Ööülikool. Ülikooli rektorid on kett kaelas. Et on nagu koerad. Kust ajast ülikooli ametiraha üldse tuleb, et? Raha tuleb säält samast, kus koerte kaelarihm. Aga ega ma ei tea näiteks, kus koertega taristul, õpi ära. Ja, ja nüüd võeti sellel vihatud sakslase ja prantsuse käest vastu kolm pluss kaks. No missugune kõrgem haridus on kolm pluss kaks jama Kistjas. Paremal ütelda kohe doktor. Jahime. Koole. Täna oleme külas, humanitaarteadlasel Eevald saagil. Where's istuvad Marek Strandberg, Kaupo Padar, Jaak Johanson, Marge Raun, Jaan Tootsen. See on esimene saade sarjast. Jutuajamised eemaldi juures Pealkiri kultuur ja elu. Pealt ühe suure lusikaga tooma. Mäti kätkevad kõva juba pool. Ja niimoodi on seal Egiptuses rahvat elasid 4000 aastat. Kultuur tõusis, kogu aeg tõusis. Languse aeg oli väga vähe. Kui võõrat vallutasidki näid, siis need võõrad olid juba egiptlaste ja võõraste, see mitte kunagi ei vallutanud neid. Kuskilt juhuse peale tulnud võõrad. Aga mis ei anna, et see laul on nagu see kaob mälu pidevalt ära või vatti. Kõlblus ja arvan, et kõlblus kaob. Suur tõusis väga suveriks oli kiviaegne perekonnaelu. Perekonnapea oli ema, ema andis igaühele mingi nüvik. Kes ei kuulanud, ainuabielu oli, me ei saa praegu ainuabieluga hakkama. Minu suguvõsa kahena ei saa, lihtsalt ei saa ja tuleb lahku minna, kaklusega mitte lahku minna, see on õige. Teisiti ei kõlbaks asi. Aga vaat niisugune on olukord. Aga tookord ei olnud kiviajal mingit lahkuminekut. Lahutus ainult surm ja see seisab teel kiriku. Niisugune asi kaks kõrgkultuuri, mis mind praegu huvitavad ja kust oleks meil õppida, on vanem kiviaeg ja sumer sumer sellepärast et sumeri pinnal nüüd pommid langevad. Ja kui see seda lõpet, siis meil ei ole enam midagi kaevata suverst, pommid teevad selle asja puhtaks sealt ja kuldaga järgiana. Tulekahjus jääb kuld järgi, aga seal ei jää midagi järgi, need Bowid kõik lähevad sügavamale, kui see kultuurikiht on ja peame meeles, 95 protsenti on välja kaevamat Sõmerit. Nii et kaks head venda tänapäevas tulid sinna kaklema. Nende jaoks oleks okastraataeda vaja olnud teha inimkonnal kuskil kõrvalises kohas kaklema panna. Nii et arvan seda, et võib täitsa olla, et selle sõja järel ei mäletame enam seda vanemat ajalugu, mida me võiksime ilma sõjata veel mäletada ja sealt mingit mingit teavet koguda arheoloogilisel moel. Mis me ise hävitame, ega ega keegi meid aitama tulla ei saa. Sest et meie planeetikene on nii pisikene, et seda võib-olla. No ütleme siis jumala mõõtkavas ta on üks kõrvalekoht ja nagu see eesti ajast nüüd see maailmaruumikujutus on loodudki nisu, ta ongi kõrvalise linnude kõrvaline päik. Üsna tühine päik ega väga suured päikesed ei ole head. Need elusolendid kõrvetavad ära või kasvatavad saurus suuri elukaid. Suur elukas ei ole arukas. Tema ehitab oma elamise ja oma paljunemise jõul. Aga inimene näiteks inimesest on karu tugeva elevant kar. Meil on tõsine asi. Peame jääkarudele aru andma, kui aastavahetust. Muidu nad teevad meil revolutsioonis. Sellest ei räägita küll palju, aga minu arvates saab nagu rääkida kultuurist ainult religioosses mõttes me saame rääkida hindu istlikust, kultuurist, islami kultuurist, kristlikust kultuurist, see, kui hakkavad mingisuguseid nii-öelda kultuurid omavahel Madistama, siis tegemist ei ole enam selle religioossus, aga vaid, et on selle noh, nii-öelda