees midagi teha, kas oli tal väiksest peale olemas, et kui jõuluvana tuli siis ta sai oma asjadega ilusti hakkama ja ja ei olnud probleemi nuttes. Aga mis see oli, ta on pigem ütleme niimoodi, et selline duši all, laulja superstaar oli ka niimoodi, et mina ütlesin, et tead, et, et ega mina olin selle vastu, et ma ütlesin, et sa oled veel liiga noor, et mina ju teadsin, kuhu maailmade läheb. Mulle hästi meeldib see Genka ütlused, et muidu niisugune pisikene gruusia No ta ongi selline, et see ega mulle Getteriga koos tegelikult koos töötada päris julmalt ütlen, ei meeldi. Miks ma tean, etter, kui mina loon kedagi lavale, siis ma tahan näha seda kas ta must õigesti aru saanud, mida ta seal, kus Getter on, see, kes raali mõtleb, toimetab, teeb omasta ta kehakeeles ei näita seda välja. Ja siis, kui prožektorid ja kostüümid ja värgid ja särgid lähevad tööle. Ja siis me kõik lihtsalt kukume pikali. Et kui meil oli see Disyreem, sest ma tegelikult valmistasin lavapartnerid ette, ütlesin, et ta teeb praegu enda sees seda. Ta lihtsalt hoiab oma energiat kokku. Ja siis, kui ta laval plahvatab, siis ma olen ta kedrile nagu püüdnud ka seda öelda, et kas sa saad aru, et sa kaasnäitlejad ehmatad poolsurnuks. Kui sa teed seda laval, nad peavad harjuma ennem ära. Võib-olla see on ka selline ema-tütre asi, sest mulle tohutult meeldib, mis sa laval teed. Aga, aga, aga võib-olla see teisel teiste lavastajatega niimoodi ei tee. Ja mis see küsimus oli? Seda, miks me siia jõudsime? Jõudsin sellepärast, et ma küsisin, et kas temasse esineja geen oli juba lapsena olemas ehk kui jõuluvana sisse astus, et kas talle meeldis see olukord, tuli teda selleks harjutada ja see lihtsalt ajapikku kujunes niisuguseks. Tema muusikaõpetaja on olnud Liivi Listra ja ta on tahtnud temaga alati minna igasugustele võistlustele aga ta ei teinud publiku ees suud lahti, lihtsalt kramp, kõik. Ta võis seal midagigi, Gigi, seda seal, eks ta ta jonnima ei hakanud, et midagi laula, aga ta ei näidanud kunagi seda välja, et selles mõttes, et, et ja, ja, ja siis oled alati teised, sest et ta läks lihtsalt nii närvi ja ma juba sellepärast ütlesin, et tead, see Mihkel raud sööb sinul küll ära hoolega lihtsalt. No vaata, tegelikult tegi seda ikkagi salaja, mis sinna ära kõik asjad, sest et mina päris seda lõppvarianti, et ta sinna läheb. Ma teadsin, et ta läheb, ma lootsin, et ma saan ta nii kaugele, et ta ikkagi ei lähe sinna. No paar aastat veel natukene tõesti publiku ees suud lahti ei teinud, et see, et ta seal niimoodi toimetas, see oli ketterile tuhud tuld suur. Või vahetult enne seda oli meil, lavastasin lumivalgekese lumivalgeke oli hele kõrve, nüüd siis prints, oli Mikk Saar ja kuri kuninganna. Tanja Mihhailova. Jaa, ceterali roosipõõsas. Ja ta üldse selle suu lahti teeksime, tuunisime talle selle põõsa, ütlesime, et siin mitte keegi ei näe. Siis Jaanika Sillamaa ütles, et tead, Getter, et ma võtan selle. Mul on mikker, on ka suu juures abistama, laulan sinuga kaasa, et laula, laula seal julgelt loominguliselt. Jaanika ei laulnud. Aga ceterali põõsa sees teadsid teda, mitte keegi ei näe, siis laulis seal niimoodi Tanja Mihhailova duetti. Et see versioon oli siis nagu vahetult enne seda, kui ta läks superstaari. Et et Getteri puhul oli kaks hästi suur, hästi suurt muutust, et see ta äkki läks üksinda sellesse keskkonda ja pidi hakkama saama. Ja teine asi, et ta publiku ees tegi suu lahti, see oli nagu tohutu eneseületus. Räägime natukene veel teistest pereliikmetest, keda siin ei ole. Saan aru, tagasi jutud, aga mis siis sa võiksid midagi isa kohta öelda, et missugune tema jälg sinu kujunemisloos on? Tema on ka hästi elav. Ta on pulmaisa ja talle ka väga meeldib, meeldib muusika muidugi, ta on väga-väga kaugel selles muusikas. Mina kuule, mille mina laulan, temale meeldib pigem rock heavy metal ja, aga mis on, mis on lahedite kunagi. Mul oli võimalus esineda koos issiga