Te kuulate Raadio kahte saada, kõik puhuvad on eetris ja meie külaline, kelleks on Lauri Saatpalu, on kohale jõudnud Lauri. Rõõm näha ja aitäh, et tulid. Otsene põhjus on ühes plaadis on taaga värske kauamängiv, millest me tänases jutuajamises peaasjalikult kõneleme, aga aga muudest asjadest ka tahaks kõnelda. Aeg, kui selline aprillikuu keskpaik peaaegu sinu jaoks plaat valmis on ja kui sa mõtled oma muude tegemiste peale, on kui kiire aeg valmistud suveks on selline finišisirge hooajale või. Ma tahaks loota, et ei ole veel finišisirge. Ei sa jagama aega niimoodi ei, ei, ei, mul on aega küll, vaata kui sa saad 40 ja siis on tohutult aega hästi palju kõigega tegeleda, kõik jõuab nagu, et ei pea kiirustama enam, kui see niipidi. Mis sinu aja sisse mahub, kas absoluutselt seesama, et aega on küll, on ka põhjus, miks sa ühe vana teise bändi olete jälle. Elva rattatee no ikka tähendab pantot me nüüd ei lihtsalt küll ei äratanud selle pärast kohutavalt palju aega. Õudselt igav, teeks midagigi, see tuli lihtsalt kuidagi loomulikku rada pidi. Mistõttu jälle olen sunnitud väga irooniline olema igasugustesse, bändide ja muudesse avaldustesse. Me läheme nüüd laiali ja meil on viimane kontsert, on, meil, on viimane doos. Et ma ei saakski muud moodi sellesse suhtuda, et kindla teadmisega pillid kotti panna, lõplikult, 93. 94. aastal pantolex laiali. Need on 15 aastat möödas ja me oleme stuudios tagasi, nii et kunagi ütlev. Palju sa oled öelnud niimoodi, et nüüd aitab, sellega on kõik ja siis ühel hetkel portfelliga ma nagu ütlesin ja nii ongi. No nii ongi ja ma arvan, et nii jääb ka. Kui isegi Led Zeppelin suutis end kokku monteerida jälle siis maksa millegi üle imestada. Ei maksa millegi üle imestada ja, ja noh, kindlasti on kogu aeg mingeid Aasiaid, et need tahavad jälle veel midagi. Kes ütleb, et tahavad raha või kes tahavad veel korraks kuulsust, et see kindlasti ei ole bändi taas kokkutulemise peapõhjus. Peapõhjus on ikkagi see, et inimesed tahavad loomingulised ennast väljendada ja arvavad jälle, et on tekkinud mingi teatud aja möödudes taas sünergia, mis kipub kaduma, eks ole, kui sa pikka aega ühtede inimestega koos midagi teed, et sünergia on taas leitud, et, et need inimesed tahavad jälle koos midagi teha ja midagi luua, et see on ikkagi see põhiprobleem, et kui sa raha tahad, siis röövi inimesi, seal on palju lihtsam. Viis muusika ei ole päris kindlasti see kõige-kõige kavalam nipp. Parim äriplaan, kuidas raha saada? No vähemalt Eestis, eks ole, kus turg on väike. No ütleme niimoodi, et ega seal välismaal ka, et me ainult teame neid nimesid, kes nagu põhimõtteliselt teenivad hästi, aga ma kujutan ette, et miljoneid nimesid me ei tea. Eks muidugi on halvasti läinud, eks muidugi röövivad ka, kui sa vaatad kontsert, pileteid, mis maksavad, eks ole, peaaegu 1000 krooni või rohkemgi, mis Eestis siin on, siis tundub küll, et noh, et see on ju sulaselge röövimine. Jah, Eesti kõige odavam meelelahutuses on kahtlemata Ta võrreldes kontserdipiletiga on, mis seal salata, viin, eks ole, ma vaatasin, ma mind huvitab just poes vaatan neid viina hindasid just lihtsalt sellepärast vaatangi, et kui, kui odavam, kõige odavam meelelahutused. Viinahinnad on tõusnud juba, et kõige odavam meelelahutus ei olegi enam nii odav, et see on nüüd tõusnud 49 üheksa, 10 peale. Selle nimi oli poesele kodu, viin. Nii et kallid, tere TTL kodusoojusest puudujääv, äkki perega istute, panete lauale kodusoojuse Mekutate koos lastega koduviina, et see on tõesti 50 kulli eest. No mida, mis kontserdile sa pääsed kogu perega? Ega sa ei