Laulis maarjalanta ja teatriootki jätkuvad koos Jüri Kruusiga. Nii paljust on rääkida vähemasti kaks saadet. Me tahaksime temaga veel koos olla, et rääkida lähemalt tema Estonia Katri mälestustest töödest erinevates solistidega erinevatel aegadel ja eta heita pilk Uutele helidele, õigemini vanad helid, mille Jüri Kruus on uueks teinud, see on siis heliplaadid, mida ta on koostöös Fortega välja andnud. Restaureeritud helilindistused, see on ka üks omaette teema. Ja tänases saates oleme siis ikka veel koos maailmakuulsustega kellega Jüri Kruus on väga mitmete kokku puutunud ja et just äsja laulis Maarjunandsa ja ta laulab meile tänases saates veel ja veel siis Jüri Kruus, millistesse ühingutesse Sa kuulud? Ma tean, et sa kuulud Kamaarjolands lahingutes ühingusse aga millistesse ühingutesse veel? No momendil olen ma siis Toscaniini ühingu liige, samuti Maradoonat Nelson Eddy ühingu liige, Richard Tauberi ühingu liige ja samuti Maarjo alandsa ühingu liige. Ma võin öelda, et see on väga huvitav ja väga meeldiv olla nagu koos nendega, nagu tuletada meelde neid suuri Kunstnike. Tänu sellele on mul väga laialdane kirjavahetus, inimesed saadavad oma muljeid nendest lauljatest saadavad materjali. Ja ausalt öeldes ma kuulan võib-olla isegi öelda hommikust õhtuni. Ja kõik see, nagu täidab mind mingisuguse erilise erilise tundega, nagu kogu minu eluks. Nii et sa oled kogu aeg koos muusikaga aga nüüd, kuidas viisi toimub, see ühingu liikmeks saamine? See peab midagi erilist olema, sest muu maailm ei ole kunagi mu meelest midagi teinud nii-öelda punkti või linnukese või kohatäite pärast, kõik ka sügavalt ja sisuliselt millegagi seotud. Jah, ma võin öelda seda, et mind on aidanud minu tuttavad välisriikides ja kuna ma nendele olen kirjutanud ja rääkinud just nendest inimestest, kes on mulle väga meeldivad siis nad on teinud mulle ettepaneku astuda nende klubide liikmeks. Muidugi kahtlemata see on kõik tasuline, aga millegipärast minu eest nagu makstud välja selle summa, nii et ma isegi ei tea täpselt, kui palju see summa tegelikult on. Aga muidugi, see ei ole sugugi eriti väike summa aastamaks. Nüüd aga ikkagi, kuidas sa said konkreetselt marjolandsa ühingu liikmeks, mida sa pidid tegema, Edoscaniin ja Nelson, Eddy ja nii edasi. Mida see tähendab, liikmeks olemine? No see liikmeks olemine, see tähendab nagu elada nende kunstnikutega nagu ja nende mälestustega nagu ühte liini ja noh, mis annab mulle, mis õiguse semule annab, lihtsalt see näiteks, et et kõik, mis näiteks Maarjulantslast oletame, ilmub võidoscaniinist, kirjandust, ilmub samuti muusikat. Seda on võimalus ka minul saada, nagu võtame eelisjärjekorras ja ka nagu meil on olemas nagu liikmepilet. Me nimetame selle numbri ja siis meile nagu saadetakse, mida me tahame saada. Nii et jah, nii kui Nelson EDI ja Tauberi klubist on ju sama asi sellest minu jaoks on need on kõik nii palju huvitavat huvitavat kunstnikud. Et ausalt öeldes kogu see tegevus meid väga-väga köidab. Ma tahan ütelda seda, et ma olen väga huvitatud nüüd hiljuti avatavast mis on avatud, tähendab, Maria Kallase klubist see on kahtlemata väga põnev ja kuna Kallase kunst on mulle nagu alati nagu esmajärguline olnud, siis ma loodan, et võib-olla mul on tulevikus võimalus ka saada selle klubi liikmeks. Ja kuidas sa siis kasutad kõike seda, mida sulle on andnud see klubide liikmeks olemine see, sa oled kirjavahetuses, et sul on olemas info, et sul on olemas muusika, heliplaadid. Ma võin öelda, et see nagu just nagu mind ennast nagu ravib, see nagu toob minule täieliku pildi kogu sellest aurast, mida need kunstnikud on andnud ja tegelikult see kõik on nagu minu enda jaoks. Mul pole vaja