klubis. Issi on ka mulle hästi palju selliste muusikamaailma tutvustanud erinevaid muusikastiile. Mul on veel huvitavaid küsimusi. Nii. Nüüd ma vaatan, emad selle korraks, et kui tütar ilmub välja niisugune salapärane nägu ees või või kusagilt saab justkui aru, et tal on keegi, et silmapiiril virvendab mingi vend. Siis mis tunne see on? See on selline tore tunne, vaat siin oli see, et tal on keegi käis ka jälle niimoodi, nagu ta kõksti suureks kasvas, nii ta kõksti tal oligi keegi, eks ole. Et selles mõttes minus ei ole sellist nagu tohutud ema armukadedust või. Kuigi kui ma nüüd niimoodi ütlen, siis praegu tuleb mul meelde, et kui Getter sündis siis mul lõi välja mingi selline armukadedus. Et täiesti ma ei vaata praegu minu last, sellepärast oli seal suurte silmadega lokkis oli no ja kõik muudkui tulid ja siis ma juba kärutasin, kus ma ei sallinud üldse seda üldse. See oli täiesti haiglane tunne. Vot siis mul oli küll tohutu. Mis asi on siis ema armugadusse? Ma lihtsalt oleks hambaid näidanud, kui oleks viisakas. Aga kui Getter suureks kasvas, kuna ta on niisugune nagu mõistlik laps ka, siis mul oli hästi hea tunne, kui tal oli keegi südames, see oli nagu hästi tore ja me hästi rääkisime sellest. Ja sealt küll nagu mingisugust sellist, nagu ohtu või armukadedust või sellist asja. Ei, ei, ma ei tundnud. Aga see emotsioon või tunne, et kui ta juba peaaegu et hakkab nagu kodust ära minema ja. Ta läkski puhtiselt superstaaris, ta võetigi ju ära. Nad elasid seal hotellis ehk siis ta läks sinna. Ja tagasi edasi ja tagasi ei tulnud. Just mul polnud. Kenam last, sest tegelikult hästi ootamatu kõik ja siis tegelikult päris kodust ma kolisin alles ära, tegelikult selline kaks kolm aastat tagasi. Kui palju või vähe getter sekkusid sina või, või pidid siis kaasa lööma oma õe ja venna kasvatamises, et umbes sel ajal, kui sa superstaari saatesse läksid, siis nad olid ju sellised, olidki väiksed pisikesed pudinad, eks. Jaa, me ikka tegelesin ja ma olin väga-väga elevil, kui ma sain teada, et sünnid venna ja siis olin veel rohkem elevil, kui sain teada, et, et tuleb veel üks väikene inimene meie perre ja, ja sünnib õde. Aitasin, näitasin emme neid neid hoida. Ja ma mäletan kuidagi, see hetk on nii hästi meeles, kui õde sündis ja venna oli siis kuskil kaheaastane ja siis panime talle ülikonna selga ja pisikene väikevenna ja seal olid siis õlgadeni lokkis pruunid juuksed ja siis esimene selline suur auto, mäletan tume ja siis issi tegi ukse lahti, tõstis venna välja, siis venna tüli sätti, siis läks oma väikesele õele vastu, et ja ma olen nendega väga palju aega veetnud ja veedan ka praegu ja nii lahe, nii tore on vaadata, kuidas nemad tegelevad siis praegu minu tütre Emilyga, et kuidagi neil on hästi väga ilus suhe omavahel, et need hästi väga hoiavad ja. Ja helilisi muidugi nad välja ka valinud ja muuseas, minu tütar kalli On saanudki nime. Lucas Lucas pani selle talle. Sest ta nägi oma õeke kaal, kaal ka. Ja, ja siis ma ka kalli, on ju vana eesti nimi, et issand, kui tore ja jälle ei olnud. Kui iga päev hommikust õhtuni olime koos, siis alati ma ei tahtnud ju neid oma tuppa lasta ja mäletan, õde oli väikene ja siis tuli see multikas Elsa ja Anna esimene osa. Ja mul oli uks kinni, tahtsin lihtsalt omaette olla ja siis mu väike väike õde laulis mulle ukse taha, kuna ta oli nii mitu korda küsinud, et kiki, kas ma võin tulla sinu tuppa, siis mis ei kallima ta natukene omaette olla kiki, palun. Ja siis ta hakkas mulle laulma seda lugu, et kas me lume Need. Olid meie sõbrad. Et mis juhtunud on need? Mõtlesin, kuidas seal, nii et ma ei tee talle seda osta. Tegin talle talle ukse lahti, natuke mängisime, sest noh, olgem ausad, suure õe tuba on ju maailma kõige ägedam tuba elavnema muidugi. Kas me nüüd pool juhuslikult kuulsime sinu hüüdnime või? Ja kiki tegelikult kaks süüdina, võib-olla isegi rohkem. Aga Anne on Ketu ja isend kiki. Aga kiki on pigem nagu