Täna õhtul kõlab Eesti raadio legendaarses esimeses stuudios taas muusika ja esinevat kaks noort ja karismaatilist sellisti Silvia Ilves ja Marcel Johannes Kits. Esimese ühise kontserdi andsite alles möödunud sügisel. Kui rahvusvahelise muusikapäeva puhul esinesid tšellistid Läänemaal, mis nendel Haapsalus ja Uuemõisas toimunud kontsertidel siis juhtus, et niimoodi nüüd eriolukorra ajal jälle ühise koosmänguni jõudsite. Ei no ma ei tea, kas seal midagi juhtus otseselt aga mis oli, selle, ma arvan meie mõlema jaoks nagu tore. Ma nüüd ei oska, kas üllatus, aga tore üllatus on salati, kui aken mängib inimesega, kellega ei tunne ja selgub, et päris tore koos mängida, et klapib ja et ma arvan, et see nagu põliskogu asjaaluselt mõni nauditav koos mingile. Loodan, et Silvia nõustub. Ja ma pean nõustuma, tõesti, aga see on hästi huvitav tõesti, et kuidas me siis praegusel ajal selline ma mõtlesin küll selle peale. See oli kuidagi. Ikkagi suhtlesime ka ja. Ei no vist naguniisama kirjutasime kuidas läheb, või siis ma arvan, et võiks olla, kas ei olnudki mingi spontaanne mõte, et lihtsalt mängida oma lõbuks mingeid tšello tuuesid? Sest et see on solistide puhul, on üsna tavaline asi, mida tehakse, et ma Berliinis sama klassikaaslastega või lihtsalt maha ja otsisimegi noote ajalist loeme noodist seal muidugi kõik ei tule välja ja see on päris naljakas, aga aga see ongi asja mõte, et, et seal on nagu tore koos aja veetmine. See oli tõesti mingi poolteist kuud tagasi. Mõtet saab kokku ja mängime, et. Ja siis sealt lihtsalt kuidagi nagu mingi tekkis nagu puitmõte, et oh, et no eks me vaatasime ka, et kõik teised teevad mingit Et tegelikult ja ma tegin kodukontserte ja siis, kui me hakkasime mängima, no mis ma ütlesin, ohvenbachini tuuasid ja kuna need kõlasid kohe alguses juba nii hästi teegis kohese sära, tekkis mul silmadesse vatt tuleks kuskil rakendada seal küll sõidukohad, et see peab olema suus, repertuaar mängida see oli täielik äge üllatus. Mul on isiklikult nii hea meel, et asjad on nõnda läinud, et anname juba kontserdi nii suuresti. Eks ma ei oleks oodanud, et nii uhke kontserdi mõtlesin oma lõbuks, aga nüüd on rõõmsad selle võrra ainult palju suurem, et saame siis teistega jagada. Minu jaoks on see ikka täielik selline eneseületamine praegu, mis on toimunud, sina oled muidugi selline vana Hearida, aga pean oma arust selline, ma olen hoidnud pillinid siin käes ikka kordades rohkem, kui tavaliselt seda teen. No ma olen kuulnud ka, et teie proovid, harjutamised kulgevad varaste hommikutundideni. Miks te olete otsustanud öösel pilli mängida, kas sellel on mingisugune praktiline põhjus või see on lihtsalt tõesti väga inspireeriv? Mina arvan, et see on sellepärast mar, sellel päeval harjutab omi asju, mina tegelen siin lastega ja püüan ka harjutada kuidagi. Ja siis õhtul on lihtsalt rohkem aega, sest mulle isiklikult Seal oli, vist on mingil määral selline praktiline põhjus küll, head. Päeval on smart Romi asju ma olen vahepeal mingeid erialatundi ka ja internetis muidugi siis kahjuks. Aga jaamale alustame nädalast õhtuti, et ja siis on veninud? Me oleme ikka vist korra, tegime kuueni hommikul. Ja aeg lihtsalt. Ja aga proovi saab niimoodi teha, ma ei kujuta