Menne lavastaja Maret Tamme ütleb, et olla isiklikult on vanavanemate ja lastelaste suhetest rääkimine oluline. Sellest ka põhjus, miks seesugune teema lavalaudadele jõuab. Maretame. Mis oligi minu jaoks huvitav, et paljud minu tuttavad räägivad oma vanavanematest kui millestki väga-väga erilisest, väga olulisest, aga samas eks nad vaikselt hakkavad nagu ära surema, et see tekitas lihtsalt tahtmist seda teemat nagu iseenda jaoks fookusesse tõsta. Lavastuse dramaturg Joosep Susi lisab, et teemapüstitus on oluline ka seepärast, et on mingisugused tunnusjooned, üksikuid aspektid, mis väga spetsiifilised omased just vanavanemate ja lastelastevahelisele suhtlusele. Laiemalt on see seotud sellise kolmekategooriaga, ütlen selline väga lähedane, väga lihtne kategooriad, kuidas sa üldine omavaheline dünaamika välja näeb ja kuidas ajas muutub, siin põimuvad näiteks taga tugevnev intiimsus lähedus aga teiselt poolt samal ajal see põimub kuidagi sellise võõruse kaugusega, teiselt poolt on minu jaoks väga oluline, kuidas mälu kui niisugune üldse toimib ja seda ka väga spetsiifilisest nurgast mitte väga laialt ja kolmas loomulikult ongi küsimus, et kuidas toimib nõnda öelda Sis jutustamisstrateegiat. Läbiviidud intervjuude ja sealt kuuldud materjali abil on loodud lavastuse struktuur, mis baseerub jutustamise strateegial. Teemadena käsitletakse etenduses näiteks sööda ja küüditamist, millele vanavanemate mälestustes oma roll. Me oleme võtnud selle vaatepunkti, et kuidas vanem inimene seda räägib ja kui palju mina sellest aru saan, et ma olen, sellel pole kuulnud, võib-olla kuule, need esimese aasta arvasin juba, mõte läheb lendama. Me oleme proovinud neid mälestusi kuidagi seda jutustamist ikkagi kujutada, nii et me saaksime sellesse natukene süveneda, natukene aru saada, et mida siis on kogetud, kuidas nad on jutustatud, nii et miks ei võiks mind puudutada. Jutustamisstrateegia, mida intervjuudes jälgiti kordus ja kordus ning see tähelepanek on päris üllatav lisabsusi. Isegi noh, sellised aktiivsed teadlased, keda intervjueerisime, kui vanavanemaid, siis nendel säilis võib-olla hakatuseks selline väga ratsionaalne ja kontrollitud kõnemaneer, aga võrdlemisi kiiresti mingi täpselt samas loogikas sees on nii äratuntav, nii harukordselt samasugune, et see oli põnev jah.