Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade. Tere, tere, head Kuldrandevu kuulajad on alanud meie ühine 53. saade. Ja nagu ikka taas võimalus minna tagasi möödunud aegadesse ja nende aegade muusika juurde nende aegade muusikasse, mis meie jaoks on muidugi võluv ja kaasakiskuv. On suvi ja oli suvi ka 1933. aastal, kui lõbus saksa suvelaulu Keloodi suplemise või ujumise Foxtrot maine Braud viie Wilhelmiine on siis laulu nimeks minu pruut Wilhelmiine, kellega ma nüüd suplema lähen ja mees, kes laulab, ütleb nii, ostan talle kõige ilusama kummist ujumislooma. Aga kui see katki läheb, saab kogu maailm teada, kuidas minu Wilhelmiine ujuda oskab. Laulavad meeter hiigelAhow ja Todi Nellis olla ja sunn Fox ja siis maine praod, Tiie Wilhelmiine. Sellised mitu pealkirja on sellel plaadil kohe olemas ja helilooja, helilooja Kreitzberg ja firma moli loor on selle Berliinis 1933. aastal välja lasknud. Noh, ajaloo huvilisena teame, et samal aastal 1933 saab Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler ära aga suvelaul oli mõnus ja kaasakiskuv. Eelmises saates saime tuttavaks inglise laulu-tähega, kelle nimi oli liita roosa ja keda Eestis nii väga eriti ei tunta, nagu me aru saime ja keegi pole reageerinud, et tema oleks teadnud sellist lauljat. Aga mäletate, me kuulasime siis eelmises saates tema lõbusat laulukest haa või siis originaal peakirjaga itaalia laul kellal la võitšell alla, nüüd aga roosa liita, laulab H. Täna toon siia juurde sellele haa laulule veel teise naistähe, kelle nimi on päti mein. Äkin bee temana ameeriklanna ja ka Eestis suhteliselt vähe tuntud, et nende kahe naise vahel kujunes popmuusika ajaloos välja üks huvitav ja tasavägine võistlus ühe tuntud laulu pärast. Haum matšis näed dogi hinda hundu. Kui palju maksab see koera Kene, kes seal akna peal istub ja naine vaatab ja mõtleb, et peab sõitma Californias ja tore oleks osta koerakene ja jäta see kallima juurde, et teda kaitsta, kui röövlid peaksid tulema. Selline nalja laulukene, aga ta sai hästi populaarseks nii siin kui teisel pool ookeani. Kõigepealt kuulame, kuidas laulab seda lugu inglanna roosa liita või siis liita roosa, kes haaras Kesk- ja Lõuna-Euroopa publiku Haumatšiller dogi Windows roosa liita. Juhtus nii, et USA-s laulis siis nagu ma juba ütlesin, selle loo sisse. Sama kuulus kõlita roosa-Euroopas, tema kolleeg, vein päti veits oli temani, ta laulis väga palju populaarseid laule, kaasa arvatud Cathenessiivools ja mitmed teised. Ja kui tavalised juhtunud niimoodi, et üks solist võidab teise ära ja vallutab oma plaadiga terve maailma, tihtipeale siis seekord juhtus nii, et Liisa root Ta võitiski Suurbritannia ja Aafrika muusikafännide südamed. Täkki veis aga ameeriklaste südamed. Ja kummaline, et inglise täht meeldis põhjamaalastele vähem kui ameeriklanna laul Soome, Rootsi ja Norra turu vallutas just USA täht pätti Page ja tema laulu nautisime koolilastele kuuekümnendail aastail, eelmisel sajandil, siis ka meie siin Eestis. Nüüd kuulame Haummachisendajad, logi enda Windows ja pätid veid. Jaa. Kui need kaks naishäält Eestis väga kuulsaks ei saanudki, siis laul küll algul originaalis ja siis Artur Rinne Kukerpillid esitasid, esialgu tuli, muidugi me kuulasime Soome raadiot ja seal Rootsi raadiot olid siis Pätsi esituses, aga pärast laulis selle kuulsaks Me siin Artur Rinne ja ka ansambel Kukerpillid. Muidugi laulus Nad on natukese originaalist erinevad, aga jutt on ikka imeilusas koerast, kes istus akna peal ja kelle kohta