kellelegi uhkustada, et vaat, ma olen nende klubide liige, jah, see on tõesti võib olla mõningane au, aga kogu see asi, mida ma üldse teen, see on just nii minu enda jaoks, et ma nagu täiendan oma teadmisi. Ja ma tunnen, et, et see nagu loeb minule endale midagi väga palju. Ja kahtlemata mu meelest kõike seda saad sa ja oled ka kasutanud oma talveõhtutel. Ja, ja mitte ainult talveõhtutel, näiteks oletame, et ma olen Estonia teatri repertuaari nõukogu liige ja ükstaskõik. Kui midagi vaja Estonia diaatrilt, siis ma olen püüdnud kõigiti, justkui on vaja ka nende inimeste abi, kes on mul välismaal. Ma olen püüdnud nende abi saada meie teatri kasuks. Noote, partituuri, noote, partituuri ja palju palju muud. Tuleb sul midagi konkreetselt meelde mõne muusika osas mõne ooperiosas mõne lavastuse osas. No ma võin öelda, näiteks kui tuli türklane Itaalias siis mul oli võimalik saada noote ja nii muusikalisi näiteid ja ja samuti näiteks kui tuli rügemendi tütar ka, siis ma sain ühteteist. Kirjavahetus nõuab aega, aga nõuab ka keele tundmist. Mis keeltes sina kirjutad? Ma võin öelda algul mul oli väga raske, sellepärast siiski isegi inglise keele oskus oli mul suhteliselt mitte niivõrd hea, et kirjutada kirju. Aga nüüd ma lähen selles suhtes kogenud, nii et nüüd ma loen ja kirjutan. Nii et saan hakkama sellega küll. Oled sa kokku lugenud millistelt maadelt, sulle kirjad saabuvad? Ma ei tea, et see on niivõrd lõpmatult, et ma ma lihtsalt ei oska ära öelnud, aga mulle näiteks jõuludeks tuli üle 100 õnnitluse, tead ja, ja muidugi tagasisaatmisega on need suured probleemid, kuna see on kõik ju raha ja kõik maksab. 100 ennitlust õnnelik inimene valiksime siit samalt Maarja Landsa plaadilt, nüüd veel ühe laulu. Mida soovitad? Võiks olla Ladone mobile särtsaka laulukerigaletast. Märts. Hernits. Jätkame nüüd jutuajamisi Jüri Kruusiga, kes mäletab meie saadet kaks nädalat tagasi mäletab ehk sedagi, et tookord rääkisime saate lõpus Jüri Kruusi kohtumistest Karajaniga ja mälestustest väga põgusalt seoses laskalak külalisetendustega Moskvas aga tegelikult teatud mõttes mere Pazine ajas ette. Sest Jüri Kruus ja maailma diaatrid tol ajal Nõukogude liidus, see on täiesti omaette teema. Ja ma võin kõrvalt vaadates sinu märk KME Ki vaadates võin ainult et ebamääraselt tabada seda, kui hädas sa tegelikult oled. Nende mälestuste rääkimisel, sest sa ütlesid, et oma 1000 etendust tuleb sul küll, kui ära mida on sul võimalik jälgida olnud suures teatris mujal tolleaegsetes, Nõukogude liidu suurtes teatrites, maailma kuulsusi kuulates? Millestki peaksime ju ikkagi alustama valitsa, konkreetselt mõne teatri, valid sa aastaarvu, valitsemine, ooperi- või dirigendi? Kuuekümnendad aastad need olid nagu minu 15 aastase poisikese nagu kujunemisaastad, minu huvide kujunemisaastad ja kõik see, mis tuli, see tuli nagu mingisuguse tormilise hooga. Sest muusika, see oli juba haaranud mind varelas varajasest lapsepõlvest. Ja nüüd ta viis mind nagu järjekindlalt edasi ja edasi ma mäletan, eile ütles üks teatriühingu töötaja, minul, et Jüri, et kuule, et sa oled nagu lootusetult muusikasse uppunud. Jah, ma võin öelda, et ma mitte ei ole vaid Maibalvist, siis 15 aastase poisikesena olin juba sinna täielikult ära uppunud. Sest et Ma võin öelda muusika on tõesti nagu tänaseni kogu minu elu ja minu huvide ala. Kuigi siin ja siia kõrvale on ka väga palju teisi asju, mis mind huvitavad, nii loodusteadusakvaariumid, ajalugu, kuid muusika on siiski täitsa esmajärguline. Ma võin öelda, et iga žanri juurde viis mind kohtumine minu jaoks mingisuguse iidoli ka. Nii nagu näiteks operetižanri juurde viis mind meta Kodanipork Ki ja Georg Otsa ning Gerda