Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade. Tere, tere jälle kuldranda, kuulajad on alanud, meie ühine 56. saade ja taas võimalus minna tagasi möödunud aegadesse ja nende aegade muusikasse mitme põlvkonna jaoks võluvasse ja kaasakiskuva muusikasse. Alustagem nagu ikka. Me oleme siin viimasel ajal teinud mõne vana saksa Schl laagriga, näiteks 1930.-te aastate populaarne laul Foxtrot on plaadi peale kirjutatud naljalaul aafrika teemal. Aila Lee Aila Aila lee alle Café, siin Aus Aafrika selline pealkiri esinejaks on Paul koodwini äss, sümfooniaorkester ja solistiks on Robert Koppel siis 1930.-te aasta moelaul Foxtrot. Samad aastad kolmekümnendad siis eelmise sajandi kolmekümnendad muidugi aga seekord väljaspool Saksamaad, mis toimus maailmamuusikas. No üks näide, Marie Ang Reever elas 1000 885951 ja oli esimene Mehhiko naishelilooja ja saavutas suure rahvusvahelise tunnustuse, on kirjutanud olnud õige mitusada laulu. Mitme kümned, võib-olla nendest on hästi tundma. Meil kõige rohkem, ma arvan, tuntud lihtne südamlik lauluke aastast 1928 ja sõnad on umbes sellised. Igal hommikul ma laulan suurest õnnest tipidiidi pidiidi pidin sest sain sinu endale. Aga nemad kutsuvad mind armastuse, vargaks, aga ma pole varas, tippi tiidi pidiidi pidin, esineb kuulus Ladina-Ameerika laulude esitaja libertaalla, mar ja helilooja, nagu ma juba ütlesin, on siis marja kreemer, tibi, tiigi pidiidi, pidin. Teedo karisoo, miks oled kurb meie Eesti populaarne laul aastast 1937. Edo karison, kelle pärisnimi oli aastani 1936, oli tema nimi Eduard Johannes Karlson ja ta elas aastail 1000 907982 ja muutis oma nime ära, siis sai näitlejanimeks Eedo karrisoo ja aastal 36 44, siis 1900 oli ta Estonia teatri solist ja 1944. aastal põgenes Rootsi ja 50.-st aastast elab ta või elas ta USA-s töötades Chicago konservatooriumis laulupedagoogina. Miks oled kurba sellel ilusal suveajal ei tohi kurb olla, aga kohe saame eestikeelsete sõnadega laulus teada, miks Eedo karri nõndamoodi küsib. Laulu sõnad on kirjutanud Sergio slipp. Tema oli nende aastate kõige kuulsam eesti laulu neist estraadilaulude sõnade autor. Orkester on veel akordi ja plaadi väljalaskmise aasta 1937. Ilma ameeriklased ta populaarmuusika ajaloost muidugi rääkida ei saa. Pool vin, Rein on tema pärisnimi, kodanikunimi näitleja nimi, ioni rei elas 27000 927990 ja oli Ameerika laulja, laulukirjutaja ja pianist väga populaarne, väga andekas. Ja just eriti 1900 viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel oli rei suure, ehkki esindaja maailmas ja huvitav, et suur rokisolist Dallases sündinud ja üles kasvanud laulja oli osaliselt kurt. Ta kuulis halvasti, aga näete laulmiseks või laulmise laulmisel see nagu vahele või see segavaks asjaoluks ei saanud. Nii et võib ka laulda, laule tuleb välja, aga kahjuks ioni rei võttis liiga palju viina. Tema, see loominguline periood ei jäänud väga pikaks, aga laulud olid vahvad. Täna õhtul sa saad José siin teada, et masin tõeliselt armastan. Kuulus lugu nii Ameerikas kui Inglismaal, kui ka meil siin põhjamaades. Soome raadio mängis seda lugu, ma mäletan mitu korda päevas tihtipeale raske sellak, plaat oli originaalväljaandes kiirusega 78 pööret minut disja ilmus 1957. aasta suvel hiljem mitmeid kordi uuesti välja antud ja uskuma, mitu head kuulajad. Kuid 1981. aastal tuli ta uuesti maailma edetabelitesse. No kindlasti tuleb see lugu paljudele tuttav ette. Jestunaid José siin jestunaid ja esineb ioni rei on aasta 1957. Ja nüüd tuleb kiita