24. oktoober 1941. Lihaste võitluste haripunkt Moskva ja Leningradi lähistel. Sel päeval. Pöördusid Eestimaa Kommunistliku bolševike partei keskkomitee ja Eesti NSV rahvakomissaride nõukogu riikliku kaitsekomitee esimehe Stalini poole. Kirjas teatati, et Eestis punaarmeesse mobiliseeritud sõjaväekohuslaste, endiste rahva, kaitseväe võitlejate ning võitlusvõimeliste partei ja nõukogude aktivistide arv on 35 kuni 40000. Valdav enamik nendest inimestest põleb tahtest võidelda hitlerlike bandiitide vastu, sest eesti rahvas mäletab oma mitme inimpõlvepikkust orjapõlve saksa parunite ikke all. Kirjas meenutati, et rahvuslike väekoondiste loomine õigustas end kodusõja ajal. Riikliku kaitsekomitee otsus Eesti rahvusliku väekoondise formeerimiseks võeti vastu 18. detsembril 1941. Lai koondise formeerimise täpne asukoht jäeti Uurali sõjaväeringkonna juhtkonna otsustada. Tal oli väga korralik siberi talv temperatuuriga kindlasti 30 alla selle tookord rohkem kui 30 aastat tagasi. Sellel Siberi raudteel liikusid enamasti kõikjašelonid idast läände. Teie rong siin teispool Uuraleid liikus läänest itta tõepoolest liikumine hoopis teistsuguse iseloomuga kui praegu. Ja siin, kui ennem oli teivas püsti, et saaks maha tulla, jäseme lünkade poole hakata minema siin praegu vägev kahekordne jaamahoone. Nii et me oleme kõik sattunud täiesti uude kohta. Kas te leiaksite üles selle koha selle paiga, kus teie jalg astus maha kasutades sõjaaegset kõnepruuki jaamas n? Muidugi Me oleme toodud kohale ja selles mõttes on teada, et see koht peab olema sama, aga tõesti samas teed ehk tulime maha, kus me praegu seisame. Me seisame praegu raudteest jõe tõele, aga ära tunda kahjuks. Või meeldivalt, kahjuks ei ole siin tõesti mitte midagi, kõik seal nii tohutult muutunud. Ja ma usun, et väga paljud, keda ma tunnen ja tean, kes mind tunnevad. Hea meelega tahaksid näha võib-olla sedasama asja praegu, mida mina teen mäel. Kui vana te siis olite, kui te siia esimest korda tõi? Ma olin 21 aastat vana. Kindlasti oli teil oma ettekujutus Uurali mägedest ja sellest, mis on teisel pool neid mägesid, kas see ettekujutus langes siis tegelikkusega kokku? Võiks öelda, et ja ma teadsin, et siin ei ole niisuguseid vägevaid, mitmesaja meetri kõrgusi tippe ja väga huvitav siiatulek oli seid sõid selles mõttes, et üks päev rong pidevalt tõusis üleseljandik ja teine päev sõitis seljandikke pidi alla pärimegi all päri mehi alla ja. Selles mõttes see vaatepilt isenesest rongiakna, see oli väga nii kena, see loodus on üldse väga kaunis siin küllaltki vaheldusrikas ja ja nii, vaat ma ei tea, aga ma tunnen, praegu hakkab, on selline kodune tunne nagu tekkima siin seda enam, et vastavad need piirkonnad ees, kus kunagi on hästi palju olnud, siin teivasjaamas on väga vähe käidud, ainult põleb küll ja võib-olla minekul paar korda vahepeal produktide järgi, nagu siis oli kombeks, esimesed sõidud projuttude järgi siia jaama tehti nite hobujõul vaid hobuveokitega inimjõul ja kõik hea meelega lükkasid, sellepärast et värskelt produktid saabusid kohale pärast asi muidugi muutus, hobused tulid juba palku ja mitu strees ja selleks mõnusasti tee oli sile, igalt poolt võis sõita. Nii kuidas tahtis, tööjõust puudus ei tulnud igaüks valmis tulema tänu kohalikele meestele me oleme leidnud üles selle teeotsa kust vil tuleks pöörata, et kas teie omal ajal pööraselt ja on see ikka kindlasti ei tee teabele ära, muud võimalust ei ole, peab olema, või on, annan, mis pagulased ei tule tollel ööl