murre ja Kalju karaski kunst. Ooperi juurde Maaridel, Monaco esinemised Moskvas, samuti kohtumine Maarja Landsa filmidega ning tema kunstiga. Ning balleti juurde viis mind Helmi puur. Ma võin öelda, et Helmi puur on minu jaoks üldse väga olulise tähtsusega sest et nii eredalt kunstnikku nagu Helmi ma pole tõesti oma elus varem kohanud tema esimene Luikede järv, seejärel Schopenjana sisel ning 65. aastal roomia Julia. See oli mingi nii eriline, et tänaseni on nagu elav mälestus minu hinges. Ma võin öelda seda, et kunst, see on ju niivõrd hetkeline ta täna on, täna plodeeritakse vaimustatult, aga homme taibanud, nagu on hajunud natukene siis iga aastaga kuidagi kahvatub. Ja võib-olla just nimelt kõige eredamad kujud pääsevad ajaloos löögile kellest veel eraldi kooruvad legendid. Ja nii on kahtlemata Helmi puur mitte ainult minule, vaid kahtlemata kogu Eesti rahvale enne kui ma räägin oma elamustest Moskvas, Leningradis, paljudes teistes ooperiteatritesse kontserdisaalides. Ma tuletan meelde ühte Nemirovistantšenko teatritegelast, kes rääkis, et kui Helmi puur esines 50.-te aastate lõpul Kemirovos Tantženko Teatris Tšaikovski balletis Luikede järv siis etendus oli väga erakordne. Ja mispärast sellepärast, et tantsima pidi omaaegne kuulus baleriin Violetta Boft kes kahjuks haigestus ning tantsima kutsuti Helmi Puuri. Publik aga tähtis näha Bofti. Keegi ju ei tulnud, mis ja kes on Helmi puur, mida te endast üldse kujutab? Ta oli lihtsalt baleriin eesti teatrist. Ning ennem etendus toimus massiline piletite ära müümiskatse kuid mida ei saanud müüa, seda ei saanud ning inimesed jäid etendust vaatama. Esimesest hetkest peale, kui Helmi puur tuli lavale, köitis ta mingi erilise sädemega saali. Ning see, mis toimus etenduse lõpul, oli erakordne. Publik tõusis saalis püsti, neile raske hüüda sõna Puur, kõik karjusid üheskoos eelmi Helmi Helmi ja see oli nagu esimeseks Helmi Puuri suureks trumbiks Moskva teatris. Ning kahtlemata see näitas ühtlasi, millise tasemega oli meil Helmi puur. Et ta suutis oma säraga isegi võistelda sellise tuntud tantsijaga nagu Boft. Ja nüüd sa kindlasti tahaksid oma mõtetes tagasi minna ka Maarjudel Monaco juurde. Jah, ma arvan, et Monaco oli kahtlemata väga suur elamus mulle see, et ma viibisin mõlemal etendusel nii Carmenit nägin kui ka pajatasid. Seejärel oli määradel Monaco lindistused. See andis mulle nagu võimaluse tutvuda eriliselt kõrge laulutasemega. Ja üks asi on muidugi kuulata lauljat plaadi peal, teine asega olla vahetult, jälgida etendust, jälgida tema lindistust, jälgida kõike seda, kuidas üks suur artist kujundab rolli kogu seda hääle suurepärast kvaliteeti. Võib öelda, et Monaco oli 50.-te 60.-te aastate maailma esidramaatiline tenor kelle hotello pajatasid on tänapäeval nagu isegi ületamatud. Ja kahtlemata see oligi minule nagu esimeseks tõukeks üldse ooperivalla. Aga siis hakkas asi nagu edasi minema, nagu me rääkisime möödunud saates juba Tallinnas tuli kohtumine Maarjo Lance kunstiga. See on kahtlemata minu jaoks niivõrd erekunstnik niivõrd looduslikult täitsa erakordselt ilusa häälega, mida vaid vähesed lauljad üldse kogu maailmas omavad. Ja kogu see Lanza kunstihaare haarav osa, nii nagu ta on suutnud küttestada miljoneid, mis on maailmas see on väga tähelepanu väärne. Ja kahtlemata see kestab edasi edasi edasi. Kuuekümnendatel aastatel, jah, pärast ma arvan, et Monaco kastrolli mind nagu mingi eriline tõmme tiris Leningradi ja Moskvasse kuna ma olin juba kohtunud seal nii mitme huvitava inimesega. Mulle tekkis kirjavahetus ja mind kutsuti ja teatati mulle. Vaat nüüd tuleb see laulja ja see laul ja ja ma võin öelda, et kogu see Moskva Leningradi