Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade Kuld rände vu. Tere, tere, head Kuldrande, mu kuulajad on alanud, meie ühine juba 60. saade ja taas nagu ikka võimalus minna tagasi möödunud aegadesse ja nende aegade muusikasse võluvasse ja meie jaoks kaasakiskuv asse. Me oleme alustanud ikka mõne saksas laagriga oma saateid, täna astuks sammu edasi ja paneks magnetofonilt peale ühe lindi saksa kuulsa rahvalauluga viiegi. Gensiin Fray on selle nimi eesti keeles, siis kusagil niimoodi võiks tõlkida, et meie teed on vabad ja lendavad ringi. Keegi neist mõtteist ei saa teada, kui me ei taha ja ükski kütt, et ei saa neid maha lasta ja kui mind ka vangitorni heidetakse, murravad vabad, et, et läbi selle torni nööride selline laul vabadusest. Loo autor on teadmata. Ja isegi arvatakse, et langetegemist rahvalauluga, kuid 1842. aastal helilooja Hoffmann von Fallers leebel seadis selle orkestrile ja koorile selle loo. Ja sündiski üks iseloomulik saksa lugu, mis elab täisväärtuslikku elu kuni tänaseni. Hoidkem siis ka meie oma mõtted vabad, et keegi neid muuta ega mõjutada ei saaks. Läheme tagasi aastasse 1842, aga esitus on muidugi palju-palju uuem sakslaste lugu oma vabast mõtlemisest ja elu mõttest, mis tohib ka olla ainult vaba. Aus ja vabamõtlemine on ikka olnud kiidetud ka eestlaste seas. Hulk laulegi sel teemal on loodud. No ma mõtlesin, millist lugu peale panna ja leidsin, et päris õige oleks vist valida välja. Ants oli aus saunamees tänaseni meie seas populaarne seltskonnalaul ikka ikka. Kui laua taga istume, tuleb vahel ka see lugu hoolilt ja seltskond laulab kaasa. Ja paar sõna selle laulu kohta ka asjatundjalt. Eesti rahvusringhäälingu arhiivisalvestis räägib tun tud salvest isest, tähendab räägib tuntud muusik ja muusikatundja. Torupilli ja kandlemängija Lauri õunapuu. Selle Antsu lugu on äärmiselt põnev ja päriselt tõestisündinud lugu. Igal laulul on olnud kunagi autor. Me ei tea enam kahjuks nende lugude esimest lauljat, ent Ants elab laulus siiamaani. Meenutagem veel kord, et kui sind pannakse laulu sisse, siis sealt enam välja ei saa. Lähme ajas tasapisi tagasi kõige kuulsamaks Saise Antsu laul siis kui 1928. aastal juunis laulis Tallinnas saunamäe tantsuloo Columbia Recordsi all salve Aleksander Arder ja meeskvartett. Arder oli tolleks ajaks juba väga-väga kuulus mees ning tema Antsu lugu lasti tolleaegses ringhäälingus lugematuid kordi. Ilmselt sama lugematuid kordi tuli aarderi meeskvartetile ka seda lavalaudadel esitada. Antsu laul sai küll kõva kriitikat, et kas tasub professionaalse kunsti valdkonda tuua lausa lorilaule. Ent rahvas oli oma valiku teinud ning lugu oli 20.-te aastate suur hitt. Palju laule on loodud vabast mõtlemisest ja vabadusest endast, nagu juba esimeste lugude puhul rääkisime. Ja enamik inimesi on ka selle vabaduse ja vaba mõtlemise poole püüdlemas. Kuid kas kõik on ka teda leidnud või, või julgevad vaba olla, see on omaette ja väga suur küsimus. Tulemas on kuulus ja võimas itaalia laul, vabadus, Esinevad, Alpano ja Romiina Bauer, abielupaar ja muusika tuua. Nad on osalenud kaks korda Eurovisiooni lauluvõistlusel 1976 ja 1985 ning viis korda San Remo laulufestivalil, mille nad ka 1908, mille neljandal aastal oma lauluga kiis sara võitsid. Ja eelmise aasta augustis, kui ma nüüd ei eksi, käisid nad ka Tallinnas lauluväljakul oma kontsertkavaga