paguneid, selliseid ilusaid ruudud. Minul oli tol ajal norm leitud. Nonii, ma arvan, et me kuidas antakse, see korraldas vasak õlg ette või silla kehabivad, tookord läks kõik ilmaga sadulasse. Tookord saabumine rõõmus kaunist suurtes gruppides, nagu ma mäletan, see oli 100 meest 50 80, sageli isegi rohkem. Nii et see meie polgu, need, ma pean silmas 2000 kolmandat suurtükipolku, selle arv väga kiiresti läks nii Stahlis ette nähtud suuruseni, aga samasugune olukord oli jalaga polkudest laskurpolkudesse. Mehi tuli väga palju. See oli hästi organiseeritud. Tuli jalgsi astuma. Jah, see ei ole pikk maa. Autoga lähed nüüd veel kiiremini. Seitsmenda diviisi formeerimispaigus oli meie teejuhiks kapten Endel tajur. Eesti rahvuslike väeosade loomispäevadest kõneleb tookord nähtiviisi partei komisjoni sekretär, hiljem korpuse poliitosakonna ülem Hendrik Allik. Kõigepealt oli muidugi sellele väga suurt sõjaline tähtsus meilt Eestist pärinevad rahvusväeosade võitlejad, keda seal oli enamus, need jamas rõhuvasse, enamikus ei valdanud vene keelt ja neid kasutada sõjalistel teistes väeosades kus läbikäimise keeld väljaõppekeel oli vene keeles, vene keel oleks muidugi olnud väga raske ja teatud määral ebaproduktiivne, rääkimata siis poliitilisest kasvatusest. Sellepärast oli neis tingimustes muidugi rahvusväeosade moodustamine õige, see võiks öelda möödapääsmatu, et seda kontingenti otstarbekalt sõjaliselt ära kasutada. Nii et see oli minu arvates tema esimene kui võiks nii-öelda sõjaline tähtsus. Teiseks muutusid rahvusväeosad väga suureks poliitiliseks kooliks. Just Eesti kui noore Nõukogude vabariigi kodanikud ele. Eesti korpusest käis läbi mitukümmend 1000 meest, nii komandör, poliittöölisi kui võitlejad. Ja nemad said seal suure poliitilise ettevalmistuse ja olgugi et nüüd Isamaasõjast on juba möödunud õige tükk aega juba varsti saab 30 aastat. Me võime ju trehvata vägedas paljudel juhtivatel kohtadel ja ka mitte juhtivatel kohtadel endisi korpuse võitlejad, rääkimata siis sellest, et esimesed aastad peale isamaasõja lõpu olid ju igal pool, võiks öelda korpuse mehed kes andsid meie vabariigis tooni. Korpusel tuli ju võidelda koos teistest rahvustest väeosadega ja niisama korpuse koosseisus oli ka väeosasid mis koosnesid päämiselt teistest rahvustest. Noh, kes nüüd vanadest korpuse võitlejatest mäletaks nii väga tublisid. Ehk jälle näid uljad tankide polkude mehi, kes olid tihti korpuse koosseisus, ehk võtame meie sapööripataljoni mehi ja ma arvan, et just lahingu sõprus, see on väga nii-öelda püsiv ja koos võitleme need teiste nõukogude liidu rahvusest pärinevate sõjameestega. See aitas minu arvates rahvaste sõprust vest kasvatada rohkem kui teinekord kümmekond ei tea, kui hästi peetud loengu kirjutatud artiklit. Kui te jõudsite nende mändide vahele, mis tollal olid muidugi palju madalamad ja lumega kaetud siis kui palju rahvast oli juba kogunenud, palju eestlasi oli selles Ottawas laagris? Võiks arvata niimoodi, et siis oli võib-olla kõikidega kokku umbes üks kolm-nelisada inimest kõikide väeosade peale kokku sealhulgas näiteks suurt kõikjale võlgu rahvast võib-olla koosiks sadakond inimest, mitte rohkem. Ja suurtükiväe põlvkomplekteerusama, nii täiskoosseisuni, praegu võib sellest rääkida selle natukene alla 1000 näe elava pealkud arvuline koosseis on sõja ajal suurem saabumisest kaltsite, kellele, et vaat seda tõepoolest ei mäleta. Nähtavasti nimekirja järgi me saabusime kohale ja keegi meeskonnavanem, mis viis selle ära. Aga