teatrielu oli väga-väga intensiivne. Aga mäletan just nimelt 60. aastal ma sõitsin Moskvasse vaatama Dorati kirsteni Castrol liin, kus ta esines Travjaatas ja Faustist. See oli lauljatar, keda ma mäletan Kaarel Ansa filmi partnerina suurest Gruusiast. Ja kohtumine temaga, õigemini intervjuu temaga oli samuti väga põnev ja aitas mind nagu rohkem õppida tundma maarjaLandsa elu ja tema tegelikku loome kujundit. Seejärel järgmine aasta ma sõitsin uuesti Moskvasse. Väga huvitav kohtumine oli šampiršiga, see oli samuti omaaegne tuntud Metropolitan Opera esitenor Arturas Caniini üks lemmikutest, kes esines Moskvas suurepäraselt Alfredo osastravjaatas ning hertsoginna Rigolettot. Ta ei olnud muidugi selliselt ilusa häälega nagu maridel Monaco või Lanza. Aga ta just pälvis tähelepanu oma laulukultuuriga ja niukse erilise sisendusega, kuidas ta suutis kujundada ühte või teist rolli ja see oli väga põnev. Samal ajal ma viibisin veel ühe huvitaval üritusel Moskvas. Moskvas esines tuntud pianisti Claude Arrow ning see oli minule väga põnevaks kohtumiseks. Arovo esitas Rahmaninovi teist klaverikontserti ning väga põnev oli just mõni aeg hiljem näha kinos filmi rapsoodia kus sama Arrow mängis taas seda teist klaverikontserti, nii et ma nägin teda nagu enne, kui tuli see film. Seejärel jälle aasta hiljem, see oli siis 1963, ma viibisin uuesti Moskvas. Jälle huvitav laulja, Metropolitan Opera bass Jerome ains, kes esines nimiosas poriscodonofis. See oli väga tuntud laulja niukses sametise ilusa häälevärviga ja tema roll oli nagu tunda oli nagu nihukeses Saljabiniku lähedust, milles oli niisugust? No väga sügavat osa läbitunnetust, eriti see tema viimane hullumis, stseen esitati niimoodi, täitsa niisugune sisemine värin käis saalist nagu läbi, kes teda kuulsid kõike. Muidugi, samal ajal oli veel Moskvas huvitav üritus. Viibisin Traviate etendusel, kus esines Nikolai Herlya. See oli väga põnev etendus, kuulsin jälle uut häält, uut põnevat lauljat Leningradi. Aga ma läksin kuu aega hiljem ning seal oli mul esimene kohtumine Saaradaluhanova kontserdil. Sest et saare talu haarava kunst on kahtlemata selline, mis väärib väga suurt tähelepanu. Ma olen nagu ausalt öeldes taluhanova kontserditel küllaltki palju viibinud ja tema juures just erilise osa määrab just selle kunstniku suur sisemine nihuke, inte ligentsus. Ja väga niisugune ilus läbielamine. Tal on iga fraas läbi tunnetatud mingisuguse erilise tundega ja kahtlemata toru haarama. Kontserdid on alati olnud nagu suursündmuseks. Ma mäletan seitsmekümnete aastate keskel Torohanov vahetas nagu repertuaari ja hakkas laulma soprani repertuaari ning ma võin öelda, et kahtlemata metsosoprani repertuaar sobis talle siiski rohkem kuigi tagant oskad Jennis kikki. Pater flaid laulis suurepäraselt. Aga see oli siiski nagu mingisugune võõrkeha tema loometeel. Väga põnev oli taas Moskva 1000 963. aastal kus ma esimest korda kohtasin Moskva konservatooriumis sellist lauljat nagu Nikolai jauravi. Me teame, et Nikolai Eurov lõpetas Moskva konservatooriumi ja 63. aastal esines ta oma suure soolokontserdiga. Oi, see oli väga põnev kontsert, jaurab, esitas, võib öelda ooperiliteratuuri ühe paremiku, seal siis olid kõik kõik tuntud aariat. Ja ma võin öelda, et nii suurt häält niivõrd kandvat häält. Ma siiani polnud tõesti kuulnud, kuigi Maning jauramit juba kuulnud ühe plaadi peal. Kuigi see oli põnev, aga siiski eluski. Eurov oli väga huvitav. Ja ma võin öelda seda, et ma olengi jauraviga kohtunud küllaltki palju. Kõigepealt sellel kontserdil, seejärel Boriss kodemofis, ovanšinas mitmed korrad don Carlases ning muidugi skaala jal ka basiilosasse vilja habemeajas. Ma mäletan just