magus elu. Ladoiševiita nüüdislaul vabadust. Liber Ta elame selleks, et olla vabad Almano romina Bauer ja liberda. On olemas üks rock n rolli lugu kuulus lugu, hoogne, tore lugu, mille pealkirjaks on lihtsalt ropp ja muud ei midagi. Esitajaks rock n rolli, isa Mihhaili ja tema ansambel his komets, tema kommeedid siis. Ja see oli USA rock n rolli ja kantrimuusikaansambel, mis loodi juba 1952. aastal. Ja tema kõige kuulsam lugu on muidugi rokk, rahunda clock või siis eesti keeles kellarok. Aga ka lihtsalt see rock, mida ma tänase välja pakun, see lihtsalt rock pealkirjaga plaat läks müügil kohutavalt, suurem minuga. Ja, ja see ansambel siis Mil, Heili jahis comes oli väga populaarne, kuni 60.-te eelmise sajandi muidugi aastate lõpuni ja populaarsed või ütleme, kui väga populaarsema rõhud Ta oldi 60.-te aastate lõpuni siis veel populaarsed, oldi kuni ja tegutseti kuni 1981. aastani, mil kahjuks suri 55 aastasena. Selle ansambli solist, rock n Rolli isa Bill ei leia. Ansambel komets jätkas isendeid pikalt, tehti ilma ilma pea solistita, prooviti teisi ja jätkas nii pikalt, kuni 2019 suri 95 aastasena trummar Nick Richards ja käesoleva aasta selle aasta siis 24. mail suriga endine komeedi bassimees Albert all Rex pikki rõlli. Aga 1956. aastal oli kõik kõik need elukutselised muusikud, kõvad lauljad ja mängijad kõik rivis ja sündisi järjekordne rock n rolli suur hiit, mille pealkirjaks oli lihtsalt rakk. Nüüd on algamas meie saatesarja populaarseim rubriik. Tulemas on kuld Randevu kirjaga. Kirjutab proua Hilje back, kanen Lääne-Virumaalt, Hilje pakanen Lääne-Virumaalt. Suur tänu teile tõeliselt südamliku ja hariva muusikasaatesarja eest. Ma saan teada, millist muusikat minu vanemad kuulasid ja millist muusikat sel ajal mängiti, kui sellel päris noor olin. Mul on üks soov ka, see on 1970.-test aastatest. Test oli vist selline laulja nimega karina. Ma võin nimega eksida, kui ma õigesti mäletan, siis tema laule kuule lasti ikka Aerofloti Moskva Tallinna lennuliinil ja kui need lood tulema hakkasid, see andis märku, et kodu pole enam kaugel. Vaat nii kirjutab proua hiljem Lääne-Virumaalt, kuidas ta siis lennukiga sõites koju. Ja kui Karina laulud tulid, oligi selline laul ja siis oli teada, et Tallinn peaks juba paistma hakkama. Ja tõepoolest, Karina oli 70.-te aastate populaarne hispaania laulja. Tema üks esimesi ja tõeliseks superhitiks sai laul Roomeo ja Juulia Hans prakte sõnadega. Henry Meyeri muusika on sellel lool ja Carlos kespeedeesi selline hispaania mees siis kohandas selle saksakeelse laulu roomia ja Juulia hispaania keelele. Muide seda laul esitas inglise keeles k ameeriklanna liidud. 1967. aastal no kõigile tuntud meloodia, kohe ta tuleb. See on siis nüüd žeeks piiri kuulsale armastusloole kirjutatud estraadilaul hispaania keeles ja esitab Karina, keda proua Hilje võis kuulda Moskva Tallinna lennuliinil koju jõudes aastail 1970. Kirjutav härra Aarne Ida-Virumaalt, mulle räägiti, et alla Pugatšoval olla ka üks niisugune laul nagu meie Viljandi paadimees. Kas see on tõsi, kas te oskate mulle oma saates vastata? No muidugi, me oskame vastata, härra Aarne ja tõepoolest ka see on nii, nagu te siin kirjeldasite. No tegelikult on igal rahval oma paadimehe laul, aga alla Pugatšova poolt esitatud laul räägib siis hallipäisest üle vedajast. Võiks öelda, kes päevast päeva näeb oma praami