mul on hästi meeles, et üks esimesi tegelasi, keda ma seal kohtasin, oli meie polgu sideülem ja tema abitähendab siis seltsimees Lepik ja Riho Mesikäpp. Põline Elva elanik, kellel oli tohutu koerajalgse usugi jäetud, jäädi hirmsasti suitsu välja ja need olid kanged rindemehed, teised muidugi seal ei olnud käinud ja siis kõik aukartus ja lugupidamisega vaatasid. Ladze kuulasid, mis nad rääkisid. Lepik on meile kõigile hästi jäänud selle tõttu meelde, et naeri väga asjaliku ja keegi ei ole teda kunagi näinud suure sõja ajal. Kõige raskemad, Neil päevadel ajamata habemega mudelist saabumine sattusin segadusse, alguses ei tundnud lihtsalt ära ja kus kohta õieti maabusime? Ja vot see koht, kus me praegu oleme, see on tegelikult 27. laskurpolgu päris territoorium peale seal asus sinna tagavarapolk. Kui 27. polgu võitlejad ohvitserid näeksid praegu, kuidas näeb välja nende endine zemljankades kaetud reviaan siis saada sellest mõningad ettekujutuste peaksid vaatama niisuguseid maju Tallinnas nagu näiteks marati, uus, mis hoone Tartu maanteel siis paar korda nahale peeke projektilt, Kingissepa tänaval või siis umbes niisugused ehitised on praegu selles piirkonnas, kus varem olid nende zemljankat zemljankades tööle muud järel kui ainult tasemed. Aga seda huvitavam vaadata sellepärast, et tõepoolest rida oli ikkagi väga sirgelt tehtud. Ja praegu need näiteks suurtükiväe võlgu tagumiste zemljankades asemel, mis olid tankitõrje divisjoniga üsna naabruses. Need on tegelikult alles nii et teine osa, mida me külastasime jõe ääres siin teises piirkonnas, siin paiknesid kõik siis diviisi eriüksused ja suurtükiväepalk, 23. siis 300 laskurpolk ja 354. laskurpolk. Need majad, mis siin meie ees paistavad, vaat need on need hooned, kus paiknesid diviisi staabi mitmesugused osakonnad, näiteks seltsimees allikas oli seal oma operatiivosakonnaga siis seltsimees Orav kaadrite nimekirju koostas, operatsioon oli tal sõja ajal neljas osakond siis äärmine üks majadest reas oli diviisi suurtükiväe staabi asukohaks, seal olid seltsimehed. Kida teha käsukeks. Aga seda ei õnnestunud teha, meil hunte ei olnud. Millest veel rääkida, sellest jõest jõgene mäletame niisugusel kujul, nagu ta oli meil üheks VTK normide täitmise vahendiks, seal oli hea ujuda ja täna kontrollimisel Beseda komisjoniga tehti kindlaks päris veetemperatuur oli vähemalt 30 kraadi ja pigem rohkem. Hästi soe jõgi, see on natukene kasvanud praegu rohtu ja võsa jõe ääres on läinud kõvasti suuremaks. Aga jõgi muidu täpselt sama koha peal ja voolab sama rahulikult nagu 32 aastat tagasi tallikestel siis nüüd tookord siiski aega oli käia seal päikest võtmas või, või ujumas. Kui õigust öelda sellist, et väga palju teha ei saanud, seda võib-olla oli võimalik teha näiteks lõunavaheajal lõunasöögist jäi üle, jõgi oli lähedal, siis näiteks võib-olla seal kehakultuurile eraldatud tundide arvel, õhtupoolikul ei saa, öeldakse laager oleks või ettevalmistust, periood oleks olnud niisugune Päivitamine ja kava oli tihe. Kava oli tegelikult niisugune, praktiliselt puhkePäivi sõja ajal ei olnud ei töötajatel tagalasega sõduritel need, kes ettevalmistasid rindele minekuks. Kassoun teie tulekul oli olemas või ehitisi peed, saun oli olemas alguses seal, kus selle 27-st palk, see oli niisugune moodne sõjaväesaun tussidega sooja veega ilmaleelita aga mitmesuguste vanade harjumuste kohaselt õige pea hakati vägevaid saunu ehitama, kus ikka sai leili visata nii nagu tarvis, mitte nisukest eputamist, nagu neid