Tere ja aitäh, et olete Vikerraadioga paludes saatesse EOK presidendil ja ettevõtja Urmas Sõõrumaa. Seisime raske valiku ees, keda võtta kaasa Käbina. Valik on ju suur, sest Urmasele suhtest kokku seitse last neist kõigist teeme põgusalt juttu, aga iseenda eest saab rääkida ja kõrvalt isa tegemisi kommenteerida. Poeg Tõnis. Mõlemad saatekülalised tunnistavad, et olid liidrid juba lapsepõlves oma bioloogilise isaga alles pärast armeeteenistust kohtunud. Urmas sai seetõttu kaasa kuhjaga tõestamisvajadust. Kõiges, mis sinu ümber juhtub ka suhetes lastega kehtib üks peamine printsiip mõistmine. Tõnis leiab, et isa on aastatega palju muutunud ja tunnistab. Minu elu suurim võit pere ja laste kõrval on see, et isast on saanud kõige parem sõber. Aga muidugi igal teekonnal on konarusi, missuguseid ja mis kogemusega neist läbi on tuldud, sellest kohe lähemalt. Külas on Urmas ja Tõnis Sõõrumaa, mina olen Sten Teppan, soovin head kuulamist. Urmas tere tulemast vikerraadiosse. Tere tulemast ja Urmasega kaasas poeg Tõnis. Rõõm näha, aitäh tulemast redere. Selles mõttes on saade eriline ja erakordne. Et mulle ei meenu, et siin oleks varem vestlusringis istunud lapsevanem, kellel oleks nii palju lapsi. Teil on neid Urmas seitse? Väga põhjalikuks minna ei saa, aga te võiks siiski sellise ülevaate meile anda. Tõnis räägib enda eest kohe ise, aga ülejäänud, kus on ja nii-öelda laias plaanis, mis on nende kutsumus kuhu nad oma energiahuvid aja praegusel ajal suunavad. Osad õpivad koolis veel. Mul on olnud põhimõte, et kõik, kellel kael vähegi kannab ja, ja ütleme, tahtmist, valm ja valmis on, et olen saatnud kuskile väljapoole Eestit õppima. Kaks tütart õpivad praegusedki Inglismaal Oxfordis, mõlemad üks on ülikoolis ja üks siis nõndanimetatud gümnaasiumiastmes. Ehk siis ülikooli ettevalmistus osas. Ja siis üks tütar on väikese lapsega kodus. Üks poeg ajab enda äriasju ja kasvatab oma väikseid lapsi. Margus üks poeg töötab, mitte minu juures, aga mujal proovib enda väljundit leida ja tundub, et saab hakkama. Millest Urmas filosoofiat, lapsed, kui nad vähegi tahavad ise või siis äkki peavad ka ikkagi teatud haridusastme läbi tegema, Eestist eemal? Te ise olete ju olnud ka haridussüsteemiga väga otseselt isegi omanikuna seotud Eestisse. Miks te niisuguse valiku kasuks olete otsustanud? No ütleme, et eks enda naba imetlemine igas heas või halvas mõttes, et see kipub üsna kiiresti tulema, et kui sa vaatad ikkagi seda maailma ainult siit ja selle väikse pilguga, et siis siis nagu öeldakse filosoofiliselt, see valgus, mis siin akendest sisse paistab, on ikkagi nagu väga väikeste nurkade alla, et soovitan kõigile, ütleme mingi osa elust ikkagi käia vaatamas natuke kaugemalt seda väikest ilusat Eestimaad, et Singapuri riik saatis riigi raha eest igal aastal Tal 1000 üliõpilast siis välismaa headesse ülikoolidesse. Ja meie inimene ikkagi akule, aga kui ta ei tule tagasi, et siis on ju raha nagu maha visatud, siis nemad ei saanud sellest küsimusest aru, et ütlesid, et et kui tal on koht, kuhu tagasi tulla, ta tuleb igal juhul tagasi, kui tal kohta ei ole, kuhu tulla, siis jäägu mujale, et kujutage ette, et meie Singapuri inimene, näiteks mingi City panga osakonna juhatajana kuskil Londonis või New Yorgis on palju väärtuslikum Singapuri riigile, kui, kui töötuna siin kodus olles. Ehk samamoodi on ka neile, et eks me proovime teha, niiet et neil on nagu koht, kuhu tagasi tulla, alati on alati oodatud, aga kui midagi midagi nagu neile, nagu väärtuslikuga kasulik on ka mujal teha, siis palun väga, see on ka võimalik. Tõnis, sa oled ju minu andmetel ka päris mitu aastat õppinud välismaal. Ja 10 peaaegu või seitse 10 aastat kost täpselt ja mida Šveitsis õppisin peale mitut edukat kooli läbimist Eestis. Läksin gümnaasiumisse Šveitsi õppima. Seal tekkis suurem sisu, lõpetasin gümnaasiumi Šveitsis ja siis läksime edasi ülikooli, samuti Šveitsi. Ennem olin põhja Šveitsis, pärast Luganas Lõuna-Šveitsis. See tähendab, et kodust mitte lükata välja, aga niimoodi suunatakse mujale ikkagi suhteliselt vara. Oli see mingil kujul sinu jaoks probleem või küsimus ka, et kas minna ja mis siis täpselt saab, et lähedastest eemale ja ikkagi noh, see pole päris niisama ja või oli just vastupidi, huvitav. Ma arvan, vastupidi, huvitav ja suur võimalus oli kindlasti see mina olin, ütleme, et väga õnnelik selle üle kõigi oma võimaluste üleüldse, eriti Šveitsis elamise ja õppimise võimalustele. Koju tagasi tulemisest rääkides, kas sinu jaoks oli tõsiseltvõetavaid alternatiive nii-öelda või see, et sa varem või hiljem tagasi oma nina siia kodu suunas pöörata seal kindel? Kindel ei olnud midagi, sest peale Šveitsi ma läksin veel paariks aastaks Ukrainasse elama, aga nii nagu isa ütles, et tegelikult, kui sul on nagu hea koht ja sind oodatakse, siis ütleme, et keegi, keegi käskinud mul siia tulla, mingeid suuniseid ei olnud, pigem kuidagi ise leidsin selle tee siia. Selle üle on ka väga õnnelik tegelikult. Millega sina praegu tegelete? Kuhu elu sind juhtinud on? Õpin siiamaani elus? Igapäevaselt ei, kuigi tegelikult tegelikult kasvatan kahte last ja oman ideaalset pere ja ja väga mõnusat suguvõsa ja ka tööalaselt tegelikult tegelen kinnisvaraga kogu Rotermann ja ja meie muud kinnisvaraobjektid ja nendega igapäevaselt neid ühin. Olles ise nelja pisikese lapse isa, siis ma olen selle sõna õppimine taga väga nendega koos elamine on õppimine iga päev vist nemad õpetaja mind rohkem märganud. Kuidas ja kui sageli sa suhtled teiste lastega peres ehk siis oma poolvendade-õdedega. Ma arvan, et oma õdede-vendadega suhtlen ma mingi neli kuni kuus korda päevas. Tänapäevaste vahenditega telefon, mässinser, intertelefonid, mässinser, idee, eks me näeme, kuna meid nii parasjagu palju on ja omavahel hästi läbi käima, ütleme, põrkume siin küll Rotermanni tänavatel ja mujal põrkame kokku ja meil on ühised peretsetit, kus me ütleme, et planeerime järgmiseid asju, viskame nalja ja jagame piltigi ikka oma perest ja väga aktiivne äge elu. Seda on hea kuulda. Räägime Urmas teie lapsepõlvest. Kui te vaatate lapsepõlve, mis sõnade kasvataksite selle kirjeldamiseks. Puhas rõõm ja õnn. Ma ei taha kunagi seda oleksid kasutada, aga ma püüan teha palju selleks, et minu lapsed saaks ka midagi sarnast. Sellepärast et ma sain kasvada täpselt nii, nagu ma tahan, täpselt looduse keskel, et kevadel viskasin särgi seljast ja sügisel panin särgi selga siis kui rahe ja lumi hakkas juba segama, põhimõtteliselt magasin, lakkas hommikul ärgates läksin, tõin esimese asjana võib-olla suvel metsast mingid maasikad, marjad või muud asjad ja ja määrisin modia saia peale või pannkoogi peale, et ütleme, et, et noh, nii vabalt ja nii nii looduslikult elada. No ütleme, et seda, see asi vist tänapäeval ei olegi enam täitsa võimalik, aga mul oli seal olemas, nii et ideaalne lapsepõlv. Te olete pärit Kohila lähedalt, eks maalaps igas mõttes. Igas mõttes maalaps, et nii modil lammaste ja lehmade keskel ja, ja looduse keskel Oma isiklikke teie pere lammaste ja lehmade keskel. Kõik olid peres olemas ja, ja ütleme, kogu see ellusuhtumine ja kõik nagu hiljem tagantjärgi mõelnud. Kindlasti enamus tuleb ikkagi looja poolt ja emapiimaga, nagu öeldakse, aga aga see keskkond, kus ma kasvada sain ja ja juba noh, ma kujutan ette, et mingi 12 13 14 aastaselt kindlasti ma olin, kuna mul isa otseselt ei olnud, oli küll võõrasisa mingi periood, aga tema küll lahkus siit ilmast. Ütleme ka, ma ei olnud väga vana, niisugune peremehe tunne kasvavad