Mina Alan Sten Teppan tere ja aitäh, et kuulata vikerraadiot. Tänase saate käbi ja känd kannavad perekonnanime Volmer. Isa Hardi lõpetas ERKI, teatrikunstnikuna aga on laia haardega loomeinimesena tuntud ka kui filmirežissöör ja solist ansamblist Singer Vinger. Kahest kooselust on tal tütred Anu ja lill. Isaga tuli saatesse muusika ettevõtluses tegutsev Anu, kes seda tööaastat Austraalias ja mõneaastast elu Hollandisse tagasi kodumaal. Ehkki isa kolis perest lahku juba siis, kui tütar oli alles eelkooliealine, kinnitab Anu, et on olukorrast pigem võitnud kui kaotanud. Ja hardi omakorda, et tegeles suhete hoidmise nimel vanema tütrega teadlikult ka distantsilt. Anul endal on kaks last ja elukaaslane Hollandist. Niisiis isa ja tütar, hardi Anu Volmer koos eredamate hetkedega lapsepõlvest meenutamas elu õppetund ja mõtestama põlvkondadevahelisi sidemeid. See on saade, käbi ei kuku head kuulamist. Hardi tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja aitäh kutsumast. Hardiga on kaasas tütar Anu, näha Anu ei ole sinu ainus tütar, teine on veel. Anu saab oma tegemistest kohe ise rääkida. Aga kes on teine tütar, kuhu tema praeguseks omadega jõudnud on, mis on kutsumus tema elus? Et kui üle õla vaadata ja kui seda Türgi saatkonda ehk Tartu maantee nurga stalinistliku hoonete ees ei oleks ilmselt üle pargi, paistaks Kružovka seal liivalaia tänava ääres, kus ta väike korter, Ta paikneb praegu seal ja teeb minu teada kursusetööd. Ta nimelt õpib arhitektuuri minu kunagises kõrgkoolis ehk EKAs. Hanno räägi enda tegemistest natukene, mis on sinu valikud elus olnud mis on kutsumus? Ja mina läksin sinna majanduse poole peal, et peale keskkooli läksin Austraaliasse reisima ja siis tundus kuidagi, et tõtt, turismi ja hotellinduse ja see on see, mis ma nagu väga tahaksin teha. Siis läksin sinna Tartu Ülikooli Pärnu kolledžisse seda turismihotelli ettevõtlust õppima hoopiski. Ja siis mõnda aega sai praktiseerida ka turismiteadmisi, aga siis kuidagi läks elu, niiet hoopiski sattusin muusikasse täiesti ootamatult, et augustis saaks seitse aastat täis muusika ettevõtluses nii-öelda tagaplaanil väikseid detaile paika joostes. Et on väga huvitav aeg, valdkond. Kui sa Hardi tütreid vaatad, siis kas nende valikud või looklemine elust läbi on mingil moel sulle kas üllatusena tulnud või, või üldse mitte, et mis sa sellest kõigest arvad, kuhu üks või teine liikunud on omadega? Oma lähedasi on noh nagu doktor ei tohi. Kirurg, ükskõik kui tippkirurg ei tohi oma lähedasi opereerida, selle ilmselt siin tekib sama efekt, et et ma ei ole kindel, et ma olen väga pädev süvitsi analüüsima neid karaktereid, aga, aga üldistuse tasemel küll jah, nad on, nad on isegi kohati hämmastavalt erinevat, aga noh, teisalt ei ole midagi imestada, sest et ka emmed on erinevad. Talu on selline leebem ja rahulikum ja kuidagi leplikum ja lill on kuidas öelda. Sõjakam jaa, jaa, jaa, jonnakam natuur. Pigem vist ikka ta teab, mida ta nagu tahab, et tal on, see siht on nagu konkreetsel WCs. Väga-väga raudne leedi tundub olema et niimoodi Kuigi mulle meenub praegu see lugu, et keskkooli lõpus ma tulin isa juurde, ütlesin, et nii, et mina lähen BFM-i ja tahaks hakata ka nüüd filmi õpin, mõtlesin ikka, tundub nii tore ja maailm ja mul sõbrannagi läheb, et äkki ma ikka läheks koos ja ja siis, kui ma nüüd ei eksi, siis minu arust oli küll, et kas ikka on ikka õige, et vaata ikka, et äkki on miskit muud ja siis mul tuligi seltskond, kes ütled. Kuule, lähme hoopiski Austraaliasse. Sisaliku ulatub, probleem lahenes, et ma lähen hoopiski Austraalias, et äkki vaatad, mis seal nagu juhtuma hakkab. Väikeses skulptuuris ma arvan, et ma pole ainuke isa, kes kes rassides nii-öelda loomevaldkondades võtab pigem latsekesi hoiatada selle raja eest tõsise mingi läbilöögiküsimus. Et loome valdades on ta ikkagi väga suurte riskidega seotud suurte pettumustega ja oma lapsele kõike hääd ja rahu soovides ikkagi mõtled selle peale pigem, et et tühjat, mis sa seal ikka punnitada, eks ole, et pigem pigem valida midagi kindlat ja noh, see on niisugune hästi loogiline rida, et ära hakka klouniks, aga et pigem vaatate. Et mis kindlalt leiva lauale toovad, et võib-olla hoopis hambaarstiks, eks ole. Anu, kuidas te omavahel läbi saatepoolega Oh, lill on minust 10 aastat noorem, mis tähendab seda, et me saame väga hästi läbi, aga me ei ole kunagi koos elanud. Ehk siis meie nagu noh, teadmises on see, et tõde on olemas, aga samas veel ei ole ilmselt tekkinud seda, nagu koos elades tekivad õe õdedel-vendadel või väga nagu lähedane suhe, et neil on pigem selline tore ja meeldiv, aga sellised nagu väiksed kraakslased ja kaklused ja siuksed asjad on kõik nagu ära jäänud, et koekondliku tore. Jah, onu oli aegu tagasi hoidis, kui lill väike, hoidis lille, nüüd lilla, aeg-ajalt leiab võimaluse hoida onu lapsi. Aga see 10 aastat on lapsepõlvemõõtmetes on see väga suur aeg. Hardi, kas see on mingil moel olnud selle aja jooksul ka väljakutse, kasvõi see, et Anu ja lill omavahel läbi saaksid või et nii-öelda esimene elu ja teine elu