Yana. Kordan, Toompead rünnatakse, taeva saab ainult sellises kriisis drahmist ma tahaksingi elada, mis on sellel pildil valesti olukorrast riigis? Tere, head kuulajad täna kuues september kell on 12 105 minutit raadiomaja viiendal korrusel, otse-eetris on ajakirjanikud Andrus Carnov ja Ridur. Räägime seekordne Eesti majandusest ja koroonapiirangutest. Räägime Estonian Airi siis varjust Nordica kohal ja siis ka kahel konkurentsiameti teemal. Räägime sellisest suurest kinotehingust, mis Eestis võib toimuda ja ka ravimite üle hindlusest. Samuti Ekspress Grupi ja Martin Helme tülist ning lõputuse lõpetuseks vestleme ka kultuuriehitiste teemal. Olukorrast riigis. Ja nüüd nädala sündmuste edetabel tähtsamaks nädala sündmuseks valisime siis Eesti riigi ametliku hoiatuse, nimelt välisministeerium väljastas reisihoiatuse, kus ta teatab, et ta soovitab Eesti elanikel hoiduda igasugusest reisimisest üle Eesti piiride. See ei ole õiguslikult siduv selles mõttes, et jätkuvalt võib inimene vabatahtlikult lahkuda, aga ikkagi on see meie arvates oluline märk selles suhtes, et Eesti välisministeeriumi meelest peaksid kõik püsime kodus, et vältida koroonaviirusega nakatumist. Uudiseks number kaks valisime Tallinki koondamise. Et kui majandusnumbrid tulid ka sel nädalal, siis nad pigem peegeldavad siis natukene minevikku, et Tallinki otsus näitab pigem suunda tulevikku. Paavo Nõgene, Tallinki juht käis siis mööda erinevaid meediamaju teatamas sellest, et koondatakse kuni 2500 töötajat, sealhulgas 1500 töötajat Eestis, et see on ilmselt võrreldav suurusjärgus koondamine. Viimati toimus ühes ettevõttes kümmekond aastat tagasi Kreenholmis. Mis aga huvitav on selline väike tähelepanek, et selle valguses jäi börsile vastav teade, edastamata ilmus sinna alles päev hiljem. Uudis number kolm tuleb Tartust nimelt Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu on valinud, et raviasutuse uueks juhiks Priit Perens i mehe, kes, keda me ennekõike tunneme Swedbanga tippjuhina, kes on viimastel aegadel küll olnud erakordselt tagasihoidlik tõmbunud avalikust elust tagasi, pole andnud intervjuusid. Seda põhjusel, et konkurent vabandust, finantsjärelevalvet nii siin kui sealpool Läänemerd, ilmselt ka Ameerika Ühendriikides uurivad Swedbanga tegevust ajal, mil Priit Perens oli panga tippjuht aga rahapesu kahtlus ei takistanud tal saamast Eesti ühe ühe kahest kõige olulisem kõige tähtsamast, siis haiglast selle etteotsa. Uudiseks number neli valisime selle, et teises astmes ehk siis Tartu ringkonnakohtus. Ringkonnakohus tühistas neljapäeval varasema otsuse ja mõistis seksuaalkuriteos süüdistatud Tartu Ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku õigeks. Et hallikul oli ka teine vaidlus tsiviilvaidlus Tartu ülikooliga ebaseaduslikku siis vallandamise suhtes. Selles jäi teises astmes õigus Tartu ülikoolile. Ja uudis number viis on tuleb valdkonnast, mida ilmselt ei osanud oodata, et kuidas number viis on see, et Ott Tänak ja Martin Järveoja kihutavalt ainult Lõuna-Eestis Eesti esimese WRC etapil võidu poole. Kui ta seda saadet kuulata järelkuulamisest, siis ilmselt on nad juba võitnud. Kui parasjagu ei ole purunenud rehv või sõidetud kvartalist välja õli või mis seal rallirajal neid õigupoolest ohustabki. Miks me sellest räägime, räägime sellepärast, et see on alati tähelepanuväärne, kui eestlased on jõudnud mõnel alal