jälle meie kuulajaid, kes palju kirjutanud, võtavad, helistavad, võtavad ühendust, minu aadressil on kõigil hästi teada, saate lõpus maga, kordan neid tänav ja kuld, Randevu kirjakast on kirju ääreni täis, püüame neid neid soove ja soovitusi muidugi ikka aegamööda siis rahuldada. Ja täna võtame ka siis paar, kirjasin ette, rohkem saates tavaliselt ei saa paar-kolm kirja, aga igal juhul nüüd ta tuleb meil siis kuldRandevu kirja. Kas. Kirjutab meile härra Tõnu Tallinnast, suur tänu teile huvitava saatesarja eest. Paljud nooruse aegu meelde tuletavad, laulud mõjuvad lummavalt. Klaara kotteri nimi tuletas meelde laulu nüüd kirsipuud õitsevad kõikjal, ka jaapani kaksikõdede duetti. Binats, duett esitas seda lugu, kirjutab meile siis härra Tõnu Tallinnast. No omalt poolt ma lisan juurde, et see, see oligi ansamblid, need finantsleivanumber, see, kui Kirsipuu tõi nüüd kirsipuud, õitsevad kõikjal. No see oli eestikeelne pealkiri. Aga see laul on ka just nendele kaksikõdedele kirju tatud. Kahjuks on mõlemad õed nii Emmy iito kui ka jummi iito meie seast juba lahkunud. Aga laul kirjutati 1964. aastal ja spetsiaalselt Tokio olümpiamängude osavõtjate ja külaliste tervitamiseks. Jaapani pealkiri oli armastuse, puhka aega või puhkuse aeg, selline. Siis tärkas armastus. Ja meil esitasid selle loo nii Klaara koter kui ka Heli Lääts kirsipuudest, nagu eesti keeles lauldi originaalis jutt, too ei ole seal, räägitakse mere kaldal päevitamisest ja puhkuse aja võrra. Armastusest armastage teineteist nagu alasti giid, vaat sellised sõnad on selles laulus ja siis ilus mere kaldaline romantika tuleb seal meieni läbi jaapanlannade tunne, et siis ja meile jõudis tegelikult siia Eestisse see laul läbi Moskva. Ses Nõukogude liidus sai lugu erakordselt populaarseks. Poeet Leonid termin Joff Leonid Termenjov kirjutas ka sõnad pealkirja all sinise mere kaldal. Niisugune laul siis jõudis meile Jaapanist ja ta oli kogu maailmas populaarne, aga siis väga populaarne meil kujuva kaks lauli annad selle ära, laulsid et Tallinna kuulaja, Tõnu saab nüüd, härra Tõnu, saab nüüd kuulda siis ansamblite Pinets esituses. Originaalesitus on see, mis praegu tuleb meile, lamba cation, tema pealkiri. Pealkiri inglise keeles, aga jaapani keeles oli siis, nagu ma ütlesin, puhkuseaegne armastuse, armastuse puhkuse aeg. Kuulame, esinevad MI, Ito ja Jumi iido. Helilooja on hiir Rossi, Myangava kui kirsipuud õitsevad kõikjal, lauldi eesti keeles. Kuulaja ka truu saatis sõnumi pealkirjaga mõnus tantsumuusika. Ja ta kirjutab meile niimoodi. Möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel kuulasin sageli BBC raadioõnnitluste saadet, kus kuulajate soovilugusid esitas Victor Sylvesteri tantsuorkester hästi mõnusa tämbriga kollektiiv ja saated, mimisi. Saated olid kuulatavad 19 meetri lainealas. See on mõeldud man, lisan juurde siia lühilaine oli see. Ja need saated levisid Austraaliast Ameerikani sprite on elamas ju palju mööda laia maailma ja võib-olla veel mõni inimene, kes tunneb huvi selle muusika vastu. Vaadake, ehk leiate mõne, kes armastab ka Victor Sylvesteri orkestrit. Lugupidamisega kaadru Victor Sylvesteri orkester oli ja on muidugi tõepoolest maailmakuulus. Dirigent ise elas aastail 1000 900978. Tema nimi oli Victor malm, vooro Sylvester ja oli inglise tantsija, helilooja, muusik ja orkestrijuht ja just nimelt Inglismaa svingmuusika kõrgperioodil. Ja teda loetakse ka 20. sajandi esimesel poolel oluliseks tantsuarendajaks kogu maailmas ja tema ja tantsukultuuriarendajaks ja tema orkestriplaate müüdi kusagil 1930. 