Tervist on alanud tänane delta saade ja me kuulsime väga märgilist Eino Tambergi laulu. Kordan sinu nime ma mängisin seda laulu väga kindlal põhjusel, mitte sellepärast, et see on Eino Tambergi kõige tuntum Tom laul vähemasti suuremale kuulajaskonnale vaid sellepärast, et minu jaoks kuulaja jaoks avaneb selles laulus teatud värelev õrnus. Mille puhul kõige parem inimene, kes Eino Tambergi iseloomu ja vaatenurki oskab selgitada, on loomulikult keegi, kes on tema lähedal. Tere, Kadri Tamberg, Lipping Eino Tambergi tütar. Tere. Kas te teate selle laulu saamisel? Ega väga täpselt ei tea. Ma mäletan, et ta seda kirjutas ja ma mäletan, et nad seda Helgi Sallo ka tükk aega nii-öelda õppisid. Et Helgi Sallo käis isa juures seda harjutamas ja ilmselt nad said sellele pihta. Nii et kui see esitus tuli, siis, siis ma olin saalis ja siis oli vägev. Kas minu tähelepanek selle kohta, et see laul on õrn tabab märki ja kas kas võib ütelda, et õrnus oli Eino Tambergi natuuri osa? Kindlasti oli, ta oli üldiselt suhteliselt diskreetne ja teiste inimestega arvestav, isegi nende inimestega, kes talle väga ei meeldinud. Et ta kuidagi suutis olla nii, et ta vältis konflikte ja ilmselt selle tõttu teda ka igale poole valiti, sellepärast et ta oli niisugune hea tasakaalustav jõud kõikvõimalikes nõukogudes või mis iganes et temaga ilmselt oli väga lihtne hakkama saada, sest et ta arvestas teiste inimestega Kui tema iseloomujoontest veel rääkida, siis see tasakaalukus noh, seal peab olema midagi, mis, mis annab nagu kindla vundamendi selleks, et asju kokku panna või asju lahti võtta niimoodi, et ei tekiks mingisugust mingisugust probleemi, kuidas Eino Tamberg lahendas selliseid olukordi, mis kippusid konfliktiks minema või pingeliseks. Sellepärast, et ma ei mäleta niisugusi olukordi juuda, suutis neid kuidagi vältida. Ma tean, et oli mitmete asjade peale pahane, kui ta neid näiteks mulle kommenteeris. Aga see sinna jäigi. Et, et neid konflikte lihtsalt võib-olla kellegagi tekkis, mina ei tea. Aga, aga ma arvan, et kusagilt tuli see ikkagi tema lapsepõlvest. Kooliajast kogu see seltskond, kes seal oli, nad olid väga lugenud väga vaimsed, tegelesid teatri luuletamise helikunstiga see vana nõmme gümna ehk 10. keskkooli hunt on ju tuntud nagu isa ütles, et mingil hetkel oli nende kolme lennu kohta 20 protsenti eesti akadeemikutest. Et noh, see on, see on vägev saavutus, eks ole, see oli väga hea kool. Ja ilmselt kõik need õpetajad, kogu kogu see õhkkond ju see pani neid arvestama vastastikku üksteise huvidega ja, ja maailmavaadetega ja kõige sellega. Ja muidugi nad kõik lugesid tohutult. Et, et ma arvan, et see suur vähemus ja see meeletu kultuurihuvi. Et see kõik aitas kaasa sellele, et ta nagu oskas maailma näha väga mitme kandi pealt, oskas ilmselt ennast panna ka teise inimese olukorda lihtsamini, kui, kui võib-olla see inimene, kelle lugemus on väiksem. See kõlab väga Sellise isiksuse moodi, keda tavatsetakse kutsuda renessansi inimeseks Seda on tema puhul kasutatud seda väga-väga lai ja teadmistepagas, ta oli meeletult huvitatud näiteks antiigist, antiikkirjandusest, vandi jumalatest. Ta andis mulle pidevalt raamatuid lugeda, nii nagu ta arvas, et milleks ma valmis olen ja mingi periood sellest oli, kui kui ma, siis pidin ka kõik Kreeka ja Rooma jumalad endale selgeks tegema ja ja ta olemad, Ta usklik inimene tundis hästi piiblit ja sest et arvas, et see kõik on kultuuri alus. Sest et sa ei saa lugeda teatud teoseid või sa ei saa vaadata teatud maale, kui sa ei saa aru, mis seal on kujutatud. Selge see ta mingisuguses oma varasema aja intervjuus ütles seda, et ta inspiratsiooni kui sellist ei taju oma teoste kirjutamisel, aga tema jaoks on tähtsad varasemad kogemused. Ehk siis mina ütleksin selle peale, et väga-väga eestlaslik toetuda sellele, mida varasemad põlvkonnad on kullaks läikima lihvinud. Ja, ja ta siis niimoodi toetub ka omaenda kogemustele ja siis kasutab meid Jah, ja samal ajal ta ei dogmatiseerinud neid sellepärast, et tal oli ju väga palju õpilasi. Ja ta kunagi ei öelnud neile või vähemalt nii palju, kui mina tean kuidas nad peavad kirjutama oma teoseid. Ta aitas neid mõnel hetkel, kui neil oli mingi probleem ja näitas