maailma puu ja seda Ott Tänak ja Martin Järveoja kahtlemata on teinud, et nad on jõudnud autoralli autoralli maailma tippu. Kahju on küll sellest, et autoralli maailmameistrivõistlused on iga aastaga muutunud järjest kitsama kandepinnaga võistluseks nimelt siis sel aastal võistleb autoralli maailmameistrivõistlustel ainult kaks tehase võistkonda, neid on Hyundai ja Toyota. Et varasematel aastatel on olnud neid rohkem ja see näitab ka seda, et, et see selline bensiinimootoriga külavahe teedel törtsutamine ei ole lihtsalt enam Euroopa ja Ameerika autotööstuse jaoks tähtis. Nimelt Euroopa ja Ameerika autotööstus on pöördumas selle poole toota rohkem elektriautosid ja seetõttu siis ka tavaline bensiinimootoriga maailmameistrivõistlused. Ja enam see ala, kus enda uusi autosid reklaamida. Olukorrast riigis. No esimene teema, millest me räägime, võinuks olla vabalt ka ma arvan ka selle nädala üks olulisemaid teemasid ja kindlasti on ta järgmiste, nädalate ja kuude kõige olulisem teema, et ühelt poolt tuli selle nädala alguses siis lõpuks statistikaametist see number, mille võrra teises kvartalis Andrus langes, et leedukad on siin vahepeal jõudnud ka oma juba teise kvartali numbrit korrigeerida. Meil tuli see number alles nüüd põhimõtteliselt viimasena ja seetõttu saame seda võrrelda kas naabritega ja üldse Euroopa ja maailma majandusega, et selles valguses on hästi palju räägitud sellest, et Eesti majanduse langus oli suhteliselt, et noh, kuidas nendele väike kuidagi rõõmustatud selle üle, et et kui oodati siin veel eelmine nädal, kaheksa kuni 10 protsendi vahelist langust, siis tuli 6,9, ütleme seitse need komakohtasid alati majanduses ei ole väga otstarbekas silmas pidada, et aga mida see siis tähendab mida ei tulnud sellel nädalal, mida ka oodati ja mingid märgid olid, et need, see avalikustatakse veel sel nädalal ja mis on palju, palju olulisem iseenesest, kui see number minevikust, siis on see just tulevikuprognoos, ehk siis rahandusministeeriumi prognoos, mille alusel hakatakse ka järgmise aasta riigieelarvet tegema. See jõudis kuuldavasti neljapäeval valitsuse lauale ja esmaspäeval saame ka meie sellest aimu miks see dokument Ta on oluline on see, et selle põhjal hakatakse järgmise ja järgmise aasta riigieelarvet kokku panema. Selle põhjal saab ennustada või sellele tuginedes teenust ennustada sisuliselt kui palju raha saab kulutada. Ja siis vaadata, et kui palju tegelikult põhiküsimuseks saabki olema, et kui palju raha on valmis see valitsus kulutama, sest et iseenesest, kui isegi eelarve ei suureneks võrreldes eelmise aastaga ja külmutataks samal tasemel lihtsalt täpselt samasugune eelarve oleks nagu tänavu siis see juba tähendaks väga suurt miinust järgmise aasta eelarvele, et näiteks esimene selle, selle aasta esimeses pooles on eelarve juba 900 miljoniga puudujäägis, et mis aasta puudujääk tuleb, et ei tea, et tõsi, valitsusel on, on laenanud kokku suure summa raha, et kusagil kaks kokku kusagil peaaegu kolm miljardit ja sellest kaks miljardit siis seisab praegu niisama ootel, et aga pealtnäha on jäetud mulje valitsuse poolt, et võib tekkida seal ka selline arutelu, sest Isamaa justkui tahaks kärpida. Seevastu mulle tundub kindlalt kindlalt EKRE ei tahaks kärpida, vaid kulutada. Ja Keskerakond, onju ütleme, legendaarne kulut kulutamise erakond, et aga noh, mis seal, mis seal näiteks võib