Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 16.-st septembrist. Stuudios on Janax aulat rahanduses minister Martin Helme arvates võiks riik võtta 300 miljonit eurot laenu, et suunata konkreetsetesse arendustesse kaitse valdkonnas. Tallinnas on koroonaviiruse juhtumeid tuvastatud neljas koolis ja kolmes lasteaias. Nende juhtumite tõttu on isolatsioonis üle 200 inimese. Kolle on seotud erasünnipäeva peoga kohvikus. Valgevene liider Aleksandr Lukašenko teatas, et riigi esimene tuumaelektrijaam käivitatakse seitsmendal novembril. Euroopa Komisjoni president Ursula Fonderlaien pidas Euroopa Parlamendi ees oma esimese aastaga. Tema keskseks sõnumiks oli haprus, mis väljendub nii kliimamuutustes, koroonapandeemias kui ka majanduskriisis. Eesti Energia arvates võiks Euroopa Liidu õiglase üleminekufondi raha kasutada muu hulgas metanoolitehase ehitamiseks. Kui me räägime nii metanooli kui ka kemikaalide lähteainetest, eks ole, siis me näeme seda, et maailmas nende järele nõudlus kindlasti kasvab. Lihulas algas Kaheksateistkümnes Matsalu loodusfilmide festival programmis linastub 62 filmi. Valitsuse otsusele ei tohi Eesti naiste jalgpallikoondis Venemaad 22. septembril toimuval valikmängul võõrustada. Kohtumine peetakse Lätis. Riigi ilmateenistuse teatel on neljapäeval oodata tugevat loodetuuled tormi, mis võib murda puid, põhjustada elektrikatkestusi ning katkestada parvlaevaliikluse. Öösel sajab mitmel pool hoovihma, õhutemperatuur on seitse kuni 15 kraadi. Homme päeval sajab mitmel pool vihma ning õhutemperatuur on kaheksa kuni 13 kraadi. Rahandusminister Martin Helme tutvustas riigikogu riigikaitsekomisjonile oma ettepanekuid kaitse-eelarve kohta. Muu hulgas pakkus ta välja idee osta konkreetsetelt tarnijatelt laenurahaga 50 miljoni euro eest rannakaitsesüsteeme ja 250 miljoni eest õhutõrjesüsteem. Kaitseminister Jüri Luik ütles, et niimoodi Eestis kaitseinvesteeringuid ei tehta, jätkab Madis Hindre. Rahandusminister Martin Helme kirjeldas riigikaitsekomisjonile kaheosalist ettepanekut kaitse-eelarve baasil saab peaks tema hinnangul kinni pidama kahest protsendist SKT-st. See tähendab, et kaitseministeeriumil tuleks võrreldes selle aastaga kokku hoida üle 50 miljoni euro. Kaitseministeeriumil jääb raha üle igal aastal vahemikus 60 kuni 30 miljonit, mida nad ei suuda ära kulutada selles valguses seda raha veidi tagasi võtta, noh ei ole riigikaitsele kuritegelik tegevus, vaid on minu meelest ratsionaalne. Kaitseminister Jüri Luik vastupidi, läks eelarve läbirääkimistele sooviga tõsta kaitsekulutused 2,29 protsendini SKT-st. Vaadates, mis toimub Eesti ümber, vaadata, mida teeb president Putin, vaadates, mis toimub Valgevenes, et me ikkagi sellist kärbet ei tee. Kümnete miljonite kaupa rahaministeeriumil Luige sõnul üle pole jäänud, selgitab, et see küsimus puudutab pigem raamatupidamist. On võimalik, et kõik need raketimürsud ei jõua õigel ajal kohal ja uus riigiarvestus eeldab, et kui nad on kohal, sellesse aastasse, arvestatakse see kultus. Veel elavamate arutelu tekitas komisjonis Martin Helme, teine ettepanek. Helme hinnangul võiks riik võtta 300 miljonit eurot laenu ja selle konkreetsetesse arendustesse suunata. No üks idee on siis rannakaitses, kus sama tarnija, kes meile praegu juba tankitõrjet pakub sellesama relvalooja poolt, siis saaks meretõrje võimekust osta, selle hind oleks suurusjärgus 50 miljonit, see kataks ära kogu meie ranniku ja teine on siis keskmaa õhutõrje, mis oleks riik riigiga tehing Iisraeliga, kus meil oleks siis võimalik, ütleme, kogu Eesti õhuruum strateegiliselt vähemalt ära katta keskmaa mõistes ja see on siis suurusjärgus 250 miljonit. Kaitseminister Jüri Luik ütleb, et Eesti lähtub oma kaitseinvesteeringutes pikaajalistest kavadest. Minul on võimatu omalt poolt aktsepteerida olukorda, kus öeldakse, et noh, on mingid konkreetsed seadmed ja need seadmed tuleks nüüd kohe ära osta, niimoodi need asjad ei käi, tegu on ikka väga reglementeeritud hankeprotsessiga. Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ütleb, et merele kuluks kindlasti lisajõudu ära. Samas lisab Heremit. Võimaliku vastase jaoks näeb ta Läänemerd kui ühtset operatsiooniala. Rannakaitseraketid laskeulatusega 30 kilomeetrit on puhas Eesti kaitse. Kui me räägiksime laskeulatusest palju rohkem, näiteks 200 kilomeetrit, siis me võiks hakata rääkima regionaalsest kaitsest, ehk siis meie saame kaitsta Lätit või Läti hoopiski meid. Ja need on need küsimused, et kas me arendama midagi regionaalselt või jääme väga oma riigikeskseks. Riigikaitsekomisjoni esimehe Andres Metsoja sõnul tõdes komisjon, et võtmelünkade täitmine laenurahaga pole iseenesest halb. Vastupidi, sellega peaks tegelema. Samas lisab ka tema, et kaitseinvesteeringuid ei tohiks teha kiirustades, vaid esmalt tuleks need läbi arutada nii riigi sees kui partnerriikidega. See ei saa käia kuidagi riigieelarve protsessi osana. Terviseameti teatel sai viimase ööpäeva jooksul kinnituse 36 inimese nakatumine koroonaviirusega. Rahvastikuregistri andmetel elab neist 19 Ida-Virumaal, 10 Tallinnas ja kaks Lääne-Virumaal. Võrumaale, Tartumaale ja Saaremaale lisandus üks nakatunu. Kahel juhul puudus positiivse proovi Hannole registreeritud elukoht. Hommikuse seisuga vajas koroonaviirused haiglaravi 20 inimest, juhitaval hingamisel oli kaks patsienti, jätkab Kadri Põlendik. Eestis ületas koroonaviiruse nakkusnäitaja 100000 elaniku kohta täna 25 piiri, kuid terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõuniku Irina Dontšenko sõnul erineb olukord kevadest. Kevadel, meil oli palju rohkem hospitaliseeritud patsiente, meil oli palju rohkem patsiente, kes vajas erakorralise meditsiiniosakonna abi. Haigestuvad endiselt, meil nooremaealised vanuses 20 kuni 39 aga tulevad juurde, aga positiivsed. Kõikides vanusrühmades. Koroonaviiruse tõttu viibib haiglaravil praegu 20 inimest, kes on enamasti vanemaealised kaasuvate haigustega. Harjumaal on nakkusnäitaja 29,6. Enamik haigetest elab Tallinnas, seega on pealinnas see näitaja üle 30, ütles terviseameti põhja regiooni juht Ester Öpik. Põhjaregioonis on jälgimisel 200 haigestunut ja üle 1000 lähikontaktse, aktiivseid koldeid on kuus, märkis õpik. Suurim kolle on seotud erasünnipäeva peoga kohvikus. Miks ma soovisin sellega näitlikustada, seal on haigestunuid tänaseks juba üle 20. Sünnipäev ise leidis aset augusti lõpus. Kui kiiresti ja intensiivselt on see nakkus siiski levinud ja kui rohkearvuliselt on tekkinud seal lehikontakseid? Nakkuse levik on tuvastatud neljas Tallinna koolis ja kolmes lasteaias, kus on nakatunud nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Neis asutustes on suunatud inimesi, eneseisolatsiooni ja õpilasi osaliselt distantsõppele. Lisaks rakendab Tallinn koolidele ennetavaid erimeetmeid kuni esimese koolivaheajani, ütles linnapea Mihhail Kõlvart. Eelkõige see puudutab hajutamist. Suurem osa koolidest umbes 90 protsenti rakendasid distantsõpet. Mõnes koolis on võimalik hajutada ka ilma distantsõpet, kus on kas kaks hoonet või siis on koolis nii vähe õpilasi. Distantsõppel ei tohiks ükski klass olla üle ühe nädala järjest. Ennetus on siin märksõna sellepärast et kui me suudame juba ette näha, kus need ohukohad on ja me suudame selliseid suuri hulkasid mitte ohtu seada, siis see on väga tark tegevust. Sotsiaalminister Tanel kiige sõnul arutab valitsus homme testimise võimekuse suurendamist ja vaadatakse üle ka viiruse levikuga seotud piirangud. Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei ole Peipsiääre vallavalitsusel seaduslikku alust eriolukorraga võrreldavad koroonapiirangute kehtestamiseks. Ta märkis, et valla korralduse mitmed punktid piiravad põhiõigusi ja on kehtestatud seaduslikku pädevust ületades. Madise märkis, et põhiõiguse piiramise võimaluse üle otsustamine on riigielu küsimus ja riigikogu pädevuses. Tartumaal asuva Peipsiääre vallavalitsus otsustas teisipäeval kehtestada koroonaviiruse leviku tõkestamiseks valla territooriumil piirangud, mis on võrreldavad eriolukorra ajal kehtinud, aga muuhulgas nõuab vald kõigilt inimestelt kaks pluss kaks reegli järgimist. Valgevene liider Aleksandr Lukašenko teatas, et riigi esimene tuumaelektrijaam käivitatakse seitsmendal novembril, mida nõukogude ajal tähistati oktoobrirevolutsiooni aastapäevana. Algselt plaaniti Astravetsi tuumaelektrijaama esimene plokk käivitada juba 2016. aastal, kuid hiljem lükati tähtaeg 2018. aastal. Pärast reaktori korpusega toimunud intsidenti lükati selle käivitamine eelmisesse aastasse ning hiljem tänavus aastasse, teise energiaploki käivitamine aga juba järgmisesse aastasse. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu saabus täna koos ministeeriumi delegatsiooniga ka Valgevene pealinna Minskisse, et arutada kahe riigi sõjalise koostöö tihendamist. Vene kaitseministeerium teatas, et külaskäigu eesmärk on kahepoolse kaitsekoostöö arutamine Valgevene ja Venemaa vahel. Vene president Vladimir Putin ütles esmaspäeval pärast kohtumist teda külastanud Valgevene liidri Aleksandr Lukashenkoga, et kaks riiki hakkavad pidama igakuiseid sõjaväe pusi mõlema riigi territooriumil. Saksamaa tegi Ameerika Ühendriikidele miljardi eurose pakkumise, millega loodab pääseda USA ähvardavate sanktsioonidest Nord Stream kahe gaasitoru valmisehitamisel, kirjutab ajaleht itsaid. Lehe andmeil pakkus Saksa rahandusminister Olaf Schultz algul suuliselt ja hiljem ka kirjalikult tehtud. Ta panekus oma USA kolleegile Steven Manoušinile võimalust, et Saksamaa rahastab kahe spetsiaalselt veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks sobiva sadamaterminali ehitamist. Prantsusmaa president Emmanuel Macron teeb lääneriikide ning Venemaa pingestunud suhete taustal septembri lõpus visiidi Leedus et külastada regioonis asuvaid prantsuse vägesid. Macroni visiit tuleb ajal, kui regioonis on tõusnud pinged seoses Valgevenes vallandunud protestidega. Eesti välisministeeriumi teatel Prantsusmaa riigipea Eestisse ei tule, sest president Macroni visiit siia toimus 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Vene opositsiooniaktivisti Aleksei Navalnõi mürgitamine on pannud Saksamaa otsima Venemaa poliitikas karmimat tooni. Berliini analüütikute hinnangul võib see viia gaasijuhtme nord Stream kaks pausile panekuni. Berliinist jätkab pehanud. Šaritee haigla Berliini kesklinnakompleks asub vaid mõnesaja meetri kaugusel Saksamaa valitsusasutustest maailma ühelt hetke kuulsaimat patsiendilt Venemaa opositsioonijuhilt, Aleksei Navalnõilt tuleb sealt sotsiaalmeedia vahendusel õnneks lootusrikkaid sõnumeid. Opositsiooniliidri mürgitamine on hakanud aga muutma Saksamaa Venemaa poliitikat. Euroopa välissuhete nõukogu Berliini büroo juht Yana Pulierin. Vahel on vaja viimast piiska, et karikas täis saaks ja ma arvan, et see on nüüd juhtunud Saksamaal olnud, vaatamata raskustele Venemaaga kannatlik. Ma ei ütleks, et Venemaale vastu tulles aga siiralt, paremate suhete ja arusaamise poole püüdes. Aga nüüd on süvenenud arusaam, et see on olnud asjatu tee. Ajalehe