peal baare ja tal on tarvis need üle jõe toimetada ja teinekord jälle tagasi tuua ja nii ühendab see mees baromtšikk vene keeles eesti keeles siis kas praamimees, aga või on ka olemas enne sõna Parvhunnik Temasid toimetab ühe jõe, ühendab ühte jõe kallast teisega ja samamoodi ühendav ta noorpaare, nagu laulus kirjeldatakse. Sellepärast et kuigi praamimees püüab kõik ühendada, et nad kokku jääksid. Aga ikkagi ta ei suuda seda teha, sest armunuid on palju, tema aga üksinda. Muide, laul on elust võetud Elaski kord praamimees või siis parvhunnik, nagu ma vaatasin sõnastikust järele. Jakov Zahharov, kes vedas rahvast ka ilma rahata üle Iisra jõe, siis tra jõgi, okka väike lisajõgi ja kui praamiliiklus lõpetatud, siis kusagil 50.-te aastate lõpus pool vedas Jakov vana praamimees Jaakob inimesi lihtsalt paadiga üle jõe ja temast on kirjutatud Venemaal tuntud suur luuletus, millele helilooja Igor Nikolajev siis ka viisi lõi. Nüüd kuulame siis nii-öelda venelaste seda Viljandi paadimeest, kes on küll praamimees rohkem ja kes siis toimetab inimesi üle jõe. Aga alati inimeste ja eriti noorte inimeste saatust ta ühendada ei suuda, sest neid on palju, aga praamimees on üksinda paroomshik. Alla Pugatšova. KuldRandevus saates number 55, mis oli eetris 18. juulil, ma mängisin kuulaja soovil tuntud Nõukogude 1949. aasta venekeelset laulu Moskva bikiini eesti keeles siis Moskva, Peking ja üllataval kombel sai see laul tähelepanu osaliseks. Oli mitmeid nii-öelda, kes võtsid ühendust ja nooremaid kuulajaid, helistas mulle ja küsis, et miks mängida koledaid nõukogude venekeelseid laule meile, eestlastele, kes neis lauludes midagi ei tea ja mida pole kunagi ka Eesti raadios mängib. Vaat niimoodi oma see noormees oma arvamust avaldas. Ja nüüd maga head kuulajad, vastan. Ja vastan selle põlvkonna esindajana, kes neil viiekümnendail ja kuuekümnendail aastail eelmisel sajandil ise elas ja ise seda elunegi. Tuletan meelde, et Moskva, Peking laulusõnad kirjutas 1949. aastal Mihhail virscheenin et avaldada need luuletusena või luulekoguna ja Veržiini kandis luuletuse kirjutamise ajal sunnitöölaagris oma karistust ja kirjutas taski selle selle luuletuse või pikem luuletus vastutasuks selle eest, et tema karistus vähendad kaks ja nii ka läks, ta sai väiksema karistuse. Ja juhuslikult luges seda head luuletust helilooja, tuntud helilooja tol ajal Vallo murraneeli. Ja tema otsustas, et ta kasutab selle luuletuse ära ja lõi värsiridadele muusika. Ja sündiski laul, mis meenutas Jossif Stalini seitsmekümnendat sünnipäeva kui ka Hiina rahvavabariigi rajamise aastapäeva. Laul sai väga populaarseks tolleaegses Nõukogude liidus ja teda on nimetatud ka üheksa nõukogudelaulude hitt meloodiaks. Meenutagem seda lugu, millest ma praegu räägin, mis siis oli meie saates 18. juulil. Ma mõistan, et sellised nõukogude aegsed laulud tunduvad nooremale põlvkonnale ehk kauged olevat. Et neid ju ei, meile ei mängitud, ütlevad nad. Aga nüüd ma selgitan, ütlen, et kõik populaarsed Nõukogude laulud olid ka tol ajal siis 1000 940950 ka kuuekümnendatel aastatel veel ka Eesti raadio muusikamängukavas. Ja lisaks kandis Eesti Raadio transpiratsiooni võrkudes pidevalt ikka üle Moskva raadio esimese programmi saateid, nii et paar tundi oli eestikeelseid saateid ja siis jälle venekeelse Moskva omad. Mis puutub siin laulu Moskva, Peking või Moskva