ette, et ma harjutaks üksinda pillid nii kaua, et no ma olen siin hakanud hiljem, Martin on küll, võib-olla mingi üheni olen proovinud, aga aga proovi tegemine on hoopis teine asi, see on inspireeriv ja noh, inimesed inspireerivad 11 mõtet, et vahetus ja seda nagu saab teha nagu. Ja muidugi motivatsioon ja on ka selles mõttes palju. Mõlemad mulle tundub ikkagi, et tahaks asja teha ja ja selle nimel ega muud lahendust, selle peab tööd tegema. Seda hästi tegema. Arst selg on hästi põnev harjutada koos igasuguseid keerukamaid tehnilisi kohti. Roomas elanud ei ole, piinamine väga, naudin seda täiesti. Absoluutselt. Et ma võidan sellest kontserdist nii palju. Mul on hea meel, mis teeb keerukate kohtade harjutamise Parsselliga huvitavaks või põnevaks. Liigeldused nüüd ta võtab oma sellest muidu soololugude harjutamisest. Tee metronoomiga mingid käigud, see oli hästi põnev. Paned iga korraga selle metronoomi kiiremaks, kui saad hakkama. Ei no mul ongi mina käidud ja ongi kõige olulisemas süstemaatilisus ja plaan ja planeerimine, et aeglaselt harjutama, muidugi kõike alustama aeglaselt, enne kiiremaks põhimõtteliselt peaaegu üldse ei räägi, kui ei oska, mingis teatud tõmbas juba mängida ja siis mingid erinevad meetodid, rütmidega, harjutamine, metronoomiga, erinevad tempod ikkagi, kui on mingi kiire, stab järk-järgult minema kiiremaks, mitte kellelegi ei tule midagi välja, kui sa kohe hakkad kiiresti mängima ka lihtsalt käigud, ma teen kõik käigud. Lugudes on põhimõtteliselt mingeid natuke kiiremad asjad harjutan rütmidega läbi. Aga seda ma ütlesin Berliinis, aga see ei ole mingisugune mu enda mingi geniaalsus tegelikult seda mulle õpetajatele, sest öeldi, et tee nii tegin, töötleb. Mul tuleb meelde, et meie ühine õpetaja Mart tegelikult keskkooli ajal midagi kuskilt, kui tutvustas ka omale sellist, siis harjutamise, aga see kuidagi see läheks veel rohkem nagu juurde, et sa tuletasid tegelikult selles vanuses ülejäänud ettevaatlikkust ei ole just et jah, keskkooli ajal seal suur kannatlikkus tegelikult praegu on, noh, aga hoopis teine tsen. Nagu trenni tegemine Muskil ei tule ühe päevaga ühe nädalaga. No mul on väga hea meel, et me jõudsime praegu nii kiiruseni kõige teie ühise õpetaja Mart Laasi, nii sellepärast, et ta käis ühel õhtul teie proovi kuulamas. Ja ta ütles seal sellise lause, mille ma jätsin endale meelde, et kiirus ilma täpsus, et ei maksa mitte midagi. Kuidas te sellest aru saate täna ja kui Mart Laasi sõnu meenuta, siis ta ütles, et ta seda rääkinud oma õpilastele esimesest klassist peale. Mis teile veel Varsselliga arutasime neid mõtteid selle selle lause osas, et see täpsus tähendabki tehnilist täpsust, eks ole? Kiir silma tähtsuseta, täpselt ongi see, et sa ei kiirusta, et noodid on kvaliteetselt mängitud. Et see on see, et kui sa kiirustades mängid ja samal ajal kvaliteet kannatab, siis pole tõesti sellest ju kasu. Aga samas ma ütleks, et salajane Mart Laasi üldisele tal on üks olulisemaid sõnu, ongi täpsus ja kõlab natukeseks tehnilise sihukeses asjakesena tegelikult ei ole täpsus siis kõiges täpsus selles, mida sa, mis, mis emotsiooni sa siis tahad näiteks klaasike erastada, kuhu sa viid selle muusika, kuidas siin kohe siis me nägime juba