seda teistla skaala kastrolli kuigi Eurov esines Simon pakanegras ja mul oli võimalus teda kuulata lava taga ja mida ma avastasin kogu aeg, ma mõtlesingi, aura pidanud tohutult tohutult suur hääl. Aga siis ma vaatasin, et Keurovil ei olegi niivõrd suur hääl kuivõrd hästi tema hääl lendab saali ja täidab saali. Kui ma viibin saalis, siis mul on niisugune tunne, et nagu tema hääl haaraks nagu kogu saali, nagu tekkis nagu mingisugune resonantssaaliga. Aga tegelikult see on lihtsalt väga õige ja väga oskuslik laulmine. Vot selline oli mul mulje jaurerist. Muidugi ma võin öelda, et kui palju samal ajal ka Estonia teatris esines silmapaistvaid kunstnikke näiteks Richard Varro, Kanada suurepärane tenor, samuti Kristiinaga, Stelli ennast sporenberg ja paljud-paljud, teised need olid kõik 60.-te aastate algul. Ja ma alati ootasin iga uut lauljat, sest see pakkus mulle alati midagi uut. Ja ma võin öelda, et see oli just nagu see periood, kus ma hakkasin massiliselt koguma heliplaate. Meie kauplustes oli müügil algul lihtsalt ooperit Nõukogude lauljate vene lauljate esituses taluhanova leemiševi. Aga ma ostsin ka neid, sest see oli mul nagu harukordne võimalus siis omada ja kuulata ja tutvuda nende ooperitega. 60.-te aastate algul oli samuti väga põnev sündmus Moskvas. Mul oli võimalus viibida Tšaikovski konkursil ja kuulata lauljaid selliste lauljate nagu Chain mars Atlantas, Dow asuroc ning Saimul estes. Nad olid väga huvitavad lauljat ja nende esinemine oli minu meelest üks suurepärane võit vokaalkunstis. Mäletan lõpukontserdi, kus Atlantov ning Chain mars laulsid koos duetti Verdi ooperis totello. Kahtlemata see oli väga põnev ja väga huvitav minu jaoks. Ja üldse võib-olla see oli niisugune uus moment, mis nagu kutsus mind Moskvasse ka edaspidi osa võtma nendest konkurssidest ja viibima nendel ning täiendama oma teadmisi nii lauljatest kui Intsmentalistidest. Ja siis tuli aasta 1964. See oli aasta, millest juba palju-palju varem räägiti. See oli aeg, millal? Milano teater, las skaala pidi tulema Moskvasse. Küll ootasid kõik seda. Ajakirjandus rääkis nii ühest kui teisest lauljast, kes peavad tulema isegi räägiti, et selle, kas trolliga tuleb kaasa Marja Kallas, Anno poleenis samuti Franco, Corelli ja paljud-paljud-paljud, teised, kuidas pääseda sinna? Huvi minna laskala etendustele oli niivõrd suur, et ma ei oska isegi seda ära rääkida. Kõigepealt oli mul vaja koguda raha, minu emal ei olnud raha panna välja selliseks sõiduks siis ma hakkasin teenima, käisin aiandites, töötasin juhuslikel kohtadel. Mitte ainult selleks sõiduks, vaid ta kõigiks eelnevates sõitudeks mobiili omale raha teenima, sest see ju kõik maksab, iga olemini Moskvas maksab iga pilet maksab ju. Nii ma teenisin. Ja siis ma sõitsin Moskvasse. Ma mäletan, mul oli võimalus peatuda ühe oma tuttava inimese juures. Aga kust saada piletit? Sest inimesed seisid tõesti kuude kaupa sabades kuude kaupa, kujundasid niisuguse omaette järjekorra, kirjutasid nimed ülesse, kontrollisid mitme nädala pärast, keda kohanenud tõmmati maha, siis hakati uuesti juba ööde kaupa seisma. Mul oli õnneks üks tuttav inimene tasuni kiitina. See pani mind nagu järjekorda, aga vahetult ennem kastrolli pidin mina ka osalema, sest muidu oleks mind järjekord lihtsalt maha tõmmatud. Muidugi anti igaühele ainult kaks piletit, seda oli ju väga vähe, etendusi oli palju ja tõepoolest, ma tahtsin ju kõiki neid etendusi näha. Ja nii mul nagu juhuslikult avanes võimalus. Iga etenduse eel oli nagu mingisugune väikene troll, ma lootsin ühes poolt nagu selle bronni peale, samal ajal aga nende inimeste peale, kes juhuslikult ei saanud teatrisse tulla. Ja mul nagu mingi ime läbi õnnestus näha kõike neid etendusi, mida laskja alati esimene kord kaasa. 