regressiooni järgmise astmega. Et need inimesed on jätnud tegelikult oma kultuuri maha läinud sellesse aega, kus mingit kultuuri ei ole või on ainult see kultuur, et mulle suurem rusikas kui sull ka kultuur, eks vist iga arusaam sellest, millest lähtuvalt toimitakse kultuur, tekstid, mis ütlevad Teine asi on ka kultuur. Matemaatikat me ei saaks ehitada üles, kui meil ei oleks negatiivset külge. Eks ole. See ei ole nagu põhiline, sellel nagu ei rajane, see on nagu selline, et valgusel ei ole vaja pimedust, et tunda, et on valguset, on soe ja et noh, et selles mõttes see kultuur, millest te nagu tahate siin rääkida, oponeerida on see, mis peab millelgi nagu püsima, millal ta küsib, millel püsib see kultuur, mille osad või millesse erinevalt suhtujad nagu praegu sumerite alal sõda peavad, mis on see ühine? Ühine on see, et, et nad on kõik samasugused lood nagu vana testament ütleb väga lihtsalt et armastab teist inimest, sellepärast et ta on samasugune nagu sina ja kui ma ei näe seda, et teine on nagu mina, siis loomulikult ma annan talle vastu nina. Minul oli hea kogemus lugeda, lugeda ühtlasti omapärast raamatut, mille pealkiri on uus maaelu, mis on tegelikult üle 10 aasta vana raamatu, mis on nüüd nagu eesti keelde tõlgitud. Selle autor on tuntavalt ääretult nagu traditsiooniliste kultuuride pooldaja selles raamatus, mis, nagu see jutt, et lugu räägitakse ääretult omapärasel moel, räägitakse, justkui räägiks seda lugu suur inimahv gorilla sellele inimesele, kes on siis nagu minategelane ja seal nagu joonistub välja minu meelest küllaltki selge, nagu see konflikt ongi nagu kahte tüüpi kultuur on need kultuurid mis ütlevad, et inimene on loodud selleks, et loodus saaks teda ümardada. Et loodus on loodud inimese jaoks, mis on siis need kultuurid, kes üsna sageli tülli kipuvad minema ja on teised kultuurid, kes ütlevad väga lihtsat asja, et inimene on lihtsalt üks looduse osa ja elab looduse pärast, mitte ei kasuta loodust inimese pärast? Ma ei ole selle peale ka varem niimoodi mõelnud, aga see konflikt on seal niivõrd selgelt välja toodud ja tõepoolest, kui ise oma mõttes tagasi minna, siis on nii, et kõik need kultuurid, mis ütlevad, et inimene on õige arengu tipp et need kipuvad omavahel tülli minema. Need on need nõndanimetatud võtjad, kultuurid ja need, kes ütlevad, et inimene on lihtsalt üks osa elavast pärilikkuse, kust vaid on nagu sellised rahumeelsemad jäätised, kultuurid ja nende vahel me ei näe ajaloos väga suuri konflikte olemas on alati, kui kultuuris tekib arusaam, et inimene on kõige kese tekib ka see, mis ennist mainisid, et tekib oht edevuseks uhkuseks ja siis hakkab see nii-öelda laineline allakäik kas esimeses, teises või kümnendas laines peale, mis on nagu sellest arvad. No, eks ta nii ole lainetena see asi käit, kurjus õlul, samuti lainet. Sa tahtsid nüüd ütelda, et pimeduse kataloogi ei ole meil vaja koostada, aga ma olen viimasel ajal hakanud mõtlema, et tuleb koostada. Seste pimedus tapab valgemad, peatar. Meievahelised kooli õpetajad, kirikuõpetajad, kultuuritegelased, veole me lihtsalt noh, niisuguste mõrtsukate poolt. Orjastatud Meil on ketikese kaelas, mida me ei näe, ise tõuseme, kui minu hile kõlab, siis mu tõused jäetud. Just nii, siin ma olen. Mis keskkond ja täidavad seda käsku? Täidab seda käsku väga kindlalt, kui ma ei täida siis ma minuga. Minu elu