1908 10.-te aastate vahel 75 miljonit eksemplari, noh, selline statistika. Ja ta oli siis Victor Sylvesteri orkester oli inglise, eriti Londoni salongide ja ballisaalide tõeline orkester, kes pakkus seda kõige ehtsamad tantsumuusikat ja seda kõrgel tasemel. Veel kord siis Victor Sylvesteri Joa kester ja lugu, mis tuleb lämbri twok teinekord räägime selles tantsus pikemalt praegu aga kuulame, kuidas siis seda esitab meile Victor Sylvesteri orkester. Mõni saade tagasi meenutasime menukad 1957. aasta eesti filmi kunstilist filmi juunikuupäevad režissöörid, tuletan meelde, Mikk on Veeži ja Kaljo Kiisk, operaator Semjon Škoinikov ja helilooja Boris Kõrver. Peaosatäitjad tol ajal veel tundmatud üliõpilased avalikkuse ees tundmatu tülijatelasel pärast väga populaarse filminäitlejad selle filmiga Eha Sikk kard tolajal Eha Sikk, kes mängis Ritad ja Rein Mikk, kes mängis Peetrit, siis peaosa, dramaatiline põnevusfilm. Stsenaariumi kirjutas toonane Volta elektrimootorite tehase peakonstruktor, tubli insener ja arratsionaliseerija org orm võites üleliidulisel filmi käsikirjade võistlusel kolmanda auhinna. Me oleme selles filmis varem rääkinud mitu saadet paar aastat tagasi siin. Ja see oli muidugi väga-väga suur saavutus üleliidulisel konkursil saada kolmas koht ja käsikiri läks ka kohe tootmisse, nii-öelda hakkad filmi tegema. Ja film oli raskem, aga laul, millest me nüüd räägime ja mida kõik hästi teavad, on hästi siis optimistlik. Boris Kõrver kirjutas selle meloodia ja tema ametlikuks nimeks on siis Peetri laul filmist juunikuupäevad, mida laulis Kalmer Tennosaar. Ja nagu ma ütlesin, Boris Kõrver kirjutas meloodia. Aga kataloogides, kui vaadata ja nii-öelda meie siin filmiajaloos on kirjas, et laulusõnad kirjutas Manivald kesamaa. Meie luuletaja Manivald kesamaa ja nii maga selles saates ütlesin, kus me viimati sellest filmist rääkisime ja nii on ka filmiandmebaasides, ma vaatasin järele selle asja. Aga pärast saadet helistas filmi juunikuupäevad peategelane staar Peeter ise. Nagu me teame, osatäitja nimi on Rein Mikk. 1957. aastal pedagoogilise instituudi üliõpilane. Ja tema ütles, et tegelikult kirjutas Peetri laulusõnad hoopis näitleja ja poeet Astrid Pirn. Ma vaatasin järele nüüd, Astrid Pirn lõpetas 1951. aastal Eesti riikliku teatriinstituudi ja töötas Kuressaare ja Pärnu Endla Teatris. Kirjutanud dramatiseeringu kullaketrajad, mitu ooperi libreto, teiste hulgas ka Villem Kapi, Lembitu libreto ja kirjutas palju laulutekste ja luulet. Ja sealhulgas siis ka sõnad Peetri laulule. Filmis juunikuupäevad, head kuulajad, näete, kuidas paljude aastate pärast võime leida mõne huvitava detaili kultuurielus või filmiajaloos, millest varem keegi nagu pole rääkinud ja pole tähele pannud. Ja kuulame nüüd, mida ütles mulle telefonis Peetri peaosatäitja Rein Mikk. Peetri osatäitja filmist juunikuupäeva, et oi, oi oi kui huvitav. Ja kõik sellised nii-öelda vanainimese nooruspõlve väga meeldetuletamise asju, mida te pakute nii? Ma tahtsin teha, tähendab ühe väikese ääremärkuse. Peetri laulu sõnade autor on mitte Manivald kesamaa, vaid Astrid Teeerr. Astrid Pirn. Ja Astrid Pirn ja, ja selle sõnade autor siis, kui seda laulu filmiti, ta kõndis seal ringi ja natuke esialgu isegi, kui vaatas, ütles võib-olla mõne sõna natuke ringi tõstma või. Huvitav jah, see Manivald kesamaa, see on nüüd ametlikult üleval internetis. Võib-olla küll jah, seda ma ei tea, kes selle pannud on, aga no muidugi, teate