võimalusi, aga ta ei tahtnud neist kindlasti mitte teha, väikesid hamburgeri, ehk et kuigi noh, on ka selliseid õpetajaid olnud, eks ole, et kes kooli ajal tahavad, et õpilased teeksid väga Nende moodi asju ja alles hiljem nagu saavad vabaks sellest, aga tega just huvitasid noored, et kuidas nad mõtlevad, millised vahendid need on asjad, mida tema ise ei kasutanud, aga mis juba tema eluajal tulid kõik need igasugused arvud, tiita, värgid, millega, millega osa noori juba komponeeris tollal see oli tema jaoks väga põnev, tema seda ei kasutanud, aga ta kunagi ei öelnud, ärge nii tehke. Kui nende arvutite juurde tulla, siis kiiresti küsin, et kas ta kirjutas lõpuni noodipaberile. Ja, ja, ja see noodipaber pidi olema väga kindlalt firmalt tellitud firma, oi, seda ma ei mäleta, seda ma ei mäleta, aga, aga selles mõttes, et, et ta proovis mingeid muid ja ei olnud nii hea ja tal oli alati väga oluline, millega ta kirjutas, kas, milline pliiats või milline pastapliiats või mis tal oli, millega tal oli mugav seda tehast. Selles faasis ei tohtinud niisugused lihtsad asjad teda häirida. Kas võib öelda seda, et Eino Tamberg kirjutas oma teoseid reeglina eraldudes niimoodi, et keegi ei häirinud teda, või ei olnud tal mitte mingisugust probleemi hüpitada väikest kadrit põlve peal ja siis minna ning kirjutada 12 takti? Seda hüpitamist mõned nagu ei mäleta, aga eks kui ma väike olin, no kuhu mind ikka panna oli, eks ma ikka sealsamas olin, eks ole. Aga üldiselt hiljem oli küll nii, et ta pani oma kabineti ukse kinni ja seda kahel põhjusel üks oli see, et teda ei segataks, aga, aga see helitugevuse tase, mis sealt tuli, oli ka ülejäänud inimestele üsna raskesti talutav, sellepärast et ta proovis kõik klaveri peal järele ja kui püüda kujutada ette tervet orkestrit korraga ja, ja lihvida mingit takti veel ja veel ja veel ega see veel ei olnud muusika, see alati, mis siis pärast kuskil kontsertsaalis või teatris sellest samast välja tuli, siis alles hakkasid aru saama, mida ta kirjutas, tema kuulis välja, mina küll ei kuulnud. Ega see kabinet ei olnud seestpoolt ometi polsterdatud. Ei, ei, aga, aga see oli heliloojate majas. Lubati, et vähe läbi kostvate seintega, aga näiteks meie kohal elav Veljo Tormis ei kirjutanud kodus mitte ridagi, vähemalt ta ei proovinud klaveri peal midagi, sellepärast et tal oli tunne, et kõik kuulevad. Ja tema tegi seda sellepärast oma maakodus. Suurem osa teoseid on siis Eino Tamberg kirjutanud oma kabinetis heliloojate majas. Põhiliselt alguses elasime nõmmel, siis ta kirjutas seal kõik need Kontšartogrossod ja jõpetafi, laulud ja kõik need kuni 64 Me kolisime heliloojate majja siis, kui see valmis sai. Ega tal ei olnud mingisugust tahtmist mõne teose puhul jätta Tallinn, kus see ja teine ja, ja minna kuhugi stiilis loomemajja mere äärt kivide vahele. Kännu otsa ei, mitte kirjutama, mitte kirjutama. Ma mäletan küll, et kui ma olin väike, siis olid mingisugused Vene loomemaja, tõid kas kuskil staaraja, Russas või isegi mind võeti kunagi kaasa. Aga ma ei mäleta, et kas ta seal midagi kirjutas, aga see oli tõesti, ma olin väga väike. Ta maal oli küll jah, me soovitasime aastaid Käsmus, mis talle väga meeldis. Ja, ja hiljem oli nagu paljudele eelolevatel oli, oli meil ka suvila helikülas, mis on lohusalus. Et seal ta loomulikult oli, aga ma ei mäleta, et seal oleks midagi kirjutanud ja üldiselt Ta oli ikka väga linnainimene. Talle kohe meeldis linn ja kui ta ka kuskil on nii-öelda välismaal käis, noh alguses ei olnud mingit valikut, loomulikult, aga aga hiljem, kui see oli, siis Talle meeldisid linnad ja inimesed, et talle meeldis istuda kuskil tänava ääres ja lihtsalt inimesi vaadata, kes mööda lähevad. Erakordselt seltsiv oja, tema oli minu arust elu lõpuni üks suurpidude armastaja ja kusjuures mina isiklikult ei ole teda kunagi purjus näinud. Ema ütles, et vist kord oli seda juhtunud, aga see on täiesti eraldi eraldi pikem lugu, aga lihtsalt selles mõttes, et ta suutis olla lõbus, ilmselt võttes mingi klaasikese midagi. Aga ta lihtsalt kohutavalt meeldisid inimesed. Ta armastas inimesi talle, talle meeldisid, et nad on nii erinevad. Vähem muusika, inimesed nendega, ta pidi lihtsalt nagu koos olemas olid. Aga