Runa Riga, tere kodustele. Uus päevane, õhtust targem, nii ütleb rahvas, põline teadja. Mida öelda, aga eilse õhtu kohta, mis oma Juuliku hämaruses riiale laskus lauluväljakul metsapargis südames süüdati tuled ammu enne meie ülekande lõppu ja kui kaua nad seal laulsid veel peale seda, kui repertuaari kava järgi viimane viis kõlanud raadiomees ei teagi teile öelda. Kesktund oli igatahes löönud, kui kord siit kord sealt ei tuul viisi fragmente. Puhu tuul ja tõuka paati. Vene koorid läksid läbi metsapargi neid ootavate busside poole ja laulsid bot Moškov meierei tsera lättima suvetaeva all. Siis haarati kuskil seesama viis saksa keeli, mis hea, et lauluviisid keele piire ei tunne. Poola heinaliste siis raudteetööliste koor, heinal, esindajad laulsid, olgu jääv meile päike, päike, rõõm ja rahu, päike, töö ja sõpruse sümbol. Ja täna hommikul tuli nii nagu eilegi päev ilusaks ja päike taevasse laulda. Lauldigi vihm ja äikesepilved laiali. Juba kell 11 algas teene laulupeo kontsert põhiliselt korduskavaga, et leevendada rahvatulva Mesa pargi väravate taga amfiteater 30-le 1000-le kuulajale, nii nagu olen öelnud. Tõepoolest, mis rõõmsad võime olla Lasnamäe nõlvale ja meie vägevale laulukatlale, kuhu veerandik eesti maarahvast külg külje kõrvale ära mahub, et seda paremini lauluga ja lauljatega üheks pereks sulada. Ja praegu on siis algamas Läti üldlaulupidude 100. juubeli teise päeva kontsert Nõukogude Lätiga tutvusid täna hommikupoolikul Nõukogude Liidu moodustamise 50. aastapäeva ja Lätti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi 30 kolmandat aastapäeva auks pidustustele saabunud NSV Liidu, kultuuriminister Forceva Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee luureosakonna juhataja Shaura ja kosmoselendur Nõukogude Liidu kangelane. Meiegi vabariigi hea tuttav German Titov. Ja ongi taas käes. Läti 100. juubelilaulupeo teise päeva avatseremoonia, kõige pidulikum hetk, noored trummarid, punastes kuubedes, valgetes seelikutes, need võib-olla vähemasti viis 60 marsivad mööda ühend segakoori eest. Nende järel kantakse läti laulupidude ajaloolist lipp. Puu. Koorilauljad, marsirütmis lehvitavad lilledega. Uskumatu, ei märganudki, kuidas järsku nii palju lilli on nendel käes. Kui arvestada, et praegu võib laval olla umbes 10000 lauljat ja vähemalt nendel, keda ma näen enda lähedal on käes oma neli-viis nelgiõit paljudel on aga terve suur hulk tammeoksi käes, siis võib arvata, et vähemalt 50000 lilleõit on praegu laval ja sellega tervitatakse. Lätimaa juubelilaulupeosajandad. Pidu. Koostrummaritega saabusid taas üldlaulupeojuhid. Nad jäid lauluväljaku estraadi keskele. Trummarid mööduvad meie raadioautost ja. Teise päeva kontsert on sellega algamas. Eile ma kõnelesin teele Läti muusikakultuuriklassik ru peeteris Parissoni Nõukogude Läti esimeseks üldlaulupeoks kirjutatud laulud on kätte jõudnud laulu suur päev. Meie esimees otseülekande ajal ei olnud võimalik seda teile kuulamiseks koju tuua. Sellesama laulu algab nüüd õige peatselt pärast trummarite möödamarssi, aga tänane teine kontserdipäev juhatab Läti NSV teeneline kunstitegelane Bauman Kailis. Pidulikult kõla Nõukogude läidki laulupidude hümn ja teine kontserdipäev on avatud. Enne kontserdi algust tehti teatavaks ja autasustati võistulaulmise võitjaid. Sega kooridest võitis esikoha rändlipu ja rändauhinna Läti riiklik Ülikooli segakoor. Juventus tuli sega kooridest esikohale. Dirigent Läti NSV teeneline kunstitegelane Bauman Kailis. Meenutaksin teile, et