Titsaid diplomaatiline korrespondent Michael tuuman. Pärast Nord Stream kahe ehitamist koos Venemaaga ja selle vedamist siiamaani ning samal ajal vastata ka vajadusele reageerida Aleksei Navalnõi juhtumile ja mitmetele teistele rünnakutele, nagu küberrünnakule, parlamendile, välisministeeriumile ja Angela Merkeli enda büroole. Saksamaa vastuses on keskseks tõusnud vastuoluline nord Stream kaks gaasijuhe, mille ehitus on juba seiskunud USA sanktsioonide hirmus ja millele nüüd tahab joone alla tõmmata üha enam Saksa poliitikuid. Titsaiti ajakirjanik Michal tuuman leiab, et moratoorium ehk projekti pausile panek oleks õigem valik. Harjum, jõgesid liputki, moratooriumi puhul saab seada tingimusi, saab öelda teisele poolele, et kui te jätkate sellist käitumist, sisenes moratoorium kehtima. Kui te käitute konstruktiivsemalt, siis me võime seda muuta, niiet moratoorium võimaldab rohkem Venemaad mõjutada kui täielik projekti lõpetamine. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Berliin, Saksamaa. Euroopa Komisjoni president Ursula Fondarlaieni pidas Euroopa Parlamendi ees oma esimese aasta kõne, Brüsselis jälgis seda Joosep Värk. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni tänane kõne Euroopa Parlamendi ees oli ootuspäraselt mitmekesine. Tema keskseks sõnumiks oli haprus, mis väljendub nii kliimamuutustes, koroonapandeemias kui ka majanduskriisis. Viirus, mis on 1000 korda pisem, kui liivatera näitas, kui õrn võib elu olla. See näitas, kui pinges olid meie tervishoiusüsteemid ning kui piiratud mudel, mis hindab rohkem rikkust kui heaolu. See näitas meile, kui habras meie ühiste väärtuste ruum tegelikult on ja kui kiiresti neid väärtusi saab kahtluse alla seada nii üle maailma kui siin Euroopa liidus. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni esimene olukorrast liidus kõne oligi mõeldud katma kõiki võimalikke teemasid. See väljendub ka Eesti Europarlamendi liikmete muljetes Yana Toom. No peamine asi, mis mind muidugi teeb nii-öelda süda soojaks, on see väga tugev sotsiaalne agenda, mida von der Leyen ajab, ta ütles väga selgelt, ta töötab ja ma tean, et nad töötavad Euroopa miinimumpalga kallal. Ta rääkis ka välissuhetest, ta torkas trumpi mitu korda. Andrus Ansip mõneti üllatuslikult oli minu jaoks selle kõne kõige tugevam sõnum seotud kõne välis poliitika osaga kõneles justkui eestlane, lätlane, leedulane võib keegi Kesk või Ida-Euroopast. Meie ohutunne ja, ja meie väärtushinnangud olid selles kõnes suurepäraselt kajastatud. Ka kõneb väärtuste osa oli suurepärane, raske oleks sellele realistlikule käsitlusele midagi lisada. Kiituste kõrval leidus ka neid, kes Fondarlaieni kõnes nõrkusi märkasid. Marina kaljurand. Ma oleksin tahtnud kuulda rohkem enesekriitikat, sest see kõne algas ju sellega, et tegelikult komisjoni president ülistas kõike seda ja kiitis kõike seda, mida komisjon on siiamaani teinud. Aga läheme kuus kuud tagasi märtsi keskpaika, kui Euroopa liidus valitses kaos. Ja noh, hea juht ei ole mitte ainult see, kes ennast kiidab vaid hea juht on see, kes suudab ka kriitiliselt oma tegusid hinnata. Jaak Madisson minule väga selgelt selline tunne, kus nagu eelviimasel päeval enne maailma lõppu lauldakse oreooli see, et me oleme kõik õnnelikus jõudmas paradiisi aga tegelikult oleme varsti kukkuma sohu, sest et mitte ühtegi lahendust tulnud puhas lahendada probleeme. Ettevõtlusprobleeme demograafiaprobleeme Joosep Värk, Brüssel. Ja tagasi Eestisse. Eesti Energia arvates võiks Euroopa Liidu õiglase üleminekufondi raha kasutada muu hulgas metanoolitehase ehitamiseks ja vesiniku tootmiseks, aga ka põlevkivielektrijaamade biomassile üleviimiseks jätkab Madis