Taske ja Taskepteekest on äi. See hirm on alanud linna Ahased varganägu varanduse. Mis? Mull puhub taskutes, tuul püsis, leiab siis seda rikkust, vargapoiss too iialgi ei viid kõik mu aarded seal pilve peal härjast. Mul taskud tühjas ja taskud on täis. Laulmula. Jää. Täis võlutaskuda tühjus ja taskud täis. Laul Mul on. Ja. 1966. aasta oli samuti küllaltki paljutõotav. Huvitav. Niisiis kõigepealt üheksandal märtsil esietendus Booteri muusikal suudlemintent. Dirigent oli eriklass lavastaja Udo Väljaots, kunstnik Lembit roosa. Ning osades esinesid Georg Ots, Liidia Panova, Silvia Urb, Harri vasar, Endel Pärn ja meie teised tuntud operetijõud. Seejärel 16. aprillil esietendus Tšaikovski ooper Jevgenia niidin. Dirigent oli Vallo Järvi, lavastas Paul Mägi ning kunstnikuks oli Eldur Venter. Oneginit laulis esietendusel Hillar Orav ning mõne aja pärast nägime taas on üdini osas ka Georg Otsa. Tatjana osas esines Maarja Haamer, hailis Sammelselg, Klenskit laulsid Viktor Gurjev ja Ivo Kuusk. Võib öelda, et nii huvitav, kui on just nimelt see ooper oli selline, kus Ivo Kuusk Maarja Haamer Kaljo Rästas lõpetasid konservatooriumi. 15. mail toimus balleti esietendus nimed, barberi, ballett Me tea ning Paveli ballett Tagnizac loe. Lavastajaks oli Mai Murdmaa, dirigent Kirill Raudsepp ja kunstnikuks Eldur nenter. Osades esinesid Tiiu Randviir, Endrik Kerge, Juta Lehiste, Tatjana maiste korra hapnikku ning paljud-paljud teised. Seejärel jõudis mängukavva Bergolisi ooper teenija käskijanna ning samal õhtul karahmanin ooper haleco mida dirigeeris Vallo Järvi ning lavastaks poli Paul Mägi. Peaosades esines Jelena sulavjova, Teo Maiste, Tiit Kuusik, Aino külvanud ning teised ooperijõud. 30. septembril 1000 966. aastal toimus taas opereti esietendus. Nimelt järve operett mamsell mitus. Dirigent oli eriklass, lavastajaks Udo Väljaots ning kunstnikuks Uno Kärbis. Kostüümid. Selle tükile valmistas Leida Klaus. Peaosas esines Helgi Sallo, samuti Evi Roose, Kaljukarask, Harri vasar ja teised. Esimesel detsembril 1000 966. aastal toimus küllaltki tähtis kultuurisündmus. Taas esietendus meelaval Tubini ballett kratt seekord Enn suvelavastuses. Dirigendiks oli Kirdi Raudsep ning kunstnikuks Mari-Liis küla. Nimiosas esinesid Tiiu Randviir, Juta Lehiste ning samuti osalesid etenduses Jüri Lass, Hendrik Kerge ning teised balletiartistid. 30. detsembril oli taas suursündmus Estonia laval. Nimelt mängukavva jõudis köphini tuntud ooper poogi Jabess Udo Väljaotsa lavastuses. Dirigendiks oli Neeme Järvi, samuti eriklass kunstnikuks Lembit roosa ning ballettmeistriks oli etendusel Mai Murdmaa. Nimiosas esinesid Georg Ots ja Teo Maiste, Messi osas Liidia Panova, Silvia Urb ning Aili Sammelselg. Väga huvitavad oli sellel etendusel Viktor Gurjev, Sporting Laifida ning samuti Korauni osas. Ervin kärbet ning Georg Stahlis. See oli aeg, mil teatris oli õige mitu dirigenti Kirill Raudsep, Eri Klas, juba tulnud, Neeme Järvi juba olemas. Nii et oli, mida jagada juhatamiseks ja oli kuidas suhelda. No kes oli siis dirigentide peadirigent tegelikult? Niisugune olukord muidugi meenutab niisugust aega kui näiteks väga palju aega tagasi oli teatris üksipäini Raimund Kull kes juhatas kõike ooperit balletti, D opereti ja veel tegi kontsetega. Ja tagantjärgi muidugi võib imestada, kuidas ta seda kõike jaksas teha. Aga vot selleks ajaks nüüd, nagu me praegu