talle meeldisid, tal olid tohutult sõpru, kunstnikke ja luuletajate ja kirjanike ja kõikide niisuguste inimeste hulgas ja muidugi need kooliaegsed tutvused, kust tuli palju teadlasi ja, ja kõigi nendega ta ikkagi läbis erakordselt hea meelega. Uudishimulik mees. Tundub küll jah, nautiv mees talle, Ta lihtsalt nautis elu. Ja muidugi, elu on ju nautimist väärt siis, kui ta on värviline ja mitmekülgne ja, ja ta pakub sulle ka midagi, milles sa saad taas kord midagi toda. Aga elu ei ole alati ju ka päikeseline. Et Väike-Kadri kukkus põlve veriseks. Ja mida tegi Eino? Oi, ma ei, võttis mind vist sülle, ma arvan. Ükskord ma väänasin lohusalus jala välja, siis ta võttis mind sülle, mind viidi autoga kiirabisse, seal küsiti, et kui vana laps on isa, ei oskand midagi öelda, ta oli nii pabinas. Aga ei, noh, see, need niisugused väikesed asjad, aga Ta oli vahel väga õnnetu, tal olid mingid perioodid, kus ta oli väga õnnetu, aga tema ellusuhtumine oli see, et kui see periood sai läbi siis ta oli väga õnnelik, et ta oli olnud õnnetu. Sest et siis ta sai teada, kui õnnelik ta tegelikult on. Ta nautis ka seda õnnetu olemist, okei, mitte sellel hetkel, võib-olla kui see haripunktis oli, aga põhimõtteliselt ta nagu nautis iga aspekti elust oli võtnud sellise hoiaku juba keskkoolis koos oma koolivendadega. Et nemad naudivad elu. Kõlab nagu Wikmani poisid noh, seesama, see oli sama aeg ja järelikult meil oli vajadus ja noh, loomulikult see sisemine vabadus annab selleks suurepärase võimaluse. Aga nüüd, kui Kadri oli teismeline ja prõmm nisukesi Leib rõmminud tõsiEi prõmm minut. Ma olin väga mõistlik laps, isegi imestan, aga see oli ilmselt sellepärast, et kuna ma olin ainus laps, siis niipea kui ma ikka püsti seisin, niipea mind lohistati igale poole kaasa, sest mind ei olnud kuhugi jätta. Ja, ja ma olen kõik peod kaasa teinud. Ma olen viie aastaselt Arvo Pärdiga tantsinud. Selles mõttes mind ei olnud kuskile jätta, mind võeti kaasa ilmselt teades, et ma oskan, no enam-vähem vait olla ja probleeme ei tekita ja ju ma siis püüdsin väga. Ja ma olin ikka rohkem täiskasvanute kui, kui omavanuste seltskonnas ja, ja selle tõttu ma lihtsalt nagu kasvasin sellele ülejäänud seltskonnale järele. No muidugi ma üht-teist tegin, aga need konfliktid olid pigem rohkem mulle emaga, kes tahtis, et ma korralikum oleks, aga isa ei, ei õpetanud mind või ei kasvatanud mind sõnadega kunagi, ta ei teinud mulle märkusi ega, ega midagi niisugust pilgust aitas. Ega ma tõmbasin siis kohe tagasi, sest et eks ma ikka vahel tahtsin oma tarkust näidata ja noh, loomulikult ju olin ju nii-nii palju kuulnud, ma ju teadsin kõiki ja kõike ja tahtsin ka sõna sekka öelda, aga siis vaadati mulle otsa ja siis ma panin suu kinni. Kas teie tuleviku elukutse puhul isa üldse midagi rääkis kaasaviise? Kasvas loomu, aga, aga ma olin väga palju teatris tänu sellele, et tema armastas meeletult teatrit. Kas ta käis teatris ka muul põhjusel, kui, kui kirjutada Oojaa, ta armastas väga draamateatrit, talle meeldis sõnateater ja, ja neid muusika kirjutamisi muidugi oli, aga ja talle meeldis väga proovis olla ja see on suuresti tänu Ellen liigerile, kes oli nende näiteringi juhataja keskkoolis ja kes lubas isal keskkoolipoisina tulla draamateatrisse proove vaatama. Ja, ja nii ta siis oi ja siis tal oli mingi aeg õnn olla Draamateatris on nii-öelda helirežissöör või muusikaline kujundaja, et oli paar aastat seda ja, ja talle väga meeldis Draamateater ja siis, kui Panso tegi noorsooteatri, siis ma arvan, et ei olnud etendust, mida ta ei ära ei näinud, et ja noh, jälle mina kogu aeg kaasas, kus mind ikka panna. Ega ta kunagi maininud, et ühtäkki oleks ta võib olla. Lavakooli minule mitte, ma olen lugenud ta mälestusi, kus ta on sellest nagu. Ka ilmselt ta oli muusikaliselt ikka vist nii andekas, et, et ta sai aru, see on pigem tema, see on ikka see rida, et aga ta nautis kõiki neid väikesi osi ja suuremaid osi, mida tema sõbrad oma filmides talle pakkusid. Sest et lisaks keskpäevasele praamile, mis on rohkem teatud, oli ta ju Andres lapetavuse juhtumis mängis kaasa ja, ja kolme katku vahel mängis kaasa ja see talle meeldis, aga see oli niisugune noh, lõbu. Ega ta ühtegi väikest rolli