Meie kohtumise paika ja aja määras vahetalitaja. Pidin ilmuma kell 11 30 Moskva metroo jõe vaksali jaama. Pidin maa peale tõusma mööda eskalaatorid, mis linna poolt tuleva rongi viimase vaguniga kohakuti jääb. Pidin otsima sinises sportliku lõikega ülikonnas meest. Pidin vaatama, et ta vasakul reväärin oleks meistersportlase märk ja pidin ütlema parooli. Te teate seda linna. Momoskvalannast sõbratar oli eriti nõudlik parooli asjus. Sa pea meeles, et tema vastus tohib olla ainult üks ühe linnanini. Ära unusta küsimus, te teate seda linna vastus. See linn on Tartu. Mees sinises ülikonnas seisis seal, kus ta olema pidi. Nägin teda juba kaugelt. Tal oli rühikas ohvitseri hoiak, meremehe punakas päevitus, tihedad tumedad kulmud. Kas ta, võib-olla nii noor? Sõja esimesest kuni viimase päevani rindel olnud mees, 25 aastat armees teeninud kirurg Ansse tõesti tema. Jään kahtlevalt seisma ja vaatan teda veel kord. Kõik on õige. Astun oma kangelase kõrvale, tutvus algab nagu kinos. Küsin vande Seltslase häälega. Te teate seda linna? Ja meesmeistersportlase märgiga hakkab mulle jutustama minu tänavast sellest, mida mööda ma enne sõda lasteaias käisin. Võileib ja kohvipudel olid väikeses kohvris sussikott teises käes. See tänav oli minu meelest pikk ja lai ja uhke. Kui ma Semjon porissevitšile ütlen, et olen Tartus sündinud naeretata mulle kuidagi kralt. Teie sünnilinn läks minu diviisile kallilt maksma. Sellest teie lasteaia tänavas käis läbi meie metsan Patty 900 haavatut. Langenutest ma ei räägi. Need olid rängad päevad, need tartu päevad augustis 1944. Te teate seda linna kui ülikoolikeskust kui Emajõesadamat kui laulupidude algatajat kui teadlaste kodu kui internatsionaalsete kultuurisidemete hälli. Aga kas te teate seda linna kui lahingute tallermaad? Tartu Operatsioon oli oma mastaapidelt ja strateegiliselt tähtsuselt üks silmapaistvamaid lahinguid Eesti vabastamisel Emajõe lõunakalda puhastamine lõi tingimused Eesti mandriosa lõplikuks vabastamiseks ning võimaldas tuua siia Leningradi rinde löögiarmee mille koosseisus ka Eesti laskurkorpus forsseeris Emajõe ja võttis osa Tallinna vabastamisest. Hinnates Tartu vabastamise lahinguid, ütles kolmanda balti rinde staabiülem kindralleitnant Vaskeerid. Kaitseministeeriumi arhiivis säilitatav dokumendi järgi. Tartu vabastamine ja platsdarmi loomine vaenlase Narva grupeeringu tagalasse oli Põhja-Eesti vabastamise tähtsaks eelduseks ning lõpptulemusena üheks põhjuseks miks Soome astus sõjast välja Saksa fašistliku armee olukorra halvenemine Eestis mõjutas soomlaste rahu, tahet ja suhtumist Hitler lastesse. 1944. aasta sündmustest Tartus eestlaste massilisest arreteerimisest ja kavatsusest vedada Saksamaale välja Tartu Ülikooli ja muuseume kirjutasid Soome ajalehed saksa vaenulikult märkides seda kui ohtu Euroopa kultuurile ja õigustades oma separaatseid rahuläbirääkimisi Nõukogude Liiduga. Fašistliku armee vastupanu Tartu all oli äärmiselt äge. Kaalule oli pandud vaenlase eliitväekoondiste saatus. Kolmanda balti rindelõigus oli üheksa vaenlase diviisi ja kuni 35 trahvi ja ehituspataljoni ning teisi allüksusi. Vaenlasel oli 28 suurtükigrupeeringut vähemalt 400 lennukit. Et kindlustada Tartu operatsiooni edukus, koondas Nõukogude väejuhatus läbimurdelõiku suured jõud. 16 kilomeetri laiusel rindelõigul oli meie võitlejaid neli korda suurtükke ja miinipildujaid ligi 15 korda. Tanke ja rindesuurtükke neli korda rohkem kui vaenlasel. 15-le väekoondisele, kes võtsid osa meie ülikoolilinna vabastamislahingutest anti kõrgema ülemjuhataja käskkirjaga Tartu nimi. Iga väeosa tähendas inimesi sadu tuhandeid, kümneid tuhandeid võitlejaid. 