Tere, lugupeetud muusikasõbrad, täna esitlen teile super ägedat plaati ja see on oma eestiplaat, on see andur ja nende teine kauamängiv, peaks täpsustama teine ametlik ja füüsiline helikandja, sest võrgualbumeid ilmus neilt varem ka paar tükki. Täna aga kõne all ja plaadimängija anduri värske hiilgeteos topeltvikerkaar, millele on palju tähelepanu pühendanud. Lisaks raadio kahe eetrile juba nii Postimees kui Ekspress ja mis juhib hetkel Eesti suurima plaadipoodidega müügitabelit. Alustuseks plaadi esimene singel ja tegelikult ka parim lugu idiootide kateeder. Niisiis on sandur ansandur, kogunes viis aastat tagasi Paide ja kuigi enamus liikmeid elab ja töötab täna Tallinnas, on Paide jäänud üheks bändi staabiks kogu aeg. Anduri koosseisu kuulub neli noort meest, kelle nimed hüüdnimed ja põhifunktsioonid. Bändis ma kohe loetlen. Madis Aesma ehk tursk laulab, mängib bassisünti. Asi selles elus töötab Järva teatajas ajakirjanikuna. Tema on mees, kes läks juurte juurde tagasi ja elab taas paides õppinuna vahepeal Tartu Ülikoolis ja töötanuna Postimehe Tartu. Lisa. Gert Pajuväli ehk paju töötab päeval Ida-Tallinna keskhaiglas IT spetsialistina. Bändis mängib kitarri. Mihkel Kirss ehk foto töötab laseringis müüjana. Bändis laulab, mängib kitarri ja sünti. Madis Kirss ehk lokk töötab hügieenitarvete maaletoojad logistikuna bändis, mängib trumme ja laulab kaasa. Nagu on teada nende sertidelt, vahetavad nad kontserdi ajal aeg-ajalt Pille. Igaüks on võimeline iga rida mängima. Nende esimene ametlik reliis ilmus seks saundi alt üle-eelmisel aastal ja kannab nime tuleb peale ka väga hea plaat, kus näiteks nimilugu ja elu tsitadelli on ülimalt võimsad poplood, mis kunagi ilmuvad kindlasti anduri kuldlaulude kogumikule. Uus plaat topeltvikerkaar on aga debüütalbumist veel pikk samm edasi. Lugude struktuurid on läinud keerulisemaks, helipilt kirjumaks, samas meloodiad sageli lihtsamaks ja veelgi niaalsemaks. Ansu andur on plaadil hea, aga ta on live is veel vingem ja seda ei saa öelda kõigi Eesti uute popbändide kohta, kes on stuudios palju vaeva näinud, aga kontserdil mõnikord vajuvad ära. Andur aga mängib live is isegi veel filigraanse malt. Tundub nii. Rääkimata sellest, et ta teeb seda täie hingega peale selle, mis on nende laivi pluss. Bänd on nagu kinnas või pigem rusikas täiuslik kokkumäng ja täielik teineteise mõistmine. Nad ei pea selleks isegi ringi või üles-alla hüppama, et mõjuda laval efektselt. Neil pruugib seista ja tuima näoga, aga täie hingega mängida on Eestis mõned sellised veenvad ansamblid. Õnneks. Putsi putsi tuli välja üks mu lemmikuid, sellelt plaadilt on hoopiski pidu võõraste inseneridega instrumentaaloopus hull proge, aga seda ma täna ei mängi ja isegi mitte sellepärast, et raadioformaadis mätsivat lauluga laulud rohkem vaid sellepärast, et anduril on nii šeff sõnad ka, aga mitte vaimutsevad leebelt kargelt, aga tyybilt irooniliselt võtavad oma kõrvalseisja nurga alt ja lakoonilise mõnusal täpsete humoorikat väljenditega kokku mõndagi meie idiootlikult tõsisest elust linnas, tööpostidel ja moodsatest harrastustest. Bändi helikeel on algusaegade kohatisest, nalja eksperiment alismist ja sirgjoonelisest kitarripopist liikunud väga mitmekesiseks, et mitte öelda softistikeeritud kopiks. Softistlikeeritust ei ole siin ainult sellepärast, et kõik on väga siiras ja iga käik iga heli on omal kohal, leidlik ja põhjendatud. Tegelikult on andur muidugi kogu aeg olnud tõsiseltvõetav bänd, aga ütleme nii, et potentsiaal avaneb järjest enam vihjeid võib sellest muusikast palju välja kuulda. Ei tahagi öelda, kas siin on rohkem mõjusid Eestit popiklassikast Šoti, Inglise või Ameerika Indist või Manchester'is või kuuekümnendad popis. Selle Foodsi puhul ma näiteks kuulsin välja ühte oma lemmikbändi r. Või 21. sajandi rootsi Indist. Eks kohati lööb kuttide fonoteeki välja. Tore on Yolate õngo mõjud läbi mitmeprisma, võib-olla isegi alateadlikud kostavad mulle samuti kätte. Tähtis on see, et kuigi bänd sai kokku sarnaste muusikamaitsete tõttu ajavad tüübid andurina päris oma rida teist sellist bändi ei Eestist ega mujalt kõrvaleid vanem muusikamaitse kohta ütlesid nad Postimehes. Sõbrad said meist ühesuguse muusikamaitse, sest palju seal paides ikka selliseid on, ikka leiavad 11 üles. Ja see, et anduri neli liiget on omavahel vaata et parimad sõbrad siiamaani teeb neist ka kompaktse dünaamilise, vapustavalt mõjuva bändi. Teine variant heaks bändiks oleks näiteks see, et bändis On erinevad isiksused, kes kokku annavad hea sünergia, aga anduri puhul töötab prus väga kreatiivselt. Audiovaras on selle Lope rokiloo nimi ja see on üks itimaid palu plaadil kindlasti. Kokkuvõtteks ütlen täie veendumusega, et 2007. aasta Eesti parim plaat võis ilmuda juba nüüd, jaanuari algul. Näis, mis on teistel vastu panna, eelkõige mõtlen meie lokkavat indi pops, genet ja artiste nagu Vaiko Eplik, poppideo, Tartu Popi ja Roki Instituut, Apple ja muud. Kindlasti on nendest sel aastal uus plaat tulemas, Eplikul toon aga eraldi välja. Nüüd anduri plussid. Bändil on oma filosoofia. See on selline läbi suurlinna kortermaja akna idioote parklas kergelt iroonilise, üldiselt siiski sõbraliku muigega jälgija kõrvaltvaataja oma reaajaja filosoofia kui nüüd lihtsustatult lühidalt öelda, muidugi tegelikult peitub nendes noortes meestes rohkem. Bändil on oma imidž, see on üpris korrektne, samas lohakas elegants, sebofuism, kõik on siiski väljapeetud. Ma ei mõtle muidugi ainult riietust, vaid kogu olekut. Bändil on oma muusikaline käekiri ja kuigi see ei ole lihtlabane pop, on nende softikeeritus nii universaalsele levelile, et nende muusikast sõnadest saab Saru. Ja neljandaks, bändil on neli muusikut, kes on meisterlikult pillimehed ja kes on seejuures ka plahvatuslikult kreatiivsed standardseid lahendusi uuel plaadil, Pole. Ja lõpetuseks muidugi. Minge poodi, kui teil veel uut andurit originaalis pole ja uurige välja, kus on järgmine kontsert. Vara kohal, muidu ei mahu majja.