plaanist. Ei, ei, aga, aga plaan on plaan peab olema ka täpne, et see täpsus on, see sõna on igal pool. Täpsus võib-olla. Et käik võib-olla täpne, aga sul sul peab olema täpne ettekujutus, et see täpsus on selles mõttes hea sõna. Väga-väga hea kohtumine ja kasulik. Ei, no meil ei olnud mitte mingisugune isegi kohtumine, see oli tšellotund. Seda, seda oli väga hea saada üle pika aja. Te ei ole ju tegelikult ammu enam Mart Laasi õpilased, kuigi te jääte tema õpilasteks loomulikult alati. Aga miks on vaja selliseid vanu tõdesid ja võib-olla asju, mida te olete kuulnud kogu kooliaja ikka ja jälle endale meelde tuletada ka nüüd, kus te olete tegelikult juba professionaalsed tšellistid? Sellepärast ma arvan, et kui inimene vanemaks, siis see kontekst, kuhu ta need sõnad on mingid lauset siis paneb, see kontekst muutub ja, ja vahepeal kõikidesse tore juba aja jooksul mõelda näiteks võib vabalt olla, lihtsalt ei ole tulnud pähe kuskil keegi ei maininud, ka, ei ole kõlanud see lasendiks, et vetostanud täpsust. Aga et nüüd, kui ma praegu selles oma hetkes olukorras seda siis kuulen, siis saad sellel uude valgusesse kinnitust kui varem, sest ma olen vahepeal uusi asju teada saanud, ma olen ise teistsugune. Kogu aeg muutub tegelikult ja näed asju asja teisest küljest ja et see on hästi huvitav, tegelikult. Ema tähist nõustumas sellega väga õigesti öeldud. Enamiku sellest kontserdil kõlavast kavast on kirjutanud tegelikult heliloojad, kes on olnud ka ise suurepärased tšellistid ja võiks öelda, et omal ajal lausa nagu virtuoosid, eks ole, prantsuse helilooja Jean-Baptiste Parieer ja siis Saksamaal sündinud, aga siiski prantsuse heliloojaks nimetatud ohvenbach. Kas nendest teostest on aru saada, et nad on ise tegelikult tšello ka rohkem kui sõbrad? Absoluutselt, see on täiesti mõlema puhul on seda nagu vägagi tunda see kooslus, mis kahed selle vahel tekib muusikat mängida, kirjeldamatut. Tilgani külaline kui ka ja ta on hästi kirjutanud sellele, et see ei tähenda, et see nii lihtne oleks. Seal on päris kõrvalisi kohti, aga, aga ta nagu ei kiusa päriselt. Ja et neid lugusid on väga hea harjutada ja tänuväärt muusikas nende harjutad, kui see hästi välja tuleb, siin väga ilus. No minul on vähemalt küll mõne teosega sedasi harjutada, siis see, mida sa harjutad, on selline, et kuidas ma ütlen tulemusi ikkagi ei pruugi alati nii väga inspireerida või sulle endale meeldida, muusikaliselt aga ahven Bahia pareeri osas on seal puhas nauding või siin me tegelikult vaatasime veel igasuguseid. Vaatasime, ahven, vahistan 53 esimeste kaadriks 100000, et neil on muidugi palju ja. Ta on ju ka näiteks mingeid romantilisi klieria, mida ma olen ka sõpradega natuke lugenud, aga praegu tundus jah, selline, mis meil on, praegu on eksbarjäär on sihuke pigem nagu barokk ja ohverbach on romantismiajast sellel ajal küll, aga noh, pigem niisugune varajane või ma ei tea. Tšellole nagu mõlemad asjad toovad tšello ikkagi kõige paremini esile, sellepärast mõtlesin Te olete varem ka mõtisklenud selle üle ma mäletan, et teie arvates tšelloduo mingis mõttes nagu ideaalne kooslus, et seal on olemas kõik õiged registreid, üks saab mängida passi, teine meloodiat, kes nende viimaste nädalate jooksul