1000 964. aastal tulime Lannole skaala Moskvasse väga põneva programmiga. Sääraseid selliseid oopereid nagu Durandot, trubatuur, Lutšiaadi lammermor, Sevilla habemeajaja, Verdi reekviem. Ja ma võin öelda seda, et ka solistid olid tolle ajas parimat, mida skaala või siis üldse välja panna. Birgit Nilsson, Renato Scotto, Mirella, freenigabelia, Tutši, Leontimbris, sületasime Nato Carlo Berkondsi ja paljud-paljud teised. Kahju et ei saanud tulla, Franco Corelli, keda kõik väga ootasid, samuti Marja Kallas, ei saa tulla. Ning sellepärast ei saanud teatel võtta kavasse ka ana Voleni üldse. Kas troll oli tõesti väga põnev, ma mäletan, ma sõitsin Moskvasse neljandal õhtul ja viiendal septembril oli jumala esimene etendus suures teatris. See oli putši ooper Tulandat kus laulsid Birgit Nilsson, Bruno prevedi ja Mirella Freini leiva osas. Ma võin öelda, see oli suurepärane lavastus, mis on tänaseni jäänud püsima minu mälestuses. Kõigepealt muidugi võib öelda, et mind rõõmustas kohtumine sellise laulja nagu Birgit Nilsson iga. See on tõeliselt ehtne Wagneri laulja ning võib öelda, et just nimelt nisukesed rollid nagu Durandot ja Salomee ning enamus kõik Wagner rolle on just nimelt selle laulja eripära. Väga huvitav oli just kohtumine ka Birgit Nilsson iga tema ühel kontserdil. Ja võib öelda seda, et Nilsson on kunstnik, kelle hääl just eriti mõjub ooperilaval kontserdilaval, ta jääb natukene nagu tsipa üksluiseks. Ja mis veel veel miljoni kohta öelda, et kui ma kuulsin sedasama etendust Durandoti raadiost, hiljem siis huvitav raadiomikrofon nagu ei suuda väljendada kogu seda hääle võimsust, seda hääle omapära, seda sära ja kogu seda tegelikult öeldes maastabi, mida pakkus Birgit nelsoni kunst. Teiseks etenduseks oli Verdi ooper trubaduv. See oli kuuendal kohe päev hiljem. Ja seal laulsid sellised lauljad nagu Gabriela tutsi ning Carlo Bergantsi samuti Juliette sime NATO-ga, see oli väga põnev ooper. Ja väga põnev esitus. Kuigi võib öelda, et et võib-olla kõige nõrgem just selles koosseisus oli nimelt Gabriella Tutši minu jaoks kuigi väga ilus naine, väga veetlev naine, kuid siiski arvestades just eelnevat kohtumist Birgit Nilsson iga jäi siiski minu meelest tutsi natukene vokaalselt tsipa nõrgemaks. Aga hoopis omapärane oli muidugi kahtlemata Karla Berkondsi ja samuti kaputšilli tiluna osas. Maalin Bergantsid kuulnud Tallinnas lindi peal. Ja ma võin öelda, et ega mul seal Bergantsi mingit erilist muljet ei jätnud. Aga vot kui Moskvas kuulsin per kontsi niivõrd kultuurset laulmist niivõrd ilusat tooni andmist, niivõrd puhast laulukooli, siis see jättis mulle väga suure elamuse. Ja ausalt öeldes ma mäletan kulutšeedile marmori, etendus oli siis ma tegelikult ootasin, et see etendus kestaks, kestaks, kestaks, et sellel lihtsalt lõppu ei oleks ja see oli põhimõtteliselt just nimelt Carlo kontsi pärast. Järgmine etendus oligi mul jah, see Rutšeedi lammermaur, kus laulis Carlobergantsi ja samuti Renato Skuta Noscotan muidugi samuti erakordne kunstnik. Tegelikult ma ütlen kogu sela skaala periood, kõik need lauljad, keda ma iga päev kuulsin, Nad pakkusid mulle midagit niivõrd elamusrohket etendust. Et sellest on isegi väga raske rääkida, sest ma ütlen, et see on nagu minu elamus ja see oli nagu tollel perioodil, aga ka tänapäevani on ta nagu jätnud oma. Ja muidugi kogu selle kastrolli kahtlemata siiski üheks kõige põnevamaks lauljaks oli, minu jaoks oli Leontiin Price, keda ma kuulsin Verdi reekviemi, siis see on niuksed, tumedavärvilise väga Põneva häälega lauljatar. Niisuguse väga intensiivse esitusmaneeriga ja kultuurne laulja. Mul