tehakse igasuguste saame saunadega, niiet isalikult korralik saun ja peab ütlema veel niisugust asja, tegelikult puhtus, hoolimata näiteks nendest rasketest tingimustest, eriti talvel, aga ka hiljem. Põhjus oli siiski, ma usun, kõikides väeosades väga kõrgel järjel. No tuleb öelda, et päev, osa vormeerimine algas küllaltki rasketes oludes, inimesed tulid kokku väga mitmelt poolt. Ja sellepärast siin oli nii endisi 22. territoriaallaskurkorpusemehi. Siin oli Eestist mobiliseeritud Isamaa sa alguses, kes vahepeal olid viibinud mitmetes väeosadest pataljonides ja nõnda edasi. Siinalee Eestist evakueeritud hävituspataljonide võitlejaid ja ka muidu palju eesti rahvusest kodanikke, kes olid elanud tekstis liiduvabariikides ja teistes väeosades. Võrdlemisi palju tuli inimestel neist kohtadest, kus elamistingimused all olid väga rasked nimelt Leningradist, kuna olid külmad ja käredad talveilmad jõudsid tihti kohale võrdlemisi nõrgas riietuses ja ka toitlusolude teame isegi sõjaaeg tagalas ei saanud olla ja sõjaväe lahingumoraali ülalhoidmisel tähendab ju väga palju ka, nii nagu praegu öeldakse, olmetingimused, kuidas mehed on riides, kuidas nemad on õigel ajal süüa saanud ja lahingutingimustes ka 100 grammi ei ole ka mitte liig, kui seda õigel ajal antakse. Ja ma arvan, et, Väga suure tähtsusega on ka oskus õigel ajal nalja teha ja mehed naerma panna ja selle poolest Hendrik Allik olite teie eriti. Kuulus ei noh, eks sedagi tuleb ette, ma külastasin, mäletan üsna esimestel päevadel pataljoni, mille tol ajal komissariks oli naaber ja pilt muidugi olnud väga hea, selle rajastet ruumid olid pehmelt öeldes väga halvasti köetud, mehed olid halvasti riides. Tubakat ei olnud ja nurinat, oja kaebuse oli väga palju. Naaber muuseas, nalja laulumees ja ka akordioni ei mänginud halvasti ja pillimees torbik alati pilli kaasa. Naabri pilvist omal akordioni kaasas ei olnud, aga akordionistid oli Eestis siiski ühesõnaga palju kaasa toodud. Ja ma mäletan, elavad, kui naaber kuulas, need Juttavad ära, ütles. Ah kurat, mis me ikka arvutame, tera parimaks lugu, pilja löömaks. Laul võttis akordioni. Hakkas pilli mängima, selle järel tuli laul ja tões tee. Vaadake, see ununes, et võib-olla need rasked tingimused ära aitasid, meeleolu tõsta ajavad neist asjad aitavad sõjas väga palju edasi. Muld on meil kahjuks küll ei ole nüüd võimalik enam sisse astuda, et näha, missugune see seestpoolt välja näeb. Mängult nüüd on armastet alla ja, ja edasi, siis läheb edasi niimoodi, et siis tuleb kaks rida närisid vasakule, paremal pool keskel on nii palju ruumi, et jõuab selle meeskonna üles rivistuda. Kes seal magavad, peale selle on selles keskmises osas tavaliselt oli nii palju ruumi, et seal oli samuti pisii püramiid. Ja seal on puupüssid või, või lahingrelvast. Peab ütlema niimoodi, et suu Puubisse kasutati võrdlemisi vähe ja õppuse algperioodil siin on tekkinud niisugune arvamus, et nagu selles nisugune naljategemine, väiksete sõdurid, nagu ei tahaks sellega teha, ei see on päris kasulik vahend ja mis puutub näiteks puupüssi puhastamise, sest see on väga lihtne. Pärast õppust paned ta lihtsalt püsti seisma, aga see teine, mis seal ikka tehtud nagu kord ja kõhusky klint sooned sees ja seda ta kõvasti puhastama ja nagu sõdureid nimetades. Relvade võltsimine. See on kaunis tülikas töö, aga seda asja olete täitsa tõsiselt. Võtad relvaga järvega praktilised niukseid makett, relv oli väga vähe. Näiteks peab ütlema seda, mul on hästi meeles, et see tekitas