draamateatrisse olla vist teinud jah, sellel ajal, kui ta seal väga noore mehena töötas, no see on täiesti tavaline teatris, et, et ikka alati jääb massis mehi kuskil puudu ja siis võetakse küll lavatöölisi küll igasuguseid muid vabu inimesi üle lava käima ja, ja midagi midagi tegema ja tõstma, et seda vist küll, aga, aga mitte mitte niimoodi, mõnuled võetakse isegi tüübi järgi loomulikult loomakuteks lavastaja vaatab, keda tal vaja on pikemat, lühemat mis iganes, mis vanuses, eks ole, nii et juuda midagi, tegi, aga, aga sellest. Ta küll ei olnud või võib ainult ette kujutada, et juhul kui tal see võimalus oli, et siis milline tema, kes ta on kogu aeg väljendanud oma teatriarmastust, et milline võis olla tema tunne, kui ta, kuidas ei ole lava peal Eskolaga kõrvut. Jah, ma ei tea, kas Eskolaga sellel hetkel aga Talvi karmi ja ja nendega vist küll. Aga, aga ma ütlen, ma, ma ei tea täpselt neid etendusi, kus ta siis üle lava käiseb. Olgugi see, las ta olla fantaasia ja see on vahva ette kujutada. Ma kuulasin eile taaskord, et esimesel oktoobril muusikapäeval mullu eetris olnud Timo Steineri seades ühte kollaaži kus Eino ise räägib sellest, milline on õnneretsept ja ma kuulasin seda väga tähelepanelikult, võib-olla sellepärast, et mul on tulnud oma elus õppida väga süstemaatilisi aineid nii teoloogiat kui ka kui ka filosoofiat ja ma tundsin seal üpris palju iseennast ära, see tähendab kui inimese mõtte jõud ja mõttevõime tänu sellele meeletule kogemusele, mis tal on, viib ta selleni, et ta defineerib intellektuaalsele kuulajale mingisuguse väga lihtsa asja, mis on õnn. See küsimus on väga lihtne. Ja ongi lõppkokkuvõttes inimene võib ütelda, et noh, et ma tunnen ennast hästi, et see ongi õnn, et kõik on korras ja haige ei ole ja lapsed on terved ja siis ongi õnn see, kuidas ta defineeris seda, kuidas ta jõudis selle selleni, et see ongi õnn. See täiesti vaimustas mind. Ja samal ajal pani mind mõtlema, et küllap oli Eino Tambergi puhul pigem tegu sellise süstemaatilise inimesega kes väga selgelt püüdis mõtestada lahti asjade olemust. Ma olen sellega nõus, sellepärast et tal oli see mingisugune põhi, millest ta lähtus. Ja ega ta sealt väga kõrvale ei läinud, ta tegi ka tööd ikkagi mitte, nii et no nüüd tuli vaim peale ja nüüd kirjutan. Ei, kui ta kirjutas, siis ta hakkas hommikul kirjutama ja ta tegi seda iga päev isegi siis, kui välja ei tulnud, sellepärast et inspiratsioon tuleb siis, kui sa teed tööd, mitte vastupidi. Et ta murdis ennast läbi ka niisugustest halvematest olukordadest, kus ta ütles, et mitte midagi ei tule välja, et või et see on väga halb ja ta võis mitu nädalat pusida ja siis järsku Läks mingi uks lahti ja ja ta sai edasi. Loomulikult olid perioodid, kus, kus ta ei kirjutanud midagi. Alguses oli see toreda, puhkas eelmistest öödest ja siis hakkas see teda häirima, et tal ei tule uusi ideid või ei ole, ei ole uusi mõtteid. Ja see siis kasvas ja kasvas tunne, kuni kuni ta siis uuesti alustas, jalati alustamine oli väga raske. Mida vanemaks ta sai, siis ta ütles, et järjest raskem on uut asja alustada. Aga kui ta ühe asja oli juba ära kirjutanud, siis järgmist kirjutada oli tunduvalt lihtsam ja ülejärgmist kuni sissehoog jälle nagu hakkas maha minema. Aga ta tegi süstemaatiliselt tööd selles mõttes, et perioodidel, kui ta ei kirjutanud siis ta luges, ta väga armastas luulet. Ta luges virnade viisi luuleraamatuid ja vahel lihtsalt leidis mingi luuletuse, mis teda puudutas ja tegi sellele viisi tuli mingi väike laul võib-olla ei olnudki kõige parem, aga see aitas teda nagu otsa peale uuesti. Et ta nagu valmistas ennast pidevalt ette selleks, et et uuesti tööle hakata. Sest mõned asjad, need suuremad ooperid, need on väga väsitavad. Sa kirjutad seda võib-olla aasta võib-olla kaks, eks ole, ta kurnab su lõpuks väga ära, siis siis ta oli väga õnnelik, kuidas aineid Arne Oidi konkursile neid laule kirjutada ja ei, kordan, sinu nime on, on väga-väga kuulus ja, ja tõeliselt väga hea laul, aga ta kirjutas sinna veel laule, mida väga harva üldse mängitakse. Näiteks tallu sõber Ain Kaalep selle tekstile ta kirjutas lahkumislaulu, mida Helgi Sallo laulis. Siis ta kirjutas mari vallisootekstile kõik samme muralli puudeks, mida