sattunudki niisuguse asja peale, et ma olen eksperimenteerida saat, vanasse kultuuri kõlvanud, millesse ma enda koostasid. Need, vanad tüli, koolid löödi kinni. Piirid tulid ette. Mingi jutt ei aidanud. Ja nüüd vaatame Eesti pinnalt Eesti mätta otsast vaatama, mis asi? Noh, asi on nii, et mis siin Eestimaal siis on? Nii arstiteadus oli 1940 maailma parim arstist seadus. Tugevam bioloogia oli ka üsna tugev. See oli järskmide arstiteadusest võttes. Masingut on välja antud nii palju raamatuid ja seda kaks meest ei jõua ära kanda. Varsti tuleb aeg, kui Masingut hakatakse põletama, eks ole. Ma olen ju põletamist näinud. Ma olen näinud Tartu Ülikooli punase Tartu Ülikooli professor raamatuid põletamas. Kes olid muidugi oma hariduse Moskvast? Ma nägin neid, no ühe Kesk-Eesti kiriku õue pääl ma toon ühe näite, ainult Tartu lähedal põletati raamatuid. Seppadel olid tehtud kolmeharulised, tule hargit, sest raamatut põlevat väga visalt. Neid tuleb kogu aeg teist külge keerata ja raamat põletisat. Neid põletati näiteks ära ka suur piibel, mida Maasing digeeris ja mina olin seal jooksupoisiks. Nali, Masingust noorem ja minu nagu haridus läks ka teise harru haridus ei olnud alguses piibliharidus hariduse alul sume R ja siis Egiptus ja vaid nist olimatasi. Vazinga hakas hakatist pääle. See on sumeri järgmine, aga mina hakkasin sumerist pääle siis Egiptus paralleelne, eks ole. Ja nii me jaotasime selle maastiku ära ja nüüd tuli välja, Maasing võttis endale raskema osa ja selle tõttu me oleme peaaegu ühevanused ja selle tõttu ta lingile sultan väljaga seest. Miks see sumer lõppes, miks see kultuur hääbus? Ega sumeri kultuur ei olegi hääbunud. Ma võtan ikka kultuure nii liiga negatiivse külje ja laenatud küljega, sellepärast et sumerid tulid siia kahe jõemaale, Eufrati tiigrise maale. Häbi meile, et me kasutame sumeri vaenlaste poolt antud liime esid nendele jõgedele. Hakkatlaset praegused jõe nimetused, Efrotja tiigrist on, hakati, kees, semi kees seal vanim semi keel, isa vanim seemi, keel ja kirjakeel. Ja nad oma kirjutamise õppinud sumerite käest sumerite juurde tulid. No praegu teadus ütleb 3500 enne Kristust tulid sumerid. Efrotediigrisemaide nägid soist maad. Keskpool, kõrbet, leidsite jätti, kui jõed ära paisutada, paisud teha ja veehoidlat sisse seada ja nii edasi ja nii edasi. Joogivesi tuua mägedest torustikuga ja seda tehti, sest osati juba savi põletada nii hästi, et savist sai paremat torustikku. Seal on praegu langevad pommid, ega sealt palju ei leia enam. Iisakad torustikuga, seal nisutorustik, mis on võib-olla 3000 504000 enne Kristust. Tegelikult pomme ju paradiisiaia peale, sest piibli Genesise alguses räägitakse seal Brati jõe ääres oli paradiisiaed. No ei olnud ja noh, sellepärast no pahandanud, et kaks lontrust, kes omavahel kaklema hakkasid, aga meil ei ole kõrtsist wälja diskajat. Inimkonnal ei ole sõbrad, vaadake, kui abitu on see neegripoiss, kelle käes on ühinenud rahvaste organisatsioon. Danny, abitud taid teave. Nüüd ta kuulab ja siis ütleb, lükkame edasi, lükkab edasi. Nojah ja niikaua täitakse neid nugasid teravamaks. Varemeid tuleb ka enne läbi uurida, kui needki lagunevad. Tõime põrmsale arheoloogilisi väljakaevamisi, saame aru, et kust me pärit oleme. Ja kas enam võimalik peatada ei ole võimalik peatada? Me tegime mineval aastal, saad ülikoolis ja seal ma hoiatasin