juhtuda, et pensionid näiteks On ju lubatust pensionit tõsta ega seda teha on ikkagi väga-väga keeruline. No kui sa nüüd pensionitest rääkima hakkasid, siis mul tuli kohe meelde Keskerakonna viimane kongress, kus Jüri Ratas sõnastas erakonna eesmärgid ennekõike eelseisvate kohalike valimiste eelpensionitõusust seal enam sõnagi juttu ei olnud. Et lubadused, et tõsta erakorraliselt 100 100 euro võrra pension, et see ilmselt unustatud. Et mäletatavasti sellest erakorralisest tõusust teostuse üheksa eurot. Et, et noh, see on nüüd küsimus, et kustpoolt vaadata, et kes peab elama iga päev ainult riiklikust vanaduspensionist, ilmselt selle jaoks ilmselt on 109 euroga suur raha. Küllalt vaatas muidugi on see naeruväärne, et kui Erakond läheb valimistele lubadusega tõsta 100 eurot, aga sellest Bregi ainult üheksa. Aga see on tõesti kummaline, et, et rahandusministeeriumi majandusprognoos on valmis. Seda on nüüd näidatud Eesti riigis väikesele arvule inimestele ja siis millegipärast ülejäänud avalikkus peab ootama viis päeva, et et esmaspäeval saaks rahandusminister, siis trummipõrinat ja prožektorivalguses pidulikult numbrid avalikustada, et see on väga kahetsusväärne praktikat, kui riik on tellinud mõne analüüsijat sellisel kujul, siis seda ei tehta kohe avalikuks, vaid seda hoitakse millegipärast saladuses. Mida see prognoos tuua võib, et noh, arvata tule üllatust, kui ma võrdleme seda, et mida on öelnud kaks Eesti suuremat panka nii SEB kui Swedbank, kes mõlemad tegutsevad mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis, Leedus ja ka Rootsis ehk siis keelemajandusprognoos hõlmab mitte ainult kitsalt Eestit, vaid hõlmab laiemalt ka kogu Läänemere piirkonda seda piirkonda, mis on tegelikult Eesti majandusarengu puhul oluline, et et just nimelt ka ekspordipartnerite mõttes vaata seda, mida kaks suuremat pank on öelnud, siis tegelikult mõlemad suured pangad on öelnud, et arvavad, et Eesti majanduslangus sel aastal tuleb viis protsenti. SEB oma oli 4,7 Swedpangal viis, et nagu sa õigesti ütlesid, siis komakohad tegelikult ei ole makraprognooside puhul tähtsad. Et see üks, kaks protsendipunkti siia-sinna, et see sellepärast ei ole mõtet. Rahandusministeeriumi prognoos ütleb siin kuus või 17, tegelikult jääb jämedates joontes samasse samasse suurusjärku. Ja mis on nii Swedbank kui SEB puhul tähelepanuväärne on see, et nad mõlemad eeldavad seda, et majandus hakkab tasapisi kosuma. Swedbanga analüütikud ootavad seda, et juba 2022. aasta teises kvartalis ehk siis pisut vähem kui kahe aasta pärast tegelikult Eesti majandusse jõuab juba kriisieelsele tasemele tagasi. See on analüütikute ootus, mis lähtub arusaamisest, et et suuri tagasilööke enam ei tule, vaid selle asemel vaikselt majandus toibub. Et noh, see on see pilt, et mis see nüüd tähendab riigieelarvele ehk siis sellele, mis tegelikult ilmselt paljusid kuulajaid kõige rohkem puudutab, ehk siis küsimus, et kas, millised kärped tulevad selles suhtes väga palju teada? Ei ole teada küll ainult see, et neljapäeval rahandusminister Martin Helme ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ees on kärpeülesanne liga ligi miljard eurot. Et ja mõtlema selle peale, et selle aasta riigieelarve esialgu oli 11 miljardit siis ligi miljard eurot tähendab ikkagi tegelikult riigi kulutuste kümnendikku korraga. Nojah, et see majanduse, majanduse käekäik ja ja ütleme