kuidagi teie sõnavara seda duot iseloomustamaks on ka kuidagi kirevamaks muutunud või on teil tekkinud mingisuguseid uusi mõtteid? Tšellod uuest rääkides? Muidugi teha saab lahe ja väljakutse õnne mängida, viiulilugusid. Juurde, mida me teeme ja see Ivar siit jõuame siis järgmise näiteks kolmanda loonid, milleks on siis tasa kaljas Kuulus Hendel halvarsoni tasakaal ja sa arvad endale on kirjutanud skalassini süüdi ja selle põhjal on kirjutanud viiuli ja tšello tuua või tegelikult ei ole ja viiul tegelikult originaalist. Aga minu meelest kõlab ikka siis väga kihvt ja katsetame meie katset, muidugi alguses katsetasime. Tuleb mängida muidugi. Jah, me tegime nii-öelda seade. Tegime nende vallavanemana midagi keerulist kanda. Sest et seal noh mõned kohad on, kus, kus peab ikkagi okta valla alla võtma, et aga üldiselt üritame mängida nii, need kõlaks hästi ja oleks siis ka mõistlikult raske. Tõenäoliselt meil kavas kõige suurem väljakutse vist tehnilised aga see pluss muidugi mesilased lugu tunneme palju rohkem, et seda lugu mõistame võib-olla kõige, kõige kergem mõisterist. See on võib-olla küll jah, praegu kõige huvitavam avastus on just asemel hakanud, et neil on kaks tuvatud hästi erinevad ütlektsionaal mall ja teil on see juba, see ütleb nii mõndagi. Selline on, muidugi meeldis lahen vahi käia, see, et minu jaoks täielik see aastas, et mulle meeldib õudselt vahid selle kontsert. Jah kahjuks nii palju ütlen, et see on üks, et kui muidu räägitakse, et kõige raskem lugu selle reaktori seal võib olla Strokohvi katsetel midagi helistestoffem, ta on tegelikult isegi veel hullem, seda keegi ei julge mängida. Eestis pole seal mängitud ja siis ma ütlesin varasele mängida tõesti või ülivähe, aga vot seal on minu unistus kunagi seda orkestri käsitleda ja Marcel lubas, et ei võta seda lugu taraga. Aga ma tean, et ta harjutab seda küll natukene, ta utsitab tagant vormis hoiab farmiga. Nii rasked käigud, kontserte nagu etüüdi, eestlased, tüüdi seal kõike. Ma tean, et ühel järjekordsel hilisel õhtutunnil, kui te proovi tegite, siis hästi kuulasite tegelikult kaks ja pool tundi ka, mida mängis maailmakuulus tšellovirtuoos jojo, ma, miks on vaja selliseid suuri meistreid oma harjutamise vahele kuulata? Inspiratsiooniks juba? Jah, ega ta kuidagi sattus lihtsalt täiesti juhuslikult, ma lihtsalt nägin, et oi, et ta hakkab mängima kohe siis ma mõtlesin, et Kuurama esimese süüdi ära niisama, et meil oli just olnud Spik väsite tund mattklaasiga, siis siis oli vaja puhkust ja, aga nii ta läks. Noh, ma olen korra kuulanud tema neid sõite järjest. Paar aastat tagas BBC Promsile mängisid Tseedest unustamatu ja ma olen kohal, muide, ma kuulsin raadiost ja see oli unustamatu elamus mulle. Ja nüüd ka nüüd siis kuulasime terve siis häält ei suutnud lõpetada lihtsalt. Väga väga väga põnev kuulata ja vaadata, vaadata ka, et jõman, hästi-hästi, särav ja rõõmsameelne, positiivne isiksus. Jah, ei noh, see on ideaalne kombinatsioone ta, tal ei ole seda mingit liigset Tshoolikus muidugi, aga see, see, mis, mis nägusid või mis ta teeb seda kõike muusikas kuulda. Kui seda oleks muusikas kuulda, siis oleks probleem. Ma olen tegelikult nii tänulik selle eest, et no ma ei oleks tõenäoliselt sattunud