omavahel haakuksid, et inimesed ütleme nii, et oleks kahe jalaga maa peal ja ei pea ilmtingimata kuidagi paksu verd kusagil vahel olema. Jah, võib olla küll, et selle peale mõtled ikka ja aegu tagasi just et, et see ei oleks selline punnitatud distants, isaks olemine, et kõigest jõust nagu, nagu katsuda ka Anul ei saa olla, sest et noh, lill on kogu aeg meiega olnud. Aga Anu teadupärast ju jäi nagu kuuendast eluaastast nagu rohkem emaga. Ja teisalt, eks ma nagu olen ka üritanud jah, rohkem nagu teadlikult ka ikkagi osaleda osaleda Anu elus rohkem kui olles temaga koos elanud sellisel juhul noh, on see nagu loomulik või või et, et sa ei mõtle selliste asjade peale, et sa niikuinii oled nagu jõudumööda koos lapsega. Ja kui võtta veel taustaks need ajad, mis siis olid, eks ole, jubedad üheksakümnendad ja kus tegelikult oligi muu elu oli nii meeletult-meeletult ja pööraselt intensiivne. Et siis oleks kas see kodune elu olnud küllaltki küllaltki harali niikuinii ilmaga selle lahkuminekut ta iseenesest, aga noh, nii palju küll, et et omal ajal, kui me veel koos elasime, siis ma olin näiteks mäletamist järgi olin mina ikka väga sagedasti see, kes alul lasteaias järel käis jalgrattaga seal lähedal käia ja ja emme oli ära ja oli kaugel ära teinekord ja mitte väga kaugel, aga noh, oli Tallinnast ära ja nii edasi. Et, et see oli rohkem nagu minu kraes. Ja pärast ka ütleme, lapse õrnas eas oli see eriti oluline, sest et tegelikult oli märke küll, et et ma ei tea, kuidas anuseda, ise tajus täpselt tol ajal. Aga, aga jah, et noh, ise suviti kui me üritasime nagu ikkagi väga palju koos olla. Nii kui vähegi võimalik, olid mingid väljasõidud, et tal oleks ka kaasas ikkagi. Et olin märke, millele ka sõbrad, lähikondsed nagu vihjasid, et et vaata, et see igavus enesegi teada, eks ole, et et on, on väga valulik lapsele niukene kõrvalejäetuse ilmajäetuse tunne on hästi teravad. Aga noh, me saime sellega ilusti hakkama. Ka, et kõik läheks nagu väga hästi, et et kui ma hakkan meenutama, siis seda mingeid lahkuminekuperioodi, seda ma eriti hästi ei mäleta, aga muidu nagu mälestus, et kõik on väga-väga positiivselt, et ma pigem nagu noh, ma ei tea, kas mõni tohib niimoodi tohib öelda, aga ma nagu võitsin rohkem kui kaotasin, et ma sain endale nii-öelda kaks Emaania. Ma lõpuks sain endale õe ja just nimelt, et ma põhimõtteliselt kogu aeg kuhugi mindi, siis mind kutsuti kaasa ja ei no muidugi oli see ka, et kui isa käis reisimas ja tõi nagu mingeid nänni reiside pealt, siis need alati olid nagu palju rohkem tähendusrikkad minu jaoks, kui võib-olla mõnele teisele lapsele, et mul oli seal terve üks riiul, oli igasuguseid pisikesed asjad iga väärtusega ja mul on siiamaani ongi mingi Ameerikast toodud saunalina on alles ilusti hoitud, et ma tean, et kust ta selle tõi, millal ta selle tõi ja miks ta selle tõi, et et noh, asjadel nagu oli rohkem väärtus selles mõttes, et ma oskasin nagu rohkem hinnata. Ja kuna isaga koos elanud muutub repliik. Ja siis teine asi veel see ka, et et noh, ma mäletan küll, et kui isa igatsus tuli peale, siis panin maki käima, kasseti sisse kuulasin, mõtlesin küll mul ikka vedanud, et vähemalt kuulen ta häält, vaata, et helistada siis ei saanud, on ja aga vähemalt mul see nagu, et ma nagu ei näe küll, et ma oleks kaotanud selle võrra nagu elus midagi. Sa mainisid Hardi siin lasteaeda ja, ja Anul järel käimist läheme sinu lapsepõlve, kas sina oled lasteaialaps? Oojaa issi-emme käisid tööl nagu Vene ajal oli see täiesti ühene. Kui ma hakkan mõtlema oma vanaisa vanaema peale, siis mõlemad vanaemad olid kodused ja see oli tol ajal täiesti tava. Nii et see paradigma Nielda murti üsna järsult selle sõjaga kuskil olles siis nagu 60.-te alguseks juba selja sirgu löönud, siis mind topiti koheselt lasteaiad üsna varakult, kusjuures, nii et ma olin vist Põldkolmgi veel. Ja jah, mul on sellest mälestusi küll. Kas sinu esimesed päris oma mälestused algavadki lasteaiaga seoses või kui sa pingutad, kas tuleb midagi sealt veel varasemast meelde, mida sa pead päris isiklikuks mälestuseks? On mälestusi, aga need on sellised kummalised mälestused, et et nad ei ole eriti liikuva pildiga, nad on pigem hästi staatiliselt kummalisel kombel mitte päris fotod, staatilised, mälupildid nii-öelda ja ja lõhnad näiteks just hiljaaegu tuletasime meelde seoses maasikahooajaga, et mamma juures, kui ukse lahti tegid, siis olid maasikapeenrad hästi lähedal ja kevad-suve kuumad päikesekiired olid mulla üles kütnud, see värske mulla lõhn ja siis maasika lõhn oli nii meeletu, et, et terve õu oli täis. Et tänapäeval noh, hea küll, need on kõik nürinenud ju tajud on erinenud, aga aga tänapäeval enam ei tunne selliseid lõhnu ja, ja see, et kui sai maal käidud, need heinalõhnad ja, ja maaloomade Lõõnad ja ja meil oli välipeldik loomulikult seal Vana-Pärnus, kui meil veel oma maja ei olnud. Mille taga oli siis nii-öelda jäätmeauk ja kõik need segunevad ja minul tekitab taastoodab mälupilte pigem nagu lõhnaassotsiatsioon, eks ole, et hästi kummaline on see, et, et mul on hästi varasest