ja ütlesin, et kui meie ei kaeva, siis see tuleb meie hinge pääle sepat. Ja see tuleb, kui me usume, mingit püsivat elu, ärme ütleme, igavene elu, seon sõnaga igav ka seotud, ütleme püssi elu teadku veel. Elul ei ole auke sees, ei ole nii, et, et Emajõe peal ei ole silda, ei saa vile Emajõest põis ja õlekõrs ja kes läksid Viljandis. Ja et me saame ühe. Siis ongi nii, et need lained, mida sa räägid, et need lained on siis alati mingisuguse sõja või kaosega lõppenud ja igast laine nagu jätab, jätab järgmise põlve nagu teadmistest, ilma et kes siis kolme haruliste hangudega põletatakse raamatuid, soostajad Clublide õpetlaste poolt või siis pommitatakse lihtsalt nii-öelda maa all olev mälu toruks. Kas see on nagu see laine põhimõte, et vaikselt hakkab nagu kõlbluse ära kaduma, kuni inimesed massiliselt kaklema kipuvad ja selle kakluse käigus hävitatakse ära see, mis veel nagu mäletada võimaldaks. No ma ütlen ühte asja. Kui venelane ja sakslane sõdisid Hitleri ja Stalini sõdisid, siis ei võinud ühte järelejat. Minu meelest, kui ma olin Stalini poolel, siis ei hunditer alles sead tema aad. Aga mis on praegu Hitleri poisid, Saksamaal on kaitse all. Nii et ei ole vaesel juudikesel midagi sinna Jordani ja Vahemere idakalda vahel ehitada, neid maju ei ole vaja? No siin Eestis püüti nüüd eestlane on väga nüüd, kuidas ütelda, õiglane tahtnud olla? Muidugi vanades kultuurides sõna õiglane puhtub. Ei ole kiviajal, teda ei ole sumeri, ei ole, Egiptus on õigus ja väärus. Sirge Jakov mingit vahepealset ei ole, et ma õiglane, see näitab ärad, õiglane ei ole õige asi. Ma olen mõni päev vähem õiglane, teised on rohkem õiglane. Ma olen mõni päev vähem palge teine päev rohkem vahel ma olen mõni päev vähem must teljega rohkem must. Vot kui tõe jälil olene nagu Tammsaare. Tammsaare teema ülemaailmne teema. Ja me võime ju siit oma kirjanduslikud protsenti lõigatud. Eesti võiks ju elada kaua aega 50 aastat. Tammsaare. Tõde ja õigus on nüüd maailma probleemiks saat eks, kui teda ei ole siis on ta kallis. Kui indiaanlastel kulda küllalt oli kaevanduste juurest, kus teda lagedalt võtta lihtsalt tuli siis ta ei olnud kallis, ta ei kõlvanud millekski. Ain kehtiks. Ainult tehtaks nii nagu meie kunstnikud. Ma olen mõned aastad õpetanud meie kunstiülikoolis kunstiakadeemias. Hakkame ehteid tegema vorsti paekivist, eks. Need on kallid, aga kull tihe, mis ta, ta ei ole ju midagi. Kulub kergesti ja röövitakse ära su käest ja Viru tänaval õhtul. Sõrmus sõrmest, kui sõrmest ei saa Leidaks ära. No, ega nii hea, et me kõik oleme siin oskame eesti keelt, oleme eestlased nimetama endid eestlasteks. See on arusaadav germaani kultuur praegu teeb suuri katseid meeleheitlikke katseid maailma kultuuride mõistmises, nagu edasi minna. Öeldakse, ei ole need ugrimugri tullut kuskilt idast. Natun siitsamast pärit. Meie keskme oleme nagu mingid eri tõugu germaani Vot see liigub sõbraliku Tartu Ülikoolis. Riigi palgal olev mees lõugab seda. Kiviaegseid esemeid hävivad. Näiteks ma tean Raiki, olles maja või lauta, kus on, ütleme, meteoriit pandud lauda seina kipsiks. Keegi ei nurise. Ega ma ei ole esimene nisu asjale, tähelepanujuht ja see olioto viise, Maasik kes meteoriitide tähtsuse esiletõst, eks ole. Aga seal on tema seinas, ma olen seal koguduse õpetaja ollus seal majas palju käinud ja seda kivi vaadelnud. See ei ole meie planeedi