saa öelda, et see koduviin või ükskõik mis viin on Taago siis näiteks konkurents. Või on, ta ei ole mitte ainult Taagekonkurent, vaid ta on absoluutselt kõikide kultuuriürituste tõsine konkurent ja ka meie mehe ka täiesti külaga Well I kontserti, noh, kes teeb mingit simmanit võib-olla 25 kroonise piletiga ka neile on konkurent seda päris kindlasti, ma tahan öelda jah. Et inimesed tõmbavad nina endal täis ja on niigi lõbus, ei pea minema kuskil kontserdile. See on kõige lihtsam moodus jah, lahendada oma stressiprobleem, eks ole, loomulikult seal nõrkus. Aga noh, kahtlemata see on kõige kättesaadavam ja kõige odavam, kui seal on üks, teine, kolmas asi on sedasi tuksis või mingi mingi asi ei suju või see rutiin ei ole hea rutiin, vaid see on halb rutiinile ikkagi tõlgenduseks ikka vabanduseks, et eks ole, et võtad, võtad selle kõige odavama ja kõige kätte saad oma lohutuse, mis lohutab sind hetkeks, teeb sind haigeks. Aga, aga see hetk on hea olla. Noh, kontserdil on ka hea olla, aga sa pead selleks pikemalt häälestama, sa pead rohkem raha välja käima. Selles mõttes on jah, odav kärakas on tegelikult ess kultuurile kindlasti mingil määral anda. Räme konkurent. Ja odava käraka saab, eks ole, mitu inimest ennast endale tekitada nii-öelda kontsertelamuse ja ja 50 krooni seal hetke. Sel ajal ju ei mõtle, et see on hetkeks, et nad võib-olla sellest mingist kontserdist teatrietendusest jääb midagi rohkem pikemaks ajaks, noh, kui on hea etendus, siis kahtlemata jääbki. Meil on telesaateid ka, kes toovad sellist kaadrit sulle õhtul koju kätte, keda vahel ei oska isegi ette kujutada, et nad tõepoolest olemas on. Täitsa sellist iroonilist kerget huumorit selle aadressil või mõtled sa vahel murega ka selle peale, mis elu eest inimesed elavad ja on asi jama või ei ole vä? Ei, ta ei ta jama ajale, ta läheb loomulikku rada pidi, et ma kujutan ette, et kõik kõik riigid, kes on alustanud nullist nagu Eesti, on alustanud taas nullist, eks ole. Et kõik need lastehaigused, et kõik need jamad lollused, need on igal pool olnud, et see võtab lihtsalt neetult palju aega, et üks inimpõlv seda talu ära sureb vahepeal maha nagu näiteks meie, kui kõik korda lõpuks saavad Soome tasemeni või noh, ega see Soome ei ole ka mingi imeetalon, eks ole, aga no ütleme, normaalse riigi tasemeni, noh näiteks Šveits, Šveitsi peapõhjus on see, miks, miks nad nii toredasti pealtnäha elavad ja on see, et sellele 150 aastat näiteks sõda olnud sellised puhtpoliitilised põhjused, et kahtlemata need lollused ühest hetkest nagu ärritavad nõmeduse, mis Eestis toimuvad, aga samas, kui sa võtad, et loogiliselt, et see ongi asjade loomulik areng, et noh, niimoodi ongi, et alguses laps on ikka puhtalt alla ei pane, teeb ennast täis, eks ole, kogu aeg siis roojab kõik muu ära, siis lõhub ja käperdas kõike ära. Aga kuule ta varsti hakkab kõndima ja varsti on juba täitsa mõnus, saab isegi juttu rääkida, sihuke asjalik semu ja siis kasvab suuremaks. Täpselt samamoodi on ka riigiriikide ühiskondadega, et ega me peame lapse haigused loiduse teletrummarid kummelit üle elama, eks midagi. Mis faasis meie oleme, kas me oleme juba, noh, ma pakun oma versiooni, sellised lapsed, kes räägivad, aga on juba üsna jonnakad, kui me vaatame poliitikat, mida Toompealt aetakse mõnede riikide suhtes. Ei, noh vaata, see on ikka eetiline. Ma mõtlen laiemas mõttes selleni eetilist plaani. Inimeste väärtushinnangud hakkavad paika minema, ega, ega see, mis, milline üks, üks või teine populist nüüd kuskilt valitsusest midagi ütleb, et ega, ega see ei tähenda veel, et, et asjad