ma ei tea seda, aga no üldiselt ikka natukene selle sõnade autoriga natuke mööda pannud, aga täna olen veendunud selles, kuna ma olin ja see nii-öelda jalgupidi kättpidi selle asja juures. Nii oli väga huvitav. Ja suur tänu, et ma lasen internetis ära parandada, rahvas peab teadma. Härra Rein, öelge mulle. Teie ju ei olnud näitleja, Eha-Kai olnud näitleja, kuidas teid leiti? Kuidas meid leiti? Mad Eha Eha on tõrva tüdruk. Ta oli sel ajal Tartu Ülikooli kehakultuuri vis minu mäletamise järgi kolmanda kursuse tudeng ja mina küsisin ta käest, et kus kohas end leiti. Ta ütles, et teda olevat leitud ülikooli välistrepi peal. Ja end lõike nõnda et mena õppisin dada kogulist instituudis. Meil oli sel ajal suur meeskoor. Ja ühe meeskooriproovi ajal istusid saalis meile kaks kaunist. Küsisid, et kas mina ei oleks huvitatud, kas mul oleks aega tulla, vist on, ma ei mäleta, järgmine ülejärgmine päev korra dünos stuudiosse filmilist uist, ta oli sel ajal seal Harju tänaval, Harju tänaval, et kas ma ei tahaks sinna tulla, et lihtsalt natuke vestelda. Mul aega on. Jalgsed lood. See muusika on ju väga hea selles filmis. Ja ja. Selle nooruslik ja särtsakas ja ja täitsa kõva muusika. Meloodiline jaa jaa. Armastus Kaardi elus. Sirel. Sind su päevi see võõraid. Vaata õige särav saab EL-i algus, tuluvoo ja neil. Janek aastal tuubi KC valm. Tuuled jääl mu juurde siis. Ja need tuuled alla ja kui kevad ärkab valges juunis. Pole ammu uurinud saksa raadiojaama Toišev Richatsiender, noin, Under, feer, plaadiriiuleid ja muusikat pole meenunud tanud. Enne aga, kui me seda teeme. Raadiokutsung läinud sajandi 60.-te aastate populaarsest Euroopa raadiojaamast. Loitšev Richaaess, Ender noin under fiier. Tegu oli jälle piraatraadiojaamaga, aga seekord poliitilise piraatlusega oli siis tegemist. See raadiojaam saatis propagandat saksa kommunistide vaatenurgast. Et tolleaegsed Lääne-Saksamaa riiklikud raadiojaamad väga palju moodsat muusikat ei mänginud, siis täitis seda rolli jusse poliitilise vastupropagandajaam Nuišev, Raifitsender, noinunder FIE ära. Ja tänaseks tänaseni vaieldakse, kas saatjaid asus rohkem lääne- või Ida-Saksamaa territooriumil. Meie koolilastena seda peenikest poliitikat ei tundnud, meile ei läinud korda, kus need saatjad asuvad. Aga meid võlus Jaama hoogne, populaarne muusika ja see muusikaprogramm algas hommikul peale poole kaheksa. Meie, kes me nõmmel Tallinnas elasime, õde Marikaga kodus koos perega. Siis kuulasime seda raadiojaama igal hommikul, sest isa Aleksander tavaliselt keeras raadio lahti juba mõni minut enne saate algust. Nii et ärkasime raadiojaama kutsungi peale ja, ja ise oli ülivõimas, kostis meile tugevamini kui tolleaegne 209 meetri lainepikkusega Tallinna riigiraadioprogramm. Ja 1009. 60. aasta suvel. Ma vaatasin siin neid minevikku, katalooge, plaatide omasid. Me võisime ärgata näiteks järgmise laulu saatel, mis, mis seda laulis. Spetšula kla, ameeriklanna aga lõi kõvasti laineid siin Euroopas. Nii et kuulame siis raadiojaama Toišovrifitsender Noel Under žeer 1960. aasta üht menulugu, mis Jemis ja laulab Petšova Klaak. Jätkan ka kadunud laulu otsimise teemal ja see teema muudkui areneb, muide selgus ja mulle endale ka meenus, et nende Anu Antoni kadunud laulude hulgas, mida me otsime, oli veel üks hästi tundma, kuid meil unustatud lugu eestikeelse pealkirjaga 10 väikest sõrme ma siin juba ühes saates meenutasin seda laulu. Kui asi läks jutuks, nii-öelda tuli mulle kohe meelde need sõnad pähe jäänud, aga vahepeal