Juventus tähendab noorust ja see koor on tuntud ka meil Eestis. Ta on meilgi laulnud ja Lätis üks populaarsemaid koorikollektiive. Naiskoorides tuli esimeseks üks Läti NSV teeneline koorikollektiiv, Läti riikliku filharmoonia naiskortsintars, dirigendid Ausmaterkeevits ja Imanud Tseepitis. Mees. Koorides sai esikoha Läti põllumajanduse akadeemia meeskoor, dirigent Viesturs lepil ja praegu alustati Holminovi laulu Leninist. Laulu Leninist juhatas Läti NSV üks lugu peetumaid dirigente NSV rahvakunstnik Leonid viigner või nii, nagu peaks õigesti ütlema Leonid liigners. Tänane kontsert kestab vähemalt neli tundi ja mul on väga raske teha siit valikut, missuguseid laule teile esitada enne kontserdi algust, ma käisin lauljate seas ja palusin ütelda kõige südamelähedasemaid laule, mida nad sooviksid, et ka meie raadiokuulajad kuulaksid. Ja nii tekkiski mul tänane teine kontserdiprogramm, kus ühe laulu ees on üks täheke, teises kaks, kolmandas koguni kolm. Ja järgnev laul kuulub samuti nende laulude hulka. Teisel pool pilve luiki. Nii võiks ehk keda selle laulu pealkirja juhatab Nymanud Tseebitis. Muusika. Kasotsinilt. Kuuldud laulu juhatas viimans sepitis. Ja täna me veendumentaarset võiksime teineteist veelgi paremini tunda sest Läti rahvalauluks ei ole ainult puhu tuul, mida meiegi laulda oskame. Lätti kirjanduseks ei ole ainult vilis Laatsise, kaluri poeg või küla mere ääres, mis eestimaagi raamatukogudes ära loetud. Suuri teeneid Läti ja Eesti kultuuririkkuste vahendamisel on Läti NSV teenelisel kultuuritegelasel Karl Aabenil. Temalt on nii Laatsise, kaluri poja kui ka Rainis paljude teoste eestindused ja teistpidi Tammsaare tõe ja õiguse tõlge läti keelde ja veel palju muudki hinnatavad. Aasta taga ruttavad ja peale on kasvanud uus Nõukogude Läti kultuuriloojate põlvkond. Noored koorijuhid, kes dirigeerimist kunsti klassikute Leonid Vignersi, kõigi nõukogude läti laulupidude üldjuht jaanis Osolinsi, seitsmendat korda peadirigent haaralt meetmise, Kuuendat korda üldjuht kõrval on esile tõusnud. Need on juba eilsel kontserdil teile meelde jäänud nimed, taomand Kailis, riikliku akadeemilise koori peadirigent, üldlaulupeo üldjuht, kolmandat korda Imanud kokkars, keda peetakse. Kõige õnnelikuma käega koorijuhiks tema koorid tulevad alati võistulaulmisel võitjateks ka seekord ja läti laulupidude saja-aastases ajaloos. Esimene naisüldjuht, kes eile tuli, esitas ka Eesti laulu juhatas seda teeneline kunstitegelane Ausmaterkeevitš, kes ka praegu dirigeerib ja Sepp Viitoli laulu. Riiast ostsin ma hobuse. Esimese naisena läti laulupidude saja-aastase ajaloo jooksul on temale usaldatud peadirigendi ülesanne. No Naverne Haravoia peeni otsinud. Reuters on ju meil kõigil ka Eestis väga tuntud koori nimi 14 aastat, siis meie vestluskaaslane juhib seda koorie ta horotsinis Vesnina Stonni. Niisiis shintars ei ole tuttav mitte ainult eestlastele, vaid kapela partaki. Rahvusvahelise konkursi väga kuulus laureaadi nimetus kuulub sellele kollektiivile, keda juhib meie vestluskaaslane. Kakviljuubitataki petsiski. Need on nii ilusad sõnad, kardan, et ei suuda neid täpselt tõlkida, küllap taipasid isegi mõtet, nii ilusat traditsiooni, nagu seda on laulutraditsioon ei saa mitte armastada. On laval vahetanud koorid ja sellel ajal esinevad lavaesisel väljakul tantsulised. Need on kõige paremad läti rahvatantsurühmad, need, kellel on antud rahvakollektiivi austav nimetus ja praegu annavad nemad rahvatantsupeole oma rütmid ja kõlavärvi asemele. Meeste