on küsimused, ei tea, palju ta küll maksta võiks. Kukerpillid, mis maksab see koer seal aknal? Ei jää. Teisi. Teise maailmasõja lõpu 70 viiendat aastapäeva oleme tähistanud juba varem mitmel korral mäe saateis. Aga teeme seda võib-olla veelgi, sest tegelikult ju Jaapaniga poolne ja siiamaani veel 75 aastat tagasi rahu alla kirjutatud sõda veel kestab Aasias. Ja pealegi sellepärast, et sõjalaule, mida ei saa unustada, on palju halastajaõe vais traagiline sisu ja sõnad on umbes sellised õde siis laulaks nagu ka meie tantsisime kooli lõpupeol valssi, kuid siis tuli sõda ja rindejoonel avati laatsaret, mis sai täis haavatud sõdureid. Ja üks sõdur ütleb õele siis niimoodi. Õde Me veel tantsime sinuga valssi, sõnas raskelt haavatud sõdur vaikselt meditsiiniõele ja jäi siis jälle tukkuma. Õde aga läks näost valgeks, kui kriit ei teadnud sõdur, et tal polegi enam jalgu. Ja siis laskus õde voodile sõduri kõrvale ja hakkas talle aeglaselt vana valssi laulma. Sõdur, uinus ja unes saigi tantsida oma halastajaõega. Halastaja valss siis veel kord see pealkiri laulul ja esitab Jekaterina kuusi ava. Viktoriin pole meil ammu saates olnud, teeme seda täna, siis teeme täna ühe mäluharjutuse, paneme pead tööle ja mina võtan nüüd ühe laulu, ühe ühe lindi, mul siin lindi kasseti peal, õigemini ja kuulame ühte hoogsat estraadilugu ja püüame neid üheskoos ära arvata, kes võib seda laulda? Ma saan öelda ainult nii palju, laul on küll juhuslik, tavaline selline tavalen itaalia ja saksa laul, segu, laul, selline. Aga laulja on meile hästi teada, kuigi ära tunda pole teda lihtne. Aga proovime. Nüüd tuleb reibas saksa itaalia segu laul, roosa munded, mai. See on siis kuulsa roosa munde sugune teine osa. Ja püüame ära arvata, kes see mees küll laulda võiks meile hästi tuntud laulja, vähemalt tema nimi on hästi tuntud. Kes meile siis laulis tuntud mees, ma veel kord kordan. Ja nüüd rohkem ma küll vihjeid anda ei saa, kui, et laulja sündis 1947. aastal Roomas ja sündis vaeses perekonnas, kus oli kokku üheksa last. Ja kui poiss oli kümneaastane, jäi isa raskelt haigeks ning poeg oli perekonnale abiks. Kas siis restoranidesse pagaritooteid laiali kandma ja ühtlasi hakastaga kohvikutes laulma. Noh, nagu ikka nendel nendel puhkudel pandi teda tähele ja ühe ühel õhtul oli siis kohvikus skand Naapoli näitleja, too ja Taani teleprodutsent Volm Sorenzen koos oma abikaasa, laulja Greetega, nemad olid Roomas puhkusel ja mõne nädala pärast laulis poiss juba Taani televisioonis Tivoli saalis. Hiljem tema hääl muutus ning tema uus hääl on märksa tavalisem. Ometi teeb ta endiselt ringreise Euroopas ja Ameerikas. No ma arvan, et nüüd juba pärast seda teksti, mis ma siin ette lugesin, tuleb tuttavam. Robertiino Loretti oli veel paarkümmend aastat tagasi populaarne Venemaal Kanadas, Ameerika Ühendriikides käis kosmos. Valentino direškova palus isegi, et tema laule mängitaks kosmoses viibimise ajal Robertino laule. Aga noh, neid missasid, poisi heas laulis. Ja muide, 2013. aasta detsembris pärast häälemurret Käis, Robert Tiinaga Tallinnas ja Tartus tus esines Vanemuises ja Vene kultuurikeskuses. Nüüd siis laps lauljana kuulame vana tuntud laskes Itaalia maailmakaardil jälle hetkeks tõi Robertiino lurri. D ja tuleb meelde, temasse kuulus hüüdmine. Maika Robert Inno Loretti. Kirjutas meile kuulaja, kes meenutas ansamblid Bushi kätt. Me siin mängisime, mõni mõni saade tagasi seda ansamblit. Ja meie kuulaja toonitas, et peale ansambli leivanumbri Mississippi on