mul juba ütleme kolme-neljateistaastaselt ma täiesti suhtusin, kui peremees majas, aga kes teie kodus olid, kes seda talupidamist üleval hoidis, siis põhiliselt mul oli hästi töökas ema. Kes, noh, on juba mõnda aega siit ilmast lahkunud, oli hästi töökas ja vanaema ja eks üldse kogu see suguvõsa on olnud niimoodi, et see Sõõru talu on olnud nii palju, kui ma kuulnud olen ja suhelnud ja lugenud olen, et ta on, ta on nagu kõikidel aegadel olnud ikkagi selle küla üks nagu sihuke töökam talu ja ikkagi alati enam-vähem korras ja elus hakkama saada ja nii edasi. Selline tõeline Eesti töökas talu. Kui te oma esimestele mälupiltidele siit ilmast mõtlete, siis mis teil silme ees jooksma hakkab? Noh, ikkagi see suvi ja paljajalu jooksmine ja sihuke naturaalne olemine ja niisugune ema käis umbes kahe kilomeetri kaugusel tööl ja ütleme siis seda ema töökoha vahet jooksmine, kaasaskäimine, esimesed igasugused jalgrattaga sõitmised, ujumised, asjad, kõik nagu ikkagi, nagu selle ümber keerlevad minu mälupildid ikkagi niuksed mis tema tegi. Ema oli üks tolleaegse sovhoosi ja terve rajooni ehk tänane maakond, Rapla maakond, selle üks esilüpsjaid, hästi töökas ja kogu see oma suur majapidamine, kogu kogu see töö ja nii palju, kui mina mäletan, dista ikka magas mõned tunnid ööpäevas ja kogu aeg oli üks suur töö tegemine, rassimine. See kõlab isegi natukene uskumatult, et kui sinu töö on lüpsmine, mis iseenesest on tohutult raske töö juba oma kellaaegade tõttu lisaks juurde oma talupidamine ja veel lehm No loed, suvel oli ikka tavaliselt nii, et no igal juhul kell neli oli ülestõusmine oma loomad siis siis sinna sovhoosi lauda ta siis tagasi siis heinategu igasugused rohimist, kõplamist, aiamaad jälle oma oma lehmad lüpsta, siis jälle sinna sovhoosi lauda tagasi ja õhtul koju ja siis veel peale kümmet ühte teist veel mingit heinasaadud olid vaja kuskilt, et ütleme, heinamaalt koju tuua ja üles Anguda ja 11 12 magama ja jälle sama ringi jälle hommikul kella neljast või veel varem niisugune elusa maal oli just ja selle tõttu ma olen kunagi noh, see Eesti iseseisvusaeg pihta hakkas ja hakkas siin väike vastandumine siis nende vahel, kes siis välismaalt siia tulid, kes olid välismaal eestlust kandnud ja ja, ja siis natuke hakati halvustama neid, kes olid eestlust, et siin kodus üleval hoidnud, siis ma asusin nagu, nagu eelkõige enda ema kujundi läbi nagu neid siin kaitsma siis. Ma olen tänaseni veendunud, kui poleks olnud minu emasugust põlvkonda inimesi, siis poleks olnud mitte kuhugi tagasi tulla. Isegi need, kes tollel ajal A la Arnold Rüütel istusid kuskil parteiliste ametikohtadel ja riigi juhtimise kohtadel ka neid inimesi vaja ja et see oli Arnold Rüütel, aga ei olnud keegi. Petrohvega Ivanov. Ja kui mõelda nende heina saadude peale ja ärkamiste peale ja kõikvõimalike tööde peale loomadega seoses siis küsimus uuesti, et õnnelik või õnnetu lapsepõlv, et see on ikkagi siis õnneliku lapsepõlvekirjeldus. Ja töö? Jah, minul lapsepõlvest seda võib-olla esimesed pilgud ei olnud ikkagi nii tööga seotud, aga aga alates ma arvan ta vanusest kuskil 12 13 on, on kindlasti hästi palju tööga seotud olnud. Aga eks muu oli lihtsalt nagu lapsepõlve ikka. Natuke trilli ja tralli ja mängija. Tõnise need ma ei tea, kas ma loen su pilgust õigesti välja, et need mured või teemad lapsepõlvega seoses sulle sellisel kujul ilmselt väga tuttavad ei ole, et oma naha peal kogetuna maa töö kui selline ja hang ja, ja sõnnikuhunnikud ja nii edasi. Õnneks. Ma natukene mäletan seda või vähemalt ütleme mõnusalt kõrval olles mulje on selles mõttes õnn olnud, et ma arvan, et täna minu lapsed ju kindlasti seda ei näe enam. Et ma seda nii-öelda vanaemaga sinna töölesõitu pakiraami peal naisteka peal ja ütleme, et seda põgusalt isegi natukene mäletan, olen kaasas käinud, magada sain kahtlemata rohkem, särk oli ka tõenäoliselt rohkem seljas. Aga ütleme, mul on küll olnud, sain ja ma olen samamoodi mäletanud ikkagi esimesed mälestused on suvel maal olnud ja terve suvi maal olnud ja meisterdanud, ringi jooksnud ja need on õnneks olemas. Räägime veel Urmas lapsepõlvest siis oli ju lapsi rohkem oma loomuselt kui seltskondlik Te olete inimesena ja, ja lapsena siis juba alustades, et meeldis teie kambaga. Kellele siis ei meeldi, aga ma arvan, et noh, kui ta nüüd niimoodi küsite, et eks ma sihuke liidritüüp olin, olin nagu kogu aeg, et minu ümber nagu pigem seda seda kogunemisega oli ehk võib-olla pisut rohkem kui teiste ümber, et külma vedasin mingisuguseid talveperioodil mingisuguseid suusa- ja jäähokilahingute kogunemisi ja suvel igasugused ma tea, sääre päristajad, jalgrattad hiljem motikad ja, või lihtsalt mingit rahvastepalli mängimises asjad, et noh, mäletan näiteks ma ikka sihuke eestvedaja ikka üsna tihtipeale olin. Kuivõrd ta sekeldustesse sattuda tüüpolite? Pigem mitte, eks neid aeg-ajalt ikka käis, aga mulle on, mind on kogu aeg saatnud, ütleme eks natuke mind õnn saatnud. Ja natuke on ka niisugune alalhoidlikkus, et ma olen alati proovinud ikkagi teha selliseid asju, et kui ma sekeldustesse satun, siis ma suudan sellega ise ära klaarida, et siis ma ei pea, pisar silmis, hakkame ootama, et keegi tuleb minu eest, klaarib ära, et nii oli see lapsepõlves ja nii on see ka nüüd. Meenub teile mõni näide lapsepõlvest mõni olukord, mida oli vaja klaarida. Me kruusakarjäär ja hästi palju nagu kevadist vett Ta oli ja see oli meie nagu kogunemispaika esimesed ujumised ja nii edasi tegime karjääri äärest tuld ja siis olid äkki ütleme, ütleme keegi oli siis mingi tuletõrje välja kutsunud ja poisi krutid nabiti kinni ja, ja siis ka seletuskirjad ja käskkirjad koolis ja nii edasi, et ütleme, et siis eks see käis ikka siis nagu niimoodi, kuna mul ema oli, ütleme, niisama töökas kui ka ta oli sama range ja nõudlik tegelikult, et oma laste suhtes ja nii edasi, aga see pehmem pool oli see vanaema, eks ma siis laveerisin, et kes, mil moel sinna mulle selle käskkirjale siis allkirja kirjutab ja kas see põhitekst ka seal välja paistab kutsele, kuhu allkirja vaja kirjutada on, et noh, et ehk siis niisugust teatud mõttes siukest ilusat nihverdamist on kogu elus olnud. Päris hea näide, päritav õnneks ei sa. Tahad kommenteerida? Kui te ütlete, et ema oli oli justkui rangem pool, siis millesse tema nõudlikkus väljendus, oli seal kompromisside ruumi või kui palju temaga niisugust kauplemist teha kannatas, kui olukord teravaks läks? Noh, eks ikka kannatas ja sai, sai rääkida ja tasapisi mul juba tekkis oma nagu sihukene sihukene, võtame taktika või kuidas, kuidas emaga suhelda, aga ma ütlen, ta oli niisugune range ja nõudlik ja aga kui sa ette rääkisid, siis ta sai tema ka nagu kõike rääkida. Kui sa tagantjärgi vahele jäidet, no siis ütleme Ta oli see laks ikka kerge tulema ja ja, ja noh, ma ikka tänapäevase nii ütleme, et ega ma olen ikka nii mõnegi korra mingi kaikajupiga üle turja saanud, et aga ma, ma ütlen niimoodi tagantjärgi, mul ei ole ühtegi tunnet sees, et see ei olnud armastusega tehtud, see oli lihtsalt tema tema väljendusarmastust avaldada, et lihtsalt isegi kui see aeg-ajalt oli mingi kepi jutt, millega vastu vastutulija sai, et ta tahtis sellega ainult head, aga ütleme Aga see kepijupp, millest ta räägib, seda, et see oli lihtsalt niisugune spontaanne tegevuseta, vitsa kui sellist kapinurgal ei olnud, või rihma, mida karistamiseks siis sai alati käepärast välja võtta vaid kepikäigu perijaht. Pigem nii et päris seda ma ei mäleta, et mul, kui tal midagi seina peal rippus, kogu