kuu pede ja naiste seelikukirjade kordumatu värvielamuse. On tantsud juba poola tantsu süüti ja saksa etnograafilisest koreograafia pärandist Mägilaste tantsu tantsitud on vene tantse ja läti tantsu Daugava ääres. Just tantsitaksegi. Kõik tantsud, mõistagi selle rahva rahvarõivais. Ja ma jään kidakeelseks meiegi rahvarõivaid kirjeldades. Mis siis veel nüüd kõlab ainult see muusika ja meloodia loob telepildi päikesepaistelisest Daugavast juuli õhtul. Just niisugune on tänane õhtu ja purjekatest sellel jõel. Osa tantsijatest moodustavadki purjekad, Need liiguvad siniste laintel, valged purjed ja nii edasi siis Riia linnalt mere poole. Aga mida öelda rahvarõivakohta on need viitsemest või Kurzemest või Latgale järvede maalt. Kui läinud sajandi pidulikud kostüümid paeluvad oma suursuguse lihtsusega siis suurem panus on lauljate rõivas seekord tehtud nende aegade riietuse stiliseeritud väljatoomisele, mis on eelnenud ristirüütlite pealetungile meie maadele. Ja nii ongi, et kui nüüd lasta pilt siit tantsijate juurest lauljateni lauljad muide, laulavad kaasa ja lainete taktis õõtsuvad nii nagu lainedki siis lauljate riietuses on nagu toona nagu läheksid üle väljaku liivlaste muistsed vanemad, pidulik ja väärikas, on naiste samm suursugune naiste laupa kaunistab peaehe ja sellisena tantsukilluna laulupeokangas jääb ka see praegune tantsusõit unustamatult meelde. On kätte jõudnud naiskooride esinemise aeg. Ja järgmiseks. Ma paluksin, et te kuuleksite laulu, millele väga mitmed lauljad on öelnud, et ma märgiksin juurde kaks ristlikest, siis nendele väga armas laus. Naised esimesed viisiveereffejad oma poegadele ja tütardele. Naised vananevad, Inside veeretajad, mis jõuavad nende lastelasteni nagu laulude eilne päev. Veel käivad suvekuudel Eesti majja läikima külades ringi konservatooriumi üliõpilased ja heliloojad et korjata möödaniku lauluga ja veel laulavad. Kihnu ja Värska memmed teevad uusi laule juurde, kui tarvis kasvatavad noorte seas järelkasv, oli nii nagu eile ütles, Nõukogude Liidu kultuuriminister Fort seda siinsamas. Teie pidu on kogu nõukogude kultuuri suursündmuseks. Selle võimalikkuse on andnud meie sotsialistid, ühiskond, kes hoolega säilitab sajanditevanuseid, progressiivseid traditsioone samal ajal uusi meie ajale iseloomulikke luua. Laval on viimane suur pereheitmine enne juubelilaulupeo lõppu. Selle marsi saatel lahkuvad lavalt meeskoorid ja lavale tulevad ühendatud koorid. Kodune kuulaja, kui satute Läti made Siguldas, heitke pilk Läti kultuuri suurmehe attis kroonvaltsi püstile. Tema kirjutas esimese Eesti üldlaulupeo kohta. Eestlaste rõõmupidu läks väga hästi korda. Nii et selle sündmuse läbi võis nii sõber Kukkadestaja veenduda, et eestlastel on veel kontides ja neil on veel jaksu kangeid tegusid korda saata. Eriti siis, kui meie rahvad olid endalt heitmas orjaiked. 33 aastat tagasi ehitasid needsamad rahvast endalt kapitalismi ikke ja milleks nad täna suutelised, seda on meile näidanud kaks päeva lõunanaabrite juubelilaulusid. Korrake siis seda 100 aastat tagasi öeldud rõõmupidu läks väga hästi korda. Kui pidu hästi korda läinud, siis puhu tuul ja tõuka paati koduranda. Eesti raadio tänab Lätti ringhäälingut abi eest meie otseülekannete kordasaatmiseks. Andku kuulaja andeks reporterile kui võimalik Läti nimede võõriti pruukimine need essid. Suur tänu kolleegidele inseneridele Tiit Kasemetsale Andresest kole Eestisse jõudnud helipildi eest ja head tervist sulle lättima. Sinu 100 aasta juubelipidu.