tausani imestust ja hämmastus isegi, et kuidas niisugustel rasketel sõja-aastatel on võimalik nii kaugele rindest tuua niisugust esmaklassilist sõjatehnikat nagu näiteks olid need suutlik, mis anti välja 23. suurtükiväepolgu olla need olid täiesti uued vabrikust tulnud, tipp-topp korras, kontrollitud esmaklassilised relva. Varustamine toimus küllaltki kiiresti, teise viisiti need relvad rindele. Mina olin alguses niisuguses väärses, mis sai oma relvad kätte natukene hiljem ja põhimõtteliselt need kahurid läksid varavindiliselt, jah, mehed viisid ja transport neile aabitsa patareidel anti võimsad autod nende veoks, need anti kätte hiljem, aga hobused olid olemas juba varakult. Ja nendeks hobuste kohta tuleks samuti, aga need olid väga paljud olid niisugused kaunis armetu eksterjööri hobuste keeles rääkides. Aga need olid niuksed, sitked, siberi hobusid ja mehed nende eest väga hästi hoolitsesid need kodusid ja läksid väga toeka villadki juurde, väga kiiresti need jõudsid vedada. Ega siin sellel maastikul näiteks suurtükitõmmata, ükskõik kui palju sinna ka ettepanek on kaunis raske mudaga teha, ka need hobused punnisid kõik need suurtükid kohale sinna, kuhu tarvis hakkasite. Siit rindega oli seal umbes seesama aeg. Jah, natukene hiljem, see oli augusti alguses põhilised, sama ilmad ei olnud siis nii sooja taga oli samuti ilus. Praegu me näeme siin natukene isegi kõrbenud loodust ümberringi aga siis oli kõik hästi ilusa roheline ja see minemine siit toimus väga kiiresti, ruttu ja samuti juba ütlema ka küllaltki hästi ette valmistatud ja organiseeritud. See ei ole näinud mitte üksinda nendest väeosadest, kes siit ära tulid, saata rinde poole vaid samuti ka nendest ettevalmistustest, mida oli vaja teha näiteks väeosa staapidele diviisis staabil, et leppida kokku Esselonidega ja aegadesse loni deta andmise suhtes teelesaatmise suhtes. See äraminek, see läks väga suure kiirusega, vesise tempo oli hästi vägev, see torkas kohe silma. Tõesti. Paistis, et seda diviisi on tarvis, et on kiire. Ja kõik tegid kõik, mis oli tarvis, nii need mehed, keda viidi, kui ka need, kes seda vedu korraldasid. Kes siis, kui te minema hakkasite, jõudsite vaarikad ära korjata. Lavendile valmistume pettumuse, marjule ei olnud aega käia. Väga vabandan, aga need olid nii magusad ja praegu nii valmis. Näete, ma ei vaidle vastu, aga selliste asjadega on veel väga vähe tegelenud. Need olid väga tublid kokad, ma mäletan näiteks minu patarei Kokkoli Saaremaa mees Beta, heidan praegugi Saaremaal, seal võib olla meiega. Kuule meie jutuajamist, aga ma ei mäleta, et oleks meile kunagi väärikates midagi serveerinud. Toidud olid muidu vägevad. Sõduri nalja kohta kasvõi niisugune näidet, näiteks Patarei see varustusseersant, kes pidi toiduainete inist asjadest muretsema. Kuna tema eesnimi oli William ja perekonnanimi Kross, siis oli loomulikult tema nimi Villemmuka. Kuidas meeste meeleolu? Kui õigust öelda, mina ei mäletagi, et nisukesi virinat oleks kuulnud üsna kogumist või sageli värvata, et noh, et kui neil läheb raskeks, siis hakkab, võtab keegi viisi üles, kasutab selliseid väljendusi umbes. Laagrielus laagrieluga tähtsamateks sündmusteks olid kahtlemata niisugused suured inspektorlikud ülevaatused mida tehti sõjaväeringkonna juhtkonna poolt siis näiteks viiendal mail isegi kuupäeva mäletan veel. Nõukogude Liidu mars. Õppusi ja peale selle sellised suured õppused, mis korraldati diviisi juhtkonna poolt. Vorošilovi külaskäik jättis kuidagi niisuguse väga