on nii kahju, et mul on Brassi olnud võimalik kuulata ainult selles teoses, sest et on ju tuntud nii Price'i Iida kui ka paljud Verdi rollid, kus laulatan lausa hiilgas Agahjuks. Minu kuulamine piirdus, piirdus ainult Verdi reeglimiga. Ja vot niimoodi kulgesse kogu kas troll ja ma võin öelda, et, et see kast roll oli kahtlemata la skaala nendest kõigist kolmest kast rollist kõige huvitavam, sest seal olid siiski esindatud nagu tolle aja lauljate tipptase. Näiteks võib öelda, kuigi isegi sime nato laulis oma viimaseid aastat isegi võib öelda see moskva, kas troll oli tema üks viimaseid esinemisi üldse? Siiski iga kohtumine sime NATOga oli selline, mida on väga raske üldse kellelegiga võrrelda. Kui sa nüüd Tagantjärgi ka sedaviisi võtled. Kuidas mõjus sulle kui noorele ärkavale muusika hingele see, et sa puutusid kohe oma elus kokku niisuguse ütleme maksimumtasemega, mis üldse maailmas võib laulukunstis ja ooperi vallas olla mis sinus toimima pani, kuidas sa suutsid vastu võtta kõike seda järgnevat, mida elu sulle pakkus, mis ei pruukinud olla sellest klassist sellel tasemel? No vot, see oleks raske küsimus, sest ma võin öelda, et see oli nagu mingisugune tase, see oli nagu mingisugune latt mis pani üldse minu mõtlemise paika ja tähendab, et vot mõtlesin, ma võin öelda, eks ole, näiteks muu näite, et kui inimene on kunagi joonud mingit väga head kohvi vot inimene siis kohe tunnetab selle väärtust ja kui mingi teine jook enam ei vasta nagu sellele tasemele siis tekib kohe nagu mingisugune reaktsioon. Ja nii oli ka minul. Ja muidugi need inimesed, kes esinesid skaala kast rollis, Need on, kujundasid minu maitse kogu tulevaseks eluks ja mitte ainult need, arvestades sellega, kui palju ma olin juba selleks ajaks kogunud plaate, kui palju ma olin uurinud vanu lauljaid, eks ole, kui palju neid ma olin kuulanud siin nagu tõesti kujundas minu taseme. Ja vot sealt edasi vaadates muidugi tekkisid just nimelt niisugused reaktsioonid nii hea suhtes kui ka halva suhtes. Ma võin öelda, et see samal ajal skaala periood oli üldse väga huvitav periood, tähendab, et kõrvuti kõigi nende etendustega, kus ma viibisin, ma nägin skaala etendusi tolle perioodil 15 ooperit ja neli kontserti. Isegi väga huvitav oli ühel kontserdil, kus ma kohtasin noore tavarotiga kus ta esitas kolm aariat ooperitest. Ma võin öelda, et see oli suur segakontsert. Jaa, Pavarotti, ta oli muidugi põnev, ta oli nagu noor laulja aga kuna kogu see tase oli tol ajal niivõrd kõrge, siis ma võin öelda, et ega Pavarotti. Esinemine ei olnud minu jaoks myyulguses eriliseks sündmuseks mis aga kujunes tolle perioodil väga põnevaks, oli just nimelt suure teatrietenduse geenioneegin, kus laulis ižnerzgedatjanasas ning Sergei Leemesseff Lenskit. See oli väga põnev ja väga huvitav etendus, samuti suur teater tahtis ju väga palju põnevat välja panna, et nagu nagu konkureerida, mingil määral laskaalaga. Samal ajal ma nägin plissezzkaega minkuse balletti Don Kihote samuti Tšaikovski luikede järve Maiublissetskaja ja võin öelda, et see oli samuti väga põnev ja huvitav kohtumine niivõrd suure ja omapärase kunstnikuga nagu Plyssetskaja. Ja võib öelda, et seltskonnakunst oli ka üks nendest, mis nagu viis mind balletižanrile lähemale. Ja võib öelda, et kui palju ma just nimelt Plyssetskaja pärast sõitsin Moskvasse, et jälgida tema etendusi tulevikus. Ma mäletan, ma käisin mitmeid mitmeid kordi, vaatame, mis nii tema, anna Kareeninat, nii tema tongi, Hoti, tema loomingulisi õhtusid, Raimondad, uinuvad kaunitarid. Noh, see kõik naudis tohutult palju raha, aga Madden, ma kogu aeg teenisid endale ükstas kõikus kohtadel selleks ainult selleks, et sõita, et olla