aeg, mida ma vaatama pidin, et aga kodus ikka teki all olid juba magama läinud ja vähe ikka värisesid, kui oli arvata, et temani õhtul seal kolhoosi töölt tuleb ja oli teada, oli kuidagi teada, et me nagu väikse niimoodi tubakatõmbamisega olime kuskil kuidagi vahele jäänud, oli alust arvata, et keegi talle ära kitus selle, et siis ikkagi noh, see väikevärinal ikka sees olemas, et et karistus igal juhul tulen. Siis kui ta selle näite välja toote, mis värk selle tubakakiskumisega oli, et poisikeste selline huvi, kuidas tärkas või mismoodi sa lahendad? No vot ei tea, kuskilt, nad tulid, aga isegi etega seda tubakat oli noh, pigem keerasid seda puulehtedest ja panid ajalehe siis tule otsa ja suitsu. Et keegi kõrvalt nägi siis ega tema jaganud, et mis seal parasjagu oli. Aga ma mäletan, minu suitsetamine lõppes ka põhimõtteliselt, et kui ma lõpetasin kaheksanda klassi Eestis tollel ajal oli, siis kaheksas hiljem oli siis nagu juba üheksas oli järgmine aste. Kaheksanda klassi lõpetasin terve suvi, enam-vähem siis mängisin suitsumeest ja sügisel läksin kooli, viskasin selle suitsunurka ja pole siiamaani olnud tahtmist seda nagu proovidagi. Mis on suurim sigadus, mis juhtus lapsepõlves või noore mehena? Niisugune suurem skandaal, mis, mis paneb võib-olla isegi tagantjärele hingama kergendusega, et hea, et nii läks. Jah. Eks natukene nagu poisikese tembud, millega tänapäeval võib-olla või ka tollel ajal oleks saanud kindlasti krim karistuse, et ikkagi kuskil noh, teadet mingi läheduses asuv talumaja ja mingi mootorratas ja selle paak oli ikka oma võrri tarbeks vaja vaja bensiinist tühjaks teha, et noh, selge ikkagi nagu sissemurdmine ja vargus ja nii edasi, et et noh, kui mõtet tänapäeval ma ei tea, miks neid tollel ajal see sai nagu mõnikord tehtud kambaga ka aga Guitaks Diobetros kätte saanud, siis nõuka ajal oleks ikka kindlasti karistatud olnud päris korralikult. Ma ei tea, kas siin on seos või mitte, eks te saate ise öelda, Urmas võttes arvesse, missugune teie nii-öelda töiste tegemiste algus ja ots oli ehk töötamine jõustruktuurides miilits, sona, siis kas omadused, mis selliseks tööks tarvis on, ilmnesid juba kusagil lapsena või noorena, täis ka? Kas te ise näete seda miilitsasse jõudmist oma lapsepõlvele mõeldes nii-öelda loogilise sammuna või sellise õigeteena? Absoluutselt mitte mõningad omadused, jah, eks niisugune korraarmastus ja mingisugune siuke õiglustunne ja see on mulle nagu, ütleme niimoodi, niimoodi loodus on mulle selle kaasa andnud. Aga sinna miilitsasse sattusime puhtalt juhuslikult, nii et lõpetasin Tallinna ehitusmehaanika tehnikumi autoeriala tolleaegne, siis vabariikliku liik, liiklusinspektsiooni pealik Mati Kanter, tema asetäitja oli Jaan Toots. Et nemad käisid siis meil koolis, pidasid seal noortele poistele nagu värbasid meid nagu siis liiklusinspektsiooni tööle praktikale, õigemini ja siis tuli sõjavägi ja kuna ma olin tolleks ajaks, siis ütleme, olin nagu Eesti juunioride koondise tasemel, siis karateega tegelesin päris usinasti. Õnnestus mul saada Tallinnasse siis spordiroodu, nõndanimetatud, mis on nagu parim võimalus Nõukogude sõjaväes teenimiseks. Ja eks ma siis sidusin need kõik ära, et see liiklusinspektsiooni minek, ehk see oli tollel ajal oligi tegelikult nagu liiklusmiilits. See oli nagu väike võimalus tegelikult saada spordiroodu sõjaväkke, sisevägedesse sealset tolleaegsed soovituskirjad, asjad, ülemused, need kõik mängisid oma rolli sellel teel ja ja hiljem tegin sporti edasi, siis siis sattusin, ütleme, vabariiklike tolleaegsed igasuguseid valitsus asunud tõsi ja külalisi ja kõiki neid valvabasse siis eriteenistusse sporti tegema eelkõige algul oli mul lihtsalt nagu tollel ajal oli, et oli seal tööd ainult taskust palk ja tegelikult tegelesid spordiga. Hiljem asendus mingisuguse tööga ja, ja tegelikult ma olen puhtalt juhuslikult sattunud, miilits ei ole ma üheski miilitsakoolis käinud ega ega spetsiaalselt neid tarkusi ka õppinud, nii et hiljem läksingul lõpetasin Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja noh, sealt tulid ka siis ütleme mingid täiendavad teadmised sellel alal töötamiseks, aga ei mingit midagi erilist. Nii et mind miilitsaks pidada on puhtalt, ütleme niuke ajaline ja niuke kasulik kokkusattumus, muud midagi. Nii et lapsepõlve või poisikese unistusest jõustruktuurides töötamisest me rääkida ei saa. Kaugel sellest lapsena, ma ei tea, kas teie mängude mängude seas olite petja, miilitsa, kauboi indiaanlane, midagi taolist, et mis leeriste tavaliselt olite, kui midagi säärast ette tuli? No ütleme, miilitsat ma küll ei mäleta, ütleme pigem oli minu selline poisikese unistus, oli, oli saada kaugsõidu autojuhiks, Läks, näeks võõraid maid ja saaks ringi käia ja nii edasi, noh võõrad maad muidugi piirdusid tolleaegse nõukogude liidu liiduga, aga ka see oli suur ja lai. See oli nagu, ütleme üsna pikaajaline unistus, aga, aga see ei täitunud. Urmas, miks isade juures ei elanud pere juures? Vot ei tea, et ju ta siis oli piisav argpüks, et noh, ei elanud päevagi ja pani ema nagu sellisesse seisu, aga ma olen selle eest väga tänulik, et et, et mina olen olemas ja ma olen neile mõlemile väga tänulik. Et noh, see on nüüd omaette nagu elufilosoofiline lähenemine, et tihtipeale inimene kui enda käitumist Ta vaatab siis tegelikult ta energeetiliselt sappa kaasa palju oma vanematelt. Ja, ja mõnes mõttes ma olen püüdnud püüdnud nüüd aru saada, et mida ma siis sealt olengi kaasa saanud ja nii edasi, kindlasti on mul mul mingisugune suur tõestamisvajadus, võib-olla sealt siis sellest lapsepõlvesituatsioonist need kaasa tulnud ja mõnes mõttes mingi noh, seda nimetatakse natuke konstelatsiooniks. Ma ei ütle seda sõna halvustavalt mõttes, aga see on nagu nagu öeldi, et mulle nii, mille üle mul on täitsa mõtisklemist ja isegi natukene nagu hea meel, et endast aru saanud, et sa oled nagu samasugune kaabakas nagu sinu isagi. Ta lõi põnnama nagu vastutuse võtmist nagu võib-olla minu ees, mina olen nüüd ütleme sellest saanud mingisuguse jõu ja tahan võib-olla liiga suurt vastutust võtta enda laste ees. Aga samas on mul ka see hirmupool nagu olemas. Ja kui ma oma oma lapsi nüüd vaatan, kui head lapsevanemad ja kui pühendunud nad oma oma perele ja lastele on, siis ma püüan kogu aeg aru saada, et kus nüüd see jõud on tulnud. Võib-olla see on mingid minu tegemata asjad, võib-olla see on võib-olla see tuleb isegi kuskilt võib-olla vanaisade poolt ja nii edasi, et igal juhul ma naudin nende suhtumist peresse oma laustesse ja olen äärmiselt tänulik, et see, nii on, ma veel täna ei taju, et mis on see jõud ja motivatsioon. Et et võib-olla see minu jutt natukene seda ei anna siin raadio teel, võib-olla kõike edasigi, aga me kõik oleme siia ilma tegelikult tulnud armastuse järele. Ja, ja, ja seda ei ole mitte kunagi üleliia, seal on alati puudus. Ja mida rohkem seda puudus on, seda rohkem me püüame siin siin maailmas tõestada ja, ja suuresti armastuse puududa puudusest inimesed trügivad, teevad spordis maailmarekordeid, tõestavad ära. Ma ei tea, kellele, mida algatavad suuri sõdu, armastuse otsingutest on ju, ütleme põhja läinud tegelikult raudlaevad ja terved riigid. Et rääkimata, nagu, nagu neid väiksemaid elumustreid tegelikult, mis on mõjutatud sellest. Aga jätkuküsimus Urmas, et kui ma teid kuulan, siis mulle tundub, et mingis mõttes mõistate oma isa või, või püüate teda mõista, vähemalt igal juhul. Aga kas see on alati niimoodi olnud, kas teil ei olnud noorena lapsena küsimusi, millele