lapsepõlvest meeles, kuidas mamma juures elas minu ema, õe kaksikõe, tädi Helju mees kalju miskipärast elamist ei olnud, inimestel polnud kuskil õieti elada veel tol ajal ja üksteise otsas üksteise seljas hunnikus. Ja onu kaljul oli mootorratas, suur must m. Ta on seda, et ta võttis mul ühel päeval lubas poodi minnes mind endale taha istuma, pidingi ümbert kinni hoidma ja selle mootorrattale, et heitgaasid, need bensiini lõhn ja, ja onu Kalju nahkjakki lõhn. See sai nii meeletu elamus. Motikasõit. Tatikale, mis ma seal mingi kolmele või neljale. Räägi isast, emast, mis eluala inimesed. Kuidas neil läks? Isa ema kohtusid nooruse linnas Tartus. Tartu Kunstikool oli see, mis minu isa ema kukkuvisema oli maha tüdruk pärnu lähedalt. Isa oli linnapoiss Tallinnast. Ma olen üsna noorte vanemate laps, nii et mind vormistati ära ja isa läks sõjaväkke, eks ole, siis võeti koolist nagu sõjavanemad, tagasi tulid, olen mina olemas. Nad tulid Pärnusse elama, abiellusid mõlemad, õpetasid Pärnu neljandas keskkoolis joonistamist ja joonestamist. Ja ema jätkas seda päris pikalt. Isal tekkis võimalus, nii et ta sai täiesti kummaline, ta osutus nagunii veenvaks kuidagi oma ajaloo tundmise ja kultuuritaustaga, et ja ilma parteita, eks ole, et ta sai üsna üsna noores eas Pärnu muuseumi direktoriks. See on kasti varajasest lapsepõlvest, on, on väga oluline keskkond, on see muuseumikeskkond tegelikult? Aga kunstikooli taust, kuidas kodus peegeldus, märkasid sa seda või mis hetkest sa seda märkasid? Oo jaa, sest et ega isal oli ühes veel välja ehitamata toas projekteerimislaud oli püsti ja tõmbas seal jooni ja maalis ja joonistas ja joonistas, sest et ütleme nii, Praeguseni on mõned vist isegi veel. Pärnu kõrtsid või restoranid on veel, on veel vist alles, mis on tema tema sisekujundusega. Aga noh, ütleme läbi vene aja oli, oli neid terve hulk pärnu uhkemaid, toitlustusasutusi eesotsas restoranidega, mis olid, olid isa isa kujundatud ja mingi perioodi töötasid veel sellises firmas, mis tegeles poodide akende kujundamisega, kauplusi, millel olid vitriinide vaateaknad. Et nende disain oli sniku ühine ala isal-emal. Ma mäletan ka sealt muide lõhnu, nende liimide lõhnu ja neid tube, seal oli hästi hele valgus ja, ja tehti huvitavaid asju küllaltki palju sellist käsitööd sisaldav. Ja, ja muidugi, see on poisiks selle põnev, eks ole, kui isand nikerdab selliste asjade kallal nii-öelda, said sa sealt tõukeid, mis sa arvad, kas keskkond kasvatas sind ja sinu valikud? O, ja seda ei ole mõtet salata, seda teaduslikult tõestatud ja, ja nii see paraku on. Hea näide on kasvõi see, et, et tegelikult see keskkond, kuhu ma sattusin elama Vana-Pärnus, hästi armas ja tore. Et seal üldiselt selline sotsiaalne kooslus olid, kalurid, autojuhid, tollase oli intensiivne oma individuaalelamute oma majade ehitamise aeg. Ja, ja siis noh, isa sai krundi ja siis ehitasime ka seal oma maja. Aga üldiselt see seltskond oli, oli täiesti teistsort, tee teiste vaadetega teistmoodi inimesed, tajusin seda erksat. Me mängisime nende lastega koos, need olid minu sõbrad, eks ole, ja aga seda juba noh, väike laps tajub seda sotsiaalse tausta. Sellist hierarhilised erisust nagu väga teravalt, sest üldiselt olid nad materiaalselt olid nad nii-öelda paremal positsioonil muide ka vene ajal juba oli see sedapidi. Aga noh, see seltskond, kellega isa läbis ja ema ja, ja kes meie külalised olid kultuuriinimesed, telerist tuntud näod, kunstnikud kes vaid, et see oli hästi huvitav ja põnev seltskond ja neid, kes päris palju. Ja see selline seltsielu meie majas oli väga intensiivne, eriti suviti Te ei pidanud olema teab mis taibu. Et seda sotsiaalset erisust nagu teravalt koheselt tajuda. Ja midagi ei ole teha ta nii kummaline, Žanna, et nendest minu lapsepõlve toonastest sõpradest noh, ei ole nagu selles valdkonnas või selles piires, kus mina praegu liigun, terve elu olen tegutsenud ja liikunud. No neid nagu ei ole seal. Kuidas sa tundsid ennast ilmselgelt tajudes erinevusi? Ei, ma tundsin ennast täiesti täiesti nagu kala vees, et olen ikka piisavalt piisavalt nahaalne, piisavalt kõva enese kehtestaja ja, ja mul oli igast kummalisi kummalisi asju ja vidinaid ja millega nagu autoriteeti hoida ja kehtestada. Millest sa räägid sirklitest või millestki muust? Ei, ma räägin millestki muust. Et mul oli kodu ka nagu muuseum tegelikult, kus olid täiesti autentset, keskaegseid turviseid ja visiiriga, kiivreid nii-öelda ja relvi, miksija, luid. Miks isa tõi neid koju, tassis kuskilt ta sahinaid inimeste käest, kes annetasid muuseumile, enne kui nad muuseumi arvele võeti, vedelesid nad meil kodus. Mõningad asjad miskipärast olidki kogu aeg kodus, ma ei, ma ei tea ja meil oli suur karu, nahk ja vana klaveri ja jahipüsse. Ja vanaisa mõõk ja noh, kõik see, mis Tatikatele tohutut huvi pakub ja mida teistes kodudes ei olnud. Kui sujuvalt sul õnnestus elust läbi kulgeda seal veel enne täisealiseks saamist. Neid probleem oli, oli kõik võimalik, aga aga tõsisemad probleemid, kus nagu vanemaid kooli taheti, need ei olnud ideoloogilisel pinnal