räägime, oli meid juba nii palju, et vaata, et kõigile ei jätku tööd. Teater üldse igas mõttes natukene segane aeg ka settimise aeg, sellepärast et Victor päri eelneva perioodi peavad, et meister oli küll läbi põrunud juba selleks ajaks, aga noori veel ka päriselt usaldatud ei May murdumitega Enn Suve, kes olid oma tööjõu 63. juba ära teinud ja kuna see oli kõik nomenklatuur never, kas siis esialgu täitis seda kohta nii Nowlanov mitte ära segada kaliinovale annavad, aga aga siis Niinaulanovali vana tuttav Estonial juba Fensleri aegadest juba 51.-st aastast oli korduvalt olnud assistendiks sellel perioodil kutsuti jälle apasin, teeks tegi siis ellija. Nii et selles mõttes oli see niisugune nagu settimise aeg, kuigi juba ma ütleksin, et siin oma stabiliseerumine oli ka olnud, juba oli toimunud peanäitejuhi vahetus. Sellepärast et muidugi ma arvan, et Paul Mägi, kes oli eelnev peanäitejuht temale tuli see väga kasuks, sest tegelikult poolmägi sai nüüd lavastada seda, mida ta just tahtis lavastada. Sest et nii-öelda tegelik peanäitejuht oli sellel perioodil Udo Väljaots ja temal jäi siis see nii-öelda nomenklatuurse ja ideoloogiline osa. Ta pidi seal tegema, eks ole, hiljem tuleb seal juba jutustus tõelisest inimesest ja nii edasi ja nii edasi. Ja mul on jäänud meelde see lugu, et mingit rivaaritsemist küll ei olnud. Mulle tundus, et nad said päris päris kenasti läbi. Ja selle tõttu just Paul Mägi tehtud mingisuguseid mingisuguseid tõkkedega. Tõrked. Kui palju dirigente siis oligi, Vallo Järvi oli teatris. Meie serverid olnud eriklass oli Turnud Kirill Raudsepp oli, andis kokku neli. Jaotust, et vot nüüd üks juhatab ainult balleti või või ainult ooperid, ainult operetti kõik tuli teha. Ja aga kuidagi pandi ja sätiti dirigent graafikusse või, ja koostöö lavastajatega, see pidi ikkagi varem sündima, kui näiteks üks tükk. Kui hakkas sellega töö, siis juba määrati ära selle juhtivkoosseis. Nüüd kindlad mehed kindlaid asju ei valinud. Aga oletame, et kui dirigent pidi korrigeerima balletiballett, on ju nii spetsiifiline žanr. Mulle on tänaseni räägitud, kuidas te pidevalt istusite proovisaalis jälgisite, kuidas baleriinid tantsisid, jälgisite Neid temposid, mida nad vajasid ja siis nagu lõike nagu mingisuguse orgaanilise terviku, kus mõlemad pooled said nagu rahuldust, nii orkester kui ka ballett võib olla Te, rääkisite sellest. Ja no see on nüüd õige, mis rääkisid, et minu peal oli võrdlemisi palju balleti nii klassikalist kui ka pärast ka hiljem teisi. No mina püüdsin nii palju kui võimalik oli käia proovides, ma pean siin ühe huvitava asja ütlema. Mis vahe on juhatada ballett ja mis vahe, onu? See tempo ja jällegi ei sobi, selletõttu oli minu arvates balleti palju raskem juhatada kui ooperit sest ooperis on otsene kontakt, sa kuuled kohe mismoodi c solistena interpreteerib ja laulab. Balletist tuli. Baleriini võimetega? Esimese suurema elamusena võib-olla nimetaksin 66. aastal Estonia teatrit külastanud külalissoliste. Eelkõige muidugi märgiksin Sarajevo Rahvusooperi sopranit Liliana Molnerit. Ma usun, et nii erakordselt kauni hääletämbri laulukooli ja nii kõrged lava ja muusikakultuuriga sopranit ma ei olnud elavas ettekandes kuulnud. See oli ikka tõeline ime ja ma usun, et ta jääb üheks etaloniks mulle ka edaspidi. Noh, ega siis asjatada ei esinenud paljudes maailma juhtivates ooperi teadis näiteks kaasa arvatud ka