kivi väljaspool linnuteed, ta ei saa olla. Ma eelda praegu, et meil on väljaspool seda, linnud jäid terve karnevaltide olemas. Ta on ikka meie päikesesüsteemi kivi. Motiiun kultuuridega ta on ja teda ei oleka ja kui teda realiseerita, siis paari põlvkonnaga kaob see kõik. Seast oskab ehitada lennukit mis praegu sõdivat kahe jõe Maal. Aga Hiinas, Hiinas on nii, et teatud protsent üliõpilasi peab oskama. Kes ei lähe küll konkreetset lennukit ehitama, peab lennukit ehitada, sellepärast näiteks sõnad telefoni või nad suhu võtta, enne kui nad ise ei oska telefoni ehitada. Hiinas, praeguses Hiinas käsi südamele. Ma tunnen ainult lõunahiina keeli, mõnd ma tegin keelt, ei oska. Aga mull nõukogude ajal suurel sõpruse ajal käisid tendi ajakirjad ja ostsin ja osa raamatuid. Muidugi vargapoisid don Raikiorozon vargapoiste lastekodu ja mutikese küljes nüüd laiali kandnud kirjanduse. Aga ka sellest midagi ei ole olemas, puujalga tore noor põlvkond hiina keele vastu huvi tunneb ja nad saavad näha ja märki. Huvitav jääb meele mõnele mõtis Hiinas ikka hiina keeles ei ole varga jaoks oma märki uitu. Orga jaoks ei ole, seal peab mitmemärgiga, seda tehti, see nii lubamatas. Nii et kui me ükskord langeme Hiina valitsuse alla, nii nagu siin sõja ajal lauldi ju kui olime Nõukogude Liidu ja Hitleri Saksamaa vahepeal kahe veskikivi vahe ja tahtsime säilitada oma idanemisjõudu, siis me laulsime, et Eesti piir käib vastu Hiina müüri, Venemaa peab vahest kadu. Kõik seda ei laulnud mitte saksa sõdurit. Seda laulsime, meie tegime nats. Vaat väga ränk on see asi. Ja me ei saa kuidagi oma saadikuid konserveerida, ei oska vaimu muumiat teha vaimust. Me arvame, et see on vaim, kui me hoiame kokkukirjutusmaterjali ja paberit ja habras värk ja hakkame kirjutama arvuti pääl. Ja me teame, kui kerge seda hävitada, mitte juurde tulla, vaid lihtsalt lainega läbistada seda ja, ja kõikuv kadunud kultuurionju nii kerge hävitada. Me töötame selleks ise häviks. Sest et tõesti 1940 41 ja 44-st ta sügisest alates on ülikooli õppejõud põletanud jõudumööda kolme harruliste hangudega harkidega. Kuidas Tartu Ülikooli nii olla? Ja nüüd võeti seal vihatut sakslase ja prantsuse käes vastu kolm pluss kaks. Missugune kõrgem haridus on kolm pluss kaks jama kistes. Paremon ütelda kohe doktor. Jahime. Jah, äkki peakski juba akadeemikuid nagu koolitama, et see oleks veel parema ja suurema akadeemikute kooslusega riik maailmas? Kolme aastaga. No vaata, see on nagu teine pool, mis nagu ka tuli juttu sellest, nagu paekivikunst tuleb tagasi või lihtsalt materjalid mund aegluseks. Teine asi, mis sünnib, on selline omapärane kunst, mida tööstuse ajastu järgselt nimetatakse nagu postmodernismi või esitluskunstiks. Et see on nagu teisipidi õudus aina rohkem ja rohkem Penukesesse igapäevaellu. Et kui kunstiteose eesmärk ei ole mitte midagi säilitavad tekitada näidata tegevust. Et mida rohkem tegevust kummalisem tegevus, seda parem kunst. Nüüd me näeme seda, kuidas igapäiselt sama tegevus, kui tegevuse näitamine imbub kõikjale, näeme esitlus, kunstnikke riigiametnike hulgas. Me näeme esitlus kunstnikke äritegelaste hulgas. Kõik need esitlevad mingit tegevust, millel ei ole mingit tulemust. No üks asi on, vargus ei ole kunagi suurem olnud, kui nüüd. No aga siis ongi, et see ongi nagu tegevusele keskendumine, paljud neist ka varastavad vist lihtsalt