Tere eetilisem portaal, tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Tänane kommentaar puudutab meie turvalisust mobiiltelefonide keskel. Suurbritannias välja antava ajalehte Times osutab huvitavale nähtusele, mis on seotud mobiiltelefonide kontserogeensusega. Loo teeb huvitavaks seni läbiviidud uuringutest tõendite puudumine, nagu põhjustaks kõrgsageduslikku energiat kiirgav mobiiltelefon inimestes vähkkasvajat. Olgu siinkohal üles loetletud mõned viimase aja uuringud ja nende tulemused. Sajandi alguses aastal 2002 kirgasid Soome teadlased laboratooriumis koeproovi telefonist pärineva kiirgusega tõdesid mõningaid muudatusi imepisikeste veresoonte ehituses. Paraku tunnistasid samad teadlased, et sellest laboratoorseid katsest ei saa teha järeldusi telefoni kasutavate inimeste kohta. Aasta hiljem 2003 uurisid Rootsi teadlased vanemat GSM-eelset analoogside tehnoloogiat kasutanud inimesi ega leidnud otseseid tõendeid mobiilide vähkkasvajate vahel. Küll aga väitsid nad, et on olemas vihje võimalikust seosest kuulamiskeskuse kasvaja ja mobiili kasutamise vahel. Teised teadlased kritiseerisid rootslaseid katsemetoodika pärast. 2005. aastal toimus roslaste väidetud mobiili kasutamisel potentsiaalse vähki tekitava toime uuring vähemalt 10 aastat mobiili kasutanud Suurbritannia ning nelja Skandinaavia riigi inimeste peal. Sellest ei leitud nimetatud põhjus-tagajärg seost sõltumatu kõnede kestvusest, kõnede arvustega, analoog või digitaaltehnika kasutamisest. Möödunud aastal vihjasid USA teadlased taskus kantava mobiiltelefoni ja meeste sperma arvu vahelisele seosele. Teadlased kirjeldasid negatiivset korrelatsiooni ehk mida suurema mobiili kasutamise kordade arv, seda madalam on sperma arv. Teised teadlased peavad siin tõenäolisema põhjusena elustiili faktoreid, kaasa arvatud toitumine, stress inimeste puhul, keda saab iseloomustada keskmisest oluliselt suuremate helistajatena. Eelmisel aastal lõppes Taanis 420000 sealse telefoniomaniku epidemioloogiline uuring. Mõned vaatlusalused olid mobiili kasutanud viimased paarkümmend aastat. Õnneks ei leitud ka selles uuringus kinnitust, nagu põhjustaks kõrva ääres hoitud mobiiltelefon suurenenud ajukasvaja riski. Samas peab ütlema, et sellisest vägevast katsest hoolimata ja kahjuks ei õnnestunud Taani teadlastel tõendada ka seda, et taolist seost ei ole olemas. Nimelt vajavad tõestamist nii positiivne seos kui ka selle puudumine. Hetkel seost lihtsalt ei leitud ja teadlaste hinge kraapima kahtlused järsku siiski midagi on olemas. Tulles nüüd alguse juurde tagasi, tahtsin heale mobiiliomanikust raadiokuulajale teatada, et kohe kohe on algamas järjekordne pikaajaline uuring kuhu kaasatakse 200000 vabatahtlikku Suurbritanniast üle 10 aastat kestvale uuringule. Riik maksab uuringu läbiviijatele esialgu 75 miljonit krooni. Uuringu läbiviijad tunnistavad, et peale vihje võimalikust seosest mobiili ja ajukasvaja vahel neil lauale panna ei ole kuid paistab, et sellest piisab uuringu rahastajatele. Omalt poolt pakuksin siiski veel mõned vihjed. Esimene läheb Suurbritanniasse saarlastele, et usutavalt, kui katse lõppeb, pole mobiiltelefone sellisena, nagu me täna neid tunneme, enam kasutuses sõltumata siis leitud tulemustest. Ning teine vihje läheb meile kõigile, kes mobiiltelefoni kasutame. Jah, mobiil on tervisele ohtlik. Värske uuringu järgi on mobiiltelefon teie kodu kõige ropum seade. Ainukeseks konkurendiks on arvuti klaviatuur. Viimasel siiski puudub luksus, reisida, kaasa soojas, taskus olla, postitatud lugematuid asju puudutava peopesa kokku pandud mahlade ja patogeenidega ning nautida taskupõhjas või käekotis leiduvad küpsisepuru ja võimalik, et olla saadud kasutatud talvisest vetiva taskurätiku poolt. Mobiiltelefon peaks kandma kollast kolmnurka umbes sama nagu biorelvalaboriuksel.