ja vaadata. Kas oled oma elus mõelnud selle üle? Tänasel päevalgi siin Eestimaal on õnneks väga moodi läinud heas mõttes kõikvõimalikud laulu, seminarid ja kursused ja meil on käinud väga mitmed väljapaistvad laulupedagoogid mitmetelt maadelt. Ja ühteviisi mulle kõrvaltvaatajana tundub, et üsna sageli lauljad tahavad neilt justkui ahmida mingit nippi või nõksu või mingit asja, mis mind nüüd laulma paneb ja minust ühe suure suuruse teeb. Jaa jaa. Mingit mingit imevigurit oodatakse pea igalt õpetajalt, kes siia Eestimaale tuleb. Aga see üksnes konksuga ootus, sest mis siis lauljast teeb ikkagi laul ja väga paljudel inimestel naishäältel, kui meestel on tõesti kaunid hääled, kordumatut, tämber, suurulatus, nii paljudelgi, hääle, ilu, missugune tehniline atribuutika, võib-olla ka väga vägev väga artistlik, väga lennukas ja ometigi jääb miskit puudu. Üsna sageli oled sa mõelnud, mis teeb ühest väljapaistvast lauljast väljapaistvaima laulja ja mis teeb ühest hea häälematerjaliga lootusrikkast lauljast keskmise kes jääbki keskmiseks ja jääbki terve oma elu keskmiseks. No minu meelest kõige tähtsam on see siiski, mis eesmärgil laulja endale üldse püstitab selleks, et üldse olla hea laulja, et olla nagu superlaulja seda öelda parimas mõttes peab siiski laulja tulema kõigepealt järgmised komponendid. Kõigepealt hääletämbri ilu musikaalsus ja laulja jaoks siiski ka lavaline välimus. Nii temperament kui lavaline välimus, musikaalsus, hääle ilu, see annab nagu kokku vot selle terviku, mille pealt inimene suudab hakata tulevikus looma. Neid kujusid, mis köidavad publiku ja kui inimesel, vaat mingisugune moment nendest puudu on siis ei ole võib-olla see sära just niivõrd täiuslik. Mis kõige tähtsam laulja juures on, siiski on kahtlemata laulja vokaalkool ja võib olla väga mitmelaulja areng on just piirdunud just tänu vokaalkooli küllaltki niisukese viletsale baasile. Tegelikult loodus on nagu hääle andnud, aga kõik, mis on edasi jäänud kuidagi unarusse ja kahtlemata nisuke laulja nagu tulevikus ei suuda ennast maksma panna. Ma olen küllaltki palju kohtunud ka selliste lauljatega, kes ei hiilga eriliste hääleomaduste poolest. Ma võin öelda, kas või näiteks seesama Carlo, Bergonzi või Johnny remondi, aga siiski kogu nende ehitus on niivõrd kultuurne, nad on niivõrd ilusti ennast välja töödanud. Et nende esinemine on juba omaette suursündmuseks, eks ole, nii et see on kõik nagu küllaltki suhteline, aga alati, esimene asi on siiski laulja hääletämber ja tema vokaalne kool. Mitte alati ei määra just see, et lauljal on üüratult suur hääl. Tal võib olla keskpärane, aga laulja hääle peab olema just nimelt see kandvust. Kui palju on lauljad, eks ole, kellel on suur suur hääl, aga see hääl ei ulatu üle rambi, sest laulja ei oska laulda, ta ei oska suunata häält. Ja sellest oleneb ju väga palju kõiki asju. Aga mõni mõni laulja on mehikese häälega ja samale tema hääl heidab saal igasse nurka. Tänu sulle, Jüri Kruus nende tänaste teatrijuttude eest, aga nagu juba saate alguses ütlesime, et sul on mälestusi 1000 ja kaks ja rohkemgi veel seoses suurustega maailmast, keda sul on olnud õnn kuulata ja vaatamas käia. Et me jutud jätkuvad, sest meenutamata sinupoolselt on marja kallas ja Karajan ja küllap väga, väga mitmed teisedki veel. Nii et kui me saate alguses ütlesime, et kahe nädala pärast räägime eesti teatrist ja Eesti kuulsustest, siis hetkel ütlen, et ma ei tea täpselt, millal me jõuame eesti teema juurde, sest ka kahe nädala pärast oleme veel lauljatega laiemast maailmast. Nüüd aga ei keegi muu kui maarjalontsa, kes on meid tänases saates ikka saatnud oma kauni lauluga. Jaa, Cavaradossi aaria jääbki lõpetama.