niisama, et nagu mingit tegevust saada ja. Ei, nad on au sees olevat mehed, ma nägin seda. Ma hakkasin päästma. Selle tõttu on meil Eestis kõige suurem kirikuisade raamatukogu maailma kõige suurem, sellepärast et ma olin teda õpindise. Ma pidasin lugu ja minu põlvkonnale oli saanud omaseks ladina ja kreeka kiriku Iisak dioloogidel. Ja seda õpetati ka filosoofiateaduskonnas. Sest Kreeka filosoofia oli au sees, kuid üks on täitsa eksitav. Kreeka filosoofia on üks rumal filosoofia. Segan nüüd vahele, ma just tõlgin ühte raamatut, plaatonist ühel asjal oli kindlasti plaatonile ja tema akadeemial õigus, ta keerles oma õpilastel midagi üles kirjutamast. Just see, et kui inimesed arvavad, et nad kirjutavad midagi üles ja küll me siis selle juurde tuleme veel kodus tagasi või millalgi hiljem, et see on see on ilmselt eksitus, just selline kommunikatsioon ja niukene vahetu õppimine, see on nagu tegelikult minu jaoks ka mingi õhtumaa allakäigu märkama. Kus me hakkame seda asja realiseerima nüüd? Ma peaaegu ei ole saanud aega kirjutada midagi, mis ma olen kirjutanud. Aeg on kõige ära põletavat minu asjatult hävitatud minu käsikirjad. Kuus-kaks-kolm korda oli läbiotsimine nõukogude ajal kogu aeg. Ükskõik, mis ma tegin, kus ma olin, mõnikord oli. Mul oli võrdlemisi suur raamatukogu. Olin kodanliku aja lõpul saanud suure päranduse Ameerika olu käest tõesti mitte just sinna läinud inimeste käest, vaid, kes ikka mitu põlvkonda olid juba varem läinud. Ja ma muretsesin suure raamatukogu. Nii et sarjade kaupa kas oli väike niisugune õhuke köide või oli siis 10 köidet või suur Briti entsüklopeedia? Kõik oli ühe numbri all, üks oli ka üht. Ja see saab palju paksem see kogu sellepärast, et neid tol ajal oli kombeks välja anda suuri seeriaid. See raamatu Kuusab suureks majajat väikseks. Tänu jumalale sepale sära, 1941. Tartu põlemisega. Sinna jäi, mida ma ei olnud jõudnud veel kokku kanda ja ei ole mitte sinna pannud, vaid suure osa sellest ka läbi lugeda. Nemasingu hakkasime läbi lugema asju, me saime aru, et kirjutatud ei ole muidu mõtet nagu soita kui ta elavaks ei saa, kuid teda ei kirjutata südame seinalauakesed teele. Vaat kui me Egiptuses saame käia, siis me näeme, kuidas seal kirjutusmaterjal on lahendatud. Väga hästi on ehitatud siledate seintega templit ja need siledat heinatult joonistatud täis Egiptusega. Kiri on jooniskiri maalitud kiri, kus värvid arvesse tulevad, paber, pärgament, vilets, kirjut materiaal. Sumeris kirjutati, põletatud savil, tähendab toorele savile kirjutati ja kui teda peeti alles uju vääriliseks, siis põletati see savi. Kuule, aga kas see tähendab siis äkki seda kõige kindlam viis nagu eesti kultuuri säilitada on nagu kohustuslikus korras kõik betoonehitised, mis tekivad väljapoolt eesti tekste täis lasta süvendada, noh, mis nagu pikalt vastu peaksid. Vaat ma betooni vastu olen seal seal on jube materjal küll, aga see on nagu selline. Tema hakkab ise lagunema pakud, ta laguneb ära. Telliskivi on parim. Ratt kohustuslik telliskiviehitis ja Igodellise peol mingi jutt ehitiste küljes. Kindlam kui paberkindlam. Tellisega on ka see, et kui maja põleb, et seda vägevamaks tellis, muutub. Tema annab üle põletada, olen ise Pariisis põletanud sumerid, lauakesed, kes üle seal ei jõutud kõrbes neid põletada. Ja millega sa seal põletad, see roo kolm jõgedesse roogu võtteroog on