Hindre. Valitsus kogub juba mõnda aega ideid, mil moel võiks Eesti kasutada Euroopast lubatud õiglase üleminekufondi raha. Eesti energia saatis mõtteid enam kui 800 miljoni euro eest, selgitab riigifirma juhatuse liige Margus Vals. Me näeme seda, et täna energeetikas on kolm suurt väljakutset, esiteks milliseks kujuneb energeetikasektori tulevik, teiseks, kuidas vähendada CO2 emissioone ja kolmandaks, mis tööd need inimesed tegema hakkavad, kes täna paljuski tegelevad põlevkivisektoris ja selle eesmärgiga, et neid väljakutseid lahendada. Me olemegi riigile välja pakkunud lahendused. 10-st ettepanekus kaks puudutavad tänaste energia tootmisplokkide ümberehitamist auvere elektrijaama täielikult biomassile üleviimine maksaks 60 kuni 100 miljonit eurot, sama töö balti elektrijaama 11. plokiga 50 kuni 80 miljonit. Kliimapoliitika kontekstis on kindlasti üks meede, mida Euroopa liidus täna saab kasutada. Eesti energia ütleb oma mõttepaberis, et mõlema elektrijaama juurde saaks 2024.-ks aastaks luua võimalused vesiniku tootmiseks. Vesiniku valmistamisel võiks ettevõtte hinnangul appi võtta ka Narva tuhaväljade tuulepargi energia salvestamise mõtteid on ettevõttel teisigi. Kui me võtame näiteks pumphüdroelektrijaama, mis rajatakse juba täna tegutseva kaevanduse alale Eesti Energia märgib, et sellist pumphüdroelektrijaama, kus alumine veereservuaar asuks põlevkivi kaevanduses, kusagil maailmas ei leia. Ettevõtte teatel soovivad nad asja mõistlikus tõestada, et sarnaseid lahendusi saaks ajada kaevandustesse üle euro. Papa 280 miljoni eest võiks Eesti Energia hinnangul rajada metanooli tootmiskompleksi. 150 kuni 250 miljoni eest hakataks kemikaale tootma ka põlevkivibensiinist. Kui me räägime nii metanooli kui ka kemikaalide lähteainetest, eks ole, siis me näeme seda, et maailmas nende järele nõudlus kindlasti kasvab ja nende projektide realiseerimine vähendab CO2 emissioone Eestis ehk aitab täita kliimaeesmärke. Pärnumaal Seljametsa külas varahommikul süttinud jäätmejaama angaari järelkustutustööd lõpetati pärastlõunal veidi enne kella nelja. Päästeamet teatas hommikul, et sündmuskohal toimus plahvatusi ning levis suures koguses mürgiseid põlemisgaase. Inimesed juhtunus viga ei saanud. Praegu ei ole teada, miks tulekahju puhkes. Selle tekkepõhjus peab selguma menetluse käigus. Vihulas algas Kaheksateistkümnes Matsalu loodusfilmide festival. Festivali programmis linastub 62 silmi. Pandeemia tõttu ei ole tänavu väliskülalisi, jätkab Juhan Hepner. Tänavuse programmi mahuvad filmid nii metsikust loodusest, inimtegevuse ja looduse koosmõjust, keskkonna jätkusuutlikkusest ja looduskaitsest, ekspeditsiooni testi uurimisretkedest kui ka põlisrahvastest ning nende elust. Filmid võistlevad kategooriates loodus ning inimene ja loodus, jätkab festivali direktor Silvia Lotman. Praegu just lapsed vaatavad maailma oravatest filmi mis on väga-väga tugeval tasemel film siis on meil avafilm on, on Cybonitest Aasias, mis on ka väga põnevalt tehtud film. Et ka keskkonnafilmid, need nii-öelda inimene ja looduskategooria filmid on meil sel korral sellised, mis, mis aitavad inimesel võib-olla paremini aru saada, mis asjad, et kliimamuutused on ja miks, miks noored protestivad nende pärast? Mis probleemses plastikuga on, et vot, võtavad sellised väga-väga lihtsalt ja ülevaatlikult kokku. Maailmas valitseva pandeemia tõttu pole tänavu väliskülalisi ning zhürii teeb oma tööd videokoosoleku teel. Silvia Lotman räägib, mida on tehtud, et festival Lihulasse tulevate külastajate jaoks ohutu oleks. Me oleme programmi teinud, hõredama, meil on vähem filme niimoodi, et iga filmi järel me teeme saali tühjaks ja tuulutame seda