Tere õhtust, kell on kuus ja ERR-i uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 15. septembri stuudios on toimetaja Mart Linnart. Hoolimata pessimistlikke prognoosidest ootavad nii päästjad õpetajalt kui kultuuritöötajad järgmisel aastal. Palgatõusutunnetus on see, et tõenäoliselt järgmine aasta küll avalikus teenistuses palgad ei kasva. Kohalike omavalitsuste tulu baas ja tuleval aastal üsna samale tasemele, mis tänavu. Samas loodab riigihalduse minister Jaak Aab, et ka järgmisel aastal avatakse kümnete miljonite eurode suurune investeerimisprogramm. President Kersti Kaljulaid alustas tööperioodi Pärnus. Mul on väga tähtis see, et Eestimaa areneks ühetasaselt. Minskis resideeruvate euroliidu suursaadikud on asunud kaitsma Nobeli kirjanduspreemia laureaati Svetlana Aleksejevi chi võimaliku vahistamise eest. Eelmise nädala kolmapäeval koputasid Svetlana Lextiewitzi uksele maskides mehed ja nõudsid sisselaskmist. Läti valitsus otsustas tervishoiuministeeriumi ettepanekul lühendada välismaalt saabunud Talle kehtestatud karantiininõuet kahelt nädalalt 10-le päevale. Eestis püütakse taastada looduskaitsealuse ebapärlikarbi populatsioon. Üheksateistaastane jalgpallur Kristofer Piht sõlmis laenulepingu Itaalia klubi, kas pall, kuhu kuulub ka Eesti koondislane Giorgi Tonjov? Nad on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab vihma, sooja on 18 kuni 24 kraadi. Valitsuskoalitsioon on teatanud, et pensionid peaksid järgmisel aastal tõusma. Uku Toom uuris, kas võimalik on ka riigitöötajate palgatõus. Üldiselt alustavad kõik, kes sel teemal sõna võtavad, juttu sellest, et aasta lõppu ja järgmise aasta arenguid on äärmiselt keeruline ette ennustada. Aga midagi siiski. Alustan eilsest päevast tuletame meelde riigihalduse minister Jaak Aabi lauset. Tunnetus on see, et tõenäoliselt järgmine aasta, kui avalikus teenistuses palgad ei kasva. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütleb, et kui lähtuda eeldusest, et majanduses on kõige suuremast kriisist läbi saadud, võivad ootused siiski olla positiivsed. Tegelikult järgmisel aastal juba võivad hakata palgad ka erasektori sealt kasvama. Kui nad seal ettevõtetes kasvavad, siis tundub õiglane, et ka avalikus sektoris, mis siis tervishoiuõpetajad, päästjad, politseinikud, et ka siin võiks tegelikult mingisuguse tõusu sisse planeerida ja see oleks ühiskonna ootustega vastuolus, seda enam, et tegu on enamasti inimestega, kes on selles kriisis olnud eesliinil. Teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon oma palgatõusu nõudest ei tagane. TALO juhatuse esimees Ago Tuuling ütleb, et võib-olla nad taganevad mõnevõrra aasta alguses esitatud kultuuritöötajate miinimumtasu tõstmise nõudest. Nüüd võtsime aluseks selle aasta sügise majandusprognoosi, mis on 1428 aga see oleks liiga väike soov ja taotlus meile, nii et põhimõtteliselt me leppisime ka kokku nüüd ministriga läbirääkimiste laua taga, et kui 1544 osutub liiga suureks kellegi arvates, et siis nagu selle kahe numbri vahele võiks meie taotlust realiseerida. Haridus ja teadusministeerium läheb samuti palgatõusu sooviga välja, ütleb kantsler Mart Laidmets. Haridus-Teadusministeerium on ikkagi oma prioriteedid välja käinud, ehk ta on õpetajate palgatõus, õppejõudude teaduse rahastamise tõus ja ka siis kõik see, mis on seotud muukeelsete õpilastega Eestis. Et kus on lisatuge vaja, et need on meie põhiprioriteedid. Kui meil on teaduse puhul räägitud ühet protsendi saavutamisest ja siis samamoodi on õpetajate poolt pandud paika seadma 120 protsendini keskmisest. Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna peab palgatõusu samuti vajalikuks ja päästjate palku lubamatult väikesteks. Sellega ei saa kuidagi rahul olla, et alustav päästja, kes paneb oma elu ohtu tulekahjudel teema minimaalne, siis palk on 1068 eurot kuus ja selgelt meie siht on, et oleks vähemalt Eesti keskmine palk. Ehk siis 1560 eurot kuus ja sama on ka siis vastavalt politsei puhul, kus täna politseiniku minimaalne brutopalk, eks ju alustajana on 1345 eurot kuus. Meie siht on, et see oleks vähemalt 1,2 Eesti keskmist, ehk siis 1872 eurot kuus. Riigihaldusministri Jaak Aabi sõnul jääb omavalitsuste järgmise aasta tulubaas suuresti selle aasta tasemele. Küll loodab ta valitsuskabinetil nõusolekuta uueks, kuni 100 miljoni euroseks investeeringutoetuste programmiks. Madis Hindre räägib sellest lähemalt. Üksikisiku tulumaksust jõuab omavalitsuse kassasse 11,96 protsenti Eesti Linnade ja Valdade Liit soovis, et tuleval aastal oleks omavalitsuste osa 0,2 protsendipunkti suurem täna riigi haldusminister Jaak Aabiga koht üles sai selgeks, et seda soovi riik rahuldada ei jõua, räägib linnade ja valdade liidu juhatuse esimees Tiit Terik. Summa summaarum, mis võib öelda, et kui me anname tagasi siit suurusjärk natukene üle kahe poole miljoni euro, siis tegelikult mingites teistes ridades on meil võimalik saavutada tõusu, mis selle kuhjaga ülekaaluga. Omavalitsuste tulubaasi teises olulises osas ehk tasandusfondis seda tõusu siiski veel ei paista. Just väiksemaid vaesemaid omavalitsusi aitavat fondi soovis linnade ja valdade liit kasvatada enam kui kahe miljoni euro võrra. Kyll tuli meil märkida sellesse läbirääkimiste protokolli, et tasandusfondi osas me jääme eriarvamusele. Kõige suuremad käärid omavalitsuste soovide ja riigi võimaluste vahel on läbi aastate summas, mida küsitakse kohalike teede hoiuks. Tänavuses eelarves seisis sellel real pisut üle 29 miljoni eurolinnad, vallad küsisid tulevaks aastaks 43 miljonit eurot. Ka siin jäi läbimurre saavutamata. Riigi haldusminister Jaak Aab ütleb, et kõik suuremad summad peaksidki jääma selle aasta tasemele. Muidugi, ma kaitsen seda, et keegi kärpima ei lähe, selge see, et see oli nagu see ühine soov meil ja võib-olla nüüd arvestades seda, et kriisi tingimustes on vaja elavdada siiski majandust, on kaalumisel muidugi võimalik investeeringutoetus, nii nagu see aastagi oligi. Kevadise lisaeelarvega said omavalitsused kokku 100 miljonit eurot investeeringutoetust. Jaak Aab ütleb, et uue võimaliku toetusprogrammi maht ja struktuur on veel lahtine. No ma loodan küll, et kuna see aastat see oli kuskil 70 miljonit kinnisvarainvesteeringuid ja 30 miljonit peedele juurde, et see suurusjärk, mida ma taotlen, on sealkandis, aga kui ta maandub, ei oska öelda Tiit Terik ütleb, et tänaste läbirääkimiste plusspoolele võib veel kirjutada võimaliku lisaraha toimetulekutoetusteks. Planeeritud 16 ja poole miljoni eurose toimetulekutoetuste ja kõige selle valdkonna raha on täna riik ise välja pakkunud, et siin võiks tõus olla kuskil neli miljonit, nii et toimetulekutoetusteks järgmisel aastal võiks üle 20 miljoni