Tere, head džässisõbrad, täna on hea meel tervitada meil saates Holger Marjamaad, kes on üle pika aja jälle kodus käimas ja Holgaril sai valmis ka uus heliplaat ja praegu ongi kõlamas esimene lugu sellelt plaadilt muustil standard Holgary enda lugu ehk siis halversi do. Tere, Holger, teiste on hea meel sind tervitada siin stuudios, vahetevahel oled sa siin käinud ja ennem kui sa saatesse tulid, siis ma läksin fonoteeki otsima sinu esimest albumit ja leidsin, et seal on 120 nimetada, just kus sa oled tegev, ehk siis oled oma senise karjääri muusikutee jooksul jõudnud ikkagi väga palju, kuigi neid oma heliplaate nii-öelda ei ole väga palju. Mina arvestasin, et neid on kaks, kas sina tahad arvestada, et kas võib olla küll jah? Aga mis tehtud, see tehtud ja selles mõttes igasugune projekt on arendanud mind väga palju. Ja ma arvan, et ei tasu häbeneda, et see oli ka väga tore kontsert koos keelpillidega ja sellega, et sa oled ju ka väljaspool esinenud, absoluutselt. Praegu oled sa Ameerika mandril rohkem kui Eestis, aga siin Eestis on ikkagi möödunud sinu lapsepõlveaastad ja see, kuidas sa kasid üldse muusikat kuulma ja kuulama ja ja millal see võis olla, kui sa esimesed meloodiad klaverist välja noppisid? Mitte ainult ei klimberdanud, kahe käega olid sa siis kolm, neli, viis, kuus no õppima hakkasin minu teada viieselt klassikalist klaverit ja siis. No kuna mul septembri lõpus sünnipäev, siis noh, põhimõtteliselt kohe siis järgmisesse aastasse, ehk siis no võib öelda, et alustasin kuueselt klassikaga ja Tšassiga siis kaheksaselt. Kas seal on mõned pealkirjad meeles ka nendest lastelugudest, et sinna mäletan näiteks, et olid mingid lood, et aiake sees ja siis lõbus talupoeg ja, aga mis sinu sellised lapsepõlvepalad, mis sul meeles on nendest esimestest aastatest klassikapalad? Ahaa, väga põnev, tuleb mõni pealkiri lihtsalt meelde, no väga palju sai Tšerne tüüde mängile. Ma tean vaiksena Jobeni prillide ja kas sa kippusid siis sealt klaveri tagant ära ka või emas endiselt ära, nüüd mine välja, et ikkagi harjuta veel või kuidas sul see algus oli? Haristama pidi muidugi. Aga see enda tahtmine ja sügelused. Ma tahan ise mängida, see oli väga tugev oli rohkem muidugi džässmuusikaga või klassikaga. Ja see klassik, armastus tuli hiljem. Ja ema on sulle öelnud, et sa olid väga mitmekülgsete huvidega, Te ei olnud üksnes klaver, vaid oli ka kunstiring ja rahvatants ja laulmine ja millal see kõik siis oli, kas ennem kooli või esimestes klassides? Viieselt ma sain, ma juba kohe teadsin, et džäss minu elu muusikuna Mairo, kes seda õppima minu teada üheksaselt. Ühesõnaga, kui Mairaks õpime, siis sa tõi koju igasuguseid plaate ja tänu temale siis ma avastasin selle muusika enda jaoks. Ehk siis Ameerika mustade muusiga. Esimene plaat oli Chick, Korea kussik, bändi Pealt oodsam Liis ja see intro, mis tšikk seal mängis viie sekundiga jätsin seminar, see lihtsalt see muusika minu jaoks ja teine oli Tseitsiksi jõulualbum. Ja see oli täpselt samamoodi, lihtsalt mõtlesin, et mis meil harmooniat on, nii hästi kõlasid, ma ei teadnud, kuidas ise mängida ja lihtsalt me Mairoga mõlemad olime lummatud sellest, et Mairo süüs selles mõttes, et Maira on suuresti süüdi. Nojaa, ja vanema venna eeskuju on ikkagi nakatav, aga suurte staaride eeskuju samuti, aga võib-olla natukene räägiks nendest õpingutest, siis me oleme praegu džässi juures, siis räägime sellest saue muusikakooliõpingutest, kelle