Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimeste linnadesse kogunemisele on mitu head põhjust. Seal, kus on rohkem inimesi, on rikkalikum juurdepääs toodetele ja teenustele sünnib rohkem ideid, tehakse teadust ja pakutakse loomingut, liigub raha ja saadaval enam võimalusi. Parem tervishoid ja nii edasi. Elu linnas on tõhusam, kuigi paistab hindadelt kulukam ja kallim. Linnas on sama raha eest valikud, suuremad hinnad klientide tujudele kiiresti reageerivad ning saadaval on palju sellist, millest ei peagi otseselt midagi maksma. Nähtus tuntakse mastaabisäästuefektina. Samal põhjusel käib inimeste kogunemisega kaasas tõhusam pahupool rohkem ja mitmekülgsem kuritegevus, nakkushaigused, äärmuslikud käitumised ja nii edasi. Küsimus on hüvede ja pahede bilansis. Siin paistab, et hüvesid leidub rohkem ja maailma rahvastik siirdub jätkuvalt linnadesse. ÜRO hinnangul on sajandi keskpaigaks linnadesse kogunenud vähemalt kaks kolmandikku maailma elanikest. 2018. aastal hinnati, et iga kaheksas inimene juba elas ühest 33-st suurlinnast. Mesis linlasi ees ootab. Kõike pole võimalik ennustada. Kuid ühte võib üsna Julgelt väita tulevikku kujundab loetud arv tehnoloogiamiljardär. On ju inimkonna elu viimase poole sajandi jooksul majutanud uued tehnoloogiad. Alles hiljuti sündisid maailma toimimist. Vaata uued tehnoloogiad garaažides, kus alustasid teiste hulgas Apple, Packard, Google, Microsoft ja Amazon. Pole vist täitsa õige, et nad olid õigel ajal õiges kohas. Pigem olid õigel ajal suvalises kohas. Mesis osutus kas garaažiks, ühiselamutoaks, tavaliseks koduks või millekski muuks, mitte korporatiivse kultuuriga paigaks. Toonased suured tegelesid enesekindlalt puut, märkamata vanale tehnoloogiale loodud edu lopuleerimisega. Igatahes tegid mainitud ettevõtjad omi samme nüüd õnnestunult ja paradoksaalselt on kasvanud nii suureks, et on kujunenud ise reaalseks takistuseks järgmise suurfirma teenasusele sündida mõnes garaažis. Hea idee võib aga endiselt sündida Kraasis või kus iganes aga selle arendaja ei söanda teha järgmist guuglitega Apple'it, vaid mõtlekas õnnestub end mõnele suurele maha müüa. Veelgi tõenäolisemalt on potentsiaalsed leiutajad otsinud endale juba töökoha mõnes nimetatud suurtest kus siis otsuseid teevad loetud arv tehnoloogia miljardile. Nende peas toimuv mõjutabki meie tulevikku eeldatavalt just linnadesse kogunenutele, kuna seal on kõige rohkem inimesi ja uus tehnoloogia sünnib ning areneb juba täna käputäies suurlinnades. Järelikult on aeg peilida, millised mõtted liiguvad tänaste tehnoloogia miljardäride peades. Tulevikuvisioone jagatakse kaheks. Ühed rajanevad arusaamale, et inimesed on põhiolemuses head. Peamiseks väljakutseks on pahede ületamine ja sellest saadakse tarkuse abil jagu. Loodetakse, et teaduse ja tehnoloogia arengu tulemusel muutub inimene moraalsemaks sünnib midagi tarkusega juhitud elukorralduse laadset, mida nimetatakse utoopiaks midagit plaato visandatud kallipoolise laadset, milles võimul on teadmistearmastajad ehk Tilosoofidest kuningad. Kahjuks arvasid Hitler, Stalin, Mao markse, paljud diktaatorid, et nemad ongi just sellised ülimalt targad. Kes aru ei saanud, neile proovid? Jõuga mõistus pähe panna või lootusetult enam elimineerida. Mis on teise tuleviku nägemise sisuks. Inimesed. On olemuslikult puudustega, mille vasturohi puudub ja elu kujuneb valikuteks halva ning veelgi halvema vahel. Utoopia asemel räägitakse Düstooperst düstoopia ennustused on olnud populaarsemad. Ja näiteks isegi USA rajajad nähes ohtu ette, sätestasid kaduslike valikute vältimiseks rea sotsiaalseid ning õiguslike kontrollmehhanisme. Navimane president reedab, et loodu on puudustega nagu inimesed ise. Ometi on paljud uue tehnoloogia loojad esmalt uskunud inimese headusesse. Muuhulgas peeti või Interneti-demokraatia arendamise tööriistaks, uskudes, kuidas inimesed asuvad inforuumis teerima igaühe parimat ja tõrjuvat maailmast. Viimased diktaatorid, asendades elukorralduse läbipaistva ning õitsva demokraatiaga. Sarnast visiooni, kasutab tänaseni Mark Zuckerberg hoolimata Facebook'i platvormi kujunemisest, poliitilise kontrolli, inimliku nurjatuse, egoismi, edevuse, teadvuse, vastelisuse ja pina pealisuse kasvulavaks. Google'i asutajad rakendasid tükk aega firmamissioonina loosungid ära ole pahatahtlik kuni saadi aru, et seda polnud enam sobiv kasutada. Ühesõnaga vaikset jõutakse äratundmisele, düstoopia võimalusest. Märg millega Ilon mask põhjendab Marsile kolimiseks sobiva lennumasina arendamist. Veelgi tugevamalt tunnistame andmete kogumise kasvu ja rakendamist inimeste juhtimiseks. Esmalt juhtides küll neid ostma õigeid asju, seejärel tegema soovitud poliitilisi valikuid ja lõpuks ajumasinaliides abil käituma rohkem sõnakuulelik robot kui metsiku ja. Tarvamatu inimesena oodatavalt keegi seda ju ei taha. Millal peaks halva ärahoidmisega alustama, sest majanduskasv muudab taltsaks, teeb mõned tehnoloogid pururikkaks, jättes mulje, et nemad teavad, mis on hea ja õige. Kuula varasemaid portaale R2 L2.