aastakümnetega täiesti unustuse hõlma vajunud. Aga Heldur Karmo sõnade laulusõnad tähendab, olid siis selline refrään mul peas väikest sõrme varbaid, sama arv jagaks sinisilmajuus nagu kuldne kard. Võib-olla kellelegi veel meenub, et selline laul oli 10 väikest sõrme varbaid sama Arv jagaks sinisilmajuus nagu kuldne kard. Originaali pealkiri oli küll, nagu ma juba rääkisin, kaks Need pisikesed sõrme, kuid sisu on sarnane selle eestikeelse lauluga, kus meil on siis 10 väikest sõrme, kuna originaalis lauldi kaksikutest Anu Anton laulis aga siiski ühes beebist, kellel olid 10 10 pisike sõrme ja 10 pisikest varvast. Ja selle loom tegin vahepeal veel originaalis laulis seda Almak hooganna, laulis selle loo, aga Nõukogude Liidus tegi, tegi laulu äraga Leningradi ülipopulaarne ansambel Družba Aleksander praniewitzki juhatusel. Ma panen selle loo kohe peale aga võib-olla ja, ja et võib-olla see, see venekeelne lugu meenutab ka hästi Anu Antoni laulu tuleb meelde, seda venekeelset mängiti ka Eesti raadiost palju Družba esituses. Ja muide, selles ansamblis Leningradi ansamblis Ruusmaa laulis ka meie eestlasest Toivo Sooster Toivo Sooster. Ja nüüd ma kutsun jälle kuulajaid üles sellepärast et Toivo Soosteri salvestisi on meil ülivähe kusagil kaks ja pool laulu. Ma olen leidnud arhiivist. Ja kui kellelgi kodus on mõni plaat või linn, kust Toivo Sooster laulab või teab midagi Toivo Soosterit rääkida, ta meie hulgast juba lahkunud, siis andke palun meile teada. Me oleksime väga tänulikud, kui saaksime selle Eesti laulusolisti Toivo Soosteri repertuaari kuidagimoodi nii-öelda taastada Eesti kuulajate jaoks. Ja Toivo Sooster oli äärmiselt andekas laulja ja väga-väga kuulus Nõukogude liidus koos ansambliga Družba, nüüd aga 20 väikest sõrme, mida laulis. Ta on nime all, 10 väikest sõrme, esineb ansambel Družba. Kruusal kaardi baasil. Ka Saaremaal. Ma. Vaheliselt. Karsti paaris. Täitsa Võsugudeni. On suvi on ilus suvi väljas, kord palavad ilmad, siis jälle kõvasti tuult ja vihma ja uuesti sooja ja päikest. Ja ma ütleksin niimoodi, et lisaks kõigele heale, mis suvel pakkuda on, on ta ka haruldane aeg matkamiseks. Heli Lääts ja Šoti matkalaul. Tegelikult seal. Õhtuks väsinud küll piht, kuid saavutatud siis. Ja need keelati, on maitsev Litnettaid ning väidab. Et maailm kõikjal kaunis on saanud ka rajal, siin leiad tulid Saundersi, Pierre ööbik, kõrgelby. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, siis uuel laupäeval kohtume jälle. Selle saate kordus on juba täna öösel kell 24 null null kesköö tunnil siis või null null null null võib ka kell näidata. Ja kordus on ka järgmise nädala teisipäeva õhtul kell 11 ehk 23, null null. Ja uue saateaeg on nagu ikka, järgmisel laupäeva õhtupoolikul, 17 null viis. Ootame ikka teie muusikasoove ja soovitusi. Minu telefon ja aadress, ma ütlen korraks. Telefon on 52 76 seitse kaheksa. Kas ja meiliaadress on Heimar punkt Lenk ät Gmail punkt com. See viimane meiliaadress on üleval ka rahvusringhäälingu koduleheküljel võib sealt võtta. Ja telefon Kornal veel kord 52 76 ja seitse, kaheksaga üks lõpulugu nagu ikka, instrumentaalne, et üks kuulajaist tõstis esile me tänases saates noorusaja kuulsa Victor Sylvesteri, Victor Sylvesteri orkestri, siis võiks veel ühe loo kuulata selle orkestri esituses ja nimelt vana Ladina-Ameerikast, kui suur see asja tantsulugu lagu garaatsat tša-tša-tša ja Victor Sylvesteri orkester ja salvestis on tehtud 1964. aastal. Lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.