käe all sind seal. Hilja, Tooming on muidugi inimene, kes tegeles meiega iga nädal, saime bändi tunde väga vara, tänu talle sain esimese nii-öelda keika teha kaheksa aastaselt, hella sundis. Selles mõttes mega tänu talle väga palju sain teada loomulikult kitarristidest John McLaughlin õpetmeteni, John Scofield, need olid siis põhilised hiljaks. Aga tänu viljale kohe avastasin röövi enda jaoks. Absoluutselt. Ja noh, mu esimene klaveriõpetaja oli siis Irma Jesper, mäletan, et mängisin senti mental muud esimeses tunnis mulda ja vaatasime, mis võimalused seal on ja. Ühesõnaga nii mega, et ema lõimule need võimalused, et kuigi ma oleks muidugi tahtnud ainult klassiga tegeleda. Aga ta teadis, mis on parim ja ma olen väga tänulik selle üle. Nonii, sellest saue muusikakooliperioodist on meil ka üks muusika näide ja Sandžikarja lugu. Nii et see kuulub sinu lemmikute hulka ja väga palju ja absoluutselt saite teda kontsertidel mängida rohkem kui üks kord või ma arvan, et ma ikka mängisin seda lubaja Spensis. Käsn veidikene imelik kuulata ka oma lapsepõlvesalvestust, et seal olid siis kaheteistaastane, kui sa seda lugu mängisid. Muidugi absoluutselt, aga tehniliselt enamvähem no enam-vähem nagu iga muu seal. Šveits jaa. Jaa, eks enda iidolit võib-olla liiga palju imiteerides, aga noh, selles mõttes, eks me õpime ka ju. Lapsed ju kasvavad ka enda vanemaid imiteerides. Et selles mõttes on absoluutselt, et see džässibaas on vaja omandada ja väga tähtis on see meistri käes mõelda ja loomulikult teised stiilid ka sinna kõrvale, aga põikame siis natukene kõrvale sellest Tšassist ja räägime siis ka klassikalise klaveriõpingutest. Tallinna muusikakeskkoolis käisid, kes sinu klassikaaslased olid? Valter Soosalu näiteks, Theodor Sink Siiamaani parimad sõbrad ja selles mõttes kihvt vaadata ja isegi räägime väga tihti, et. Mega et me oleme jäänud truuks enda unistustele, see, millest me rääkisime teises klassis me endiselt, et oleme selle sama sihiga loomulikult mingid asjad on muutunud, aga see põhiline suund on jäänud samaks. Nii kihvt. Et Jakob Juhkam, töötasin vahepeal noodiaatris. Marike kruut, meeletult TA viiuldaja. No igaüks on oma rada läinud ja kas ta praegu ka ikkagi võtad vahel vaevaks peast mängida, mõnda saab bänni valssi või Schuberti või ma ei tea, kes su lemmikud olid siis tollel ajal? No mul lemmikud on Bachi Šostakovitši romaani elus. Väga hea valik, peaks ütlema, hea, ma just. Noh, ma nüüd ei ole mitu aastat mänginud, suvel võtsin endal Rahmaninovi leidsin, läksin ema juurde ja leidsin Rahmaninovi kolmanda klaverikontserti. Aga neljas kontsert on ka väga ilus on loomulikult muidugi näe, absoluutselt ma muusikakeskkooli ajal õppisin nende jaoks kuidagimoodi ära selle neljanda siis kolmandat ka natukene. Aga jah, nüüd võtsin ette, lugesin loodis seda väga palju noote muidugi. Aga armastasin seda kontserti läbi-lõhki ja kui võimalik on kuskil maailma kontserdisaalis kuulata siis Rahmaninovi mõnda teist head pianisti esitamas seda, kas. Kas on ette tulnud, et lähed klassika kontserdile just nimetama lemmikheliloojat kuulama? Pigem lähed kuulama lemmik muusikud, kes pianisti viiuldajat, et aga noh, viimasel ajal ma ei ole kahjuks jõudnud viimased aastad, et elu nii kiire ja hea, kui jõuad Ühele džässikontserdile. Arusaadav, aga eks omal ajal kindlasti käisid tihedalt, väga palju. Jaa, jaa. Võtsid osa ka mitmetest konkurssidest ja sul läks