Peking, siis selgus, et ta oli meil üsna populaarne vastu pidinate, paljudele arvamustele. Isegi kooli laulutundides lauldi seda laulu. Ma panen mängima nüüd või panen käima helisalvestise meie kuulaja Lembit Kai Paldi intervjuuga, mille me kirjutasime üles juulikuu lõpus. Pühajärve puhkekeskuses. Ja siin tuleb ehkki selline ootamatu avaldus või ootamatu uudis meile, et laulutundides koolis lauldi ka Moskva, Peking laulu. Männiksime siis seda Moskva, Peking seda laulu, seda me tõesti laulsime, meil oli nii laulmise tunnis kui ka meil oli ka selline asi nagu sõjaline õppusse koolis lauldi seda laulu maskaabeckil. Kas see oli eesti keeles sõnad ja ei, vene keeles vene keeles lauset ei tohtinud ju arvu töötle truud sa protsnemil, ots naa. No vot nii käituvad kurioolitaks. Millises koolis teie õppisite Tallinna seitsmeteistkümnendas keskkoolis ja siis oli laulutunnis kohe see oli laul, laul kohe ja laulmise tunnis ikka meil nii mõndagi oli, mõnigi laul oli vene keeles, et ei, ja mis aastal see võis olla, öelge mulle, kui te seda laulsite laulmistunnis, umbes, mis ta võiks olla 50.-te aastate teisel poolel? Ei mitte varem, ikka esimesel poolel koha, 53, neli kuskil ja 52, kolm neli või nii, ma ei tea, mis aastal see laulise lood la tuli välja, 47 49, lauldi Moskva raadios ja jah, ja 50.-te algul ja oliseni. Teil oli tuttav Moskva, Peking ja minul oli tuttav see laul? Jah, kui ma nüüd üle ühe aastakümnete seda jälle kuulsin. Mina mõtlesin, et keegi ei tea, ehmatas ära, aga üks raadiokuulaja palus seda mängida? Jah. Ja, ja nii, noh, eks muidugi, minu eakaaslasi oli teisigi ja, ja mulle samuti ma oleksin ka peaaegu et soovinud seda laulu kuulata. Nii et koolilapsed seda laulu poisid ja laulsid, no selline oli aeg. Ja kui me tahame oma saates vanu mälestusi elustada, siis ei saa me seda teha valikuliselt. Kui ikka ühte laulu soovitakse kuulata ja mida meil on olemas siin fonoteegis või Eesti rahvusringhäälingu arhiivis või minul koduses arhiivis, siin me seda laulu ka hea meelega tutvustame ka nooremale põlvkonnale. Ja pealegi suur osa meie kuulajaist elas möödunud sajandi viie ja kuuekümnendail aastail ka neljakümnendail, kui neid Nõukogude laule lauldi ja, ja nõukogudelaul oli meil üsna igav vana asi. Nii raadios kui televisioonis. Ja muide, Moskva Pekingi laulus tuleb välja, on meil ka eestikeelne ametlik variant. Laulusalvestise saatis kuldRandevoole suur muusikafänn ja laulude koguja tõeline asjatundja härra Raivo Pärnust. Georg Otsa lugu on salvestatud Eesti raadiost. Küsisin arvamust ka Georg Otsa tütre Ülle geni käest ja tema mäletas hästi, kuidas isa seda laulu sisse laulis ja peab seda heaks lauluks. No kuulame siis nüüd, kuidas siis kõlas laul Georg Otsa esituses Moskva. Peking on laulu nimeks. Raudtee peab laskma. Rahvad. Ja. Määra. Aga kui me nüüd tuleme tagasi pühajärve puhkekeskuses tehtud intervjuu juurde siis meie kokkusaamine härra Lembit kaimaldiga oli hoopis teisel eesmärgil. Nimelt tõi härra Lembit Tallinnas kaasa haruldase heliplaadi Heli Läätse lauluga tša-tša-tša. Mida me oleme siin raadios ka ka meie saates varem mänginud, oleme kuulajate abiga otsinud, sest säilinud variandid on üsna viletsa kvaliteedi dieedi ka. Ja neid plaate ongi ka teistes kodudes, aga härra Lembitu plaat on vähe mängitud, võib-olla pole üldse mängitud ja on hästi säilinud, väga hästi säilinud, nii et suur tänu selle eest härralembitule ja intervjuu lõpus paneme nüüd käima ka härra Lembitu kingitud plaadi nii-öelda tema variandi, siis kuulame, esse kvaliteet on tunduvalt parem, kui me varem oleme seda raadios mänginud, nüüd aga siis intervjuu ja räägib Lembit Kai balda. Selle plaadina kunagi ostsin ka ise, aga see õnnetuseks kate läks katki, ükski kogemata, see oli seoses kolimisega mustamäelt Kadriorgu ja kogemata oli, oli läinud kildudeks, millal see siis oli, see oli 75.