sellele kontserdile, selge oleks ja kui tema ei oleks, ma näen, et vaat need on sedasi, et ta annab siin live-kontserti ja mõtlen nii hariv on marssiliga koostööd teha, et see on imelik. Aga Marcel, mida Silvia sulle õpetanud nende nädalate või siis võib juba öelda kuude jooksul. No mulle tundub, et üks asi, mis ma olen nagu õpid, on koos mänginud vanema üritama olla muusikast vaba mingis mõttes võib-olla või mis mulle meeldib, nagu temaga mängimise juures ongi see üks on spontaansus ja nii-öelda paindlikkus, aga ka see, see pidev uudishimu ei piisa sellest, et ta kuidagi mängima, et alati nagu on ikkagi mingisugune meil mõlemal, siis on nagu see see huvi, et teha paremaks, teha siis huvitavamaks tegeleda kogu hingega asja, aga see mulle meeldib see kirkuna, see inspireerib mind. Kas te olete valmis kontserdiks, kus ei kõla aplaus? No ikka peab jalamile tuleb olla kuskil konkursi niimoodi mänginud, et esimeses voorus tavaliselt võib juhtuda, et mingi pool tundi alles päris lõpus nokki seegi hea. Täna ei ole sedagi. Ja ma mõtlen just seda, et kuna kuule, seda vist filmitakse ju ka, et tegelikult tuleks sellise tundega mängida, kui oleks publik saalis, et mängida ei saa, et eksime, ikkagi tuleb kuidagi seda muusikat. Nende tsüklonid Mart Laariga algas oli see, et selgus, et me mängime ise endale, oleme harjunud seda tegema vot ja ei ole harjunud. Publik on, et seda ei, ei läinud nii-öelda saali piisavalt. Aga see oli väga värskendav, noh, selline tõsine restart teistmoodi, läheneda ta lugude esitamisele, kes riiduda nähtuks valitud. Sellepärast pole üldse vaenud, makske, mõtlesime külaliseks küpsised ja Marselgisime selga paneme. Ja siis ma mõtlen muidugi punast. Samas ei saa, Vannastate kardinad on punased seal stuudios, nüüd annab mingisuguse lahenduse leid. Nojah, eks ole, aga noh olgem ausad, kõik natuke mõtlevad ikkagi, mida nagu seal ka panna, et siin meeldib, mõni võib-olla ei ütle välja, aga noh, ikka peab mõtlema. Teeb esinduslik välja nägema, esiteks Maret leiab lahenduse, küll leiame, üllatame. Aga kuidas kontserdipäev teie jaoks välja näeb, siis ta ilmselt varahommikuni proovi ei tee. Ei tee. Peab olema puhanud ja marssali, ma, nagu ma aru saan, on seljatund hommikul. Jah, mul on, tegelikult sattus nii, et ma hommikul on üks eriala tundja professoriga siis, aga see on minu jaoks, on, on selles mõttes okei, et et lõunal ma magan nagunii enne kontserti alati ja sellepärast on pigem jaguma hommikul ennast ära väsitanud, siis söön, magan rahulikult pool tundi, kolmveerand tundi ja siis on ustav. Plaanin ennast ersuga ära väsitada ERSO prooviga ja võib-olla tõesti varem märgata ja siis ma tegelen või mingit lastega, siis nimetab ära organiseerida niimoodi, et saaks rahulikult keskenduda kontsertile lapsiva muusikaks ei võta siis siis ma ei suuda keskenduda, siis on see kontsentratsioon laiad. Aga loodetavasti istuvad nii lapsed kui ka teised lähedased raadiote ees või jaa, kindlasti ei. Ma olen küll siin oma inimesi teavitanud ja püüdnud informeerida, lapsed kuulsid meid varselliga mängimas korra juba nii, et nemad rohkem ei ole kohustatud kuulama või siis vabatahtlikult ei taha. Aga aitäh Silvia ja marssell ja ilusat kontserti tulla, aitäh.