päris hästi. Üks tublimaid saavutusi oli seotud siis bänni konkursiga. Tõsi kui kergelt see saab bänni klaverikontsert oli, mängisid seda peast ja, ja ikka ikka, et sul kergesti meelde riik jääb, kuna õppisin professor Aleksandra käe all, ta õpetas sulle seda tehnikat, et kuidas nagu paremini meelde jätta? Ei, no selle ma pidin selles mõttes ise väga kiirelt omandama, et kui näiteks teisipäeval lähed tundi ja võtsime, otsustasime okei, mängime siis Chaplini teist kontserti, teid mull siis reedeks olgu peas. Et see oli vajalik enne, sa ei saa ju tööd hakata tegema, kui sul ei ole materjalil omandatud, selles mõttes noodid siis et pole imelisi, haritati meeletult. Ja saigi tehtud, seega mida tähendab meeletult, oli see kolm või, või kuus tundi? Ma arvan, et rekord oli isegi äkki 14 tundi. Siis väikse pausi ka, sest et muidu nagu absoluutselt absoluutselt poolteist tundi on järjekord, muidu muutud masinaks. Jah. Aga seda sa ju ei taha absoluutselt. Ma arvan, et oleks täitsa tore, kui kuulaks killukesega sellest Schopeni kontserdist. Mis on siis salvestatud Estonia kontserdisaalis, aasta oli 2010 ja kui ma ei eksi, siis ma käisin seda kuulamas, minu meelest oli väga tore jah, tore kuulda. Nii et kuulame pisut suppeni sinu esituses. Kuidas siis klassika ja džässiomavahel läbi saavad, kas üks mõjutab teist ja tegelikult mul on tunne tõesti vähemalt sinu esimese albumi juures nagu on läbi põimunud. Eks see kandis nimetust Holger, magama mesitš Sereneid. Ehk kuidas sulle endale siis tundus ja kui teadlikult sa nagu sidusid kahte? No see oli väga ja teadlik otsus, et ma kasutan keelpillikvarteti ja noh, seda nii palju tegelikult tehtud, enne et muidugi soovisin rohkem mingeid asju läbi komponeerida, eks muidugi mõjutas loomulikult kõik see repertuaar, mida sa olid läbi võtnud, aga peale selle siiski käisid ka kompositsioonitundides ja see oli siis juba Muusikaakadeemia ajal jah, esimene kursus ja Tõnu Kõrvitsa rajal üldse pooleli jätsid. Ei olnud aega, ei olnud aega ja selles mõttes olid kindlad asjad, mis mind huvitasid orkestrid ja keelpillidele, just. Et aga selles mõttes on niikuinii komponeerida. See areng ja õppimine on pidev kogu aeg. Ei jah, ja selle tulemusena siis kas võib nii öelda, oli see album kus klassika ja kes kohtuvad. Telliga võib olla ja. Võib-olla küll, kuidas sa selle seda loomingulist protsessi meenutaksid siis selle esimese albumi puhul? Tulid need on kergesti näitasid sa tänule ka või kelle käest nõu küsisid, mida sotsid sõnul küsisin ja seoses keelpillide PS kirjutada keelpillikvartetile ühesõnaga siis ma analüüsisin keelpillikvartett ja väga palju, väga põnev aeg tegelikult. Et Tõnuna meeletu geniaalne orkestreeri ja eks ole. Selles mõttes on väga hea meel, et ta oli nõus ja jagas enda teadmisi ja ja seda oli väga põnev kuulata ka ühel Pärnu suvefestivali kontserdil, kus koos Chennadega ja Kadri randiga musitseerisime, seal tuli siis ilmsesti ka mingi uus variant siis selle plaadi olen kogu aeg muud nagu neid arranžeerija kuuetšelloga siis väga palju kahju, et seda nagu ei ole salvestatud, aga me võiksime ühte varianti siin kuulata avaliku kontserdi või siis plaadivariant, kumba valida, sealt on parem. No teeme nii ja, ja see lugu on siis looga, kuulame meili teiselegi. Õhtu džässikülaline on Holger Marjamaa pianist ja helilooja rahvusvahelisel areenil juba päris hästi tuntud, nii et soovime sulle edu. Me jõuame sinnani, verisem, mida