Heli Lääts laulis, Heli Lääts laulis samamoodi tema hõbelaeva, mis oli Villem Grünthal-Ridala tekstile imeilusad laulud kahjuks. Neid ma raadiost ei kuule, et ma vahel tunnen neist puudust, et need teised laulud on ka tegelikult väga kena. Ma pean selle asja ette võtma ja vähemasti mina sellepärast, et kui ma võtan näiteks mingisuguse helikeele, mis minu jaoks on erakordselt, et kaunis ja siis ma lisaksin sellele Ilusa poeesia mitte Kalamburistliku värsi, vaid vaid mingi kauni poeesia, noh minu esimene selline ninuli kukkumine heas mõttes, minule kukkumine Eino Tambergi muusikaga oli muidugi Syrano imeilus, see on, tähendab kõik jah, Kristjani Aroczani hooajalised asjaajamised isegi, isegi võib-olla mitte Syrano enda, vaid just nimelt selle noore armastajapaari teemad väga meloodiline, väga romantiline, imeilus ja ta on romantiline sellisel viisil, et ta ei väsita, vaid vastupidi õilistab ja tõstab kõrgemale ja ta ei ole selline paks, romantiline vaid ta õhuline eeterlik, isegi. Seda kirjutades ta oli tõeliselt õnnelik ja nad Jaan Krossiga tegid ikka väga palju tööd, et seda teksti saada nii-öelda ooperile, operliku kohaseks ja ei, see, see oli, see oli väga huvitav periood ja seda oli isegi kõrvaltoast väga hea kuulda, sellepärast et kaunis kõlaline, see oli kaunimaks külaline kui nii mõnigi sümfoonia. Aga, aga jah, Seranoon on tõesti, ma. Pean tunnistama, et, et see epiloog on mind nii mõnigi kord nutma pannud, pole ime, et ta kuidagi Ta nii nöörib. Kurb, et et jah, aga mitte ainult see Kontšertogrosso tekitab minus mingeid väga kummalisi tundeid ja ma arvan, et see on sellepärast, et see valmis 56, ma olen sündinud 54. Tõenäoliselt sellel ajal, kui ma midagi veel tegelikult aru ei saanud, ma kogu aeg kuulsin seda küllap. Ja see kanti ette Eestis 58 esimest korda, kui ma olin neljaaastane. Ja ma tean, et ma istusin oma vanaemaga koos saalis. Sellepärast et mu ema mängis selles Kontšartogrossas kaasa, tema mängis aasta klaveripartiid. Mis mul tekib Kontšertogrossod kuulates, see ei ole muusika kuulamise tunne, see on hoopis mingi täiesti see läheb mul kusagile mingisse teise tsentrisse, et ma ei tea, mis see on, aga, aga mõjub täiesti uskumatult, et aga, aga ma arvan, et see on, see on lihtsalt see, et ta on mul mingisugune alateadlik lapsepõlve mälestusloaga, nelja aastane on loomulikult see, kes, kes kõige enam informatsiooni endale. Olles veel Estonia kontserdisaalis, ma arvan, et see võiks päris tore olla, aga eks ma olin seal palju, sest et isa oli raadios helirežissöör ja Estonia kontserdisaalis oli ju see paanika seal üleval paremal pool ja küll mind ikka tõsteti seal üle ukse, et et olgu ma seal, kui ma ei viitsinud saalis olla ja, ja niimoodi, et ma olen sealt ümmargusest aknast palju vaadanud, orkestrit. Nii et oma süstemaatilisus Seino siiski püüdis noppida selliseid viide oli, eks ole, luuletajatele selliseid loomepuhanguid, millele ta saaks toetuda, selleks, et. Minna oma ja ta tahtis vaheldust selles mõttes, et väga raske oleks ilmselt no ma ei tea, ma ei, ei, ei ole ise kunagi midagi niisugust teinud, aga aga ma sain temast nagu aru. Väga raske on kirjutada ooper ja siis kohe sümfoonia ja siis kohe veel mingi suurvorm. Et oli väga rõõmus, kui ta sai vahele mingisuguse filmimuusika ka või, või teatri asja või, või veel mingisuguse. Esiteks, millel oli tähtaeg. Sest et see pani ta tööle ja, ja millel oli väga kindel suunitlus, kindel pikkus siis ta ei pidanud kõike ise välja mõtlema, tal olid mingisugused raamid antud ja, ja siis ta sai nagu jälle järgmise astme peale, et et aga, aga vahel läheb väga vähe vaja, et, et seda impulsi saada. Et ma juba teile varem ütlesin, et ma leidsin oma isa kirjade seast, ma tahtsin selle juurde ahaalsele saladuseni. Kas ma tohin sellest nüüd rääkida, ma olen üks suur kõrv. Kui te mind siia kutsusite, siis ma teadsin, et et mul on paar kastitäit vanu kirju, mille ma leidsin, kui ma oma ema surma järel tema kirju sorteerisin, ma ei jõudnud neid lugeda. Ma lihtsalt tõstsin neid kastidesse, aga ma teadsin, et nad on olemas. Ja ma võtsin oma isa kirjad välja, mis on kirjutatud 1000 950951? Kui ta oli sellel ajal, ta oli mitmeid kordi Pühajärve sanatooriumis, sest et