Metropolitan Opera päris mitmed-mitmed hooajad. Ta laulis nimiosalisena Madame pater flais ja rohimis siis muidugi tollel aastal ilmselt suure teatri juubeli naasta päeva raames esinesid mitmed nende tipplauljad ka meil Estonias. Eeskätt nimetaksin muidugi Tamara Milovskinat, kes laulis nimiosalist iidas ja koos Jevgeni kipp kaaluga laulsid siis vastavalt Tatjana diaOneginit, Jevgeni Oneginit. No see oli muidugi erakordselt suur-suur-suur, sündmus. Võib olla Carlo. Tahaksin peatuda paari sõnaga, ta kaotas võrdlemisi varakult oma hääle. Aga ma usun, et see on üks Suursuguse maid ja mõjuvamaid Oleegi, neid, keda ma olen väga-väga paljude organite seas kohanud. Ta on muide väga hästi laulis ka Andrei Volkonski osa Prokofjevi sõjas ja rahus ja, ja üldse sellel ajal oli ta suureteatriks juht baritoni siis muidugi kolleeginis esinesid veel Tamara Sharookina Ta Dianas, Aleksei mast lemmikus, Lenskina ja Aleksandr Bolshunov oligi nina. Ja suursündmuseks oli ka pikka aega tolleaegse Leningradi esilauljatari kinga linnakowalljova esinemine. Travjaatas suurest teatrist esines veel meil Carmeline juhtmetsa rünnatab vabak, Vladimir Atlantov esines Hosena ja Alfredo na. Teistest võiks nimetada Maarja Eskola oli tollel perioodil üks sagedane külaline meie majas, ta laulis statiaaniat Desdemonat ja madal pater, slaid. Ja muidugi Dagmar Edelavoori, aga need olid muidugi väiksema tähtsusega sündmused. Mind puudutasid nagu rohkem operettide muusikalid. Kõigepealt muidugi. Ja väga kaunite lauludega on maailma üks tippmuusikal, millegipärast ei leidnud meil loodetud menu. Võib olla põhjus, oli lihtsalt selles, et, et tolleaegne lavastusbrigaad, Eri Klas, Udo Väljaots, Lembit, roosa, nende põhitähelepanu oli vist juba suunatud ränkraskelt kaelamurdva Kerscheni ooperi Borgi EBS ettevalmistusele, ma arvan, põhjus võis olla selles, et nendel jäi, lihtsalt. Suudle mind kleidi ettevalmistamiseks tähelepanu vähemaks, kui oleks pidanud olema. Sellepärast et noh, sellest muusikalist on peaaegu kõikidel lauljatel püsirepertuaaris kohe päris päris mitmeid laule, aga millegipärast Tamilia nii erilist menu ei, ei saavuta. Niiettai kujunenud sündmuseks ta oli küll mitmed aastad teatri repertuaaris võiksin nimetada suuremad õnnestumised, koliti Georg Otsal. Kuna kõlborteri kaunilt meloodiliselt laulud sobisid esiteks tema tagant tämbritterist kalehäälele ta väga usutava ja veenva kaksikrolli esitas siis Casilvourb Liidia Panova. Aga teised jäid natukene ehk tahaplaanile ja kui tahtsin ennast tantsida. Pull oli seal niisugune pisiroll juba lahkunud kolleegide Enno eesmaa ja Vello viisimaga esinesime kõrvuti. Muidugi, see oli siukene sümpaatne töö, noorele algajale assoo selle esietendusega, mulle meenub üks niisugune elevust tekitanud õnnetus. Tragikoomiline õnnetus nimelt, ma nimesid ei taha nimetada, meie noh, juba lahkunud kolleegid esitasid väga meisterlikult lava eesriidevahe-eesriide ees peaaegu orkestriaugu kohal. Gängsterid Teku pleed ja ühe kõrge noodi juures. Üks vanem kolleeg vist aga ajas suu lahti ja tal kukkusid proteesid klõbinal põrandale. See tekitas üldist hämmeldust ja segadust ja naeru pahvakaid. Ja peale selle siis muidugi käisid linna peal nagu niisugused jutud väljas kasutab taga kohatuid, nippe. Mind. Win-win. Mind. Mind. Või? Armonderi jah. Londoni vii vili. Ei no võib öelda, et see on võib-olla operetižanri üks esimesi