tekkinud, need olid pigem nagu jah mingid tavakooli allumatuse välja näitamisel. Sellised aktsioonid, tegelikult ikkagi see üks seal eriti eriti jabur, sest et see on märgiline täiesti, et et ma võtsin sauna kohvrid. Me käisime ühel hetkel keskkoolis poistega, mõtlesin, et, et teeme sellise aktsiooni porterit tasemel kõigil papist sauna, kohvrid, metallnurkadega, väiksed kohvrid ja õpikut seal sees ja et noh, ott on kott, eks ole, et nagunii oli lubatud seljakotiportfelli, mis vaid, aga mina kirjutasin sinna. Maalisin peale veel nitrovärviga. Ta on suurte tähtedega ametlikku Nõukogude ühe põhiloosungi oleme rahu poolt, suured lilled nagu seitsmekümnendatel, lillelapse värk, suured lilleõied ja sinna vahele Samir vene keeles. Ja sellest tuli KGB tasemel skandaal muidugi antidirektorile direktor kutsuti välja ja küsiti, mis jama see on. Et käib sellise toreda loosungiga noormees koolis. Aga see mitte ideoloogiline allumatus. Mida sa silmas pead, äkki sa illustreerinud mõne näitega mis tõi vanemat kooli? See seondub muusikaga, jah, tegelikult üks, mis nagu rohkem meeles on, on see et ma no hakkame sellest pihta, et, et see oli muidugi minu enda mugavus ja sundus, et ma olin reaalainetes nõrk, eriti matemaatikas. Aga aa joo tol ajal meie koolis oli, oli matemaatikaõpetaja meesterahvas, kes üksik ta oli väga-väga musikaalne inimene, tähendab, ta liigub niisugune multiinstrumentalist. Ja tema toimetas ka koolipasunakooriga, tähendab, ja, ja seal oli ka selline ultimaatum juhtum meile kõigile, et kui sa tahad matemaatikas vähegi läbi saada üldse mingitki inimväärset hinnet siis sa loomulikult võtad pasuna ja tuututada kuulipasunakooris. Aga me tegime bändi ja kino ja muud värki oli ja etendusi oli 100 korda vingemaid asju teha kui nürilt tuututada pasunaga. Ja mulle veel sokutati hästi suur. Kes, kes vähegi teab, metsasarv selle kohver on nagu kaks sellist ketast on põiki üksteise sisse topitud, nii et ta on selline hästi kohmakas ja suur ja raske väiksel poisil vedada peale selle, kui ma pean bussiga kooli sõitma iga päev. Et seal hästi vastumeelne see pasunakoor, olgu terve klassi poisid, kõik seal käisid loomulikult. Nii et mina siis sellega töllerdasin, ühel hetkel sai mul siiber, ma viisin selle kooli keldrisse, kus pasunaid hoiti, keldriuks oli lukus ja ma jätsin selle koridori keldri koridori ukse taha maha lihtsalt. Ja muidugi sealt leiti, pandi kõrvale, siis tead, et pasun on kadunud. Selline asi maksab ikka päris korralikult. Tol ajal ka. Ja siis olevat kuhu, nii et need on selline värk, et pahatahtlikult on pasunaid, jagus ära kaotatud, ära viidud, varastatud, varastada lastud. Aga ma mäletan ka seda, et ema oleks kooli isa isa keeldus, ütles, et ta sellise jama peale kuskile kooli ei lähe. Sest ma kirjeldasin, milles asi on. Pasun tuli ikkagi välja ja lõpuks ta ikkagi lahenes, aga isa ei alandalu alamtulud kooli ilmuma, seda mäletama. Kuidas nende hoiakut lapsevanematena sinu suhtes üldiselt olid, said sa nii-öelda kõva kätt tunda, oli selleks põhjust. Piits ja präänik, kõik see teie kodus sinu moodises. Sain aga, aga Ta on kõik need korrad on meeles, neid oli nii vähe. Üsna ekstreemolukorrad või jandid, mille ma olin suutnud tekitada, et isegi näiteks üks juhtum põletasime maha kalurikolhoosi, mõrrad ja võrgud, mis olid kevadeks äsja tõrvatud ja pandud pandud välja peale kuivama. Kulupõletamisega seoses tegime, mängisime indiaanlasi, tegime lõkkeid, minu initsiatiivil läksid nad põlema, tuul pani nad põlema, ei suudeta seda kustutada enam. Aga õnneks aga lahenes sedapidi, et noh, Ostanud valvama, eks ole seal igaüks iga joodik oleks võinud samamoodi suitsusse need mõrad põlema panna. Aga see oli, see oli meeletu. Meeletu tulekahju seal Vana-Pärnu jõe nõlvade pealseks linna ära lõpeb. Ja mulle ütles, isa, ma mäletan väga selgelt üsna tatikad, ma olin vist esimene teine klass. Isaltsiku veel midagi, ma näen su käest tikke, siis sa saad nii et veri lendab. Ja kogu lugu, aga sõber Heikki Eiki sai ikka niimoodi, et ta ei saanud kooli mitu päeva kere peale ja oma isa käest, nii et noh, et ja, ja samal ajal olen ma ükskord elus saanud vastu tatti korralikult isa käest laksu. Ja see oli siis, kui ma tulin, tulin hommikul koju, isa emaksid tööle minema, tegelikult oli olnud mingi jaanipäeva eelne suurt pidu, kuskil lähikonna pargis ka mingi kolhoosi tsistern, õlu ja poistega seal jaurasime muidugi ja siis keegi, kus viina ja viin ja õlu segamini ja ma kukkusin käsipidi kraavi, nii et mul oli pöial otsast ära, peaaegu pudeli põhjaotsa. Keha keerlema muidugi, ja, ja. Ja mina, sest Jaanikus suurt midagi ei saanud rohkem. Üks sõber viis mind võrriga olles ise ka praktiliselt pilt taskus. Sellise sääreväristajatega viis mind linna haiglasse. Seoti seal õmmeldakse pöial kinni, luuni väljas, tähendab, verd lendas, kukkusime selle ratta täiesti pöörane lugu, esmakuidagi sain taksodega koju, nii et mul on raha, aga ma hüppasin taksos. Trid keegi veel seal taksost välja läbi surnuaia põgenesin koju sõitnud, et takso jäi maksmata ja, ja siis, kui ma