tal olid nõrgad kopsud ja seal oli ilmselt mingi kopsuhaiguste sanatoorium. Ja siis ta kirjutas sealt kirju. Ja nüüd ma siis neid lugesina. Ma ei jõudnud kõiki lugedes, neid oli päris palju. Ta kirjutab seal, milliseid raamatuid ta loeb, ta kirjutab igasuguseid filosoofilisi asju, mida 21 aastane mees sellel hetkel õigeks pidas. Ma pean ütlema, et kirjad olid mõned väga romantilised, mõned väga kirglik. Mis mulle isiklikult tegi suurt rõõmu, sellepärast et mina nii täiskasvanu omast peast arvasin, et mu vanemad on rohkem nagu sõbrad ja mõttekaaslased. Aga nüüd ma sain aru, et sambla, et nende elus oli tohutu palju kirge. Üks ümbrik oli täis luuletusi, mida isa oli emale kirjutanud ja need olid mõned isegi siivutud. Tähendab selles mõttes, et seal oli ikka suur kirg taga. Ja, ja see, see oli väga tore, aga ühes kirjas leidsin ma noodi. Ja ma võtsin sellega kaasa, sellepärast et sellega käib kaasas jutt ja ma püüan nüüd oma isa käekirjast natuke aru saada, tal täiesti varesejalad väga-väga raske. Ta oli enne käinud kirja kirjutamist Tartusse, kiri on kirjutatud 11. septembril 1951 Tartus, ta käis koos Eno rauaga ja seal nad said, kui Ellen Hiiobi ka, kes on Ellen Niit ja Ellen Hiiob, oli neid kutsunud Heldur Niidu juurde ja siis selgus, et sellel on sünnipäev ja nii edasi. See oli üks eelmine kiri nii ja nüüd on nii tartus, veetsin paar toredat päeva, nägin huvitavaid inimesi, aga sellest kirjutan sulle järgmises kirjas, praegu tahan sulle saata ainult ühe Peterfi, mille Ellen Hiiob mulle kaas andis ja mis on ilus. Istusin täna ühel pingil järve ääres, mõtisklesin veidi melanhoolselt. Lugesin seda pettufit ja hakkasin ümisema. Ümisesin seda kogu ennelõunase aja ja nii valmiski laul. Kahjuks pole teda saanud klaveriga proovida, nii et ei kujuta täpselt, kuidas ta kõlab, harmoonia ka. Ja siis ta on ise kirjutanud või tõmmanud siia noodi, joonestiku kirjutanud noodid, kirjutanud alla teksti ja see on tema Peteffi tsüklist tuul viib Õilmelt lehe ära, mis on ka imeilus laul. Nii et selle laulu sündimislugu on mul siin paberi peal olemas, dateeritud. Kas see on nüüd ainult teie käes ja muusikamuuseumis ei leia? Kirjad on mul ühes kastis muusikamuuseumil ei ole sealt midagi, ma hakkasingi mõtlema, et mida ma nende kirjadega peale hakkan, et kuhu ja kellele ma neid neid pakun, sest et seal neid kirju siiski siiski oli ja sealt käib mitmete tuntud inimeste nimesid läbi, nii et noh, ta lihtsalt suhtles, pole midagi teha. Kui inimesel on koolivennal Lennart Meri, Endel Lippmaa, eks ole, siis mõelge, milline galerii, jah, see nõuab raamatut. No eks neid tema raamatutes on neid mälestusi kirjas ka, et, et aga et lihtsalt, et kui ma nüüd ise sellise asja leidsin. Mul hakkasid lausa käed värisema, mõtlesin, et jumal ei teadnudki, et niisugune niisugune asi üldse olemas oli, ega ema eluajal ma ei ole neid kirju näinud. Nii et ma ei teadnud üldse, et niisugused kirjad on olemas alles alles siis, kui ma hakkasin kappe tühjaks tõstma, siis siis ma nägin, vaatasin taha ja siis kirjutatud, et eks ma kunagi loen, see kunagi on kogu aeg nagu edasi lükkunud ja nüüd teie andsite mulle selle impulsi, et et ma selle kätte võtsin. Aga ikka veel osaliselt, ma lihtsalt, mul ei olnud aega rohkem. Kirg ongi muidugi väga salajane asi. Ei loomulikult, ega siis ma olen tänulik, et ema need kirjad siiski alles hoidis, et et kunagi ei tea, on inimesi näiteks mu liha oma elu lõpu poole viskas ära kõiksuguseid asju, ta viskas ära oma poolikuid teoseid, ta viskas, tõigi oma sahtlid nii puhtaks, ta viskas ära isegi plaate. Ta ütles, et mitte midagi ei tohi alles jääda. Ta ei tahtnud, et keegi tema asjades hakkab sorima, leiab mingisuguse tema ebaõnnestunud pooleli jäänud viisijupikese ja, ja siis hakkab seda nii-öelda tema surematu teose pähe pakkuma kuskil, kas te arvate, et tal võis olla selline hirm? Nonii, ta ütles. Ta ütles. Oleksin mõelnud seda, et, et ta teatud eluetappi nii-öelda jupid ja tööriistad ja vahendid, mida ta on juba ära kasutanud, ta koristab need ära sellepärast, et tal ei lähe neid vaja nagunii. Ja teiseks, need muutuvat allegooriat. Ja ilmselt ka seda, aga ta just ütles, et ta ei taha olla selline, kelle, kelle sahtlipõhjast leitakse