elava ja asjaliku mulje. Sellepärast et ta viibis siinkohal hästi vähe, kiiresti tuli kiiresti, tegutses väga niisugune kärmas ja elav ja hoolitses selle eest, et kõik tema soovid ja tahtmised oleksid edasi antud. Hiljem täide viidud, käisid õppusi jälgimas taime õppustelisega ja pärast tehti kokku, ei võta selle kohta. Siis ta lendas jälle minema. Ta kandis sõjaväe niisugus sõjaaegset halli mundrit ilma nende kuldsete tähtedega. Kuid marssali tunnused olid siiski kõigile näha. Kõiki pealise suureks auks väga meeldis näha oma ihusilmaga ehtsat marssalid. Kas kõik nägid oma ihusilmaga? Ma usun, et kui võib-olla mõni mees oli palavikuga haige, 45 kraadi voodis pikali või nari peal, siis ega ma ei näinud aga muidu terve diviisele välja sõprust, seal nädalaid siuksed, asjalikud õppused ja tõenäoliselt nägid kõik. Paraad oli, ei olnud või mingi paraade, niisugune ülevaatus, rivistaminega, pale, õppuste, veel. Noh, ja siis tema käis mais ja rindele, minekuni oli siis veel paar kuud ja veel kolm kuud aega, jah, juuni, juuli, august. Selle aja jooksul tehti veel siis ühte kui teist teisiti nendest asjadest lähemalt, mida oli vaja õppida, mis läks hästi, mis läks halvasti, on jutustatud raamatus meie seitsmes. Kindralmajor Allikase ja polkovnik Lessel mälestuste raamatust Meie seitsmes. Pärast Vorošilovi lahkumist määrati uueks diviisi komandöriks kindralmajor Lembit Pärn. Kindralmajor Pärna tulekuga elavnes õppetegevus diviisis. Ta oli lõpetanud kaks akadeemiat, teeninud kaadriohvitserina sõdinud rindel korpuse ja armee staabiülemana. Kindralmajor Bern korraldas diviisi ülevaatuse ja kahepoolse taktikalise õppuse. Erakordne ja uudne oli õppuste arutelu. See ei toimunud mittekaardil ja skeemidel, nagu seda oli tehtud varem, vaid hoopis maastikul. Seal nägi iga komandör, mida ta oli hästi, mida halvasti teinud ning kuidas oleks tulnud õppustel tegutseda. Ohvitserid harjusid kiiresti uue komandöriga. Teda hakati austama ja armastama. Kas laagri päevil oli ka selliseid hetki, kus mõte jooksis koju ja kodustele? Ma usun, et see oli vist meil kõikidel niimoodi paratamatult mõtled sellele, et kuidas seal elatakse, mis seal tehakse, kes teil kujud ja minul isiklikult endal perekonda ei olnud, aga minul vanema siinud ja veel teisi venna perekond ja paratamatult mõttes sellele, et mis neist on saanud, kus nad on, millega tegelevad ja muidugi ikkagi teataval määral isegi südamevalu ja murega koos sellega, sellepärast et näiteks niisugune sõdur, kes on rindel, saab, ütleme, kirja koju, saata tagalasse. Tema enesetunne on kindlasti teistsugune kui niisugune, kes seda teha ei saa. Neil paljudel siiski oli ka niisugune võimalusel olemas, et mõnel võib-olla tuttavad sugulased, sõbrad olid evakueeritud tagalasse kuskile minul oli näiteks täditütar filis, siis ma temale kirjutasin seal selliseid kontakte inimene siiski vaja. Ja selle tõttu näiteks ütleme vaata nüüd isetegevuslike numbrite hulka seal niisugused asjad nagu siin Claudia Ševtšenko repertuaar ja tema siniseid rätikuid, mida ta laulis ja need tegelikult väga südamelähedased asjad. Igaüks neid hea meelega tahtis kuulata, vähe sellest, neid kuulad ka praegu hea meelega, noorem generatsioon vaatab, et ah, mis sa niisuguse vana asja ümber veel. Aga sellega on alati seotud terve rida huvitavaid mälestusi. 13. august 1942. Sel päeval kell 14 20 sõitis esimene ešelon seitsmenda Eesti laskurdiviisi võitlejatega uraalidest läände. See oli teerindele. See oli teelahingutesse. See oli kodudel.