ka ema ei osanud vastata või ei tahtnud vastata, või kus te olete püüdnud nagu seda enda jaoks juba varakult selgeks saada, et miks nii on või mis värk toimub? Kindlasti on olnud ja ma olen öelnud, et ma nägin enda isa esimest korda peale sõjaväge, ma arvan, et ma olin võib-olla mingi 22 23 ja te läksite ise otsima, ma läksin ise otsima, läksin, vaatasin, teadsin, kus ta elab, vaatasin üle aia, kuidas ta välja näeb, noh ja see esimene kohtumine ei olnud üldse meeldiv, vaid põhimõtteliselt ta lubas mulle mulle miilitsa kutsuda, et arvas, et ma tulen nagu, ütleme nagu tollel ajal ikka tuli, keegi kuskilt püüab ära tõestada, et ta on tema isa ja ja siis hakkab välja pressima või mine ja nii edasi, et et noh, sealt joonistus niisugune huvitav huvitav teema nagu iseloom välja, aga kui ma 40 sain selleks ajaks oli tema tolleaegne elukaaslane ära surnud, siis ta tuli minu juurde ja loomulikult siis ta nagu tunnistas kõiki, palus vabandust, ja me. Me suhtlesime tema elu lõpuni täiesti normaalselt ja mul ei ole mitte kunagi olnud midagi väga tema hukkamõistmiseks, et ma olen pigem püüdnud mõista ja eriti tänasel päeval ma olen vastupidi, hästi tänulik sellele, et ta, et ta niukse hästi elujõulise inimesena on, on minusse sellist sellist elujõudu ütleme suure tõenäosusega päris palju süstinud ja ja võimaldanud mul olla see, kes ma olen. Kui ta. Pärast ajateenistust kaalusite otsida üles või mitte otsida üles siis, mis olid plusside ja miinustega kaalukausside teie jaoks. Kas te mõtlesite niimoodi, et tasub see samm ette võtta? Või ma ikka tollel ajal tundsin ennast hästi niisuguse elujõulisena ja optimistlik, kuna ma olen kogu aeg optimistlik olnud, et mul nagu mingit praktilist vajadust ei olnud, ma lihtsalt tahtsin näha, milline ta välja näeb. Sest tegelikult oli päris huvitav keisse. Mina sündisin 61. aastal ja 63. aastal oli temal juba Tallinna kesklinnas, oli, mitte vanalinnas, aga Tallinna kesklinnas oli olemas maja. Tolleaegne Volga GAZ 21. Ise olid esimeses autopaadis autojuht, et mul olid nagu, ütleme, niuksed ütlemised kõva tegija tüüp oli, et ma tahtsin nagu näha, et niukene huvitav välja näeb. Et selles mõttes oli pigem niisugune huvi, et mul oli null nagu sihukest, ma isegi nagu ei lootnud ma isegi mõelnud, et mismoodi see meie suhtlemine väljaga mõtlesin, et ütlen lihtsalt üle aia. Tere. Aga ema ei teinud kunagi saladust, kes isa on või? Ikkagi väga-väga sellest ei rääkinud ja miskipärast ütleme, et niukesed sügavat nihukest lähedast suhtlemist ja nagu ei olnud, et me väga ei arutanud ja nimi oli kirjas tolleaegne süsteem, oli, oli see nüüd sünnitunnistus või pass või mingi kuu, et mingi muu dokument, et sinna pidi ikkagi kirjutama Endrichowitzi ikkagi ütleme alati, et seal see käis asja juurde, tänapäeval võib isa nime mitte kirjutada ja võib-olla mõni unustab keraga tuleks, sa pidid seda kogu aeg kirjutamise, küsisid, kes, Heinrich von siis ikka. Pigem see tuli ikka minu minu, võib-olla ema, venna ja vanaema ja see pool tuli natuke nagu mingi teadmine selgitatud, et nagu emaga ma seda nagu teemat nagu väga nagu ütleme niimoodi ei arutanudki. Mis te arvate, kas teil jäi sirgudes nooreks meheks millestki puudu et isa ei olnud kodus olemas? Väga ei mäleta küll, et ma ütlen, mul oli ikkagi see, kuni sinna murdejaanivälja oli ikkagi ka võõrasisa oli olemas ja ja tema oli niisugune, ütleme tegelikult täitsa siukene. Lahe ja andekas tüüp. Tal oli see viinaviga küljes, aga, aga mingil ajal ta oli ikkagi niukene sportlik olnud ja mina ei mäleta, et tolleaegset oleks ma nagu isast nagu puudust tundnud, mingi mehe lõhn oli majas olemas ja et kuskil oleks pidanud kuskil koolis või mingis seltskonnas tundma puudust, et teistel on ja mul ei ole. Ei mäleta küll siukest kohta. Kas teil lapsepõlves enda eest seisma pidite kakluse aeg-ajalt? Ikka, et ma olen olnud ikkagi kogu aeg pigem sellise tugeva kondiga ja pigem teisi kaitsev ja enda eest ütleme niimoodi vastutav ja üldjuhul ka ikkagi oma seltskonna või oma klassi ikkagi üks sportlikumad ja niuksed tugevamad, et mul nagu probleeme ei olnud ja niisugune alalhoiu instinkt on mulle ka andnud selle, et kui kuskil olidki nagu niimoodi suuremad ja tugevamad ja siis ma Mul jätkus nagu hoidu sealt oma nina kõrvale hoida, nii et keegi väga ei pidanud nagu mind tulema, kaitsma ja aitama, et näed, et suuremad tegid mul liigantsid kere peale. Kismaks läks siis teie maha jäänud? Jah, üldiselt ei mäleta, jah, ei mäleta jah, siukseid üksitutsiooni küll, pigem vastupidi. Missuguse kogemused Nõukogude armeest saite neid lugusid ma olen kuulnud hästi palju, väga erinevaid. Missugune teie kogemus sealt naasevad? Ütlesin, ma olin Tallinnas spordiroodus ja ja aitame, kuna ma tegelesin sellise alaga nagu karateesis, mul põhimõtteliselt oli nagu niisugune kokkulepe, et käin iga poole aasta tagant komandeeringuid vahetamas ja enamus aega elan, olengi väljas, et nagu sportlaste elu oli, et aeg-ajalt on mingid kogunemised sõjaväes, aga ta alguse aeg siis oli nõndanimetatud Rutšeka noorsportlast aeg, mida ma nagu mõnes mõttes täiega nautisin. Ma ütleme, see oli mingi kuu-poolteist ikka täiesti karmides olukorras, kus sa kus väljas oli 20 kraadi külma ja kui sul ikka hommikul üks kirsa oli 44 number ja teine oli 41 ja pidid ikkagi jooksma minema ja ühtegi partiancatega midagi ei olnud, siis minu jaoks ei olnud see probleem, ma võisin selle külmaga paljajalu joosta, et mul oli tallanahk niisugune sa kirsast välja ulatav, tallab nael k mul ütleme läbi talla ei suutnud minna, et et noh, ma olin nii heas sportlikus vormis, et ma nautisin seda kuud aega lihtsalt või kuut, poolteist. Aga ütleme, teisel aastal, siis tegelikult keelati karati ametlikult Nõukogude liidus ära ja siis mulle öeldi, et kui see spordiroodus oled, kui tahad siia edasi jääda, siis jooksed laset suusatad ja teed igavesed, et igasuguseid tolleaegseid mitmevõistlusi, siis noh, mis mul ikka üleid Actotsina hakkasingi tegema ja olen jälle täiega nagu, ütleme niimoodi on sees, et ma sain, sain selliseid kogemusi, et sõjaväes kitsajookide jooksmist alustades olen jooksnud selliseid aegu, et kilomeetrit kaks, 32 ja kolme kilomeetrit kaheksa, 44 ja nii edasi. Aga ütleme, need esimesed treeningud ja jooksude esimene poolaasta lõppes ikka tugeva säärelihaste või luude nagu põletikuga, sest ikkagi noh, ütleme noh, kirsa kirsa ja jooksu tosson ikka jooksutasse, et tegelikult kui nii paljudki minuealised võib-olla on mäletanud heldimusega või kui nad vaatavad oma lapsi, ütleme, et see, see kroonuvärk on siit puudu, et siukest distsipliini natuke sihukest enese nagu kaitsmist ja, ja niisugust omaette olemist õppida. Niimoodi üks niisugune sõjaväeline periood elus ikka kuluks sellelt igalühel ära. Mis oli selle karateega, eks ta, mis tal poisikestel natuke ikka on, eriti teismeeas, et sa ikkagi tahad. Tahad ikka enda eest seista ja võib-olla ütleme niimoodi tüdrukute ees ka julgem ja seltskondades julgem välja näe näida ja ega tolleaegses Tallinnas tegelikult ütleme, kui ma oli nüüd ütleme niimoodi 16 17 18 ja koolis käisin, siis oli ikka täitsa tavaline, et kui modempty koolist nüüd ütleme mööda Nõmme teed läksin nõmme tänavate ühikasse või, või siis minu üürikorter, kus ma elasin, asus Volta tänaval ehk koplis. No neid kordi oli ikka üsna mitmeid ja mitmeid, kui sul tee peal tekkis konflikt mingisuguse kambaga, tihtipeale oli seal ka natuke rahvusbaasil, ütleme ala eestlased, venelased, aga aga seda võis sattuda igat moodi, et mul neid, neid, neid