tulin, käsi kaelas, pöial kinni seotud, ülene, verine ja mitte ülearu kaine. Tulin hommikul, vanemad hakkasid tööle minema, siis sõnatult isa andis mulle vastu tatti laksu. Aga neid juhtumeid on olnudki umbes kolm. Kus, kus nad füüsiliselt on nagu asi lahendatud. Kas selliseid vestlusi sinuga kodus kunagi peeti missugune meie perepoeg peaks olema või mida ta peaks elus saavutama või kuhu jõudma, et kas sind tuli utsitada, kuidagi inspireerida, tagant lükata. Et isal-emal oleks põhjust oma poja üle? Kus tunda, eks maiko organiseerisin küllaltki palju igasugu sellist, väga kahtlase väärtusega asju, tähendab noh, minu sõbrad olid ikkagi suhteliselt mõistusega inimesed. Me tegelesime muusikaga, me tegelesime filmi tegemisega, meil olid, selles mõttes olid, olid need huvid ikkagi ühesed samal ajal peod ja alkohol ja kõik see suitsetamine käis sinna juurde muidugi. Ja sellelt pinnalt muidugi tekkis igasugu eriarvamusi ja ka põhiline, millega, millega ähvardati. D Ma mäletan just nimelt selline algkooli lõpp, mingi seitsmes, kaheksas klass, kus, kus see lugu kulmineerus või niisugune õrn iga ja kõik nii edasi. Peo panemised ja värgid ringi kondamised ähvardati sellega, et kui sa, kui sa seda jätkad, et sa lõpetad mingis tehnikakoolis kuskil. Et ongi kõik, et noh, et sa ei saa haridust paneme su tehnikumi okkad teerulli pealt tööle. Noh, umbes nii. Ma ei olnud lühikese keti otsas, ütleme nii, et üsna varakult jaurusime, tegime suvel mingisugust juhutööd ja saime raha ja läksime Venemaale näiteks hääletades. Seitsmes kaheksas klass, eks ole, jah, see oli täitsa jaja poolt, täitsa okei, jah. Praegu nagu ei julgeks nii. Nii noort inimest tegelikult ei vihkaks last, aga aga siis me käisime poistega kolme-neljakesi juba. Anu, kuidas sina mäletad oma vanaisa ja vanaema ehk siis Hardi ema-isa. Vanaisa, nii väga hästi ei mäleta, sest et esiteks nad ei elanud koos isegi see aeg, kui mina saabusin. Ja siis vanaisa suri ka ju suht ma isegi ei mäleta, mis aasta see võis olla. Kaks, 2000 või kaks, kaks novot. Kuigi seda päeva ma mäletan, kui isa helistas mulle ja ütles, et ta on vanaisaga siuksed lood. Naljakas, et siuksed asjad jäävad nagu väga hästi meelde. Aga Pärnu vanaemaga on kõvasti nalja saadud, et kõik koolivaheajad sinna Pärnusse sõitnud bussiga ilusti üksinda ja sõbrannasid või kedagi kaasa võtnud ja, ja siis pärnu vanema seal hulluks ajanud. No sa ju õppisid ja elasid. No see suurema siis ma lihtsalt olin väga tubli, aga ma pigem räägin praegu sellest noorus nagu kooliajast, et tarbeks Pärnu Vaname kulbiga ajas mind seal mööda maja taga ka ikka vahest et miks ma suutsin ka tal ikkagi nagu närvi ajada verre varem oligi niisugune päris niisugune konkreetne kõvahäälne tuli, vabandust nüüd ma arvan, et enam ei aja seal kulbiga mind taga. Jõua väetiks jäänud, aga ta oli, on, on meil jah, üsna ekspressiivne natuur või ka tema ei jäta ütlemata või märja kaltsuga pea ema käest olen saanud märja kaltsuga küll ja küll, aga noh, see on niisugune moe pärast, aga ta ta vajada ikka. Pigem naljaks ikka juurde, et ega seal lihtsalt oligi visuaalselt nagu naljakas, et ega seal midagi ei juhtunud. Aga lihtsalt ongi see, et vanaema väga konkreetse ütlemisega, et ega ta ei lasknud seal mingitel lastele endale pähe istuda. Pedagoogikaga no ma siin kuulasin oma isa juttu sellest, kuidas, mis inimesed külas käisid ja kuidas see tema elu nagu ilmselt ka siis mõjutasid, mis ringkondades sattus, et tegelikult see ju kõik kordub. Mina olin laps isegi noh, see aeg siis, kui isa kodus elas, et siis oli ka ju ainult üks kultuuri ja inimesed lõbusat õhtut suveõhtud ja pärast veel tema emaga ka seal väga palju inimesi käis meil kodunt läbi, et kui just nimelt ka kultuuriinimesed ja põld, tõlki kultuur, et see muusika on pigem nagu selline väga läbiv teema meil kodus millegipärast olnud, et inimeste mõttes siis et kõik, see on ju mõjutanud ja kui ma nüüd vaatan, et endalgi nagu pakub väga huvi see valdkond, need ilmselt siis see ongi, see käibki see, mis kodus oli ja siis nagu mõjutab ikka väga tugevalt. Kui Anu sündis, oli aasta 1987. Mis hetk see sinu elus oli, Ardi, mis siis sel hetkel oli sulle tähtis, mis toimus. Kõik asjad toimusid ühekorraga, noh, täiesti sõge, sõge periood ja ärme unusta veel. Sotsio poliitiliselt kogu see taust nii-öelda, mis sellel soostil sündida lasi. Perestroika nii-öelda Eesti hakkas vabanema täiesti üheselt, märgid olid õhus. Ma just hakkasin, hakkasin mõttes kronoloogiat nagu sepistama siin, et mis asi toimus, millele järgnevalt Ta oli minu juubelisünnipäev, veel 86 oli olnud, eks ole, Tšernobõl. Ootasime, Anu juba, Anu, teine vanaisa oli täiesti endast väljas tõi meile muide, mis välismaa kapsaid kuskilt ja ja, ja et kõik kõik pidi olema mürgitatud, meie aiasaadused. Et see oli ja, ja, ja, ja samal ajal ma küll olin juba mitu aastat olnud nii-öelda teatris ja kinos tegev. 87 oli see aasta, kus ma esimest korda elus sain festivalile nii-öelda Lääne-Euroopas kapriki Prantsusmaale olemata käinud Soomes isegi üliintensiivne pluss pluss bänd, kae muidugi, millel endale sel hetkel ja kui juba väga kõrgeks. Ja võib ka nii öelda, sest 88, eks ole nõks hiljem. 