Koduvabariigilaulu ja tantsupidu on küll lõppenud, kuid muljeid ja meenutusi jätkub veel kauaks. Arvukate väliseestlaste hulgas, kes pidustustele kaasa elasid koliga Veera õunapuu vängu verist Kanadast. Et külaline on rahvatantsuga tegelev inimene, siis alustasimegi meie vabariigi aastapäeva pidustuste raames toimunud tantsupeost küsitlejaks meie toimetaja una Vetner. Mis tunne oli neid näha enda ees korraga esinemas nii suurel hulgal rahvatantsijaid? No tore oli, vaadata meeldis peamiselt see osa, mis käsitles Eesti vanu rahvatantsija, oli selleks süüdiks kokku seatud. Samuti oli täiesti elamuslik ja väga-väga mõjuv gruppide väljatoomine äraviimine. Nii et üldiselt Siis väga mõju mulje, eks iga tantsujuht jälgi ju ka igat pidu, millel on võimalus kaasa elada. Oma väikese praktilise meelega hakkas tegelikult midagi kasulikku ka oma tegevuseksid kaasavilt tantsu alamad. Kindlasti mõningaid samme, mida meie ei ole siiani kasutanud, mis on mõnede tantsude juures, on täiesti nii, ütleme meeldiv kasutada ja uudne kasutada mis on siiani jäänud nagu veidi tagaplaanile, kuna nad on olnud ulatuslikult ei ole kuigi pikka taga saab kasutada väga hästi nüüd niisuguse tantse ühendava kombinatsiooni juures, ma ütleksin Milline on nagu selle tantsupeo kõige õnnestunum? Suni mitmeid oli aga nüüd üksikult välja otsida on neid raske, kuna nad olid seotud omavahel üsna tublisti. Ja võib-olla siis meeste sissetulek jättis küllaltki hea mulje, samuti naisrühmade need sissetulekud ja tantsukohtadele asumised. Me oleme viimaste pidude ajal püüelnud selle poole, et iga esineja, olgu ta siis laule, olgu ta siis tantsija tuleks peole oma maakonna rahvariides. See muidugi meie tantsupeo üldjuhtidele annab suurepärase võimaluse grupeerida väljakul rahvariideid. Ja ma arvan, et siin vist oli kaak. Kindlasti oli ja see on nüüd muidugi üks niisugune võimalus, mida väljas ei ole võimalik teha, kuna rühmad eriti püüdlemegi selle poole, et igas rühmas oleks võimalikult palju erinevaid rahvariideid. Ja selle tagajärjel on niisugune olukord, et rühmad on kõik eri maakondadest olevate rahvariietega, sellepärast on ainult niisuguse mass. Esinemise juures, kus on gruppidel võimalik nüüd eri rahvariideid kasutada jätab ta kindlasti väga mõjuva mulje ja väga palju parema mulje, kui kõik oleksid ainult nyyd kirevatesse rahvariietes. On vist nii, et eestlane, ükskõik, kus ta ka ei elaks, peab lugulaulust, peab lugu tantsust. Ja eks see ole ka üheks selliseks näitajaks omaduseks, millest panna kõnelema oma rahvus. Ja sellest lähtuvad kindlasti ka välismaal elavad eestlased. Ja sellest lähtuda ka kindlasti oma tegevusest. No see on sajaprotsendiliselt, on see tõsi ja see on ainuke side, mis meid hoiab ja mismoodi me saame edasi töötada sellel alal. Kui see huvi ja see mõte kaob, siis sellel ei ole enam mingisugust rahvuslikku väärtust ega ei anna ka see mingisugust hindu selleks tegevuseks. Millised traditsioonid oma eesti rahvusliku kunsti viljelemisega selle demonstreerimiseks Kanadas kui paljurahvuselise palju natsionaalses riigis on teil Ma peaksin ütlema, isiklikust vaatekohast on meile kõige suurem probleem, et oma inimesi koos hoida ja nende huvi alles hoida. Teiseks esinemise võimalusi on väga palju, kuna huvi on eri rahvusgruppide vastu küllaldaselt suur ja samuti on tegevuse, nende nii rahvatantsu kui laulude kui rahvariiete alal. Nende vastu on huvi tõesti, üldiselt on suur, kuna ta on midagi jälle teise taolist kui nüüd tavaline