olla. Riigikogu kultuurikomisjon arutas, kuidas hakatakse vaagima ideekavandeid 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist toetada järgnevatel aastatel Kultuurkapitali vahenditest räägib komisjoni esimees Aadu Must. Me panime täpselt paika kõik need tegevused, mis tuleb ära teha, projektid saaksid edukalt arutatud, ei kaitsnud mitte enne oktoobris algavad siis nii-öelda nagu ülikooli keeles öeldakse, projekti kaitsmised. Ja me oleme otsustanud, et köik. Teevad oma esitluse vastavad küsimustele. Panime paika selle juhendaja, kõigil võrdsed võimalused, oluline on see, et kõik projekt kuulatakse ära, ei ole niimoodi, et me vaatame juba enne poolt on nõrgad ja pooled on tugevad. Kultuurikomisjon leidis konsensuslikult, et meie ülesanne on olla ikka hästi kursis kogu kultuuriehitiste maailmas toimuvaga. Pandi kriteeriumid paika ka esimene asi on ikkagi tähendus eestikult tuurile, sealhulgas erinevatele kultuurivaldkondadele, eks ole. Ja teise ja kolmanda ja järgnevate kriteeriumitele tulevad siiski noh, nii-öelda kaashindamisalused on ka regionaalne tasakaal, seda, et kõik projektid tuleks Tallinnasse, see, see komisjon leidis, et see ei ole võimalik täpselt samuti leida. Et oluline on kaasrahastamine ja ehituste jätkusuutlikkus, et noh, ei saa ju nii olla kultuuripalee valmis ja pärast ainult mõni inimene käib noh, seda ei saa juhtuda või pärast ei ole raha selle töös hoidmiseks, seda ka ei saa juhtuda. Me tahame selliseid projekte, mis alles poole sajandi pärast valmis saavad, kas kaitsmine või see asi, toimub neljapäeviti komisjoni nii-öelda korralist istungitena paar-kolm või neli projekti korraga või jõuame selleni, et võtame riigikogu vaba nädala, teemegi terve suure sessiooni. Seda lõpuli paika täna veel ei saanud, aga lähipäevadel jõuame selle ka ikkagi ära määrata. President Kersti Kaljulaidi jätkas tava töötada sügisel mõnda aega väljaspool Tallinna ja saabus täna 10-ks päevaks Pärnumaale, kus teda kõigepealt iseseisvuse väljakul vastu võeti. Pärnust vahendab Ester Vilgats. Oma iseseisvuse väljakul peetud kõnes ütles president Kersti Kaljulaid, et Tallinn on see koht Eestis, kus on kõige rohkem võimu ja ressursse. Aga igal pool mujal on rohkem elu. Seda päriselu seal, kus on kohalik omavalitsus. Mulle on väga tähtis see, et Eestimaa areneks ühetasaselt, et eest ära kihutanud rajoonid aitaksid teisi selleks, et kaneel, regioonid saaksid elada nii, nagu me 21. sajandil seda loomulikult peame. Head teed. Kiire internet. Pärnumaa asub õnneks teel Euroopasse, sellepärast on siin nende asjadega pisut parem kui mujal Eestis, tõdes president. Aga sellegipoolest ma tahaksin, et see vahe, mis täna on Tallinna ja Eestimaa teiste regioonide vahel, mis on, kui vaadata elujärge kahe ja poole kordne, väheneks ka materiaalselt. Miks see on oluline? Tegelikult ei ole nii, et Pärnu, Pärnumaa ja muude väiksemate kohtade inimesed saavad kaks ja pool korda vähem tuld oma riigi tuge. See ei ole nii. Teie tunnete seda tuge võib-olla isegi rohkem, sellepärast et vahemaa riigi ja inimeste vahel on siin palju, palju väiksem. Aga just sellepärast väärivadki kohalikud ettevõtmised, kohalikud omavalitsused, rohkemat osa meie kõigi ühisest ressursist, sellepärast et siin kohapeal teie ise teate kõige paremini, millist Eestit teie endale teha tahate. Minskis asuvad euroliidu