Lavastajale Taago Tubinale paistab briti dramaturgi Patriotsi looming südamelähedane. Jõgi on juba kolmas selle autori töö, mille ta lavale toob. Rohkem neid Eestis mängitud polegi. 2012. aastal mängis Ugala teater Olustvere mõisa rehe küünis ööhaiglat ja kolm aastat hiljem Ugala teatrimajas äärelinna pluusi. Nüüd siis jõgi Endlas, kus Tubin on korra varemgi lavastanud. 2016. aastal osaliselt isegi samade näitlejate, ka Märt Avandiga Vaikjärvega laastasid kopsud, siis suurima heameelega tulin ma uuesti, kõige tugevam seos on see, et noh, mõlemad on ju ikkagi armastuslood. Kuigi siin nüüd on sellist suhete tulevärki küll vähem ja pigem on see lugu selline meditatsioon armastuse teemadel või ta uurib rohkem armastust kui asja iseeneses. Ehk siis esitab küsimuse, et kui me kedagi armastame, siis keda või mida me tegelikult ikkagi armastame, kui palju selles suhtes, kuidas, mida me loome, määravad selliseks eelmiste suhete ja kogemuste vanad mustrid. Märt Avandi, kes sinu mängitav tegelen, on neid, ega ma täpselt ei tea. Ja selle tüki kontekstis ei ole üldse halb, et ei tea, tal on saladusi rohkem kui tavalisel inimesel, see on tõesti väga hästi kirjutatud näitemäng, harva harvaesinevat hästi, mul on väga suured ootused ja lootused sõidukiga. Mulle mulle väga meeldib seda mängida juba praegu enne esietendust. Läbimängud juba väga põnevad ja seda uurimist ja, ja nuhkimisele, mehe järele on veel tublisti. Mul on teha veel kõvasti, aga see on näitlejale tõeline maiuspala. Mul on selle aasta jooksul juba teine prooviperiood, mis on olnud väga-väga tore. Tartu uues teatris oli kevadel ja nüüd on siin, et seda ühe aasta jooksul kaks niivõrd huvipakkuvat ja vägevat prooviperioodi ja loodetavasti ka head lavastust ka publikule korda minevat lavastust ei olegi nii tihedalt ette tulev asi. Veel mängivad jões Jane napp Carita Vaikjärve Sänni Noormets, kunstnik Kaspar Jantsis, valguskunstnik Margus vaigur, muusikalised kujundajad Vootele Ruusmaa, Sänni Noormets ja Taago Tubin.