jämedam kui minu käsivars. Kas see oli siis nagu toorsavilaud, mille leidsid vä? Jah, savilaud on alati Lauht. Kas ta on pehme pehmena kirjutakse pääle temale ja siis, kui teda tahetakse säilitada, siis ta põletadaks umbes 3000 kraadiga. Ja kaevamisel ka on ahjud kaasas, plekk niisugune plikast, selle tehakse, tuli alla ja pääle ja ja põletakse üle, sest savi on jälle tagasi läinud. Saagiks kõik saak jumala käest jäljeks, saviks, põletatud saviga. Me peame andma välja uusi trüki, umbes 5000 aasta pärast tuleb uustrükk välja. Me oleme praegu uute tõlkide juures andmise ajal. Ainult et kaks meest läksid riidu nüüd seal just selle materjali peal. Ja nad oleks kuskil vähem kasulikuks kohas. Muutus ajad on alati mingisugused ootusajad millegi uue ootuse ajal. Mis sa arvad, mis on see aeg, mis need tuleb? Nii nad ootasid kõik kui hakkas Kreeka alla käima, siis hakati ootama Roomast. Aga mis Roomas tuli Rooma keisrite tulitiivsust keisrit, kes näiteks tappis oma ema aher? Tulitiivsust geisid, kestab istuma lapsetter Heroodes ei kohta, öeldakse tali väike hunnikus. No ütleme, ääremaa kuningas pool, et parem olla siga kui erootilise poeg. See on kreeka keeles väga ilus lause. Parem olla sigasest siga ei tahetud palaval ajal tappa. Teda taati jahedal ajal tapatsis, saab mitu korda süüa, muidu tappa ja kohese ära, kuid ülapooldaks külmkappi olnud. Siis oleks roomal külmkappi tulnud. Rooma kaua. Kas seesama asi, et, et vaata kõik need kultuurid, mis on sündinud, et mis saab sinu meelest siis, kui inimene ennast nagu oma mõtetes veidi tagasihoidlikumaks nimetatakse, selle looduse osaks, mitte selle kuningaks. Et kas see nagu tekitaks skulptuuride ahela, mis nagu vähem lainetaks ja neljanda või viienda laine peal nagu ära ei upuks? Maasing ütles sedasama. Üks. Üliõpilane saab. Sinu masina või? Ei ei. Sinu trahval. Põllumajandus muutub intensiivsemaks, toiduainete ületootmine süveneb ja kolmandast maailmast paljunevad inimesed, kusjuures kolmanda maailma inimesed ei saa osakestki sellest nii-öelda esimeses maailmas tekkinud toidust. Et see on nagu see, mis nagu sünnimaailmas täiesti selge korrelatsioon. Kas. Tohin küsida midagi? Kuidas meil oli söömisest juttu? Oli, noh, mida vanemasse aega me läheme, seda me leiame, et inimelu on inimest söönud. Ja inimesele on kõige magusam olnud inimese liha indiaanlasi arvesse võttes inimese südamelihas, see kell meis see mootorveis, mis töötab ja kuidas seisatab, siis me sureme ära, eks. Vot mis sa arvad, kas me hakkame jälle inimesi sööma või? Peterburi see siis piiramine sakslase poolt, seal söödi inimest. Ja vaata, kui tugev on praegu nõukogude võim. Ta on kõige tugevam praegu. Aga mina mõtlen, et mis, mis nägu on teise inimese söömise nagu sinu meelest põhjused, kas seal nagu mingi rituaalne, et nagu see on, see on võimu näitamine või see on lihtsalt see, et mingit muud liha ei õnnestunud kätte saada. Jooksen hirme, ei, see on ikka rituaal. Näed, kui ma Raik üle läheme seal seina pääl see joonis, mis ühe magasi järgi tegi Uku seal, kuidas indiaanlased tüdruk ootab, tal on kolm kuud aega küpseda, enne kui ta süda välja lõigatakse. Elusalt. Nüüd ta vaatab seda kohta, kuhu ta siis kukub. Kui seda välja lõigatakse, ta kukut 100 meetrit allapoole, eksam teda ei mait. Süda süüakse ära. Mu jäetakse järele. Aga kultuuriliselt vist süüakse teisi ju kogu aeg, et need