väljapaistvaid teoseid, mis on tänini paljudes operetiteatrites repertuaaris mängukavas. See oli sümpaatne TÖÖ, kõikidele jätkus lustakat tööd ja, ja ma usun, et isegi kuna ta ei ole vokaalselt eriti nõudlik, aga ta on üsna mänguline ja, ja päris nii huvitava jälgitava süžeega, siis seda võiks isegi nüüd lavastada. Aga muidugi sündmuseks ta ei, ei kujunenud. Suuremaks sündmuseks Estonia tedre 66. aasta teatrihooajal kujunes Geosheni pool GPS juba seetõttu, et Churchill oma eluajal oli öelnud, et soovitatavalt võiksid seda esitada neegritrupid. Kuna afro, Ameerikalikud rütmid on ainuomased neegritele, kuna nad on nende rütmide ka koos kasvanud maast madalast ja see on nendel juba veres. Nii et valged, eriti klassikalise koolitusega lauljatel võib-olla noh, selle rosina tabamine muutuda natukene raskemaks, kui seda on neegritel. Ja, ja tõesti, see oli kaelamurdvat raske ülesanne, mille teater võttis, aga võib öelda päris julgelt, et tolleaegne teatri koosseis tuli sellega täitsa toredasti toime. Ja võib-olla edu pandiks olid muidugi järgmised asjaolud. Kuna Udo Väljaots oli vahetult enne seda toonud välja Eino Tambergi raudne kodu, kus oli üsna mõjuv kaal kooris Tseenidel, kus ta igalt kooriliikmelt nõudis individuaalset lähenemist, ta ühesõnaga iga koori liige või koorigrupp oli välja joonistatud välja lavastada teatud eredate karakteritega. Ja see töö jätkus ka siin Borjadessis, kuna siin on ju ääretult suured, väga mõjuvad kaunikõlalised, koorid. Ja tõesti proovide käigus ta liikus nagu keravälklava ja saali vahel ja tema nõudlikkusele ei olnud piire. Muidugi tulemused olid väga, vägagi positiivsed. Nii et seda lugu on alati põhjust suure südamesoojusega meenutada. Kuna ma nagu rääkisin, et siin oli suur kaal kooris Tseenidel, siis väga suure töö oli teinud ära koormeistrid Uno Järvela ja Venno Laul, mitmed suure dünaamilise kõlajõuga koorid mõjusid eriti vapustavalt. Nii et see oli suureks eeltingimuseks korralikule lavastusele. Ja ka Eri Klas. Neeme Järvi viibisid juba klaveriproovidest peale kõikides proovides. Selle tõttu oli ka lõpptulemus väga mõjuv ja, ja võimas, sellepärast et hilisematel aegadel sageli dirigendid ei, ei vaevu nagu klaveriproovides käima. Väga sümpaatne oli ka Lembit roosa kunstnikutöö. Sellistes kollastes liivakarva toonides oli see vaeste neegri kvartali, õigemini sadamakvartali miljöö antud edasi väga usutavalt, mis tõi nagu eriti selle vaesunud neegri kvartali meeleolu. Esile oli kasutatud erinevaid tasapindu ja välja otseliini toredasti pannud kogu lavapildi elama. Jälle tuleb esile tõsta Georg Otsa väga meisterlikku mängu. Esiteks tema väga värvikas tämbrite rikas hääl pääses poolgi partii esitusel eriti võimsalt mõjule. Ja puhtfüüsiliselt oli see juba ääretult raske talle sellepärast, et olla kolm pool tundi põlvini selle pisikese käru peal liikuda, kusjuures see on ikka niisuguse suure füüsilise koormusega tükk, kus sa oled algusest lõpuni pidevalt peaaegu laval. Siis oli jah, tõeline kangelastegudel ikka naeris, et jutustus tõelises inimeses. Ma roomasin siin, olen põlvili. Nüüd oleks vaja veel roslanis pead mängida. Vägagi ka. Ja värvika karakteri lõi selles lavastuses Viktor Gurjev Sporting laisi rollis. See oli niisugune lihvitud maneeridega natukese deemonliku varjundiga narkotaskukaupmees. Ta lõi sellise karakteri ja huvitaval kombel üritas ka Eri Klas seda osa teha. Ta