nagu hullusti või halvasti on, populistan igal pool ja igal ajal oluline on see, mis on rahvakombeid tabada nii ei ole kombeks, nii ei tehta nii, ei ole viisakas noh, ütleme kas või liikluskultuuris või midagi. Et see inimesed võtavad nagu loomulikult asju, mis on nagu normaalsed ja viisakad, eetilised. See lai tagapõhi kasvab nagu aasta-aastalt aina suuremaks ja suuremaks ja varsti täitsa kobe riik, et juba see tüüp, kes seal laiutab võib-olla praegu või viis aastat tagasi oma isiklike ambitsioonide ja valede ja populismiga, et seda, seda lihtsalt ei aktsepteerita üldse enam muud moodi kui lihtsalt klouni, näiteks, et noh, sa tuleb. Ma pakun veel välja ühe versiooni, kus me võib-olla oleme, me oleme selline teisme eas. Ütleme aeg-ajalt, kuskile summerile läheb, joob ennast täis, magab poris, teeb ennast ka täis, eks ole. Aga siis tõuseb püsti, paneb lipsujate, läheb ülikooli või tööle, Heino vaatad, aga tead, kuskil teeb ettekannet mingit referi. Jumala tore. Eks ole ta täitsa asjalik tüüp, aga vahest viskab ikka vimka sisse ja, ja las ta viskab. Kui sa võrdled lauri, omaloomingulisi oma muusikalisi tegemisi näiteks aegadega 90.-te keskel või seal esimeses pooles siis kas ümber toimuv, see Eesti ühiskond, olustik inspireerib sind täpselt samamoodi, nagu ta on kogu aeg inspireerinud või toimub selles ka mingisuguseid muudatusi, olenevalt siis inimeste riigiolude arengust? Ei, see ümbritsev ikka inspireerib kõiki kõiki, kes midagi teevad, aga nad ei saa ju ütelda, et nad ümbritsevad mind ei huvita või see, mis mind ümbritseb, see mind ei mõjuta, et kindlasti ikkagi inspire kukkus, selle inspiratsiooni mujalt ikka saad, kui sellest, mida sa ümber tunned või või nagu näed või mida sa koged. Et nii on. Sa oled üsna värskelt kaante vahele saanud ka oma laulutekstid neid üle vaadates. Neist mõeldes tuli sulle vanu aegu meelde, tuletades endale miski üllatusena. Mul ei ole neid nii palju, et ma nagu üllatuseks midagi oleks leidnud, noh selles mõttes, et eks ma enam vähemalt ma teadsin, et nad on vähemalt mingil kujul olemas. Natukene tuli sobrada ja siis ma leidsin nad enam-vähem kõik üles, see pole nagu ka väga keeruline, mul on nagu juba enamus on ju enamus, nad on tehtud laulude plaadi katsetel on nad olemas olnud erinevatel aegadel, siin on lihtsalt üsna palju neid asju ka, mis mul ei ole nagu noh, kas või näiteks taagast või midagi taolist kellelegi teisele teinud või mis, mõned, mis on avaldamata, need on kommentaaridega need sinna raamatusse pandud, sest kirjastaja tahtis nii ja ma ei hakka vastu vaidlema. Et väga palju tühje saiale töödelnud, selles mõttes oleks lihtsalt niisama kirjutanud Erna tekste, mis seisavad. Mis asuvad? Mul ei ole mitte mingit midagi, seisab virnas. Kui asi ei kõlba, siis mis ma tast sahtlisse panen, ma likvideerinud paberihunt. See variant ei toimi, et näiteks 15 aasta pärast paistab asi hoopis uues valguses ägedam või vastupidi, et 15 aasta pärast vaadab mingil varasemal asjal, et ohoo, et need mõte on isegi niipidi. Kui nad pigem on ikka see, et kui, kui, kui mingi kaudu kummalisi radu üldse mingi vana asi olekski säilinud, siis pahatihti oli ikkagi niimoodi, et sa selle lõpuks ikkagi visked ära. Et saad aru, et oma mõningad asjad, mis 15 aastat võib-olla vahvad tagasi vabana tunda, seda ei pruugi sugugi geniaalsed olla läbi ajatud ja geniaalsed, et sellist asja pole küll juhtunud, et 15 aastat tagasi kirjutad, mingi asi, haldasid 15 aastased, oo kurat. Riski, et ei sedasi ei ole kahjuks kahjuks ei sattunud. Aga sinu teeksid, mida sa nii-öelda algusest saati heaks