-le aastal 1975. Jah, aga miks ma üldse tookord selle plaadi ostsin? Natukene veel tagasi, see oli viiekümnendatel aastatel, kui Heli Lääts hakkas esimesi laule laulma ja siis mina käisin tihti Tartus, õppisin kaugõppes Tartu Ülikoolis ja, ja siis suvel seal Toome orus, seal jalutasin vahest ja, ja kusagilt aknast tuli Heli Läätse hääl ja just ta laulis seda laulu saad sa ja postitõld ja veel mõningad laulud, igatsus ja nii edasi. Ja, ja mulle hakkasid need laulud väga meeldima ja just see Heli Läätse eriline lauluhääl oli meeldiv. Ja siis ma tookord ostsin selle plaadi ja nagu ma ütlesin, see plaat sai õnnetuseks kurvalt. Ja, ja nüüd siis ostsin antute plaadimees siin praegu meil laua peal on, selle, ma ostsin uuskasutusest nimetatakse seda nüüd seda kaubandusvormi ja see oli Tatari tänaval ja sealt sealt ma ostsin konkreetselt selle plaadi, aga ma vaatasin, kui ma ostsin, et kaunis korralik plaat, aga kahjuks mul ei ole sellist grammofoni, millega ta mängida, sest minu grammofoni kiirus 78 tiiru minutis puudu. Aga see plaat on mul säilinud kogu aeg ja siin on näha, viiendal oktoobril 2004 olen selle ostnud. Jah, jaa, circa 16 aastat. Ta on ta mult nüüd seisnud ja alles hoidnud. Ja praegu siin on võib-olla siis kunagi kuulen, kui teie olla, saate seda asja salvestada, teistmoodi raadios mängida, raadios mängida, toob siis ka. Jah. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, siis uuel laupäeval kohtume jälle. Saate kordus on täna öösel kell 24 null null või siis null null null null neli nulli järjest. Ja ka järgmise nädala teisipäeva õhtul kell 11 ehk 23 null null. Nii et täna, keskööl ja teisipäeval kell 11 õhtul uuesti, et aeg originaalsaateaeg on järgmise laupäeva õhtupoolikul 17 null viis. Tuletan meelde, head kuulajad, et ootame ikka teie muusikalisi soove. Jaga soovitusi meie saatele. Minu telefoniaadress on järgmised 52 76 seitse kaheksa kaks on telefon ja internetiaadress on Heimar. Ja siis veelkord, et kui teil on põnevaid salvestisi, helisalvestisi, võib-olla vanu magnetofoni lint, et kus peal äkki mõni meie tagaotsitav laul nii-öelda on Kalmer Tennosaar sugu, sugu või, või Kalmer Tennosaare kafiorient või midagi taolist, siis hea meelega mängiksime neid lugusid ka teistele ja võib-olla ka siis Toivo Soosteri, laulude või, või, või mida, mis keegi välja pakub, võib-olla on midagi väga huvitavat, kindlasti jagaksime seda teistega, nii et saatke oma oma muusikat, andke teada, ma tulen ise kohale, võime üle kuulata ja siis vaadata, kas meil on seda tarvis neid lugusid, aitäh. Ja kindlasti ootame ka mälestusi, kui mõne lauluga midagi erilist meenub, jagame meenutusi ka teistega ja loeme ette, niiet Peame sidet. Ja lõpulugu nagu ikka, instrument taalne täna millivoo orkester ja hoogne suvelugu aastast 1957. Sina oled minu täht meie ilusas sinises suvises taevas. Kõike head meile kõigile.