arvas, et küll ta hakkama saab, aga ei olnudki see nii kerge, ta üsna kähku loobus. Aga kuidas sa üldse mäletad seda aega, mil teatris töötasid koos Eri Klas ja Neeme Järvi juba? Ma ütlen, see oli, see oli meie teatri hiilgeaeg, väga rikas ja värvikas oli meie teatri repertuaar sellel ajal. See oli niisugune, selles mõttes niisugune tore periood, et nad olid ise ääretult vitaalsed, väga nõudlikud ja niisugune kunstiline nõudlikkus ja mingil määral ka kontroll oli ehk teatrist tugevam, nii et selle tõttu väga suuri kõikumisi karjaetendustel ei toimunud. Suursündmuseks kujunes mõned aastad tagasi Linnahallis nähtud Eesti-Soome ühisprojekt kuhu olid kaasatud ka New Yorgi neegri ooperitrupi osalemine ja nende esituses spordi järjest. No see oli minu meelest parim, mida oli võimalik tahta ja soovida. Esiteks väga võimas ühend, Soome-Eesti koor väga priimad lauljad. Ja vaat siin eriti ma ütleksin, et valged klassikalise koolitusega lauljad ei saa neegrite vastu. Tähendab köršini muusikat esitades, siin oli nii palju Finess, mille peale ei osanud isegi nagu tulla, eriti mis puudutab näiteks ütleme, Rauni sportinglaisi, aga samuti ka teiste esitatud vokaalpartiid. Purgia Vessiga Meil õnnestus gastroleerimas käia nii tolleaegses Leningradis kui ka kaugustašketis. Pooge Pessori tõesti suursündmus, sellepärast Klošovini ju meil ennem ei olnud mängitud ja mul on veel hästi meeles, see tuli, see poobia pess meie teadvusse siis, kui käis Ameerikas, minu meelest oli evemenoopera neegri pere, kes, kes tõi selle siis Moskvas lavale ja mul on nii meeles, kui kadunud Leo Tauts tuli täis vaimustust Moskva etenduselt, nii et mingisugune teave ju oli olemas ja loomulikult eks ole muusikat kuuldud. Aga peab ütlema, et Väljaots oli sel ajal ka hiilgevormis aseteos talle suurepäraselt sobis seda enam, et oli ka ise Ameerikas tantsinud Ameerikas olnud teatud aja sellel ajal, kui ta kujunes artistiks väga lahtise silmaga inimene nimeta selle selle meeleolu ja, ja selle taas väga hästi ja mis oli veel tore, et ta mõne laulja puhul suutis välja tuua selle lauljad rolli, ma mõtlen näiteks Aini Sammelselga, see oli vapustav, kuidas spirituaalne, laulis poegi, passiga oli veel niisugune lugu, teater omas klaviirida, klaveri ei tea, kus kohast teatelt läbigi sai, aga partituuri ei olnud. Mis teha? Tol korral siiski ei olnud võimalik nii välismaalt osta või saada või paluda saata või nii edasi. Siis teater läks niisuguse asja peale välja. Et Renee Hammer oli tol korral direktor sõitis Soome, võttis fotoaparaat kaasa ja Soome Helsingi ooper. Tähendab, ooperis oli see paktitud olemas ja nad väga lahked, tantsid hammerile selle partituuri pildistamiseks ja sisse tuli Tallinnasse, need pildid sai siis ilmutatud ja selle järgi saime me Estonia omale. Kuni siis niisugune periood, kus oli toimunud juba põlvkondade vahetus märgatavalt, tähendab need, kes tegid balletietendusi ja tantsisid Estonias pärast sõjajärgsetel aastatel need olid juba tagasi tõmbunud, põhimõtteliselt rühmas olid küll mõned endiselt solistide veel, kes olid noh, põhimõtteliselt tantsima. Aga Artur Koit on väga toredasti öelnud, et mina võin ju tantsida küll, aga kas publik seda näha tahab? Kui ma siin juba ütlesin, Artur kartmatult, mulle meeldiks lugu, tähendab, ja see on ka periood, kus on balletikaks suundumust väga täpselt välja kujunenud, sellest ma räägin kohe ka, mis