88 oli ka selline välismaa bändidega koos ja mingid välisfestival ja et see oligi jah, niuke 80.-te lõpp oli selline. Täiesti röögatu, ütleme jah, ja siis kuni sa siis hääbus 90.-te alguses, kui Eesti nii-öelda elav muusika üldse nagu bändi kujul rokkmuusika nagu mingiks perioodiks üldse, nagu okasroosikese na letargia sära vajus. Aga tütre sünd, kuidas sa kõige muu vahel selle nii-öelda enda jaoks ära registreerisid? Kui erakordne sündmus oli see noore Hardi jaoks? No see oli täiesti erakordne sündmus ja loomulikult olin ma tööasjus ei ole kuskil Tallinnast ära muidu mõlemi tütre puhul on see juhtunud nõnda et ei saanud nagu üksiti juures olla ja see patt mu hingel on. Ja, ja seda ma olen ikka mõelnud, et see on nii oluline nagu muidugi seal alla juures, aga sel ajal sai lastud ka, eks väga lähedal. Ei, ei, sünnituse juurde ei lastudki. Jumal tänatud, et ma, ma ei ole kindel, et ma ma ei ole kindel, et ma tahaksin selle juures olla, kui on hädaolukord, muidugi miks mitte loomulikult. Aga see, et kui sünnitus on turvatud proffide poolt kes lasevad sellel toimuda sellel imelisel loodus aktil, nii nagu ta peab toimuma ja noh, mis ma seal ikka noh, et, aga loomulikult on tore, kui kui esimene inimene, keda naine kohtab nii-öelda olles sünnitanud sulle lapse, oled sina ikkagi. Kahjuks mõlema tütre puhul oli vastupidine jätmist kuskil järgmine päev. Ma olen kuulnud lugusi, et kas ei olnud mitte Peeter Oja ema või keegi ämmaemanda, kas siis tema helistaski sulle kuidagi õieti raja kaudu, et kuule, nüüd sündis ära, et. Oli jah, Peeter Oja emale teadupärast kuulus-kuulus hinnatud ämmaemand. Anu oli selline rahulik laps klassikaline healapseline, kes lasi asjadel sündida, magage lõikunud ja magada, süüa ja, ja ma ei mäleta aluga selliseid traagilisi õige, et sa pead ummikul võrratud tööle minema ja öösel ei saa magada ja küllap seda oli, aga seal oli nii selleni marginaalne kuidagi. Et lille puhul ma pigem mäletan, et tema natuur ongi see, et ta oli siuke kõik valmis tegema selle nimel, et oma tahtmist saada. Selline kange ja, ja, ja, ning tugev selgroog ja jonn. Aga Anu oli, oli pigem selline leebe lapsena ja on ka praegu kuulu, ma ei tahaks öelda pehmo, eks ole, see on nagu selline halvustav, aga noh ja nende hea heas mõttes heas mõttes leebe suhtumisega. Mina mäletan seda pigem sellisena, et hästi palju inimesi ikkagi käis läbi meie kodust, oli see siis alguses seal muidugi nägin piltide pealt see Mustamäe ühetoaline korter või siis hiljem see Nõmme kodu, et et neid inimesi käis nii palju läbi, et tegelikult ega seal ei olnudki, ma arvan, et ma ei seganud kedagi seal aga ta nagu samamoodi nagu sina, issid seal kõrvaltoas ja kuulasime tähtsu, ta vanemad rääkisid tähtsate inimestega juttu, siis mina ka ja panin kõik kõrva taha, et kõik tundus nii huvitav ja kõik inimesed ja muidu omad lemmikud need onud ja mingid tädid ja kellele ma hoidsin seal istet ja mida kõike veel, et, et tegelikult on ikka väga noh, ma ütleks väga ära, lapsepõlv on olnud, et nüüd Kuidas sinul on, muide, ma hakkasin sellega seoses mõtlema just, et et mul on see häda, mille ma oma lapsepõlve süüks panen, muide on see Ma ei suuda hästi uinuda täielikus vaikuses ja pimeduses, mis on ülinormaalne, mis, mida loetakse, eks ole, õigeks magamiseks saad välja puhata, tervislik uni ja nii edasi on see, et, et sul on täielik vaikus, täielik pimedus. Ma kardan pimedust, kan upun oma mõtetesse, hakkan praadima oma ei tea, mis õudukites mul on vaja näiteks, et raadio vaikselt mängib või muusika ja mul on vaja kuskil oleks kumav valgus või ja täitsa võimalik, et see on ka sellega seonduv, et kodus väga sagedasti olid seltskonnad sumisesid vetsu minnes läksin ma läbi suure toa, kus oli hästi põnev inimesed, jaurasid, istusid laua taga, rääkisid tarka juttu. Et võib-olla jah, et see, see kuidagi see seltsielu, kas öine seltsielu on, on tinginud selle, et ma. Ma olen selline jobukene, kes ei ja, ja abikaasa Kersti ka täiesti vastandlikud, selles mõttes on keeruline. Meil on raadiosaatja ja mina olen küll magada ei saanud ikka vaikus, võiks mind isegi kella tiksumine, ma viitsin selle kuskile kaugele tuppa ära, et ma ei kuuleks, et aga valgus võiks olla mulle pimedus, näiteks Kaimedi. Et veel enne kui me läheme Anuga tema lapsepõlve mälestustega edasi, siis konteksti ja tausta huvides klaariks selle ära. Hardi kasse. Sind viis, Anu ema. Reedaga kokku töö võiks oma filmimaailma kaudu hoopis teistel asjaoludel ehk Peedu ojamaa siin otseselt ei mängi, roll soluutselt. Meil oli nii-öelda juba mingisugune suhe välja kujunenud kreedo, kui ma Instituudi peal kuulsin jutte, et tema Peedu ajama töötar. Mul polnud aimugi, ma ajasin segamini teelt teise inimesega. Ja noh, Peedulikki tol ajal oligi ikka tuntud inimene. Meid viis kukku marksismi-leninismi ühiskonnateaduste kateeder kus Kreet töötas fantastiliste inimestega koos, töötas kateedri sekretärina. Seal istusid tol ajal Jaak Kangilaski, David