diplomaadid on asunud kaitsma Nobeli kirjanduspreemia laureaati Svetlana Aleksejevi džit, keda Valgevene võimud püüavad ilmselt avalikkuse silme alt eemale toimetada. Aleksejevi on uuriv ajakirjanik, esseist ja ajaloolane ning esimene Valgevenest pärit kirjanik, kes Nobeli preemia sai. Mall Mälberg rääkis Eesti suursaadikuga Valgevenes Merike kokajeviga. Euroopa Liidu suursaadikud kuuldavasti otsustasid Minskist, et nad võtavad Aleksejevi chi oma nagu hoole alla, et hoida teda teda vahistamise eest või mis iganes temaga võiks juhtuda. Kuidas ta seda korraldate, kuidas teil see suursaadikute elu seal Minskis käib? Praegu? Svetlana Aleksejevi tsi on teatavasti viimane koordinatsiooninõukogu presiidiumi liige, kes viibib hetkel vabaduses. Teised kuus on kõikas arreteeritut, istuvad vanglat või on sunnitud minema eksiili. Eelmise nädala kolmapäeval koputasid Svetlana Aleksejevi tsi uksele maskides mehed ja nõudsid sisselaskmist. Vapper naine muidugi ust lahti ei teinud ja kutsus appi ajakirjanikud. Ajakirjanikud tulid kohale ja maskides mehed taandusid. Mõned Euroopa liidu saadikud, kelle saatkonnad on lähemal, jõudsid ka tema juurde. Ja üheskoos otsustasime, et ainuke, mis me saame teha, et kaitsta Svetlana lekseeriksid on korraldada omamoodi nagu valvekorrad. Et päeval oli keegi kogu aeg valves, et kui midagi oleks juhtunud, siis oleks kohese inimene kohale läinud ja öösel oli üks diplomaatidest, siis tema juures. Tema juures kodus. Tema juures kodus ja ja me käisime ka neljapäeva, kõik terve saadikute grupp tema juures sassis, jutustas meile, mis toimub Valgevenes. Kaua te niimoodi käite? Esialgu me leppisime kokku, et me oleme kuni nädalavahetus kaasa arvatud ja nüüd me siis otsustame. Ilmselt tänas täiendavalt, et kuidas me edasi toimime. Ega Minskis ei ole olukord ju selles mõttes paremaks läinud, et inimesi vahistatakse kogu aeg. Ja Minskis ei ole olukord paremaks läinud, ma ütleksin, et pigem on olukord hullemaks läinud ja läheb iga päevaga. Nüüd on hakatud kinni pidama naisi, kusjuures neid koheldakse väga brutaalselt ja viimased. Laupäeval ja pühapäeval toimunud suur meeleavaldusel arreteeriti hinnanguliselt 700 inimest, kusjuures kõik toimus väga vägivald sel moel. Mis te arvate sellest, et Euroopa liit pole suutnud sanktsioone Valgevene suhtes kehtestada? See on iseenesest väga kahetsusväärne, sellepärast et ainuke asi, mis suudaks valgevenelasi aidata, on just nimelt sanktsioonid. Teised välisteemad võtab kokku Brent pere. Läti valitsus otsustas täna tervishoiuministeeriumi ettepanekul lühendada välismaalt saabunud tale kehtestatud karantiininõuet kahelt nädalalt 10-le päevale, tehes kahulgaa erandeid 14 päevast. Karantiini nõutakse endiselt Covid 19-ga nakatunud isikuga ühenduses olnutelt näiteks hoolduse ja raviasutuste töötajatelt ja neilt, kes puutuvad teiste inimestega otseselt kokku, kui nagu õpetajad ja arstid. Inimesed võivad välismaalt tulles teha kaheksandal päeval Covid 19 testi ja kui see on negatiivne, siis minna 11 10. päeval tööle. Viie riigi teadlased tegid pöördumise, milles seadsid kahtluse alla Venemaa väited Toimiva koroonavaktsiini väljatöötamisest. Ameerika Ühendriikides Philadelphias tegutsevat Hempli Ülikooli professor Enrico putsi ütles uudisteagentuurile Reuters, et 15 teadlast viiest riigist väljendasid oma kahtlust rahvusvahelisele meditsiiniajakirjas Lancet saadetud ühiskirjas. Teadlased leidsid, et nii esimese kui teise faasi katsetuste tulemuste kohta esitatud andmetest järeldub muster paistab äärmiselt ebatõenäoline. Euroopa Liidu jaoks on olukord selge. Valgevene üheksanda augusti presidendivalimisi saatis pettus, ütles Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep purrell Euroopa Parlamendi täiskogule. Ta ütles, et president Aleksandr Lukašenka ei ole Valgevene seaduslik riigipea. Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi jagas endast esimest korda sotsiaalmeedias peale mürgitamist augustis. Navalnõi istub pildil voodis koos oma perekonnaga. Ta kirjutas, et saab nüüd lõpuks iseseisvalt hingata. Navalnõi kirjutas, et on igatsenud kõiki oma jälgijaid. Ta lisas, et kahjuks ei ole ta veel võimeline pea midagi tegema, kuid eile suutis ta terve päeva juba iseseisvalt hingata. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märkis, et Venemaa ja Ukraina vahel puudud pärast Krimmi annekteerimist ja Donbassi sõja vallandamis sõna suhted ja sellisest mõistest rääkida on veel väga vara. Zelenski märkis, et varem nimetasid venelased ja ukrainlased 11 vendadeks ja õdedeks ning riikide vahel olid suurepärased suhted. President märkis, et Ukraina ja Venemaa juhtkond on hakanud siiski rääkima, mis on toonud kaasa relvarahu. Eestis on käimas pilootprojekt, millega loodetakse taastada looduskaitsealuse ebapärlikarbi populatsioon. Paar 1000 tibatillukest alla millimeetri pikkust karpi on praegu RMK Põlula kalakasvanduses kus neid kasvatatakse nii suureks, et saaks loodusesse lasta jätkab Rene Kundla. Ebapärlikarbiuuringud on näidanud, et Eestis elavad nad vaid ühes Lahemaa rahvuspargi jões ning sealgi ole nad aastakümneid suutnud oma populatsiooni suurendada. Probleem on veekogude halvenenud seisukorras pika arenguga karp ei suuda seal lapsepõlve üle elada, räägib RMK kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ebapärlikarp on säilinud ainult ühes jões ja sealgi on arvukus alla 10000 isendi, teadlaste hinnangul ja keskkonna hinnangul ja see arvukus väheneb ja seetõttu peab võtma nii-öelda kiireid samme hävingu ärahoidmiseks lausa ja, ja üks osa on selles karpide kasvatamine, õpime neid kasvatama, saame loodusele anda nii-öelda uusi põlvkondi läbikasvatuse ja teine asi on muidugi elupaikade taastamine seal veelgi tähtsam, sest kasvatada ju mõne aja võime, aga ega me ei saa jäädagi nii-öelda looduse eest seda tööd tegema, et kõik peab normaliseeruma ja sellepärast me seda kasvatama ja, ja loodame, et elupaigad lähiaastatel ka taastatakse. Veepuhastaja looduses olulist rolli kandvaid ebapärlikarpe päästetakse keskkonnaameti eestvedamisel käivitatud projekti raames. Pilootprojektina on RMK Põlula kalakasvanduses sel aastal käimas väikeste karpide kasvatamine, räägib Kunnar Klaas. Me kasvatame neid nii kaua, et et loots viies saaks siis ümbritseda sobiva võrgu suurusega, mis ei ummistuks liiga kiiresti, et kui karbid langevad lõbustelt, siis nad on umbes 0,3 0,4 millimeetrit, täna nad on 0,7 0,8 millimeetrit suuremad, kes on umbes kaks kuud kasvanud neil ja loodame ja, ja muu maailma praktikale tuginedes, et umbes millimeetriseks peaks vähemalt kasvatama, et siis saab ka umbes millimeetrise võrgu neile ette panna, siis saab neid nii-öelda looduses hoida. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, viiakse ebapärlikarbid loodusesse tagasi novembrikuus. Jões hakkavad karbid suureks kasvamiseni elama tehispesades, kus neid jälgitakse, pesasid vajaduse korral, puhastatakse põlulast raadiouudistele Rene Kundla. Ilmateate toob meieni maile Meius. Eesti kohal lookleb kahe erineva õhumassi kokkupuute piir. Õhtul on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vihmasaju, tõenäosus on suurem. Lõuna-Eestis. Puhub valdavalt läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 12 kuni 18 kraadi. Saabuval ööl tekib Skandinaavias uus tsüklon, mis liigub homme päeval põhjalahele ja selle lõunaserva mööda jõuab Eestisse väga soe õhumass. Ööl vastu kolmapäeva sajab üksikutes kohtades vihma, mitmel pool tekib udu. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa, hommikul rannikul kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 13, Lääne ja Lõuna-Eestis kuni 16 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, vihmahood on sagedasemad õhtupoolikul ning lõuna- ja Ida-Eestis võib olla äikest. Tuul pöördub läänekaarde ja tugevneb nelja kuni 10, puhanguti 14 õhtul saartel ja mandri looderannikul kuni 18 meetrini sekundis. Sooja on 20 kuni 24, rannikul kohati 18 kraadi. Ja nüüd on jäänud rääkida veel spordist. Seda teeb täna Johannes vedru. Naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit alistas liivaväljakutel peetava Rooma turniiri avaringis ehk 64 hulgas Prantsusmaa tennisisti Karolin karssija. Kontaveit oli endast kaks aastat vanemast Garcijast parem kuus kolm, seitse, kuus. Mäng oli üpris võrdne. Avasetis piisas Kontaveidile kogu seti peale vaid ühest murdepallist. Teises setis oli eestlannal probleeme oma esimese Pallinguga, aga võit siiski tuli. Kiires lõppmängus oli Kontaveit parem seitse. Üks. Jooksvas naistennisistide maailma edetabelis asetseb Kontaveit 21. ning hispaania päritolu karsija 45. kohal. Paide linnameeskonda kuulunud ründaja Kristofer Piht sõlmis laenulepingu Itaalia esiliiga ehk Serie B klubiga spal. Samasse klubisse kuulub teatavasti ka Eesti koondislane Giorgi Tunjoff. Pihti laenuleping spargliga kehtib tuleva aasta juuni lõpuni. Samas on Spolil võimalus pärast esialgset laenuperioodi pihti mängijaõigused ka püsivalt omandada. 19 aastane piht liitub esmalt spalli noortemeeskonna ehk Primavera esindusega. Alates tänavusest sügisest on Eesti seitsme kuni 13 aastastel laskesuusatajatel päris oma võistlussari. Tiirudes kasutatakse õhkrelvi ja võistlus käib endise tipplaskesuusataja Even Tuudebergi auhindadele. Uues noortesarjas on toimunud kaks etappi. Kui Elvas oli kohal 60 last, siis eelmisel laupäeval Põlvas juba 70 noort laskesuusatajat. Sarja käivitamise võttis enda südameasjaks hiljuti sportlaskarjääri lõpetanud Kauri Kõiv, räägib Kauri Kõiv. No tegelikkuses see annab päris suure võimaluse, et kui me alustame siit alates seitse aastat, siis tüdrukud ja poisid ja kui me Värska originaalis alustame 13 päält kus saab võistelda väljaspool arvestust, mehed-naised, et tegelikult on meil kogu laste hulk, kes trennides käib, kõik saavad võistelda, mõnedes klubides olid olemas need õhkrelvad mõnedes mitte, et meil on alati tiir ja püssid olemas, et tegelikult saab tulla ka tüdruk, poiss tänavalt tulla proovima, et kuidas see asi käib. Nüüd sai tänane Päevakaja läbi aitäh kuulamast ja kena õhtut.