kaklusi, mis nende teede peal tekkis, oli üsna mitmeid ja sinna tuli ikka kasuks minu ütleme piltlikult pikad käed ja karate uskusena. Tihtipeale mäletan ühte Balti jaamas tuli mulle mingi kolm või neli Niukest vene kamba inimest kallale ja ja, ja ka noh, venelastel on natukene nagu, nagu sihuke komme kakelda, et noh, siis kui sa ise oled piisavalt nagu sirge. Sul on nagu lihtne küsida, et mida nüüd, et tahate ja üks üks või pigem oli eestlastel niisugune, et igaüks tuli, andis kuskilt külje pealt, kus sai, venelased olid ikka siis kõige kõige karvasem viskas siis oma mingisuguse pintsaku maha ja tahtis minuga üks, üks teha. Aga õnneks olid minu käed oluliselt pikemad kui tema, nii et see kaklus lõppes nagu sellega, et et lõpuks me olime nagu karvupidi koos peale, siis ütleme, mingisugust üsna pikka seeriat, löökide vahetamist ja kuna vihma 100. ka kolinal, siis ta suutis minu pintsaku kuidagi üle pea tirida ja mulje nagu tekkis nagu kätega nagu seotud olukord, aga siis ma suud sain sellest pintsakut välja ja, ja, ja panin siis nagu jooksu. Ja kui ma koju jõudsin, siis ma olin üleni noh, Est verine. Siis ma hakkasin nagu mõtlesin, et noh, kus need haavad siis on, pesin, pesin, ühtegi haava pole ta tundes välja, et lihtsalt, et et kuna mul tõesti on pikad käed, siis tema käed jäid lihtsalt minust nagu 10 senti puudu kogu aeg, minu omad jõudsid kohale. Et et see aguneda minuga maadlema tuli, siis ütleme, et see oli nagu, ütleme niimoodi, võõras kraam, mis mul näosärgi olid ära määrinud. Pintsakus teen ilma. Et Tõnis, sinu sünniaasta on kas 86 või mis aeg see oli Urmas, teie elus, see 80.-te keskpaik, millega te tegelesite, kust te olite siis, kui teil lapsed sündisid? Ma siis olin niukene nagu noor siuke isane selg, tegin sporti, jooksin ringi, tahtsin hea ja tugev ilus välja näha ja ja nagu, eks tollel ajal ikka olijad tütame, et noh, a la 22, viimane taks ja siis nii tüdrukud poisid vaatasid, et noh, aeg ka juba niisugune, nagu peaksin ma mees olema ja võiks lapsed olla ja 80 kuute minuealised meelde tuletavad, siis olid ju Tšernobõli aasta, aga ega me teda nii tugevalt ei tajunud siin seda Tšernobõli asju ja Tõnisega mul on nagu siuksed, märgilised, kogemused Ta on, ta on mul niisugune laps saanud, et ma olen nagu kasvõi sporti temaga koos teinud. Või siis tema, kui me ikkagi nagu emaga lahku läksin, siis tema iseseisev elamine juba viie-kuueaastaselt ütleme, ema juures ja siis minuga suhtlemine ja see on nagu mind, kui, kui noort isa ausalt öeldes võib-olla veel rohkem õpetanud. Võib-olla mina teda, et mäletan ühte juhust, kui ma oma sissikulliga mul oli alati Žiguli olid ju ka auto tol ajal. Oli oli, et mul lina, sain sellega õppida. Spordivarustust oli mul alati tagaiste täis ja siis oli Tõnis ka seal ja ja loomulikult ei mingit turvatoole ega turvavöösid ei olnud ja siis sõidan, sõidan, vaatan tükk aega, kus, kus see poiss on, siis vaatan, näha ei olnud nauto kinni, vaata ainult päkad paistavad sealt siis ta oli, peabki kukkunud seal kuidagi sinna istmete ja spordivarustuse vahele ja ta oli kui kannatlik, vaid ka, et ega ta suurt kisaga ei teinud. Sikutasin ta välja või, või minu trenn käis ikka niimoodi, et näiteks mäletan, mulle meeldis joosta nõmmel nõmmel, nendel seal oli üks ilus kilomeetrine ring ja keskel oli siis nagu kõrge kõrgemad kohad, panin sinna vankrimäe otsa ja, ja ise tegin Kilomeetriseid ringe, seal kiirendus ja kõik massi ja kui see vangerikel liiga palju ikka hüppama hakkas seal mäe otsas, siis ma jooksin jälle vankri juurde. Rahustanud natukene. Elu käibki nagu tolleaegsete vahenditega, noh, väga ei olnud, ei mingeid lapsehoidjad vötma, oleks mõelnud seda palgata või kuidagi kuidagi saime hakkama. Mõned teemad võib-olla, mida te ei taha ilmtingimata rääkida, aga ma küsin ikkagi, et eks ta siis öelge, kui te ei taha. Suhteliselt pikantne seik ju, et kaks esimest last sünnivad väga lühikese aja jooksul. Kuidas nii läks? Mõtete Tõnise Margusele. Tegelikult Margus on minu nagu siis nagu kasupoeg tegelikult, et Margus on tegelikult vanem, isegi kui Tõnis Marguse sünnipäev on 15 mai ja Tõnisel on nüüd 14. Juuni. Et tegelikult annad ühevanused, aga nad on mõlemad mulle pojad ja, ja tegelikult noh, ma olen teda praktiliselt ka kasvatanud väga väiksest saadik. Bioloogilise lapsi on teil kuus? Põhimõtteliselt kogus ja Tõnis kui sa mõtled oma lapsepõlve peale, siis missugused sinu esimesed pildid on, mida sa arvad päriselt, siit elust ja inimestest mäletavad. Ma arvan samamoodi niuksed, ütleme suvised koolivaheajad või ütleme, et suveperioodil maal ja mingid seigad on isegi imekombel lasteaiast kus isegi mäletan, lasteaias käis isa järgi või keegi teine käis järgi mingi miilitsa, Willisegaja ja vilkuritega üle ja mootorrattaga vist ja, ja vilkuritega, ütleme tõkkepuude all üle tondi ülesõidu on saadud seal niuksed, asjad on meeles. Mis tegevused sulle endale pinget pakkusid? Mis sind huvitas poisikesena? Esimeste mälestusse on ikkagi ka samamoodi metsas ringi joosta ja rattaga sõita ja kõik see mingi kambaga ringi ajada ja siis ütleme rohkem mälestusi on loomulikult juba mingist kooliajast, aga siis kõik mingi kambavaimuga ringi seigelda ja igasuguseid krutskeid teha ja igasuguseid krutskeid, need olid niisugused söödad, poisikeste naljad või sattusid? Nad kasvasid ka, ütleme, naljad läksid tõsisemaks, vahepeal. Ei midagi niisugust, mida sa meie meeleheaks oled nõus jagama, mis võiks kuuluda ka rubriiki, et hea, et nii läks. No ma arvan, et päris paljud on nii hea, et nii läks isegi. Ma ei tea, kust otsast alustada, lihtsalt ja ma räägin ühe niukse, mis on nagu praegu nagu käes, nagu ütleme, tõestusmaterjal ei ole, aga aga kuskil mingi suvi oli, kuulsin, mingid tuttavad ütlesid, et kuule, Tõnis käis õllesummeril ja oli purjus. Mõtlesin, okei, rääkisid, rääkisid ja siis võtan lahti mingi kuuenda või seitsmenda klassi eesti keele õpiku ja vaatan, seal oli mingi jutt ja teema oli, et näed, kuidas õpilased võivad seal suvel käituda, et aeg-ajalt võtavad alkoholi ja isegi mingid siuksed asjad ja seal mingi poiss magas nagu nagu ütleme, mingisuguse kuuse all poiss ja see oli nii Tõnise moodi ja, ja see läks täpselt kokku selle jutuga, millega mul üks tuttav rääkis, et magas kuuse all. Sinu Tõnise oli purjus ja ja ma olen ikka lubanud, et ma selle õpiku otsin üles hiljem me leidsime selle üles, et tema väidab, et see ei ole tema seal päris, aga ütleme selleks eelneva jutuga ja see pilt läkski kokku, aga noh, ütleme, et niisugune varases eas õpikus ära märgitud Ma küsin siis teistpidi Urmas teie käest, et kas võttes arvesse teie positsiooni ja tööd ja valdkonda, siis kas Tõnis sattus kuidagi sedapidi huviorbiiti ka, et midagi oleks omaltpojalt oodanud? Ei, mitte ma olen isegi kui neid kohti on olnud, et ega ega ütleme noh, piltlikult öeldes mingid mingisugused märkused või ma ei tea, kas mingist lastevanemate komisjoni on kutsutud või ei ole või ei ole. Nojah, ütleme parkisin ema sinna tavaliselt. Et aga ma olen, mina, olen neisse kõiki suhtunud ikkagi mõistlikult, ma ütlen alati, et see on nüüd nagu hilisem filosoofia ka, kui me nüüd edasi räägime, et üks, mida juhtub elus ka kõige kõige rängemaid asju, siis kui sa ise tuled mulle rääkima ja teed, teed mulle kõne, siis sealt tuleb ainult mõistmine, seal ei ole mitte mingit hukkamõistu, et, et noh, sellist niimoodi ma olen püüdnud oma oma lastesse suhtuda, mis hiljem hiljem võib-olla mõni on tunnistanud, et ta on ikkagi mind nagu ma olen ikkagi