sinu poolt kirjeldatud hakkidega professoritki, et ega ju nemadki ju tegelikult tegelesid inimsöömisega ehtsa kannibalismi sõit teiste inimeste tekste, mõtteid hävitasid neid, noh, nad ei saanud neid küll enda omaks, et täpselt samamoodi õega südames öö ja ei saa siis endale teist südant juurde, et see muutub ikka mingisuguseks soojuseks, halvaks lõhnaks nagu ikka täpselt sama samamoodi ju ei omandanud tublid Tartu Ülikooli õppejõud, kes harkidega raamatuid põletasid ka mitte ühtegi teadmishulka sellest raamatust, mille nad põletasid ameti Nad said mingisuguse naudingu, et kas see on nagu selles mõttes nagu sarnane nagu tegelikult kultuurilist kannibalismi me näeme enda ümber palju rohkem, et me võime küll ennast puhtaks pesta ja öelda, et noh, et teate, et ega me ju ega meie siin Eestis nagu teiste inimeste ikka noh, neil on, füüsiliselt veel sööma ei lähe, aga kultuuriliselt süüakse ju kes iganes ära. Oli ju aeg, kuna Narvast pidi saama Rootsi riigi, teadis. Eks ole. Näed, me oleme maailma südames olnud kõige haritumas südameis. Gustav teise Adolfi Ülikool oli 1940, kui ta lõpetati, oli maailma parim ülikoolis. Ma olin väga paljud ülikoolis käinud, tol ajal väga paljudes olin käinud, mul ei olnud midagi muud võtta kui Gustav vaatusi ülikoolist. Väike paberitükikene, vot nisu natuke suurem, kui see paberitükk. Pulvering kirjutas pääle ja nii oli ta hukule kirjutanud Tiiuldid. Teistele kirjutad. Härra või proua Kumyldoon, olge nii hea või ole nii hea missioon, tutvus nendel oli ja hoolitseb minu üliõpilase eest. Ma tänan sind, Aleksander folkulmeric. See oli minu paber, millega ma läks. Ei olnud haridusminister tahtis, sest haridusminister olid meist väljapoolkäijatest, Masingust ja minust 10 korda rumalam. Ei saanud teda välja lasta, ta polsis natukene inglise ja saksa keelt, mõni prantsuse keelt ka. Unustame ära Tõnissoni Jaan oli Rootsi kuningakojas sina peal ja näiteks kui Rootsi kuningas oli Tartus, ta oli mitteametlikult tus. Ta tuli kui eraisik. Ja proua oli parajasti poes toidupoes vanad Jaani naine toitu ostmas. Haa Jaanunud pliidi alla tuled. Ma olen ju korduvalt nende väikeses majakeses olnud seal diivani peal, magan suures toas. Ja see Polivast natuke suurem, kui see tuba oli samasugune. Seal on Tõnissoni Jaani juures maganud ka öömajal päts. Kuigi praegu Aviti rootslane soomlane, räägiti Jubad, Päts ja Tõnisson, olite vihavaenlasest. Kummalgi oli nuga taskus, teise vastu. Ja muidugi nad saavad rääkida seda, sellepärast keegi mingisugune suur liit, maksab need väljaanded kõik kinni ja vot seal on, kuidas see asi. Proua tuli koju ja pliidi alla tuli tehtud. Rootsi kuningas ja Eesti Tõnisson olid kartulid ära, koorid ja vesi juba kees. Ei olnud proual muud midagi kui kartulit. Turvamehed tulevad kõigepealt turvamehed ja turvamehi ei tuntudki olla. Vot niisugune oli olukord, kui siseriigis ei ole vaenlast, vot kui ruttu kukkus läbi ju esimese detsembrimäed mõne tunniga. Juhuslikult jäin sellest mässust välja, ma oleks võinud otsa saada, tuli Tallina veel muusikatund. Sealt Võrumaalt jaamast. Kõneles teoloogiaprofessor Evald Saag. Külas käisid Marge Raun, Marek Strandberg, Kaupo Padar, Jaak Johanson, Jaan Tootsen. Jutuajamine on salvestatud 2003. aastal. Muusika Žuell Krarr plaadilt follow alfa 504. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen Traadi teater 2007.