need suundumused on. Aga ennem veel üks mälestus seoses Artur koiduga. No pidevalt repertuaaris klassik, Luikede järv tegelikult, kui ta volbri ajal esimest korda välja tuli, siis 40. aastal praktiliselt oli Luikede järv ju kogu aeg kavas olemas. Naatia jabur meestega avastus, võib-olla üks kõige silmapaistvam üldse selles reas, küsisin väga kaua repertuaaris, nii et ta oli ka nendel aegadel veel olemusest tuus, Luikede järv ei olnud veel tulnud, ta tuleb edaspidi ja teatavasti Burmeisteril viimases vaatuses oli väga noh, üleüldse see Burmistri neljanda vaatuse lahendus, eks ole, kus, kus siis hukkub root pard ja, ja siis Odet ja prints saavad kokku, seal on suur uputus, järev läheb üle kallaste ja nii edasi ja nii edasi. Ja seal on veel nii, et et luik, kes on väga kurvalt printsist ära lahkunud, ära läinud laval sellepärast et rott, partei võim on niivõrd tugev. Ta pöördub ikkagi tagasi ja sellele kaljule, kus on root, part, loomulikult sinna kaljudele Rex dublant. See juhus, millest mina räägin, seekord oli sepp Laaretz ja seda muidugi hüppamselt Kalju peatsest printsi käte vahele, need vajusid lainetesse ja tõusid pärast siis uuesti üles juba teisegi, juba teisega niimoodi. Nii. Jaa, muidugi toimus, et olla kindlustatud trossiga ja ükskord oli nii, et Maire Loorents fon seal Kaljo partnerile tross jäi ole trossi, ta oli üks suur lavatööline, kes ei osanud seda trossi moodi selle koshepti külge nii täpselt kinnitada. Artur, kuulset trussikuid ei ole vastu. Mis sellest hüppai? See lõppes, kõik väga õnnelikud. See lõppes õnnelikult, püüdis ta kinni, kukuksid küll maha, aga ma ei olnud, sest Estonia laval on ka luumurde ja kõik see on omaette jutt. Nüüd need kaks suundumust tähendab üks põhimine, suundumus oli siis hoida kavas klassikalist balletti klassikaliselt repertuaari, kanooniliste tekstidega nüüdseks juba võimalikult ja see oli päris selgesti väljakujunenud ja teine suundumus oli originaalkoreograafia. Et ühesõnaga Estonia ballett meistrit koreograafid annaksid oma lahenduse ühele või teisele muusikale. Ja loomulikult püüta siis tuua välja ka eesti heliloojate teoseid ja sellel hooajal Me kuuleme, taas tuli siisTubina kratt, balletitrupp oli sellel ajal, tähendab tantsurühm oli siis 40 kolmeliikmeline nõnda, arvuliselt oli ta ka juba suurem kui eelnevatel perioodidel. Ja muidugi olite ka solistid ja niisugused huvitavad solistid. Helmi puur oli nüüd nii-öelda tagasitõmbumise ääre peal juba, sest tervislik tõstan üles ja ta vahetas nii-öelda elukutset. Temast sai repetiitor, aga võimsalt tantsis Tiiu Randviir oli juba tulnud. Ta Lehiste oli olemas. Aime Leis, Ülle hulla solistide rida oli ka väga, väga huvitav, Heino minu meelest vaata, seal on vahel väga huvitav Orioodžihherova, mäletate ja sellel ajal. Tähendab, kui üldse 10 lendu oli tulnud balletikoolist juba selleks 66.-ks aastaks ja ütleme siin Jüri Kruus nimetas Tšitšerovat tõesti huvitavat baleriin, aga temal seisis väljakujunemine veel ees. Täpselt samuti nagu Juta Lehiste suur tõus, vahe kuni veel ees. Aga siis nende nendest nimetatud panettidest kaks lühipanite siis tahtis loe ja Medeia tunnen ajal tundus huvitav tavamana ja meeldejäävamad just see barberi Medeia standis suurepärased võimalused kolmele väga erinevale baleriini, nende nii-öelda lahendus oli ka väga erinev juba koreograaf Mai Murdmaa antud. Üks oli, eks ole, Tiiu Randril. Ülle