Vseviov. Ja mina õppisin samal ajal rõõmsalt. Anu, mis on sinu esimesed lapsepõlvepildid, mis silme ees jooksma hakkavad? Ah, ma hakkan pihta kohe negatiivsega, et esimene asi, mis kohe meenub, et ma lasteaias viimane alati siis mulle öeldi, et viimane hapu, viimane ja see on niisugune kõige. Ja, ja siis meil oli lasteaias minu rühmaseni Anu Lutsepp, ainult sepa tütar ja siis ma nägin kogu aeg öösiti unes, et ema-isa tulid järgi, ütlesid, et tere palun üks alu ja siis anti teine onu ema, isa milady. Ärge minge vale onu. Aga see viimane, viimane tähendab midagi. No ma jäin viima ja mulle jõutud kunagi järgijad Aadee, mingi lumetorm ja bussid ei liikunud ja siis telefoni ka polnud ja siis ma olen suhteliselt olingi seal nagu viimane. Et mul õnneks emal oli. Aga see vist ei, see oli ikka see, kui kell koos elati, et emal oli ka isal vaid sõpru veel, kes vahest ka mulle järgi tulid sinna, et kui nemad ei jõudnud, et siis siis keegi aati võis olla üllatus mul seal ukse taga, et aga ega ma lihtsalt, see on sihuke mälestus, aga ma ei usu, et see nüüd iga päev seal niimoodi päris oli, jagad. Kui isa on üles kasvanud Pärnus, siis sinu lapsepõlvekodu. Ja ma olen tegelikult kama, vanematekodust või siis ema kodust, ega ma kaugele, nagu nüüd tänaseks päevaks kolinud pole, võib olla enam kui 50 meetrit või et ma sain endale vanaisa ja vanaisa, Peedu kodu saime mehega ja seal elame, et tegelikult ma nagu olen oma lapsepõlvehoovis. Aga isa, töökoht või, või töökohad või toimetamised kui palju seal nendega kokkupuudet oli, mis sest, et te koos ei olnud enam mingist hetkest perena aga sattusid sa tema lähedusse kusagil, kus midagi suurt sündis ja kas see maailm sind absoluutselt ei kõnetanud. Ja ei, kõnetas muidugi, sest et ma olin ju linnas koolis ja ega ma väga seal üksi bussiga tagasi nõmmele sõita kogu aeg ka ei saanud, ei tahtnudki. Nukufilm oli siis, sel ajal ütlen, et see tänav noh, mis täna kaudne, ausalt kauplemine Aagi kaupmehe tänaval ja seal sai tegelikult väga palju käidud, et peale kooli või siis lihtsalt vaadatud ja kui sa rääkisid nendest liimilõhnadest asjadest mulle kohe meenusid need tädikesed, kes seal hoida, neid nukke poliimisid ja see oli väga selline tugev lõhn, tegelikult. Isegi vist sinu selles ühes mingis nukufilmis mängisin. Mitmes filmis mänginud nukufilmis mängimine käib, kuidas? Jah, ei, no hea küll, et see libiksilatsioon, animeeritud inimesed, aga meil oli vaja, et et peategelane teeb ukse lahti ja ukse taga enne uksest astub sisse tulnukas, et roheline mehike, mehike peab olema pisikene, antud kaks korda suuremat inimest ei olnud võtta tol ajal arvuti 90 algus, näete, seal nagu arvutisimulatsiooni ka ei saanud tegeleda, eriti ei olnud võimalik ja siis tuli võtta keegi väidab. Tegime Anule kostüümid, sellised rohelised läikivad kostüümid ja jubeda maskiga sellise. No ütleme, hingamiseks õhku nagu väga palju oli ikka väga palav. Selline onu marssis meil Tupasena. Siis tükk aega hiljem oli Lenini filmiseks Lenin. Anu saab kommi, Lenini onu. Ma olen ikka väga suhteliselt kannul käinud ja muideks iga esimene september, isa alati tuli kuskilt leidis enda aja tuli mulle sinna reali kooli vastu sest me läksime kohvikusse, kas see oli nagu alati selline traditsioon tegelikult ju sama. Nüüd mulle enda laps läkski esimesse klassi, et ma nagu väga üritan seda hoida, et minu jaoks oli see nii. Esimene september on niigi nii tähtis päev, on ju terve suve tegelikult juba ootad, millal näed oma sõpru kooli ja siis lähed isaga kohvikusse. Seal ikka. See oli üle kõige toredam. See on, kas sa oled kunagi teadlikult mingil moel proovinud ema või isaga ära klaarida seda, et miks nad koos ei ole, kas sinu jaoks on see küsimus olnud noh, niisugune, mis sind on kas kiusanud või et sa oled pidanud selle esitama ühele või teisele? Pigem on see ikkagi väga loomulikult läinud just nimelt sellepärast, et ma jään, nagu mul ei jäänud puudu mitte milleski, et et mu vanemad siiamaani saavad väga hästi läbi ja, ja isa naine Kersti on mulle tegelikult nagu teine emad oma truusid umbes niimoodi, et ma tulin lasteaiast koju, küsisin, kus isa nafta läks, ei tule, Smasin ahah, selge oligi kõik, et vahest võib-olla jah, kui sõprade juurde pinded, siis oli perekond istus laua taga ja siis ma mõtlesin küll, et oi, kus minul siis pere nüüd siin on, aga aga ma arvan, et kuskil mingit ta jätab mingeid tagajärgi ikkagi, aga ma ei ole seda võib-olla ise veel endale nagu lahti seletanud, et mis tagajärjed seal on, et majanduslikult õnnelik inimene, et, et kõik on nagu super hästi läinud, ma arvan just see ongi väga oluline, et kui lähevad olemad lahku, et nad suudaksid hoida omavahel seda suhtlust niimoodi, et laps ei kannataks selles vaates, kui on jumala eest võimalik. Kas sa mäletad, Hardi, kas sul on tulnud kuidagi tütrele sõnastada seda, et miks see olukord just niisugune praegu on, nagu ta on? Me oleme sellel teemal nagu väga põgusalt vestelnud, aga noh, kõik asjad on inimlikul pinnal ju seletatavad, eks ole, või väga vaja. Aga ütleme nii, et ka süvitsi minnes ei ole