teatud olukordades ka range ja nii edasi, et nad mind nagu pelgavad, aga aga minu sisemine soov on ikkagi alati nii Etna. Ükskõik millega sa elus hakkama ei saa, mis sinuga juhtu. Minule võid sa alati teha esimese kõne, et mitte kunagi ei ole seal tänitamistes, no vot, mis ma nüüd ütlesin ja kõik, nii, mitte kunagi. Kas see peab hästi päikeselisel tollel mobiiltelefonini? Tahes-tahtmata tuli ringiga samamoodi tekkija lasevad. No aga kui sa annad siin selliseid läbi lillede vihjeid nagu käskkiri, midagi, räägi meile mingi lugu, midagi niisugust, mis natuke iseloomustaks lihtsalt sinu lapsepõlve, et sellest on ju nii palju aega möödas, 25 30 aastat. Tobedad kambavaimus tegemised no ütleme ikka oli paremaid asju teha, kui koolis tundides käia ja vähe sellest, et jõudnud tihtipeale kooli, siis ütleme, et see, mis sa selle samal ajal nagu korda saatsid, see, ütleme, et oli mitte ilusam, kogu aeg oli stabiilselt, mingisugune. Pine oli juhuse hätta, aga ma suutsin ka ikka kõik ilusti ära klaarid ise üldiselt vähe nagu selliseid asju, kus kus pidi, ma ei tea, ei saa poole pöörduma või midagi või enamus asjad, järjekõlarid. Ma ennem tegelikult nagu ütlesin, et vaata, Tõnisega suhtlemine on olnud nagu selles mõttes sihuke õpetlik, et mina kui hästi hõivatud muude asjadega tegelev inimene siis ikkagi sul ei olnud nii palju aega lastega tegeleda, see on ka põhjus, et ta on tegelikult käinud mitmetes Tallinna koolides mõni aasta ühes ja siis mingi periood teises ja kui siis lõpes kaheksas klassis, ütleme tegelikult ütleme keskmine koolipoiss, kolmed-neljad viied niisugune ja no ma tundsin, et ütleme, et noh, see teismeiga ka, et nad, ma ei suuda seda nagu välja ruulida tegelikult, et sealt võib asi natuke hapuks minna. Siis ma istusin Tõnniga maha ja mul on nii väga selgelt meelde jäänud, et mõtlesin, Tõnis, mis sa arvad, et äkki Šveitsi kooli noh, kuna seal on internaadisüsteem, kõik nagu teine olukord ja nii edasi, kõik. Ta vaatab mulle süütute silmadega otsa, ütleb, et ta isa, kui sa nii arvad, et siis okei, ma lähen. Sa läksid inglise keeles õppima, ega inglise keel oli sul tollel ajal noh, niukene kolme-nelja vahel minna inglise keeles õppima kohe järgmist täielikult järgmist astet oli kõva väljakutse. Aga tegelikult see, see väljakutse kestis võib-olla mõni kuu ja igal juhul mäletan esimese aastase lõpetasid ära, sa olid tegelikult ütleme inglise keelt rääkivate, nagu laste hulgas olid üks üks paremini hakkamasaajad üldse selles grupis klassis. Aga me võiks natuke rääkida veel olukorrast, mis eelnes enne, kui sa Šveitsi läksid, et missugune su kontakt isaga sel ajal üldse oli läbi nende aastate, võttes arvesse, et ta mingist hetkest te koos enam ei elanud, et kuidas sa mäletad, kui sageli kui põhjalikult ta sekkus või kujundas kuidagi seda, mida sa teed, kus sa oled? Siis oli teistmoodi siis kui me ei elanud koos, siis ma elasin ema juures vanaema juures ja noh, kuna telefone ka ei olnud, ega meil kodus ka telefon otseselt ei olnud, siis, siis oligi kuidagi sai kokku lepitud, et kas siis nädalas vahetusel teeme midagi koos, siis ma ootasin pikisilmi seda, ma mäletan, vist oli kaua tööl ütleme poisikesena tundes ütleme, et kui kell kuus pidid kokku saama, said tegelikult kell üheksa või 10, alles tundus terve igavik vana. Aga et siis, kui need koolipoisi hinded hakkasid sinna valsid aktivoole minema siis isa võttis nagu õigel ajal kratist kinni ja siis me elasime koos jälle vanuseline sõitsi. Kuuendas-seitsmendas klassis. Transistorite Tõnise oma uue pere juurde ei või jah. Põhimõtteliselt küll, et mul on olnud kõikide oma laste emadega, on siiamaani nagu väga hea läbisaamine ja ka Tõnise emaga aga ta oma oma iseloomult on nagu liiga hea inimene. Ta ei ole absoluutselt nõudlik ja, ja nii edasi, et ta on lihtsalt nagu niisugune hea inimene. Olin korralik frukt ja Tõnis teismeeas, eks ta kasutas seda natuke ära, siis ma võtsin lihtsalt poisi nagu enda juurde ja siis ta oli mul nagu lähemal. Tõnis, kuidas see olukord on, kui, kui nagu sa ütled, solid paras frukt ja isa otsustab, et kett on vaja poole lühemaks teha siis kas see oli niisugune fakti ette panemine või missugune isa käekiri selles mõttes oli, et kas oli läbirääkimine või kuidas see käis? Tol ajal eriti ei rääkinud, läbi, saab nüüd nii, on kõik, et nii käib elu, läks ta enam ei, ega ma vastu ka kuidagi puigend, eks see oli põnevam sellepärast et tema elu oli jälle nii-öelda nagu kirevam selles suhtes põnev ikkagi noh ma olen nagu natukene laisk, aga pigem on see, et mul on asjad vaja alati põnevaks teha. Mul on olnud, ütleme, et ained on koolis olnud niimoodi, et mingil hetkel võib see aine olla tunnistusel kolm pika miinusega, isegi kaks, aga järgmine semester võib-olla viis, kui ma leian mingis asjas mingi põneva nüanssi, siis ma võtan sellest kinni, siis ma oskan selle väga hästi ära teha. Aga kui ma sellele lainele nagu algusest ei saa ja ütleme, et tähelepanu ei viitsi keerata, ausalt öeldes ütleme, et raskem peale sundida. Aga, aga ütleme, et noh, kord oli isa juures nagu karmim, aga kindlasti põnevam ja kogu elu oli põnev, on tema nii-öelda nagu elutempo ja kõik muu asi oli nagu. Isa juurde läksid, siis hakati igal õhtul ikkagi päevikut vaatama või. Ei, kusjuures ta jõudis hilja koju. Nende päevikute märkustega oli see pluss, et keegi kinkis talle mingiks sünnipäevaks niukse uhke nagu krooniga templi. See oli tema all kirina. Nii et. Ma ei jõua teda kõikide praktiliselt kõik mu märklalini kutsele tembeldatud. Ma jätkan teda segama, niuksed väikeste asjadega, nendest suurematest käskkirjadest sai ta niikuinii teada. Aga Tõnise, kas sa mäletad olukordi, ma eeldan, neid võis olla siis sinu toimetamisi arvesse võttesse, kus isal tuli võidelda sellega, et kas minna füüsiliseks kätte või piisab ikkagi lõpuni sõnast. Ajaga kohased olid need meetodid kõik. Et sa oled ikkagi saanud isa käest karistada ka füüsiliselt. No kaigast ülesandega natukene ikka, aga noh, asja eest alati niimoodi ja vähe ja mõistuse piires. Vähe mõistuse piires, kas selles ajafilosoofias või mõtteviisis. Urmas on teie jaoks aja jooksul midagi muud. No kindlasti, kui ütleme, eks ma tollel ajal ikkagi, kui ma ikkagi mingi tagumiku mingid triibud on ikka tekkinud, ma arvan küll, et siis siis kõige arvasin teistmoodi, et ega mul on niisugune ägedat iseloomu tänagi natuke. Aga pigem ma täpselt samal hetkel saan aru, et see on ainult minu nõrkuse küsimus, kui oma häält tõstan või täna mul ikkagi nagu nagu põhiolemuses on see, et kõik, mida sinu ümber juhtub, selle selle kohta saab saab ainult nii-öelda ühte sõna, et mõistmine, aktsepteerimine, mõistmine, et sellel kõigel on olemas mingisugune põhjus ja, ja minna tagajärgi likvideerima, seal ei ole mitte mingit mõtet, tuleb samal hetkel kohe mõelda, mis see põhjus võis olla. Tõnis, kui sa vaatad isa kõrvalt selle perioodi jooksul, ütleme 30 aastat, äkki sa oskad niimoodi enda jaoks võrrelda teda. Kas isa on väga palju selle aja jooksul muutunud? Kuidas sa teda iseloomustaksid? Väga palju muutunud muidugi mis plaanis? Ma ei tea kustmaalt, aga ma jagaks kahte lehte, ma arvan, selle siis, kui oli see nagu ma ei tea, kas siis ESSi kasvatamise aega kogu selline, vaata siis elu, elutempo ja elukeskkond ja kõik olid teistsugused. Siis oli nagu ei saa, ütleme niimoodi, et korralik karmi saa. See oli 90.