kiitnud praegu, kiida heaks, kas nemad arenevad sinu enda jaoks nagu viski või vein, et lähevad nagu paremaks? Minu jaoks ei arenenud mitte miskitmoodi sellepärast noh, esiteks ma ei saa neid lugedagi, sellepärast et mul laulud ja kogu ma olen iga teksti kohta peaaegu teinud laulu, eks ole, mida ma olen siis ka veel lindistan stuudios, proovi kõik sessioonid, ma ei saagi neid üldse normaalse inimese moodi lugeda. Ma ei ole liiga paks kultuurikiht. Et selles mõttes ma seda raamatut ma ei saa lugeda kahjuks nii nagu tekstiraamatut, aga teised inimesed saavad, et selles selles oligi, see mõttes ei ole ka mingi kronoloogiline, keda, keda huvitab minu kronoloogia oluline on see, et need tekstid on seal enam-vähem normaalses järjekorras ja nad on seal kõik olemas ka tulevased, selle, selle viimase taaga plaaditekstid ja, ja siis ka juba seal vist üks tekst on isegi fanto järgmisest plaadist. Ma ei tea, millal see tuleb. Kas see aasta järgmine aasta? Viimase paari nädalaga on välja jagatud siis kõik Eesti muusikaauhinnad võivad olla. Ta tundub nüüd küll suur osa Eesti muusikaauhindadest on nüüd jälle vist jaganud. Jah, on ühele poole saada. Ma loodan, et sa natukene näppu pulsil hoidnud jäite tulemustega rahule? Jagatakse nagu jagatakse, noh, eks selle puhul ei ole ka nagu ironiseeritud, et fonogrammitootjate ühing ei ole mitte kõige pädevam muusikas, eks ole, mis seal paraku need auhindu mis tähendab, et mis millele, et noh, kui eelmine aasta olid sellised kurioosumeid, et Rein Rannap sai nagu parima naisartisti auhinna ja ja Vaiko Eplik oli vist kuidagi ansambliga ülendatud, mis oli ka see aasta ja auhinna sai siis lõpuks Vaiko loo eest ja tema lugu Mingi kamm seal käis, aga see aasta oli ka suhteliselt vanem, et kui ma oma ja ansamblikaaslasega Taavi Kerikmäe, aga kes oli paaris kohas nominente elektroonilise muusika kui ka džäss ja selle nominent või ta ise, no seda, ma olen sattunud džäss, nomine, lihtsalt orgaaniliselt vihkan. Soovisime põhimõtteliselt järgmine päev proovida õnne selle. Ta võitis nagu auõige. Oleks ennast maha lasknud, Excel teid fopaasid on, kuidagi võiks kompaktsem ja professionaalsem see auhindade alajaotuse alla ja ja mis, mis puutub sellesse 200 spetsialisti, kes neid auhindu jagavad, mingeid mõned aastad tagasi, kui taaga sealt osa ei võtnud, olin ka mina üks nendest 200-st spetsialistist ja kõrvalt tulnud raadiospetsialiste kõrvalt raadiotest muusika opjaamast õunast ja igalt poolt tulid selliseid hädise näoga tüüpe, sealt discaraid, kedagi, keda oli arvatud ka spetsialistide hulka ja püüdsid küsida mõnede džäss, bluus, artistide hääldast kõigepealt küsida, kas on ka hea bänd? Krõhuma risti võiks panna ja niimoodi need spetsialistid tööta ja siia tänapäevani, et noh, et see ei ole tegelikult, see ei ole adekvaatne, ma tean seda 100 protsenti, kuidas seda tehakse, noh, pooled inimesed ei tea pooltest nendest artis õrna muffigi loomulikult võimalus neid kõiki kuulata ja kõik on ju välja pandud. Tutvuge unustage ära, keegi ei viitsi mitte millegagi tutvuda, ta on, ma ei saa öelda keegi, aga paljud ei viitsi, et seal selline kuradi ristide panemine selles mõttes on muidugi see nende spetsialistide, kui need peab kaksada olema, okei, on 200 on 100 100, aga et nende nimed võiksid olla avalikud tõepoolest küll siis kui kulge, kuidas on Sven Lõhmus parem kui näiteks Vaiko Eplik, noh, et siis saaks nagu inimeselt küsida, et mis on selle meistri peas, kes sellise auhinna taos. Aga praegu on kõik anonüümne, praegu kõik lahe, eks see plära, et noh, et, et ei tohi olla kellegagi