Ulla tantsis omamoodi väga võimsalt, Juta Lehiste jälle. Nii. Vastavalt oma füüsisele, aga see oli kõik väga-väga mõjuv ja mõjuvaks tegi selle etendusega Endulenteri lavakujundus ja kostüümid peab ütlema nii, et see mees on ikkagi Estonia diaatrile oma tegevusaja jooksul andnud pööraselt palju. Ja ma julgeksin öelda seda, et mõnelgi puhul mõne ooperi puhul on Eldon rünteronud võrdväärne namasta sellega, kelle nimi on kavalehel. Tal algas koostöö just Paul Mägi ka siis, kui tähendab, lõpetas kunstiinstituudi ja, ja tõepoolest ka selles tühjas seal mingisugusest ilustamist ei olnud. Need väravad avanesid ja sellega, nagu avanes kogu selle kogu see traagika koguse Medeia hing, eks ole. Mütoloogias kõik teavad, missugune võlub tasemed, ei hooli ja mis traagiline saatus tan oli nii, et see oli hästi-hästi mõjuv etendus ja kui nüüd võrrelda praegust tahvlist loeb tookordsega, siis mina annaksin plusspunkti muidugi selle hooaja lahendusele. Mulle tundub, et see on, see on täiuslikuma ja nagu, nagu üldistama võrreldes eelmisega. Jah, loega tegin ma niisuguse eksperimendi seal cool laudad. Ma ei pannud teda mitte lava taha laulma vaid ma ei lasknud sel õhtul teist rõdu välja müüa ja panin kooli laulma teise rõdule. Ja paljud, kes mäletavad see olevat nii efektne olnd kostis korraga nagu taevast. Nagu ma ütlesin, klassikalised palad ikkagi säilisid veel ja see nii laulan oma kuuendas Wellsi selli etendust krat see oli muidugi väga-väga suur sündmus ja selle puhul oli Eduard Tubin teinud ka väikseid korrektiive selles partituuris, see on natuke teistmoodi partituur, kui ta oli algselt 43 44. Ja Enn Suve lahendas selle groteski võtmes. Tema ja ka Mari-Liis küla kujundus oli proteski võtmes, tähendab see oli kõik natukene stiliseeritud. No ütleme näiteks peremees see kratitegija, tema mulgi kuub või see Eesti kuup oli niisugune, et saba lohises järele. Ja see on see aeg, kus Juta Lehiste hakkab eriti esile kerkima. Juta Lehiste. Oli, oli niisugune väga liik, väga groteskne, võib-olla mitte päriselt niimoodi, nagu ta oli Tubinal mõeldud, niisugune suur hävitav jõud, aga Juta puhul oli just see toret, tundus alguses, et noh, et on niisugune omamoodi süütu, ta nii väga kurja ei tee, aga lõppkokkuvõttes kasvas ta ikkagi niisuguses hävitavaks jõuks. Kes peremehe ju tapad, kägistab ära ja see oli n suvel ka suurepäraselt lahendatud. See, mis on see, kuidas see peremees kaardub silda siis selles trati khati haardes oli ikkagi väga omanäoline lugu ja ka Mari-Liis küla kujundus oli vapustav, siin oli rauamõjusid väga tugevasti tunne rauast ja balleti puhul veel seda, et see on periood, kus Tiit Härm hakkab ka natuke kaasa mängima, ta lõpetas ju siis tolleaegses Leningradis, on balletikooli niisugune komme, et andekamaid noori viimastes klassides suunata siis kas Moskvasse või suunati Leningradi. Helmi puur tuli Leningradis teisi mõttes väga huvitav tants omal ajal, kelle saatus võib-olla ei olnud nii lilleline, nagu ta oleks võinud olla, sest ta oli ka näitleja, on väga andekas, tema lõpetas näiteks Moskvas Tiit Härm, siis nüüd ka juba tuli, kuigi ta oli ainult natukene nuusutas Estonia õhku, siis läks tema sellesse Moskva ansamblisse noor ballett, kus ta oli 72. aastani ja tantsis seal erita Erkidega väga huvitavat repertuaari, aga tema puhul on tore see, et sidemed Estoniaga tegelikult ei katkenud, et hakkas ka sellesse