mingisugused pooleli jäänud ebaõnnestunud teosed ja siis neid hakatakse ette kandma, et, et, et ta need hävitas ära, jah, kõik. Ta oli täiesti kindel, kui tal teos valmis sai, et nüüd on see valmis ja see tähendabki õnnestumist. Oi ei, oi-oi, ei, väga oluline osa oli orkestriproovidel, kui ta istus saalis ja kuulas, sest, et orkester on hoopis midagi muud, mõnikord ei lähe käima ja, ja mõnikord ta kuuleb siis välja, et mõni asi on valesti. Ja, ja ma mäletan väga pikki vestlusi küll, Eri Klasi, küll Neeme Järvi ka küllap kab Peeter Lilje ka kindlasti paljude teistega kõikide dirigentidega, kellega ta proovis, nagu oli võimalik koostööd teha. Ta parandas oma oma asju mõnikord, arvas, et, et mingi asi on noh, keskpäraselt välja tulnud ja siis, kui ta kuulis seda orkestriga vaatset, ei ole vigagi. Et päris hea, aga, aga ta ei saanud enne teada, enne kui ta seda saalis orkestriga kuulis, ta selline ei olnud, kes, kes kirjutab ja teab täpselt, mis tuleb ja ta muutis ka ja ta muutis mõningaid teoseid, mida mitu aastat ei esitatud. Isegi Zeronoos ta tegi kärpeid, kirjutas ümber ja ta tegi kärpeid lihtsalt, et midagi oli liigset, midagi ei olnud piisavalt täpne. Et kui see tuli uuesti ettekandele, siis ta tahtis, et see oleks parem. Ja, ja siis ta muutis. Ta võis eeldada ka seda, et need teosed, mis on žanriliselt, ei ei puutu teatriga kokku. Et nad ikkagi peaksid olema teatraalselt dramaatilised. Ma arvan küll, jah, küllap ta lööriaatri kontraco tema sümfooniad on ikkagi seal on mingisugune areng ja ei teatraalsuse tunne Nende sees, et et ikka talle väga meeldisid igasugused mängud mängulisused muusikas. Eks see on ka teater, eks ole, et uus ballett oi, balletiga tegi palju. Küll me mängisime kuulajamängus balletis sümfooniat, oja 1960. aastal, esiettekanne Schwerin'i riigiteatrisse ja kurtma asuri. Kurtma suur, muide tema väga hea sõber. Kas nii kummaline, kui see ka ei ole, aga, aga oli nemad said väga, väga hästi läbi, nad juba just sellest ajast alates olid, olid tihedas kontaktis. Mina mäletan isegi kurtma suuri, sellepärast et ta käis meil külas. Kas tema noris Eino käest selle, et selle selle teose Seda seda ma ei mäleta, seda võib-olla see on kusagil kirjas, aga, aga ma ei tea. Aga, aga jah, kuidagi niisugune asi juhtus, et et sedapidi ja nemad jäid jah, elu lõpuni jäid väga headeks sõpradeks. Soov uuendada balleti noh, seal kõlas nagu selles selles midagi sellist, et need balletid, mis on kirjutatud balleti kõrgajastul, et nad on sellised romantilised ja muinasjutulised ja natukene ilma loota Ja ega, ega ta eriti niisugusi uinovaid kaunitare ja ei ja neid väga ei, ei tahtnud. Aga ma mäletan tema kohutavat vaimustust, kui ta tuli Pariisist, sai mingisuguse üleliidulise heliloojate grupiga Pariisi kuskil 60.-te algus, ma arvan, see võis olla. Ja ta oli seal näinud Stravinski püha kevadet, praegu öeldakse vist pühitsetud kevad oli balanšiini lavastuses palet. See oli tema jaoks tipp sellel hetkel ma arvan, et see oli ka, sest pärast ma nägin mingit videot sellest, see oli tõesti võimas. Ja vot see oli järsku nüüd uus. Samamoodi pardoki Võlumandariin, mida Estonias Mai Murdmaa fantastiliselt lavastas ja ja kus Lehiste Tiiu Randveer tantsisid ja mis oli ka, see talle meeldis, vot seda tüüpi ballett sedasama rida, ütleme siis, jätkab Janno Dentaadaja. Põnev oleks ja põnev oleks tõesti näha Eino Tambergi, kes, kes on muidu selline süstemaatiline ja mõistupärane, ehkki mänglev ta tuleb balletietenduselt. Ja ta on saanud katarsise oja. On milline on Eino Tamberg, kui ta on saanud katarsise. Väga õnnelik. Ta ei, ta võis saada õnnelikuks mingist väga, ta ütles, et võib-olla väga halb lavastus, aga järsku tuleb üks näitleja on viis minutit väga hea, suurepärase ja talle piisab sellest, et ta saab sellest elamuse. Olgu, et see ümberringi oli, oli nagu oli, ta ütles, et muusikaga on see raskem. Nii et alati ostis kontserdisaalis piletid saali äärmistesse, kohtunud siis sinna vasakule poole, et kui ikka väga igav hakkab, et siis ta saab ära minna. Ma ei tea iialgi, et ta oleks ära läinud, aga ta alati istus ääre peal. Lihtsalt selles mõttes, et tal pidi olema nagu see väljapääs. Et see oli ilmselt sellepärast, et muusikali