sa parajasti praegu teed. Aga mida sulle on andnud siis õpingud EMTA Sibeliuse akadeemias ja ka Manhattan School of Musicus, et need on? Kas väga erinevad koolid, aga kindlasti erineva nurga alt oled siis lähenenud Tšassile. Nagu ma mainisin, et vasikas mind väga palju päästis, Alexandra Jospiraideesma tänu kellele ma õppisin, kuidas peab üldse et päriselt tegema, kuidas harjutada, mida kuulata kuidas rohkem süvitsi minna, kuidas olla kriitiline iseendaga raseli seda järginud praegu ja igal juhul. Ja loomulikult sassis minu kuru Yuki sootila vist esimest korda kohtusimegi, kui ma olin esimene aasta äkki endas. Ja ühesõnaga mul oli täiesti noh, ma tahan tema juures õppida ja see, kuidas meie läbi saab, mine. Omavaheline side. Jah, see lihtsalt meeletu siiamaani, kui on, ma siiamaani küsin nõudvalt ja kirjutame helistama, vahel mängime ja ja mul on nii hea meel, et mu elus on selline selline eeskuju ja kuidas te siis vahel ja mitte, kas sina mängid trumme ja tema mängib klaverit või vastupidi ühel korral? Droomidega ühe korra tunnis meil oli nii, et ma viiksin trumme ja tema klaverit. Et kas see trummiõpingud, kui pikalt need kestsid ja mis need sulle andsin? Väiksena õppisin äkki kolm aastat neid või neli aastat ja siis Sibeliuse võtsin instrumendina jussi lehtedeni juures väga palju praegu mänginud minu nii-öelda trio trummar. Siis praegu kuna aega ei ole, eriti siin ma ei ole saanud trumme väga palju harjutada, tahaks meeletult, et ma vaatan, äkki ma New Yorgis on paarisaja dollariga trummikomplekt trummikomplekti endal korterisse. Aga sõbrad siis Manhattan Scolognoosiku aegadest ja on ka mängisid, tollel ajal oli võimalus kuskil kätt proovida. Mitte trumme, aga mõtlen klaverit ikkagi ja, ja muidugi muidugi absoluutselt. Tänu New York'ile oma. Chadi mängu näitas mulle vend paar aastat enne seda, kui ma sinna kolisin, siis ühesõnaga me olime mõlemad olime täiesti lummatud ta mängust ja ma teadsin, et kui ma New Yorki kolin, et seal on see inimene, kellega ma tahan kohtuda ja muusika koos teha. Ja see juhtuski ja me oleme väga-väga head sõbrad hetkel ja mul on hästi hea meel, et kuidagi loomulikult see teekond on raske, aga seda väärtuslikum see hetkel ka on. Et mul on väga hea meel, et elu on mind õnnistanud sellega, et mis iganes ma ka ei unistaks, et ma kuidagi saan selle kätte. Ja Mul on nii hea meel, selle üle, tuleb tahta ja tuleb selle nimel ka vaeva näha, nii et meeletult aidatud selleks muidugi. Ja sinu uuel albumil on ka üks lugu, kus venni mängib soolot on jah venia. Ja kas me võiksime seda kuulata muidugi absoluutselt. Niikaua kui lugu juba siin hakkab kerima, siis kui stuudios salvestatud on ARC Studios, Baltimore'is mat ja milline atmosfäär siis oli, kui muusikat mängisite, kodune, kodune ja tore. Sellel värskel albumil nagu põhiliselt on standardlood, aga mõned on ka sinu loodia siin mängivad nii ameerika kui Eesti muusikud ja tõepoolest ka sinu lemmiktrummar jussile tunnen ja sinu sinu head sõbrad Eestist siis ehk Heiko Remmel on sinu trio liige ju ka? No muidugi ei, absoluutselt ja ja siis jah jussi Lehtane juba nimetasime. Et kuidas sa selle plaadikava kokku said, kaua ootasime, et millal ometigi Holger saab valmis siis oma praeguse suuna heliplaadi ja läbi aastate oled leinud võib-olla standardite seast. Mõned lemmikumad, mida ma rohkem ka mängin. Organiseeritud, et ei ole originaalkuju täpselt. Ja siis kirjutasin mõned