146. laskurdiviis tuli Tartu alla läbi raske sõjatee. Moskva kaitse Varssavi maantee, Velikije Luki. 146. laskurdiviis lõpetas oma sõjatee Berliinis. Ainult see, see üks diviis mattis lahinguväljadele tuhandeid mehi oma parimate hulgast. Ta mattis neid ka Tartu lähistel ja linnas endas. Te teate seda linna? Aga mida ta maksis emale, kes siin kaotas oma poja naisele, kellelt ta võttis mehe? Selle muusika kirjutas oma sõjasõpradele üks nendest, kes Tartut vabastas üks 146. laskurdiviisi võitlejaist. Üks nendest, kes Tartusse sisse murdis ja siin kuus päeva ägedaid lahinguid pidas. See oli 608. laskurpolgu noor käharpäine ohvitser leitnant esspall. Sama, keda täna tunneme kui nimekad heliloojat. Aga 608. polk ja mu teejuht mälestuste matkal Tartu lahingute päevadesse Semjon Parissovitš mäletades paid kui luurerühmakomandöri. Semjon Parissevitš landa on oma endise polgud tulinebatriat talle nagu vene keeles öeldakse, ära anna leiba, anna ainult võimalus polgukaaslastest jutustada. Ja minus on ta leidnud tähelepaneliku kuulaja. Sest tõepoolest, kas pole see imetlust väärt, et üks polk kasvatas nii tuntud helilooja ja lõi teenelise kunstniku juritšiževski joonistusi, olen ajakirjas õunast alailma näinud aga mulle pole ilmaski pähe tulnud, siduda teda ja tema loomingut oma sünnilinnaga. Semjon Pariševitši korteris. Moskva uhiuue elamurajooni tornmaja 14 10. korrusel on sissevski graafilisi lehti, albumeid terve riiul täis. Kui kummaliselt tuttav ja heidutavalt võõras on see varemetes linn tema piltidel. Te teate seda linna? Küsib Semjon Parissevitš ja paned mu ette ahervaremetes linna panoraami. Ja see on Tartu sõjalinn. Neil päevil peaks juritsessevski tööde näitus Tartusse jõudma. Grigori juudini portree, mida mulle näidatakse, on pärit neilt sammult Tartu päevilt, augustist 1944. Polkovniku pagunitega mees pisut väsinud näoga diviisi poliitosakonna ülem. Kärtus teatakse teda muide väga hästi, ta on mitmel korral seal käinud. Vaatamata oma kõrgele eale ja mitte kõige paremale tervisele peab Grigori juudin ennast ikka veel oma diviisi eest vastutavaks. Need on tema sõnad, et 146. laskurdiviis ei tohi alla anda ei ajahambale, ei unustuse ratastele. See, kes seisis sinu kõrval lahingus peab seisma su kõrval ka kõigest sellest, mis sulle rahu on andnud. Grigori Houdinit armastati, temast peeti lugu. Ja see armastus ja lugupidamine on teinud läbi 30 aastased karastuse. Nii kõneleb pärissemm Janovitš polkovnik jõudinist aga tema raamaturiiulis 608. polgu reliikviad de hulgas on ka oma poeedi teoste kogu. Aleksei Leesin rindelehe kirja saatja, sõdur, poeet, nüüd Kirjanike Liidu liige. Diviisi kroonika oli sõda autor Aleksei Leesin. Lessing luuletus Fomino on kirjutatud diviisi kõige rangemate lahingute päeval. See oli Moskva Varssavi maantee ääres Zaitsevi mäenõlval Fomino külas. Siin seisis rinne, mitu kuud oli sügis, olid vihmad, olid põhjatud, rindeteed, olid lahingud, mida ei unustata. Mõne nädala eest olid 146. laskurdiviisi veteranid Ostravi linna külalisteks. Semjon Parissevitš jutustab mulle, kuidas neid kohalikud pioneerid oma laagrisse külla kutsusid ja kuidas nad lõkke ääres lessenile tema Fomino luuletust lugesid. Seal ei olnud nii, nagu oleks aeg peatunud, nagu oleksid aastad tagasi võetud. Nagu oleksid Lees siin ikka veel too sõdurpoiss olnud. Ja nagu oleksid nemad kõik kaevikutes hommikut oodanud. See oli enne Tartut. See oli enne toda lännatavat august KUUD. Semjon Borissov on unustanud, et toas on võõras tänna oma kuue tooli leenile riputanud šampus. Mee klaasides on lahti. Kophan, külmlaual on raamatud ja pildid. Ta tõstab neid mõtlikult kahterita. Saan aru, et seerida, mis paremale jääb, on nendest, keda enam ei ole. Näen siin ka sõduripluusidesse naisi. Küsin nende kohta. Astrovi keskväljakule on maetud suurata parkova jaata rasse rõõmer toosama rõõmar, kelle pataljon Tartus tänavalahinguid pidas. Ta ei peatunud hetkekski, kuigi majadest tulistati. See oli tammelinnas Elva tänavas. Ta rasva ümar oli siis 21 aastane. Juunis sõja eel lõpetas ta meditsiinitehnikumi. Rindele läks taaga mitte velskri, vaid reavõitlejana. Ta tuli vabatahtlikuna 146.-sse diviisi. Teda armastati ta julguse, arukuse ja seltsimehelikkuse eest. Ta oli diviisi lemmik. Ostravi vabastamise miitingul, oli rõõmar öelnud. Lõpeb sõda. Võtke mind siia tööle. Kui Aga langen, matke mind siia. Tartu lahingust tuli ta rass elusalt välja. Aga Valga all Valgjärve juures sai ta surmavalt haavata Ta trassööri Grigori juudini käte vahel. Ta põrm viidi läbi Valga ja Tartu Ostravisse siledama etigi. Ja tema kõrval on suure taparkova haud. Täna on tartus pidupäev. Täna on Tartus sadade külaliste hulgas ka 146. laskurdiviisi endised võitlejad On ka Semjon Paris sõid. Täna on Tartus ka nende mõtted, kes siia oma sõbra võitluskaaslase oma poja mehe või venna jätsid. Nendest on leitnanti Bay sõnadeta laul.