repertuaari tasapisi ikkagi haakuma, ütleme seal basiiliat ongi Hotis ta tegi ja ja sellise Albertit ja nii edasi. Tubina ega kaaslaseks ebausk. Nimelt esimene Tubina kratt. See oli kolmandal neljapäeval, nii nagu libreto on ette nähtud, et et kolmandal neljapäeval saab kraat valmis ja lendab minema ja kolmandal neljapäeval oli, oli see etendus tol korral sõja ajal. Ja Estonia läks põlema ja nüüd me ootasime hinge kinni pidades ebausu ebausus, et mis meditse, kas nüüd see kratt jälle midagi välja mõtlen, aga õnneks seekord läks esietendus ilma igasuguste vahejuhtumiteta. Üldse välja otsast rääkides, see oli tal üks tipphooaega pärast mõlemad opereti tikkisime käit. Kui siis Kamamisel dush, nad on ju nii erinevad, teostatakse mingi tüüpiline prantsuse operett, see selgitus. Ja teiselt poolt, eks ole siis minu sekal neid erinevaid žanre, ta tõi väga-väga huvitavalt välja, kismikeediga see hooaeg algas peale, ta muidugi andis väga palju huvitavaid rolle. Helgi Sallo oli siis Johannes küllaltki noor tegelane, aga manseni dush oli tal juba täitsa nagu meistrite ja Mati Palmi debüüt toniumansilmitushis. Nad tegid Voldemar Kuslap igaühte ühte rolli meespeaosalist, et seal oli palju toredaid kordaminekuid ja rääkides kunstnikest Õuna Kärbis, kes on olnud väga tagasihoidlik inimene, aga teinud kah Estonias dekoratsioonide maaliana väga-väga palju head tööd. Mõnikord nõustus ta ka kujundama. Ja ma pean ütlema, et Zemam sõlmitusheli una kärbisel tehtud, väga peene maitsega ajastatud aga läheme tagasi Neigini juurde, mõelda näiteks, kuivõrd huvitav koosseis tol korral esines seal Georg Ots, orav ja samuti Maarja Haamer. Eveneem haili samme, see oli väga põnev etendus. Kahtlemata Viktor Gurjevi loomingust on just nimelt Koneegin. See tema Lenski on kahtlemata üks laulja tipp. Hetki. Mäletan, kui see etendus läks Estonia laval, siis ma püüdsin peaaegu iga kord jõuda selleks ajaks, kui Gurjev laulis oma aariat. Meenutagem näiteks ooperit, teenija käskijanna. Ma tuletan meelde sellist suurepärast lauljatari meil nagu Jelena Solovjov. Ja Leena oli väga omapärane, ta oli väga musikaalne, väga paindlik, väga naiselik laval ja koostööteomaistega teenija keski ennast. See oli väga meeldiv etendus. See oli väga tore, et on kusjuures muide kas ei olnud nii, et orkester oli siis ka ja pole praegu avastus. Varem olnud ja mitte üksikute solistide siidkäimine või seal käimine ei ole tähtis. Tähtis olid ja mängis väga suurt rolli Estonia ajaloos nüüdse teatri väljas käimine. Ärme unustame viineri teeneid. Kuigi viiner sai viia meid ainult kas Moskvasse, Kiievisse või Taškenti või, või Leningradi ja nii edasi. Aga edaspidi, kui me nüüd veel edasi lähme, vaatame, mis, mis tegi, Eri Klas kuhu viis teati Pariisi, Stockholmi, Göteborgi ja nii edasi ja nii edasi. Ja see andis kogu teatrile niukse tõuke ja enese hea tunde ja, ja usalduse enda vastu. Nii et kas trollid on üldse väga tarvilikud asjad? 66. aastal, Neeme Järvi esines Inglismaal Šotimaal ning Moskva üleliidulises raadios ning samuti dirigeeris ka aidad suurest teatrist. Paulmegi lavastas leedus maskiballi ning kunstnikuks oli Eldon Renter. Georg laulis Leningradis, Jaagot Aleksander Püvi, Cavara trossid. Hendrik Krumm esines Budapestis Rigolettot ning maskipallis Margarita Voites Leningradis. Nii pisikene seedetrakti keeveedri ei näe. Sensioon kuud aega. Aega näpistab? Siis järsku?