seotud ja mingi bändiga seotud ahhaa. No kuulge, Eestis Eestis ei ole võimalik, see on umbes samamoodi nagu testamendi tegemise seadused, kui on voodihaige selle tilguti all, et siis siis testamenti tegema niimoodi, et et voodi kõrvale aplad, sugulased, aga peab olema kaks tunnistajat, kes ei ole testamenti kirjutada. Siis saab selle testamendi ära muuta kellad kaks inimest ikka leitakse. Aga ütleme, Lauri, kui aasta pärast jälle Eesti muusikaauhindu jagatakse ja taaga seal noh, mis iganes kategoorias oma preemia ära võtab, siis mäletan Laura vist oli see, kes rääkis, et talle teeb küll väga head meelt, et neid auhinna jagamise Eestis nii palju on tore auhindu saade iga märkimine on lahe. Lindi Lauraga selles mõttes nagu ühel päeval iga märkimine on kahtlemata tunnustus. 200-st eksperdist läheks sulle see auhind korda tegelikult. No ma ei saaks öelda, et mul on noh, niimoodi ükskõik kust ta siis üks taga ikka on, inimesed, inimesed teevad oma asja parema ära nägemise ja paremate oskuste järgi, kõik need 200 inimest, sest mõned ei tea mitte millestki, aga nad ikkagi siiralt teevad oma paremate oskuste parema arusaamise järgi. Ta võib-olla ei saagi aru, et kõigepealt on vaja nominendid üle kuulata, aga see on lihtsalt. Ta ei saa aru, mida sellepärast et ta on paha inimene. Katusorganisatsioon, kes seda asja organiseerib, siis antud juhul fonogrammitootjate ühing ei ole juba aastaid silma paistnud erilise mõistus ja taiplikud ka selle poolest, et sellised asjad tuleb viia miinimumini. See asi vajab parandamist. Plaadimüügi edetabeli teinud, me teame ka, kuidas tehakse, eks ole, see on plaadimüüginumbreid saab kasvatada sedasi, et sa teed sponsorlepingu mingi tüübiga, Sa ostad meil põhimõtteliselt tehase heinaga ära mingeid plaate, mingi mitusada tükki, oh, sest me oleme sinu logo peale ja blä-blä-blä, nagu see käib, aga sa ostad selle läbi poe või läbi siis vähemalt hulgilaod. Ja see läheb kirjanumbrina nendest 1000-st plaadist, mis niimoodi võib-olla müüakse või 500-st plaadist, noh enamus pehmelt öeldes ei leia kasutust, eks ole, neid jagatakse, noh, niimoodi firmakingitustele auhindadele need inimesed ei ole pehmelt öeldes siiralt õnnelikult Nende plaatide üle, nad ei kasuta neid, aga ometi saab sedasi tekitada plaadimüüginumbreid. Kuldne plaat sinu silmis pole karvavõrdki etem kui Eesti muusikaauhindade vitsaga, eks. Ei nad on täpselt nii head või halvad, nagu nad on mõlemad nagu kogu v ühiskondlik tase ja nii edasi, et materjalid maha ja tore, et nad on kahtlemata jõudu ja jaksu inimestele nende nende ürituste eestvedamisel. Kui saladus polemist, iraažisse taaga värske plaat ilmub, ilmus ja on seesama suur, suurem, väiksem. No vaata, ma ei tea, noh tänapäeval ei ole ju mingit tiraaže selles mõttes, et saavad otsade juurde tagasi, raasid on jäänud kuskile seitsme ja 6000 plaadi vahele. Eestis on see ikka väga tugev, keskmine, korralik. Pallide tugev keskmine, et te ei saa midagi ütelda niimoodi, et need tublimad ikka üle 10 neid virutan neid numbreid küll kõvasti, kui ta sinna kanti läheb, siis on, siis on nagu hästi. Kas müügiedu peegeldab sinu jaoks ka midagi, et, et kui plaat ei lähe, et siis on ka sinu jaoks kindel, et midagi on valesti, inimestele ei meeldi, millest sa laulad või inimestele ei meeldi, kuidas sa laulad. Kas lood on liiga aeglaselt või liiga kiired, räägib seal. Mina ei oska seda öelda et mis ta mulle räägib, et lihtsalt, et see võib rääkida ka seda kahtlemata ei saa olla endaga lõpuni rahul, et kui ma teen ja muusika, et vaat kus lollid. Võib juhtuda ka, et artist, mandoveeaa, et