ta töö ja siis, kui see võis olla perfektne, aga see võis olla väga igav. Ja kui see teda ei kütkestanud, siis ta kannatas füüsiliselt. Ja seda oli pärast kodus näha. Oja ei noh, selles mõttes, et eks ta, ega ta nendele muidugi midagi ei öelnud, aga, aga kodus ikka ikka ütles nii et et selles mõttes ta, aga ta võis vaimustada väga väikestest asjadest selles mõttes, et see ei pidanud midagi niisugust suurt ja uhket olema, et ta oskas. Ilmselt oli endale selgeks teinud, et, et rõõmu võib tunda absoluutselt kõigest. See on suhtumise küsimus. Rõõmu võib tunda ka murest ja täpselt, see on suhtumise küsimus, sellepärast et ja teda häirisid natukene inimesed, kes olid kogu aeg kurvad. Sest et ta ütles, et, et ta ei jõua nendega kaua olla, et ta püüab küll nende tuju parandada, aga kui see ei parane ja nad on ikka väga kurvad ta tahtis, et tema ümber oleksid ka rõõmsad inimesed. Kas ta võitis alati oma kurbuse? Selles mõttes, et see oli ta eesmärk, et, et see peab üle minema, seda ta oleks olnud näiteks nädal aega. Lucker oi nädal aega pole ju mingi aeg. Siis pikemalt ja ei, selles mõttes, et tal võis olla perioode, kus hukkus, ta oli õnnetu, aga aga lõpuks läks ikka üle ju selles mõttes, et elu läheb ju edasi ja ja siis seda õnnelikum saab olla, mida õnnetum sa enne olid? Inimsuhetest ei tulnud seda õnnetust või? Ikka tuli, tuli ikka tuli igalt poolt, eks ikka on, on töös, on töösuhetes on, on inimestevahelistes suhetes tellitakse teos ja mitte midagi ei tule. No igasuguseid asju tähendab ja mingeid noh, ega temaga solvus ja ega ta ei olnudki mingisugune ideaal. Ma ei tea, kas seda on üldse viisakas rääkida, aga aga näiteks Ta sai kunagisele teenetemärgi, mingi valgetähe, neljas klass või midagi niisugust sai siis kvanti 1000-le inimesele. Ja see anti talle kätte kusagil vist Kultuuriministeeriumi mingis toas mingi karp. Ja vot siis ta oli solvunud. Tähendab, selles mõttes, et muidu tähendab selles mõttes, et, et kui juba siis, siis hankega see üle, eks ole. Et, et noh, kui te tõesti tahate seda inimest tunnustada, tunnustage siis. Aga ärge andke nii et noh, praktiliselt kõigile ja siis siis see karp sulle lihtsalt lükatakse ette ja vot sellest oli puudutatud, seda, ma mäletan, see see tõesti haavastada. Tema, kes ta on, on ujunud ja sukeldunud ja kaevanud antiigist läbi keskaja, renessansi ja kõige muu. Kui väärikus oli elementaarne paas paas, millel millal seista, siis see selline käitumine tundus tõepoolest prolentaarne. Tundus ebaviisakas ja, ja ega ta seda muidugi kellelegi öelnud, aga ta mõtles, kas ta läheb seda üldse vastu võtma või, või ei lähe, või noh aga ei, kõik lõbuks kõik see kuskil sahtlis on, et et aga, aga, aga just et ma mäletan seda, et eks igal inimesel on ju oma edevus ja tänan uhkus oma tehtud tööst ja ja mis kunstiinimesel tunnustus on ju tegelikult ainus, ega palju seda raha siis on, eks ole, aga aga kui sa mingi tunnustuse saad, see on väga oluline. Ja ta sai tunnustust loomulikult ta sai ju igasuguseid preemiaid ja, ja asju, ega, ega seda vähe ei olnud. Aga seda oli vaja ka selleks, et edasi minna. Ei saa öelda, et oi, see ei loe mulle midagi, loeb ikka. Kadri Tamberg, milline on teie meeltes mälus Eino Tambergi kõige suurem rõõmujoovastus hetk. Oi, seda ma ei oska öelda. Ega ühte sellist ei juhtunud, selliseid asju, et nii selline rõõm, et hakkad tantsima. Oi, tantsis ta ikka mitmeid kordi, aga oma kabinetis. Võimalik, ma ei tea, aga ei, ma ei oska niimoodi välja tuua, aga võib-olla siis, kui ta kui ta mulle esimese koera tõi, tulime, olime Käsmus ja tema tulijad oli kusagilt maasika tänavalt ostnud kokkerfanieli kutsika, kellegagi kokku, leppimata, midagi läbi arutamata, olime järsku koer. Aga ta ise oli nii õudsalt rahul ja taliseni õudselt meeldis. Kõik teised olid väga ehmunud, mina mites maalin, mu polnud kooliski veel. Aga, aga ta võis niisuguseid asju ka teha, et. Kadri suur tänu, et tulite väga-väga-väga. Tore, et saime rääkida Eino Tambergi niivõrd kirevast, mitmekülgsest ja erakordselt andekas fantastilisest heliloojast kes on jätnud oma jälje mitte ainult noodipaberile, vaid väga paljude inimeste muusikalis. Varamusse. Aitäh, aitäh, kohtume järgmine kord. Kui kutsute, tulen nägemist.