õnneks seda vaja olnud. Kui sellised asjad juhtuvad, et inimesed nii-öelda lähevad lahku, tülli kasvavad lahkumisvaid, eks ole, siis seal on nagu ikka igasuguste hädade ja õnnetuste ja sõdade puhul on neid muutujaid, terve hulk satuvad ühte Ühte ajahetkesse. Tavalisse põhjus ei ole, ei ole üks-ühene. Et kui sa oled perekonnas kuue seitsme aastasena, kus isa on läinud mujal emaga koos oled, et sellises olukorras, kas see tähendab automaatselt, et, et sa kurja isa näinud ei olegi, kogu aeg te koos ei ole ja milleks raisata siis aega tülitsemise peale, siis kui te saate? Jah, jah, me ikka räägime ainult asjas põhimõtteliselt? Jah, ei ole läinud küll omaarust. Sa ei ole kunagi pähe saanud pahandada, õiendada. Ei, ema oli siis pigem see, kes siis pidin seal korrale kutsuma. Noh, paratamatult jah, sa oled see, kellele sa päevast päeva koos oled seal kogu elu spekter käib sul läbi, eks ole, sinu omavahelistes suhetes siis tuleb hea isa ja lähme kuskile viib lapsed. Nüüd jälle midagi ja kui midagi vaja oli, emade seisis, isa ikka ütleb ja tead, niimoodi ma nüüd täpselt ei mäleta oma autot tahtsin saada küll. Ema ütles, ei, isa ütles. Jaa. Võib-olla, ega siis mul kohe läks mõte selle Austraalia peale siis kuidagi autost kujuneski Austraalia lennupiletite ostuks. Et tänu isa lahke käe käelema sinna Austraaliasse saingi minna, et et see on, et kui enne mõtlesid, et sa käisid seitsme kaheksas klass käisid Venemaal on ju, et noh, ma praegu mõtlen, et ma läksin nagu gümnaasiumile, kus, mis ma sain 19, et läksin siis Austraalias üksinda, ma ei tea, ma praegu küll ei läheks. Või ma ei lubaks küll oma laskma, et kuule, et ma nüüd lähen siin paari inimesega, et vaatame, mis elu toob. Aga ma, tegelikult, kui ma seal Austraalias olin, siis töötasin prügi sorteerimiskeskuses ja siis isa oli väga pettunud. Soldi operaatori isa ja väga pettunud, mõtlesin, et saab lapse siis Austraaliasse lähete talligaatorite farme, mis sa tahtsid, kohvifarmid, mis sa rääkisid, et hullult äge oleks, kui maks, töödanud siukseid, kohti ja meest, ma kohtasin siis ka seal prügi sorteerimisliinide vahepeal, see kõlab romantiline lugu, mida rääkida lastele. Aga mis ma tahtsin tegelikult nii-öelda selle looga oli see, et ma vahepeal sain köidet murufarmis, kus ma siis otsisin umbrohtu, jää siis kemikaalidega, tapsin seda ja see oli sihukeses kohas, kus polnud levi üldse. Ja ma siis ma ei mõtleks, äkki unustasin emale öelda, et ma lähen siuksesse kohta ja ja siis, kui ma lõpuks kuskile keelatasin ja siis vaatan, mingit 1000 sõnumeid, tuleb, et meil on siin toimuvad Eestis mingi pronksiöö ja ma ei tea, mis kõik on juhtunud, siis ema oli ka täitsa endast väljas, et kus need laps on ja et et üldse kätte ei saa. Ma küll ei tea, miks sa täpselt Austraaliasse läksid, aga küllap sinna on parasjagu annusena sisse segatud ka niisugust eneseleidmist või teatavat otsingut või et mis saama hakkab, eks oli sellest tolku, või tasub see ennast eneseotsingutel ära kuidagi. Ja ma ei tea, kas ma nüüd enese enne ennast sealt nüüd leidsin, aga pigem ta nagu oli järsk nagu lükke ellu, et oi, et vaata, kogu aeg oli see käisid koolis sulle ette kirjutatud mingi värgi, mis sa pead iga päev tegema, õppida tublilt, kõik see ja siis järsku Saksa gümnaasium läbi ja mis siis saab, et saad, sa pead ise otsustama, sa pead ise teadma, sa pead minema tööle, kuhu sa siis jooksed nagu. Ja see juhtuski täpselt seal Austraalias, isa andis taskuraha kaasa sellele lõbusalt. Sõime ja jõime seal maha. Mina ise siis tähendab, mitte meie. Ja siis järsku oligi reaalsus käes, et nüüd on vaja ju edasi minna, et ma ei saa tagasi minna, mul lennupilet on alles 10 kuu pärast, mis ma nüüd teen ja siis pidigi ise nagu tema inglise keel sel hetkel tegelikult väga ei osanudki, mis ma ei saa aru, kuidas mul seal läksingi niimoodi sinna. Et siis pidi tööd leidma ja siis me sattusime siuksesse linna nagu, kui jura. Ja, ja seal oli hosteli osta, siis pakkus tööd, et ta otsis oma viheda ööbijatele töö tööhostel nagu. Ja siis ma kohe saingi sinna prügisorteerimise, mis oli väga. Ta oli niimoodi, et ma esimene nädal aega mõist nutsin, ainult tegin tööd, sest seal liini taga ikkagi prügi sorteerimine on ikka väga karm töö. Aga lõpuks harjud ära sellega, tegelikult juba tekib selline adrenaliin, et kas ma saan veel kiiremini ja kes on saanud veel kiiremini õigesse kasti, neid, kui läheb valesse, oi põnevust ikka sai endale nagu tekitatud, et et just see pididki raha teenima. Ise maksin oma hosteleid, ise arvestasin, et kas saab nalja minna see nädal või ei saa, et mingid korrad ma vist seal ikka piiksusid, palusin abi, aga üldjuhul ma arvan, et ma sain päris hästi hakkama ja et nemad ja. Suur aitäh nende juttude eest oli väga meeldiv. Aitäh, aitäh emast. Isa ja tütar olid meil külas. Ardija Anu Volmer. Ma olen saatejuht Sten Teppan, kuulajatele ka. Suur aitäh. Nädala pärast kohtume jälle. Kuulake pikemat versiooni jutuajamisest isa ja tütre Hardi Anu Volmeriga vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad vestlused laste ja nende vanematega.