see võimalus on alati ta pead omale mingi muu elukutse, kui me tegime vahepeal sinna oma kambaga neid roosasid laade, eesti estraadimuusika, soperdasin arhiivides, eks ole. Tegin neid omaarust pärleid hästi, sellises intiimses vormis kaks plaati tuli, esimene plaat oli väga hea, seda osteti kuskil üle 5000 ja teine plaat oli veel parem. Seda kiideti veel rohkem isegi ja siis olid suured kontserdid veel. Ja vastuvõtt oli suurepärane ja seda plaati on müüdud poole vähem. Võta sa nüüd kinni, mis see siis nüüd ütleb, et see päris nagu, nagu selles mõttes oled nagu täiesti hämmingus, eks ole. Et mis ta sulle nüüd ütelda saab? Vahest jah, pahatihti on ikkagi see, et artist nagu mandub ka etega. Et siis võib küll juhtuda, et kuule, sa vastad, paned plaadile. Kas roosade plaatide saaga on lõppenud või on sul veel mingeid tegemisi? See see lõppenud lõppenud sellepärast, et lugusid ei ole rohkem arhiivis. Võin teile südamele käe panna ja mehaantalistanud kuudel. Ma tean, et. Neid lohesid sulle läks peale nii-öelda nimelt. Taageplaat möödakarva pai sai kokku kui kiire ajaga ehk see tsükkel sinu moodi niimoodi, et kui üks plaat on valmis, siis sealt sa nagu mingit spetsiaalset pausi kunagi ei võta, et lood tulevad, nagu nad tulevad ja siis, kui plaadi jagu on koos, siis tuleb see asi lihtsalt ära vormistada. Nonii Neoreetriga teeme näidata, et ega me siis nüüd kuupäeva noh, loomulikult ma sihimida kuskil, et kas ta tuleb siis kevadel või siis sügisel läks, suvel on suhteliselt mõttetu tulla plaadiga vähemalt majanduslikest teoreetiliselt nii arvatakse. Ja päris esimesel jaanuaril ei ole ka mõtet plaadi levitama hakata. Kui teil parasjagu kontsert ei ole, ütleme näiteks suvised suur show'd on selja taha jäänud, siis kas bänd peabki reaalselt pausi, et see ei käi ka kätt soojas hoidvast proovis lihtsalt, kui ongi näiteks kolme või neljakuuline esinemispaus, Telvist kipuvad aeg-ajalt sellised augud sisse tulema, siis ongi täielik vaikus. Jah, siis on täielik vaikus, meil on teist tüüpi bänd, jah, et meil. Seda on vaja, milleks lihtsalt end värskena hoida ja puhata asjast või? No eks me võib-olla esineks ju midagi rohkemat ka, aga noh, tahaks nagu päris sellist kõrtsi ansamblit nagu san või Smilers, et nad ei ole nagu, et see on väga raske töö, mis seal salata ei ole enam selles eas Hendrikko noorem, järelikult. Et mina ei viitsi, ma ei viitsi ammu, ma olen kõrtsi ansamblis olnud küll ja küll jaa, tähendab kõrsi ansamblis ma võtan heas mõttes, et sa töötad põhimõtteliselt iga päev, seal on nii palju tööd, et noh, mis vahet seal pubi või klubi, noh, üks kõrts, kõik, eks ole. Ja siis tooteesitlus ja, ja kaubamaja avamine ja kõikesärk, ärge kogu aeg paned, et see on tegelikult ikkagi väga ränk töö ja väga suur töö ja teised keegi ütleb, et talle kohutavalt meeldib laua peal olemine, siis noh, mina, mina jälle ütlen, et mulle ei meeldi, mulle meeldib nagu kontsert rohkem, et siis on nagu minu jaoks nagu õigem publik. Kui sa jälle niimoodi bändi teed pirtsuta sedasi, et valida omale ka, eks ole, valid kontserdite aega, siis sa ei saa nagu päris orkestrit töös hoida, inimesed tahavad teenida millegagi, inimesed tahavad millegagi töötada. Meie ansambli liikmed on ju kõik absoluutselt tegusad muusikud, kõige viimase viimase maffial muusikud, eks ole, Petteri Raul, Taavi on üldse lisaks, lisaks kõigele on õppejõud Eesti muusikaakadeemias, sa ei saa nii et kuule, et kahe nädala pärast kurat, teeme hea kontserdi. Räägime näiteks, mis sa viie kuu pärast. Siis hakkad vaikselt iseenda mänge juba pukima varakult, ilma