Paal originaali ja palju sul neid tegelikult siis neid originaale on kui mees, no iga inimese nagu plaadi välja arvutame, ikka ikka jagub ja jagub ja jah, aga sa töötad nendega edasi, et järgmised saavad järgmisele heliplaadid ja ma olen neile rääkinud, et võib-olla järgmine plaat tuleb muust reisinud. Ja see, see oleks väga tore. Aga siin siis üks sinu lemmikutest veel häbi, Hancock, Harretza tema kontsertidel käinud olen, tutvusin temaga Los Angeleses eelmine jaanuar ja siis olime koos, vaat see oli bussis seal. Väga meeldiv kogemus jutu juurde tahaksin veel küsida, et kuidas läks siis Helaanias, ehkki konkurss, et sa jõudsid seal oli palju seal siis neid pretendente oli ja teist oli poolfinaalis siis kolm valiti finaali. Konkursid on nagu on, nagu nad on, et mängida. Esimene voor oli siis 15 minutit. Kolm eri, siis eri karakteriga lugu jah. Et siis ma mingi siin pluusi kiusanud. Blatter naelase kapten poos mingi ja Skylar. Aga, ja korraldus oli nagu ka sihuke natukene soovida, et ära mis on hea kogemus, minule meeldis, et ülepoolt penistidest on New Yorgi elavatenistid ja ühesõnaga oli mega häng. Pooled neist olid sõbrad. Et selles mõttes kihvt ja Hancock žüriis ei olnud. Ta oli teises voorus. Žürii oli esimeses voorus üks, teises voorus, teine, et oleks väga tahtnud mängida siis tema logo, meedia ja see on meil kõlamas. Sinuga oleks muidugi paljustki veel rääkida. Oled nii paljude muusikutega koos musitseerinud, kontserte andnud eri maailma nurkades ja kindlasti sul on mingid lemmikkontserdid, mis seal on meelde jäänud, on see siis Hiinas või Ameerikas või Euroopas. Aga praegu oled sa siis taas Ameerikas esinemas koos Krisbatiga, kes on väga tuntud trumpetist. Võiks öelda, et lausa legend rohkem küll pop-popjazz. Ja kuidas praegu läheb väga hästi augus, siis mängisime seitse kontserti ja mul on hästi hea meel, et selliste kuulsustega absoluutse kogemus on. Ma olen nii tänulik ja unistanud sellest, et saaksin maailmas rännata, mängida väga-väga heade muusikutega ja kas on heas klaverit ka olnud, muidugi Stein veidi maha. Megaväga hea korraldus ka. Esimene kontsert oligi Peegi. Ei pabistanud ootusärevus. Hea närv, kuna proov oli hästi lühikene, saundžikis korra paar asja ja siis ühel hetkel mängid laval ja esimene kontsert Vaatake kõrvale, uskumatult poodi on mul kõrval ja tema bändis. Ja nüüd olengi nii kõige ees ja see nii suur au olla järgmine pianist ta bändis. Noh, kes on eelnevad tennised olnud, Seilovlayksti pilli, tša jõuluts kehvigiis. Eldar noh, parimad ja tuntud nimed absoluutsed. Aga kitsad soleerida ka ikka. Vajadused ja aplaus tuleb sulle. Jah. Seda on tore kuulda, kindlasti on su pianismis natukene midagi muutunud pärast seda, kui sa oled nii tihedalt kontserte andnud, no Haapsalus ja loodame paremaks. Kindlasti loodame, aga plaat on tare ja meeles on kontsert, kus sa musitseerisid koos Estonian Dream Big bändiga ja solist oli lihtsalt. Ja väga hästi mõjus seal sinu hämmandi mäng, kas hämandid saad seal ka mängida või aeg-ajalt ja ja aga siin on siis plaadil üks selline lugu, mis on nagu natukene gospeli, jah, on täitsa kosmoses. Ja kesin musitseerivad maikas, mis on poltimori Baltimore'ist pärit gospellaulja. Elektribassil ja pina siis klaveril jahe mond orelil. Aitäh sulle, Holger ja head tähelendu. Palju toredaid kontserte Ameerikas ja siis vahetevahel tulla ikka Eestisse ka, muidugi tulen. Aitäh sulle, aitäh. Nii. Me eel.