-te keskpaiku, umbes siis räägime sellest ajastust. Jah, sinna lõpupoole, aga siis mingist hetkest me ei teagi, kas siis natukene enne šveitsi minekut või või sealtmaalt kuidagi ma ei tea elutempo ja kuidagi ma ei tea, muutus või vähemalt on võtnud kõvasti rohkem aega kõige nii-öelda nagu mõtlemise jaoks ja minu elu kõige suurem, ütleme et võit, et oma pere ja laste kõrval on see, et isast on saanud kõige parem sõber. Et ennem oli ikkagi isa veits natukene nagu, ütleme, et olevat mingi krutski jamaga hakkama saanud võib-olla hästi, natukene hirmul või midagi. Nüüd on nagu need on isa kõige parem sõber, ma ei tea ühtegi asja, ütleme oma isaga suudan raudselt rääkida rohkem asju kui, kui ühegi oma sõbraga või mingi muu asjaga. Kuidas see tuleb selle muutuse, Urmas kutsub esile, mis. Eks me kõik käime ju mingit teed ja areneme ja see, mida me oma lastele edasi saame anda, ongi seesama, mida ma seal mitmeid kordi nimetanud ja see ei, see ei tule ei nõudmisega ega mingi ettekirjutustega tulevad mõistmisele. Tõnise kas selleks, et taskuraha isa käest saada, lapsena poisikesena tuli kõvasti pingutada või, või andis ta heldelt, kui ikkagi tuli tahtmine minna midagi mõnusat, osta endale? Mul oli kergem, ise seda vahepeal teenidene ei andnud, on? Ei, see oli üks üks, ütleme et siis kui mõne nii-öelda krutskid tipphetked olid, siis olid, ütleme, taskurahad olid, kraanid keerati kinni, kraanid keerati kinni, kodus pidin olema, aga ütleme, et küll ma olen igasuguseid asju. Noortel turvatöötajatel kogusin õpilaspiletit kokku, kraapisin nimede pildid maha, kleepisin sõprade omade sünnikuupäevad peale, hologrammid peale müüsin neid, ütleme, teenisin vähemalt kolm korda rohkem, kui isa andis Taskraan ototot. Müüsid, mis asju, õpilaspileteid või no ütleme, ka müünud. Vot selle äri tagamaad on mul täitsa nagu arusaamatut, kes neid ostis ja miks neid vaja müüjali, need, kellel oli vaja klubisse saada sisse kuhugi või võib-olla putkas suitsuaste võlutasteri. Ma ei tea, kas see oli Tõnis või ütleme, et sa olid seal Kuninga tänaval mingi mingi 16 aastane või midagi edasi ja kuidagi oli jutt, et kuskilt tuli džinni joodud ja nii edasi, et kus saida ostis ja mõtlesin, et noh, et ei ole võimalik, kuda saab, niisugune ta ei näe ju vanem välja ka, et kus, kus saab, ütlesin, mine, too mulle lükil oli mingi 11, ainuke koht oli lahtivist vestma nii äri- või mis asi seal oli? Et kui sa lähed, tood mulle pudeli džinni sealt praegult. Et siis no läks ja tõi ära. Chini. Comendiga üsna üsna suur hulk alaealisi, tõenäoliselt minu abiga kehtsin õelu elamuse. See oli siis lihtsalt selleks, et ennast nii-öelda pinnal hoida, et kraanime. Ei, ma arvan sellest põnevusest ikka rohkem, oleks muid viise leidnud õllega. Kuidas selts oma esimesed isiklikud rahad teenisid, kas just, mida sa praegu kirjeldasid või sa oled pidanud poisikesena kusagil suvetööd ka nii-öelda tegemast? Ei, isa, natuke, võib-olla proovi juurutada seda maalide pead pead metsas tööd tegema, aga siis oligi ma ei tea, kas see oli võib-olla isegi enne neid õpilaspiletid ja neid nii-öelda dokumentide asju. Kuskilt midagi teenisime, mäletan, võtsin naabertalust. Mingi talupoisi või nende sulase või nende isa Vi kellelegi. Igal juhul sain ma temale selle töö kinni maksta, ise kännu peal istuda ja isad ei ütelnud, patsutas õla peale, andis mulle taskuraha selle eest, et nii ilusti metsa võsa maha võetud. Alltöövõtja orgunnida, tuline, see naistepäev, kas seal on midagi niisugust, mis käib geenidega kaasas või? No järelikult? Oled sa mõelnud selle peale, et kas, kas see tuleb või ei saa. See on niisugune keskkonnavärk, et sa näed isa. Kes peab olema geenidesse, see tuleb, see tuli adrenaliinist. Ega ma ei pidanud nüüd seal mitu tundi kukalt kratsima, kurat, kuidas ma sellest võsa lõikamisest pääsenud kuidagi automaatselt tuline võsa oli, nii suur ees igasuguseid sääski ja puuke teise. Urmas, kas teil on tähtis olnud mingil hetkel kusagil teekonnal, kui lapsed on nii-öelda sobivas vanuses, et neid ühes või teises suunas painutada? Alati nad ei kasva ju selles suunas, kuhu sa oma unistustest tahad näha neid sirgumas. Et samas sekkumine on ka nagu on, et vahel viljakas, vahel mitte nii väga tegevust. Teil sellega on. No vot, minu elus elufilosoofia nüüd praegusel ajal võib-olla ennem ta oli natukene paindumatu praegu ta ütleb ikka niimoodi, et et lapsele saad õpetusi jagada ja harjumusi kujundada praktiliselt teisme eani. Peale seda areneb ta läbi iseenda kogemuse ja ka praegu ütleme, kuna ma ikkagi jätan natuke siukse endast natuke siukse, nõudliku mulje ja nii edasi, et kas oma väiksemat tüdrukut pealt vaatan siis tegelikult ma pean ikka kogu aeg üle kordama, et tegelikult ma ei oota neist mitte midagi. Ükskõik, mida nad valivad, teevad, kui nad tahavad minu käest nõu küsida, siis jah, aga nüüd hakata kedagi survestama kodeerima, et ma ootandust selliste, sellist, sellist, see tekitab tegelikult teisele inimesele hoopis raamid ja, ja, ja kes siis lastest ei tahaks isa nagu mingeid unistusi asju täita ta mingil määral tahab, aga kui see talle ei sobi, siis on ta vastupidi, satub hoopis nagu nagu niimoodi valele teele või. Kuidas te saate vältida lapsevanemana olukorda, et laps ei läheks hukka? Tõnise näide mõnes mõttes on juba vist kirjeldatud, et see teine keskkond ja Šveitsi liigutamine oli üsna määrava tähtsusega seik, eks ole, valikutes ja mis edasi juhtuma hakkab. Aga see niisugune üks võimalus, aga, aga lapsevanemana, et kui ikkagi jätta lapsele vabad käed ja tõesti see kett on suhteliselt pikk või nöör, mille otsas ta jookseb. Pigem ütleks, vahele suunamine, on see asi, mida ta väga hästi. Aga kuidas sa siis, kui, siis, kui ta ütleb ette mingi asja, peab olema, et tihtipeale võib tekkida trots või mingisugune muu asi. Aga pigem on nagu äärmised, piirid on natuke, ütleme, et aitab tagasi, rööpad alati ei topi nina sisse, pead seda tegema, aga natukene ütleme et lükkab rajale tagasi vasakult poolt ja paremalt poolt juba hakkab natuke, ütleme käest ära minema ja mis selle läbi ütleme, et olgu see minus, mingisugune krutskid, periood või, või, või õppimise periood ja mingid muud asjad, noh, aitab, sealt ei ole nina sisse pistnud, nüüd õpid seda ainet või teed seda asja või konkreetsetele, et sinna või kuidagi raske kirjeldada. Ei, no mul on praegult üks näide, Katriin, kes õpib ja tahab advokaadiks saada, noh, eks mina ikkagi oma elukogemusest räägin, et noh, selgitan talle nagu, nagu olukorda, et advokaat, jurist, naisterahvas, emotsioonid seal emotsioonidel kohta ei ole, sa tapad oma emotsioone ära sellega, kui saad. Kui sa tahad olla edukas advokaat või jurist, sa ei saa lähtuda emotsioonidest, aga jälle naisterahvana, mis on sinu elu üldse suurim väljakutse, ema, naine ja nii edasi. Sa ei tohi oma emotsioon ära tappa, sa pead oskama neid nagu käsitleda. Aga, aga loomulikult, sõitjad ka kaasa, et kui sa selleks loomulikult tahad, et siis, siis palun väga, ma aitan kaasa. Aga noh, sa ikkagi nagu selgitad, sest sul on elukogemust on, tal ei ole antud seda mõista ja kas või see, et ma ei tea, kui suur protsent see tänapäeval on, aga kindlasti rohkem kui pooled tegelikult ei tööta oma õpitud erialal järelikult ütleme, et noh, kas sinu teele satub keegi elukogenud, kes kuidagi aitab suunata targalt seda või või, või, või, või mitte, noh, näiteks. Ma toon korraks tagasi selle materiaalse poole ja raha küsimise või küsimuse Urmas, et kas teil on oma filosoofia või mõtteviis selle koha pealt, et kui kaugele lastele majanduslikus plaanis appi minna olukorras, kus teil on see võimalus sisuliselt piiramatu, et kui laps astub täiskasvanu ellu, tahab ma