naljata, suvetuur oli meil järgmine, suvetuur on veel mukitud, ikkagi. Umbes pakun oktoobris, puutusime ära. Igaks juhuks, et jama ei tuleks ja need kevade nüüd need neli kontserdid ka, mis plaadi puhul on seoses sellega me mängime vähe? Jah, mitte sellepärast, et noh, see on. See on füüsiline paratamatus. Kuis esinemiste vaheline paus on mõnikord kolm-neli kuud, siis ta ka inimestena vahepeal ei suhtle üldse või, või nii hull? Täielik, täielik bläkk auto, põhimõttelist saladuskatte all ütlen, et me absoluutselt ei vihkaks. Tõsi küll, teisiti aru saanud, aga. Inimeste arusaamad on erinevad ja ei, selles mõttes ikkagi meili teel suhtleme. Näeme, ütleme, tere ja üksteisele täiesti rahulikult. Ütleme, loominguline lähenemine on puhtalt sinu ja Peetri küsimuseks, seal teised mehed suurt kaasa ei räägi. Te viskate neile noodid ette ja. No päris niimoodi, et noh, me viskame, et seda, seda nüüd ei ole. Peeter, kes need asjad kõik organiseerib, ta ikkagi jah, kas siis esitab soovituslikud taotluslikult partiid või ikkagi Peeter, ütleme otse välja ka ikkagi kui sa juba kasutad elusat passimeest ja elusat trummimeest apelleerida selle peale, et passi mängimine ja trummimängimine, jaga graafillija üldse ükstaskõik, mis pilli mängimine ei seisnenud selles, et sa plärtsutud need noodid ära, mis sulle ette visatakse, vaid sa ikkagi lood omalt poolt interpreteerid juurde, et selleks ongi ju hea. No selleks ongi, millest siis haigla hea on? Ta jämedat nooti tõmbab hotenden, oh ei selleks et ta oskab selle basskitarriga teha seda, mida võib-olla mõned teised ei oska ja teised pillidega ei saa, et see ongi temapoolne looming, samamoodi trummimees, kuidas, kuidas luu proovima hakkab ja nii edasi klahkame. Et päris nii, et kuule, tee seda nii ei ole mõtet, nii võib ise teha ju. Ega tänapäeval muusikat muidu arvuti teeb kõike, ka ise ei pea midagi. Kuidas? Suhe on selliste väljendite või või terminitega, et on te olete seda juba teinud või et mis selles uut on või kas peab olema midagi uut. Taage on Taage, me teame seda. Nonii seda küll, eks ta ikka kipub jah olema niimoodi, et need lood on ikkagi viie plaadi peal, mis seal, mis meil nüüd viis numbriplaati on olnud. Et eks nad ikkagi üks taaga ei ole jah, et ega siin mingit tohutut seal sees väike eklektika, ma väidan, on, et ei ole ju niimoodi, et ükskõik, on üks tuh tuhtuhtuv üks, üks biit algusest lõpuni, et noh, me teinud nii valsse kui džässi, kui sinna sisse, aga põhimõtteliselt üldpildilt ta ikka on JAGA. Mingit sellist mõttetu soovijale tekkinud, et natukene oma seda tüüpilist või omaks saanud 40 muut ja mingi astme võrra edasi. Ja aga siis sa teed mingit teist asja, kuidas sa kujutad ette, kui tulevad plaan Page kokku ja hakkavad näiteks noh, see on nüüd väga kõrge kõrge võrdlus, võrdle endaga, aga noh lihtsalt võtab, näitab plaan, tee, Page tulevad kokku lükkavad sinna mingi elektroonilise kammi taha näiteks Hausi ütlevad, et me tahame lihtsalt midagi muud veel jookseli sellest näe, me tahaksime teha mingit muud. Et noh, siis sa nimetaks seda nende toredaks katsetuseks, aga sa ei ütleks nende selle kohta Tallinna. Et selles mõttes, kui me tahame midagi kardinaalselt teha ja mingeid mõtteid, plaane ikkagi on, et siis me ei pea ju alati seda Taagenime all tegema. Aga ma pakuks sulle kohe vastukaaluks teise näite, ma ei tea, kuidas ta suhtub nimesse madonna, kiidetud kogu aeg selle eest, et ta suudab ajaga kaasas käia. Ta on kaheksakümnendatel, oli üks madonna, üheksakümnendatel oli järgmine ja nüüd kahe tuhandendatel on juba kolmas madonna. No kui sa