veel häid laule, mida meie pole oma saates mänginud. No kuulajal on alati õigus ja tõepoolest, ega me pole Bushi käti rohkem mänginud kui soiks Mississippi lugu, seda võis kahel korral isegi. Aga ansambel hästi kuulus seitsmekümnendatel aastatel eelmisel sajandil ja oli Hollandi maalaulude väga palju sellist kõla, lauljad laulsid ja popgrupp muidugi, mida juhtisid kolm koovalskitest, õde Nad olid Poola pärit euroga, huvalskid too Niibeeki ja Marianne. Paneme siis täna veel ühe plaadi siia juurde meie saates ühe Mississippi kuulsa laulu esitajad Bushiga, ansambli plaadi ja kuulame ühte teist lugu, mida meie kuulajaga soovitas. Selle loo nimeks on paha poiss, ansambel Debushikat, väed vôi. Suveaeg on käes, on ka suvelaulude aeg ja kui minna tagasi meie nii-öelda mälestust aega, siis aastal 1962 63 oli meil Eestis moes tuistanz, nii nagu maailmas, nii nagu Euroopas. Bass ja Jack hämmer pakkus kohe välja hoogsa loo peakirjaga. Kissing tvist suudlemise võisid musid võist. Kõik tantsivad kõik Korameerivad, Chrisin tvist ja Jack ämber. Proua Silvi soov on täpselt põhjendatud, temal on oma lemmiklaulja. Silvi helistas meile ja ajasime sellel teemal temaga pisut juttu. Ta on meie saate alaline kuulaja ja kohe saame teada telefonis ka tema lemmikud, kes on tema lemmiklauljad. Teine nende toredate saadete pärast. Viimast ma kuulasin kaks korda. Et ta laulab seda ka, ma tean väga täpselt, kõige paremini üldse seda laulu laulab. Laanelill olisi ooperit. Et kunagi keegi nüüd alles hiljuti laulis, laud tõstis purjed üles mingi x ja lindi aktsendiga või et ma tahaks ikka Aimli häälega, kujutad seda? Nüüd siis proua Silvi ja paljude teiste kuld Randevu kuulajatel lemmiklaul ja just selles esituses Endel aimre. Muusika autor on maestro Gustav Ernesaks ja sõnad Evald Tammlaan. Ja laul on Evald Tammlaanenäidendist. Raudne kodu ja aasta oli siis, kui see näidend välja tuli 1955. Ja nii näidendis kui ka hilisemas ooperis, mille libreto kirjutas Uno Laht toimub kahe maailmasõja vahelisel ajal see tegevus siis toimub. Ja üks laev valmistub minema merele, et võtta Londonis peale relvalast ja viia see tundmatus kohas peetava kodusõja osalistele. Selline poliitiline sisu oli näidendile ja kapteni tütar. Hiige sõidab kaasa. Neiu on küll kihlatud Reeder Hanseniga, aga laeval kohtuta oma lapsepõlvesõbra Peetriga ja noored armuvad. Laeva meeskond tahab teada, kummale sõdivale poolele relvi viiakse. Kapten lubab vastata Londonis. Peetrist ja hiigest on aga kujunenud selle laeva meeskonna juhid. Ja laeval küpseb ülestõus. Peeter juhib laeva karidele, et Viia relvi vabaduse eest võitlevatele revolutsionääridele. Meeter arreteeritakse ja saadetakse vanglasse. Laev tõstis purjed üles. Gustav Ernesaks, helilooja ja sõnad. Evald Tammlaan esitab Endel aimre. Üles jääda eilses ja. Ära siin tunnustas. Üks väike tüdruk kalleuna. Kui ta juurde astus, roolime. Langes alla ära. Ja tuulevaikne luu. No kuule, tulgu määre poole, tüüri. Ja uuris hommi? Ja ei, ma haarandjaga ei ole väike jääma ja ja sillale viiva alla kitsast. Üle. Kärla laulu. Rooli särin, avastoratas. Il otsib aga oma naise. Ja silma? Kuulsamate suvelaulude hulka kuulub muidugi 1961. aasta suur menulugu idzee pitsee džiini vini Jaloobukate Arpi geeni. Meie laulis seda pealkirja all ilus suvepäev Eesti raadio meeskvartett Uno Loop, Arved Haug, Kalju Terasmaa, Eri Klass, nüüd aga ehe originaal, Prayenhaelanud ja laul, mis rääkis siis bikiinides, kuidas tüdruk läks bikinidega randa. Kõik hakkasid teda