loomulikult elementaarne, et käte desinfitseerimine, pesemine, meil on maskid. Loomulikult soovitame kõigil tulijatel endale selle hoia äppi tõmmata, et saaks olla teavitatud. Ja, ja me ei lase siis haigustunnustega inimesi festivalile. Festival kestab Lihulas selle nädala lõpuni, järgmisel nädalal saab valikut linastunud filmidest näha ka Pärnus, Kilingi-Nõmmel, Narvas, Vändras, Tallinnas, Tartus Nõval Pirksis ja Kuressaares rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Lihula. Ilmast räägib sünoptik Tuuli jurta. Soome kohale jõudnud aktiivne madalrõhkkond võtab õhtul suuna kagusse ning homseks liigub-Venemaale. Tsükloni lähenedes pöördub meil õhtul tuul saartelt alates läände ja loodesse ning hakkab kiiresti tugevnema paisudes öösel tormiks. Eeloleval ööl tuleb pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, lääne ja loodetuul puhub tugevusega seitse kuni 12, puhanguti 15, saartel ja looderannikul 12 kuni 18, puhanguti kuni 25 meetrit sekundis. Hommikul tõusevad Läänemerel tuuleiilid 30 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on seitse kuni 12, hakul Kagu-Eestis kuni 15 kraadi. Homme päeval kaugeneb tsüklon Venemaale ning selle lääneservas jätkub ilm. Tormiselt tuleb valdavalt pilves ilm ning mitmel pool sajab vihma. Puhub loode ja põhjatuul üheksa kuni 14, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis, saartel ja rannikul 12 kuni 18, puhanguti 28 meetrit sekundis. Läänemerel ulatuvad tuuleiilid kuni 32 meetrini sekundis. Õhtul hakkab tuul veidi nõrgenema. Õhutemperatuur on homme kaheksa kuni 13 kraadi. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik 22. septembril Eestis toimuma pidanud naiste jalgpalli EM-valikmäng Eesti ja Venemaa vahel peetakse hoopis Lätis. Jurmalas. Kohtumisasukoht muudeti, kuna Eesti vabariigi valitsuse otsusega ei tohi Venemaa koondislased riik ilma kahenädalase karantiinis viibimiseta siseneda. Eesti jalgpalliliit taotles küll rangete piirangute järgimisel selle ja sarnaste matšide puhul erandi tegemist, kuid see taotlus lükati tagasi. Teatavasti seisavad Eesti meeste koondisel oktoobri sees Rahvuste liiga kohtumised Põhja-Makedoonia ja Armeeniaga kuid praegu kehtivate reeglite alusel ei saa ka neid kohtumisi Eestis korraldada. Tänase spordi põhisaates kell 20. Null viis. Intervjuu Eesti jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht. Eesti jalgrattur Martin Laas osaleb tänasest laupäevani toimuval velotuuril slovakkias Jazz, kus teenis avaetapil esikoha. 106,4 kilomeetri pikkune etapp lõppes grupi finišiga ning lõpus spordis oli parim just Bora-Hansgrohe meeskonda kuuluv laas. Teise koha sai uus-meremaalane Šein Artbold, kolmas oli belglane sonde piim. Hetkel on käimas tänane teine etapp, milleks on 7,1 kilomeetrine eraldistardist sõit. Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar pidid Lätis alanud rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistluste avamängus vastu võtma kaotuse. Eesti esipaar kaotas 17 21 18 21, viis aastat tagasi Euroopa meistriks kroonitud Läti paarile Aleksander šmailov sea jaanis Schmedins. Alagruppi kuuluvad veel paarid Norrast ja Austriast, nendevahelise mängu võitsid norralased Nõlvak ja Tiisaar lähevad homme vastamisi Austria paariga, varasemalt on omavahel kohtutud kolm korda, kaks neist on võitnud Eesti tuua. Korvpalliliigas NBA langes ööl vastu tänast konkurentsist Los Angeles Clippers. Just Clippersi pidasid mitmed eksperdid enne play-offid algust turniiri favoriidiks, kuid läänekonverentsi poolfinaalis jäädi mängudega kolm. Neli alla Denver Nagetsile. Otsustava mängu võitis Denver 104 80. Üheksa aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.