leieril. Ema, vanaema, õde ja vend, kuid suled. Oli selline hästi pehme intonatsioone, kui sa suures majas ütledki etter siis ma ei kuulnud, kuna kuule, aga muidugi jookseb kõik isside. Aga ikkagi see kiki on lihtsalt selline, et seda kuuleb. Sa oled saanud ise nüüd aasta ja mõni päev peale olla ja kui sa võtad selle aasta kokku, siis mis on olnud kõige ehmatavam sinu jaoks? Head, kui õe-vennaga tegeled või siis teiste väikeste väikeste beebidega, siis on ikka nii, et kui need read nutt peale, siis näed ju emmele ja siis vaatad, kuidas emme võtab ta sülle ja kuidas just see emme süles hoidmine ja, ja, ja pai ja kõik see teda muudab rahulikuks ja. Sellepärast ongi hea vanaema olla. Pean veel edasi, kõik räägivad alati ju rohkem ootusajast, kui sa ootad oma väikest ime. Ja ma mäletan, kui, kui Emily sündis kuidagi kuu aega vana siis ma ütlesin küll enda vanaemale, mitte keegi ei oska sind ette valmistada, sellekski sinu perre sünnib väike laps, et kogemusi on kõikidel nii palju erinevaid muidugi. Aga just see, keegi oskasin kuidagi ette valmistada selleks, et milline saab sinu elu siis olema emaks olemine, see on maailma kõige ilusam tunne. Päriselt, et ma väga naudin seda, et et, et mulle sellist kvaliteetaega, et ma saan Emilyga Emilyga koos olla ja kodus olla. Et see on väga suur asi minu jaoks. Ja vanaemaks olemine on ka selline hästi huvitav tunne. See oleks nagu ajaränne tagasi Emily ja hästi-hästi Getteri ühesugune pildi pealt vaatad, et siis on täiesti nagu copy Peistesse nagu pesapuu, sa hoiad käes ja siis siis täpselt selline tunne on, nagu oleks, nagu et Getter. Kuidas tal läheb purgi ja tuubitoitudega, on see lõbus aeg või? Ta läheb väga hästi, ta on väga usin ja, ja heasööja. Kuna mulle endale väga maitsevad supid, et siis ma kodus teen suppi, siis talle teeme selle püreeks või siis või siis annan ka puljongit. Ta on ka hästi suur supifänn, aga muidugi alati ma ise jõua süüa teha, et siis ikka võtame ka neid tuube ja muidugi mulle endale ka need nii õudselt maitsevad, need on nii head muidugi, võib-olla kõik soola kõikide soolaste tuupide pean ma, ma ei ole aga aga just magusad, et isegi siis, kui kui meil veel Emilyt ei olnud, siis kaalid tegelikult beebi peredel kapis olevast, ütles mulle need lihtsalt nii maitsvad ja nüüd oli nii hea esinemistele kaasa võtta, kui sa teadsid. Mõnda aega sa ei jõua lihtsalt kuskilt läbi käia, aga need on nii hea. Vahepeal läks, vahepeal läks siia. Aga see kasvatamise aeg enda lapse osas ja suhtes seisab sul alles ees. Kas sul on mingeid nippe või nõksa või põhimõtteid, mida sa kindlasti tahaksid oma lapse peal rakendada või midagi niisugust, mida sa kindlasti oma lapsega ei tee? Miks ma ei olegi vist selliseid asju paika pannud ei või nagu mõelnud, et mida ma teeks, mida ma ei teeks, aga aga tahan katsetada hea inimese, tahan, et Ta on kasutada hea südamega inimese ja seda, et ta oskaks vahet teha heal ja halval ja seda, et ta oskaks enda ümber leida inimesed, keda keda usaldada. Me Otigi Me oleme tegelikult, meil on hästi palju sarnaseid jooni. Aga samas me oleme ka väga erinevad. Ja tema puhul oti puhul ma väga imetlen seda, et oskab enda eest väga hästi seista ja, ja ma loodan, et et Emily, et ta minult minust saab selle, et ta süda oleks hea ja ma tahan väga, et kuidagi oskaks seda võtta üle, et enda eest enda eest seista. Sest et mina seda alati kahjuks kahjuks teha ei oska või ei tule mul alati just kõige paremini välja. Ära ütle, elu on sind ikka niimoodi õpetanud, et, et sa ikka oskad väga juba enda eest seista. Lihtsalt. Sul on lihtsalt nii suur süda, et sa saad ennem haiget. Aga endale ikkagi pähe ka ei lase istuda. See on sul tulnud kogemusega. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Meil olid külas ema ja tütar Katre ja Getter Jaani. Aitäh teile tulemast, aitäh nende juttude eest. Kuulajatele ka suur aitäh. Ma olen Sten Teppan ja nädala pärast kohtume jälle.