lavaesinemine ja selle tõttu on neid esinemise võimalusi, ainult kui me alati oleksime võimelised välja panema. Kuna viletsalt ei taha minna nii öelda. Ja kui head esinemise gruppi ei ole ehk koosseisu ei saa, siis peab teinekord tihti selle esinemise ära jätma. Te juhite ise Vancouveris nagu diarahvatantsurühma terandunud juhatada ka suuremaid üritusi ja kui sulearvuliste osavõtjatega üritustega on teil tegemist olnud. See piirdub ainult mõne 100-ga, kuna rühmad on väiksed linnades ja siis üldiselt kokkutulekut, siis hõlmab ainult mõne sajalist esinejate rühma laulukoorid muidugi need moodustavad omaette rühmitused, aga siis ma mõtlen seda otseselt rahvatantsijate alal. Mis on teie viimaste aastate kõige kaalukamad esinemised olnud? See on Torontos ülemaailmsete eesti päevade esinemine, mis siin paar-kolm aastat tagasi oli. See oli üldiselt kõige suurem esinemine sellele järgnevat üle aastate toimuvat Lääneranniku Eesti päevad ja siis on kohapealset eri rahvusgruppide festivalid, mis toimuvad igal aastal nende raames siis ümberringi nii kohaliku linnade ja lähislinnade esinemised On nüüd teada mõni kindel tantsulaul, mida nüüd sedapuhku sünnime külastamisel kaasa viitaja lülitatama kavasse. No neid on mitmeid, on nüüd kasutatud juba siiani, mis siin oli, aga nüüd veidi erineval kujul, nii et kindlasti nende hulgast, mis siin esitati, saan ka kasutada mõningaid mõningaid seal, kuna on olemas meie Ullo Toomi rahvatantsude raamat, siis selle alusel on meil võimalik ka seal oma neid rahvatants edasi viia. Samasuunaliselt. Me rääkisime seni tantsupeost rahvatantsust, see on täitsa loomulik. Te olete, jälgige tantsuline. Aga kuivõrd ta neid loeti, õnnestunuks meie laulupidu, kuidas laul sedakorda läks? No lauljad on teinud nii tõhusat tööd, et ise ei julge enam oma laulmisega peale hakatagi. Muidugi olen ma laulukoorides kaasa töötanud, kõik need aastad need noorest vanaks saanud kah laulukooris kaasa tehes. Ja selle tõttu oligi see väga elamusrikas nii suurt kogu lauljaid koos näha ja koos töötamas selt muidugi kooride tase on sajaprotsendiliselt kõrge. Ja meie oma kooride tasemega muidugi ei küüni nii kaugele, aga meie üritame teha oma parima, eesti rahvas käib koos, laulab ka välismail. Mida peale tantsu-laulupeo oli võimalus näha veel meie Eesti rahvusliku kultuuri viimaste aastate saavutustest? Nägin rahvamuusikaansambleid, mis oli väga, vägagi huvitav, oli kah nende muusikariistade kombinatsioon nii-öelda ja instrumente oli nii uudsed välja toodud, mida ma senini ei olnud näinud kasutusel ja nende hulgas muidugi see luuavarrega kaasamängimine, samuti siis Tamburiini meenutav vibu vibu juures, need kõla kellukesed ja mõningad taolised rahvamuusikainstrumendid, nii et see see osa muidugi oli omamoodi huvitav. Kas selle võimalus ka mõnda näitust näha? Aga see oli tarbekunsti näitus. Seda käisin vaatamas ja seal on väga häid töid loominguliselt väga kõrgel tasemel ja samuti meeldejäävaid töid oli seal ja motiive ja võtteid, mis oli kasutatud, neid on väga mitmekesiseid, nii et see oli tõesti meeldejääv. Ma tean, et te olete sünnimaal külas teist korda. Mis on see jõud ja võim, mis ikas inimene tahab. Peamiselt ütleksin, et kohtuda oma inimestega oma perekonnaga just just päris ligidalt jällegi tunda ja tunnetada, et on pere, et sul on veel oma oma päris lähedasi inimesi on samuti teine osa, et tunda ja näha, et on eesti rahvas siiski ümberringi. Ja ta töötab ja ta elab. Ja see on, mis annab olulise tähtsuse.