vahtima, tal oli nii piinlik, et peitis ennast küll põõsastesse, küll riietuskabiini külm mässis endale rannarätiku ümber, aga midagi ei aidanud, kõik vaatasid ikka. Aga mõne nädala pärast oli terve rand bikiine täis ja naha elanud ja 1961. aasta suur menulugu itseebeezzee teeni uini jõlu, pokaat, hat, bikiini. Suvepuhkuse ilmaennustus on olnud Eestis nii palju, kui mina mäletan, alati üks suur ja raske mõistatus, et mis kuus puhataga siin maikuus või juunikuus või juulis või augustis september jääb juba hiljaks natuke, kes lõunasse just sõita ei taha, aga noh, sinna sõita juba oktoobrini välja, kui tahad minna. Lõunamerede kant. Ja need küsimused on väga rasked, et milline see Eesti suvi siis tuleb ja need olid, nii, oli see täna, nagu me teame ja nii oli ka aastaid tagasi nõukogude ajal. Ja ega see ilmuma muutlikkuses polegi suurt muutunud, ikka on see kuidagi segane ja kord, päike, pilved, vihm jälle ja, ja nii, et ega alati väga hea või noh, kerge puhata ei olegi Eestis, kui sa tahad palju päikest võtta ja supelda. Ja Heli Lääts laulab meile ühe kelmika suvepuhkuseloo, mida ammu popule raadios mängitud, kuigi meie saates oli ta eelmise aasta kevadel. Ja siis lugu on selline tädi sõitis Krimmi puhkama jääda, sõnadest paremini aru saada. Selgitan, et möödunud sajandi viiekümnendail aastail sõidati sõideti tähendab Krimmi ja Sotši hakkama Tallinnast ja Eestis ka rongiga. Balti jaamas seisid kaks magamisvagunid nimedega Simferoopol ja Sotši. Ja needsi saagiti kaugsõidurongidele külge, kui oli juba piletid palju ostetud, sest terved rongitäit puhkajaid tavaliselt Eestis kui saadud aga vagunitäie küll ja puhkusepaika rongiga sõites pooleteist või kahe ööpäeva jooksul ja nii sõitis ka Heli Läätse laulus tädi puhkama lõunamaale meite suvi laulu pealkirjaks ja esitaja Heli Lääts. Nii. Saada täitsa. Tähtsat lausus Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, siis uuel laupäeval kohtume jälle. Saate kordus on täna öösel kell 24, null null või siis null null null null. Ühesõnaga tänasel laupäeval kesköötunnil ja ka järgmise nädala teisipäeva õhtul kell 11 ehk 23, null null. Ja USA, et aeg on järgmise laupäev õhtupoolikul 17 null viis. Ootame ikka ka teie muusikasoove või soovitusi meie saatele. Ma olen mitmel korral telefoni ja internetiaadressi siin saates öelnud eelmises saates ka viis, kui ma ei eksi. Ja minu internet ja aadress on üleval ka rahvusringhäälingu koduleheküljel, kui otsid üles kuld, Rande voo ja sealjuures on ka internetiaadress. Ja olen neid ikka korranud ja kordan tulevikus ka meie saates aadressi ja telefoni. Et kui teil on põnevaid helisalvestisi minevikust, andke meile ka teada. Mängiksin neid meeleldi ka teistele ja meile kõigile, võib-olla mõned vanad plaadid, võib-olla kassetil, võib-olla lindid, mida enam pole, pole paljudel olemas, aga teil kodus on, nii et saatke lõpulugu meie saates nagu ikka. Instrumentaalne samet, Haim on aaria, mille 1934. aastal kirjutas, koostas George Kööshriin ooperipruugi ja pess jaoks. See laul sai peagi populaarseks, väga populaarseks ja ta sai omamoodi džässistandardiks, mida kirjeldatakse kui ühte paremat lauludest, mida helilooja köshwin on eales kirjutanud. Täna esitab selle loo meile siis instrumentaalse loo, et Mundo Rosorkester ja ta teeb seda, sellise loo teeb selle samettaim. Loo on teinud hästi rütmikaks ja hästi omapärases versioonis. Minu meelest väga huvitav orkestreerinud, nii et kuulame lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.