oled ikka põhimõtteliselt, siis võtke, on ikka üsna väike, et see kõikumine on hästi vahe sellest papodon printsist ja noh, kuni tänase päevani välja, et mis, mis vahet seal on, et ega, ega, ega seal üks popmuusika on ta kõik, et ta ei ole ju radikaalselt erinevad teinud. Loomulikult kõlapilt muutub vana. Paratamatult kõlapilt rattaga möödakarva pai on popplaat. Ma usun küll, et ta on, noh ega ma ei saaks seda liigitada, jah, intellektuaalse Joaroki oleme teinud oma parema äranägemise ja oskuste järgi jälle ega üle oma varju ei hüppa ja meile plaat meeldib Peetriga vähemalt. Ja julgen välja öelda, et see on jälle parem plaat kui eelmised plaadid, niiet et need võiks pausi teha ja nende plaatidega, see on juba kokku lepitud ikka. Ja see tähendab täpselt mida paus ei tea, mis see tähendab. Need nüüd natukene aega teeks midagi muud? Võtame meie jutuajamise kokku Pantokraator teemaga, millest alguses korraks räägitud. Kui ellu see projekt siiski ärkab, ainult plaaditasemel. Ei peaks ikka täitsa ellu, vaid see on nii tohutu töö ja nii kihvtid tüübid on kõik olemas, et noh, et kui sa seal plaadi lõpuks juba valmis, sa oled ikka hästi kriitiline ka Erik Sakkov eesvedamisel siis ta tegelikult ongi juba bänd valmis, et noh, et ainus lollus, mis sa veel teha, saadad, stanud laiali saata, eks. Bändiva mängib ja on olemas ja valmis kõik, et siis võiks nagu mõned kontserdid ka teha, et noh, selles mõttes püüame ikka mõned kontserdid ka teha ja miks mitte, see plaat on siis nagu meie 94. aastal ärajäänud plaat nagu põhimõtteliselt, et sealt siis on nagu enamus materjali või noh, ütleme niimoodi vähemalt pool materjali sellest noh ütleme, aegade jooksul on pool sellest, mis tegemata jäi, kuulutatud kõlbmatuks, et seal nagu äravisatud pool sellest demodest, noh selle järgi tehtud lood nüüd tänapäevases kõlas, on olemas ja need me teeme kindlasti ära ja mõned uued juurde, siis ongi tore. Aga sisetunde poolest on see algus nullist või algus sealt, kus tookord pooleli jäi. Nullist ta kindlasti ei ole. Et ei, ei, ei, ta on ikkagi noh, hästi selge, selge arusaamine, mida me teeme. Tei nullist. Me ei leiuta midagi seekord see on lahe. Kas see, et tohutult on Eesti muusikaturule tulnud juurde bände ja ja laiv ning instrumendid on jälle moodi läinud aitas kuidagi kaasa otsusele, et Pantokraator Tagasi tuua teise hakkas sedasi, et paneme vana vana asja kõik ühte pakki, sellisesse kinnitasime, meil on hästi huvitavat, eks siis eksklusiivsed tee videomaterjali hästi palju ja et noh, et paneksimegi DVD-plaadi avaldamata lood ja siis teeks raamatu ja siis mõtlesime juba krattage. Aga keda see vana asi siis peale meie või mingite friikide ikkagi huvitav, et teeme siis ikka plaadi ka, et noh, et see oli, see oli see põhja põhjaalge, paneks midagi kokku, ütleme, plaadiga ja pilliam sellest ta ansamblis alati mängitud noh, paratamatult ja see on pigem, et otsida, et nad pillimehed ülesse, sest kes enam ei mängi tema kedagi. Põhiliselt me oleme nagu kolmekesi oleme nagu elus sellest pantograatorist. Muusikatäie tahtmise juures mina, Ericsaka ja Roland Puusepp. Aga usutavad inimesed võtavad teid taas jälle hästi vastu, et nad mäletavad seda vana head. Ei võta seda vana aja, noh, ütleme niimoodi, et osa inimesi siis olid ikka väga väiksed, eks ole, aga kui sa hästi midagi teed, siis võib alati juhtuda, et see kellelegi meeldib, leiab uue publikuga. Meil oli külas Lauri Saatpalu, Lauri aitäh tulemast, otsige poest endale möödakarva bay Taageplaat ja siis ma loodan, et lähemas tulevikus ilmuv pantograatori back. Just aitäh veelkord.