tea, alustada oma äri või ei osta endale oma kodu siis ta ju oma vahenditega seda teha ei saa kohe, vähemalt mitte, selleks tuleb hakata tööle ja panna edukalt, ma ei tea, seesama raha liikuma, ette võtta laenu või mida iganes. Et kus maani, teie olete nõus minema kaasa sellega, et, et panna kuhugi see esimene kivi paika või esimesed kivid, kui müüri hakatakse laduma. Pigem loob võimaluse, kus see raha nii-öelda nagu teenida niuksed alused. Jah ütleme, et praegusel hetkel, kuna Tõnis töötab suhteliselt lähedal, nagu selles meie nagu kuidas öeldakse ühises ettevõttes, et noh, ma olen ka ikkagi seda armastan ka aeg-ajalt öelda, et ta on minu üks esimesi võlgade pärijaid. Et selles mõttes on ka natuke nagu kohustusi ja ütleme, need lahendatakse nagu paljud koos, aga asjad ära, aga kui keegi tahab ikkagi ise midagi nagu tegema minna, et eks ma loomulikult ei ole nii, et võta ja proovi, kui see tema idee on, nagu kuidagi tundub, et lendab ja mina saan sellest aru. Ehk eks ma natukene suhtun ka ikkagi, nii et et kui su idee on hea, siis sellele annab ka pank finantseeringut. Ja kui see, kui see idee on selline, millest pank aru ei saa. Tõenäoliselt läheb ka minu arusaama ka suhteliselt palju kokku ehk ära veenda, et projekt on Sõnastan ära veendest pole mõtet teha ennast veel ära veenduda, enda suudad ära veenda, siis suure tõenäosusega suudab teised ka noh, nii mõnigi. Mõnigi algatus, mis on nagu hakatud, et on omad vitsad saadud ja eks igaüks neist ikkagi tahab iseseisvalt ka tõestada, et et see, et oleme siin ühises potis ajama asja, et see on nüüd küll üks jutt, aga kui keegi tahab isiklikult midagi tõestada, siis siis palun väga, et eks ma nagu mõistlikus piires proovin kaasa aidata ja. Mu meelest jälle üks niisugune aspekt, mis selle saate ja meie kohtumise täna eriliseks muudab, on see, et teil on õnnestunud need sidemed oma laste ja eri pereliikmete vahel hoida niisugused, mille puhul igaüks ütleb, et et kõik on super, et te saategi olla oma lastele sõber, et keegi kusagil ei vaena või väldib suhtlemist, et midagi niisugust ei ole juhtunud minu peas, kui ma mõtlen selle peale, siin peab olema mängus paar aspekti. Üks on jällegi see materiaalse-ga seotud küsimus, et selles osas ei tule teil millegi pärast muretseda, need pinged on maas. Aga öelge, Urmas, kuidas te olete lahendanud laste vahel erisuhetest nii-öelda selle tähelepanu või noh, mingis mõttes ka nagu konkurentsiküsimuse, et kui neid on nii mitu, igaüks neist ootab midagi oma isalt. Kuidas te olete jõudnud nii kaugele, et nad saavad omavahel läbi, et teie saate nendega omavahel läbi, et suhted on ikkagi mõistlikud. Et just, et keegi ei käi kusagil, rusikas taskus nii-öelda. Punkt üks enam mitu korda läbi kõlanud materiaalselt kõik klaar ja kõik on nagu, ütleme, et lillepidu. Tegelikult see päris nii ei ole, et ega ettevõtmises on ju kogu aeg, on tõusud-mõõnad, langused, on ühised tegemised, et ma ei ole kunagi isegi seda seda väga lootust neile andnud. Et, et nüüd on kõik, et ei pea mitte midagi tegema, et vaadake, kas kõik on klaaritud, kõik on kinni makstud. Et nad on kõik ikkagi ikkagi, aga natukene mõtlema iseenda elu elu korraldamisel ja nii edasi, et et aga, aga kuidas nüüd see suhtlemine ja sõbralikkus, eks, eks siin on, see ongi minu üks noh, nõndanimetatud elus mingi eesmärk, Käia kiiks. Et et hoida seda suure pere nagu sõbralikkust, eks me kõik käime siin elus ja mõtleme, et noh, mida me siin siis tõestame. Kuna ma pean väga lugu võrdlusest, et inimene on nagu puu, kui ladvas on tuul või tuli, siis see peab vastu ainult tänu tugevatele juurtele. Ja juured on sinu eelnevad põlvkonnad ja ma olen päris palju teinud selleks et taastada oma siis oma vanaisa ja vanavanaisa ja tegemiste kohta. Ja see on nagu huvitaval kombel tulnud välja, nii et minu vana-vanaisal 78 last, võib-olla need 18 last oli, kõik need tegemised seal Sõõru talus ja kõik, need, ütleme niisugused noh, ka minu elufilosoofia ütleb, ütleb seda, et kuidas sa siis neid juuri tunnetad või kuidas nad sind aitavad, selle kohta käib mäletamine. Nii et meil on sinna rajatud pargid, asjad, kõik ütleme niimoodi, et kõige parem viis mäletamiseks on kellelegi kellegi jaoks puu istutamine ja nii edasi. Ja ma mõnes mõttes päris palju tegelenud sellega, et minu lapsed ka mõistaks seda, et juured on elus, tähtsad. Mitte ainult mina, aga vanaisad ja vanaemad ja vana-vanaisad ja et me oleme hästi sõbralikult, et niimoodi koos käiv ja ma küll kellelegi kindlasti võib midagi olla võib-olla mittemõistmist, et võib-olla kedagi võib-olla kuidagi mõistetakse rohkem ja keegi on lähemal ja keegi on kaugemal, aga kõik me oleme inimesed ja kõik see või võib-olla, aga no ma arvan, et üks nii sõbralikult, et nii erinevates nagu situatsioonides kasvanud või erinevates peredes kasvanud lapsed kui ja nii sõbralikult koos käivad, noh ütleme, et et noh, ei oskagi nagu unistada, ausalt öeldes ja mul on ikka sõpru mitte ainult üks, vaid üsna mitut, kes on mingitel rasketel hetkedel elus väga hästi hakkama, saavad inimesed raha küll kõike küljelt ütelda, Urmas kuidas on võimalik just, no ja ma ütlen, et minu praktiliselt ütleme pilt, mida ma näitan, ei usu, peaaegu mitte keegi minu 50. sünnipäev, kui minu praktiliselt neli laste emad ja kõik minu lapsed minu ümber bitikutades minu laste emad hoiavad mind kätel ja kõik üheskoos ja lapsed on ümber, siis sellest pildist ei saa mitte keegi normaalne inimene arvaja Tõnise emaga lahku läksime, ta on lihtsalt nii hea inimene, et noh, tollel ajal siis ütleme läksime siis sinna, kus lahutamise kohta on, sinna pidi siis kuskile mingi kirja ka. Meil oli nii hea olla ihaaja, see, see, kes pidi meid lahutama, see ütleb, et ei ole võimalik, no ei saa aru, mis teil siis viga on? Lisafassaade on kõik niimoodi ja siis teine situatsioon oli siis niimoodi, et tõepoolest lapse ema siis tuli, et tuli, eks mingi tädi oli kaasas niisugune hästi üles löödud ja ja ma küsin, et kes see on? Temana advokaat. Ma ütlesin, et kuule, ole täitsa, tule nüüd räägime nurga taga ja see jutt oli väga lühikene. Mõtlesin, et kulla, minu laste ema, vaata need võetud viljad, need kibedad saadud viljaviljad, need on magusad. Nii. Mõtlesin natuke, saatis minema ja kõik oma asjad ideaalselt mitmekümne aasta jooksul ära lahendanud ja, ja ta on mulle korduvalt öelnud, et noh, et see oli nagu nii märgiline suhtumine ja see on meid saatnud nagu kogu elu. Ma kujutan ette kõiki neid toredaid momente, mis kaasnevad perekonnanime Sõõrumaa kandmisega. Tõenäoliselt hulk uksi avaneb palju kergemini ja nii edasi, eks see on see positiivne pool. Aga kas selle kõige jooksul senise elatud elu jooksul oled sa kogenud midagi niisugust, mis On negatiivsena kaasa tulnud selle perekonnanimega ükskõik mingisuguse tähelepanu mõttes või kogemuse mõttes, kas see on kuidagi töötanud ka sinu kahjuks või sinu vastu? Praktiliselt mitte, võib-olla mõni koolis vanem natuke tagasi, aga ütleme, et see isegi kuulu mingi arutelu alla, kuna ma olin samamoodi ikkagi alati liider ja, ja ütleme niimoodi, et pigem oli seal kõrgemas eas, kui ma esimest korda kakluses võib-olla pikali kukkusin, seda me paneks üldse tähele praeguses olukorras hinnapakkumisi raskem küsida. Ma olen südamest tänulik selle jutuajamise eest. Urmas, aitäh tulemast. Talun kõike head, teine Tõnis samamoodi rõõme, et tulite ise assisteerima sellesse jutuajamisse. Meil olid külas isa ja poeg Urmas ja Tõnis Sõõrumaa. Ma olen saatejuht Sten Teppan, kuulajatele aitäh. Ja kohtume jälle.