siis, maksulaekumine ei ole üks-ühele, nad on küll omavahel seotud, aga nad ei ole üks-ühele korrelatsioonis, et maksud seni sel aastal on väga hästi laekunud, et isegi natuke rohkem kui noh, arvestades neid olusid, kus me oleme et isegi natuke rohkem vist oli poolaastal kui eelmisel aastal, aga seda nii-öelda ärakukkumine mõnes mõttes toimub just järgmisel aastal. Ja teine asi, mida nagu ühel ja samal ajal, eks ole, kui nii-öelda maksulaekumine väheneb, et ega siis käsi õieli, on ju põhimõtteliselt kõigile, et siin juba kevadel kui siin oli sirvida valitsuse dokumendiregistrit, siis see oli täis erinevate ettevõtlus ja ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtete, eks ole, murekirju ja nüüd sügisel ka traditsiooniks saanud, siis hakkavad kahju. Erinevad ministeeriumid oma. Kas just murekirju, aga mure esinemise esinemisi tegema, et kogu kogu kõik kogu maailm ja Eesti muutub kõige ebaturvalisemaks kohaks just sügiseti on eelarve läbirääkimisi ja nii edasi, et, et seal tuleb nagu korraga mõelda, nii seda kuidas. Et maksulaekumised vähenevad, kui ka seda, et teatud sektoreid justkui tahaksid või nõuaksid ja ilmselt vaadates neid valitsuse samme, et ilmselt sealt ka nad soovivad ise kindlasti mingit abi teatud sektoritele anda. Ehk siis nad peavad sinna raha leidma. Nojah, et mis sealt kärpekohad üldse on selles mõttes, et kui valitsuse suur eesmärk on riigipoolsete kulutustega majandust stimuleerida, siis ju investeeringud need olla ei saa. Et kui rääkida riigipoolse stimuleerimiseks, siis ega riigipalgaliste inimeste sissetulekute kärpimine tegelikult ju ei ole see tee, mis majandusstimuleeriks, et keeruline on ka öelda seda, et mida Martin Helme silmas pidas, et kuna teatavasti ajakirjanike küsimustele ei vasta alati või vastab siis, kui vastab nii, nagu talle meeldib, et kas kärpeülesanne ligi miljard eurot tähendab siis seda, et tuleks siis kärpida potentsiaalsest kasvust, sest teatavasti ju igal aastal oodata oleks riigieelarvest teatud teatud suurenemist on muuhulgas ka palgakulude suurenemist, et, et kas see tähendab siis seda miljardit eurot siis võimalik siis palgakasvude võrra suurenemist või siis kaevu reaalsete kulutuste seest mahavõtmist, et aga noh, selge on see, et kulutusi kusagilt kärpida tuleb, et mis see meelsus on, et et jah, et seda sa juba ütlesid, et Isamaa positsioon on vähemalt sõnadesse, et üle jõu elada ei tohi ja, ja reserve peaks koguma, kuigi ma saan aru, et isegi Isamaa siis kõige radikaalsemad eelarvepoliitikud saavad aru, et, et hetkel on riigil suhteliselt keeruline siis reserve kasvatada. Et Ratase krüptiline seisukohtadena, et tasakaal, et nii palju riigieelarvet kärpida, ta ei pea õigeks, et et peaks riigieelarve viima tasakaalu. Et mis see täpselt summades tähendab, seda me ju ei tea, et see selgub siin lähematel nädalatel, et septembri lõpuks peab valitsus eelarve ja siis ka lähemate aasta eelarve siis prognoosi kokku saama. Jah, no see võib olla nagu natuke selgituseks ka seda, et ega valitsuse käed on ongi nagu suhteliselt lühikesed ega kuskil 80, peaaegu 80 protsenti eelarvest on igasuguste seadustega lukku löödud. Et seadustega näiteks pensionite alandada ei ole võimalik küll, aga kõrgepalgaliste riigiametnike palgad peaksid vist isegi loogiliselt selle valemi alusel tuleval aastal vähenema. Samamoodi ma ei tea, perehüvitised ja muud sellised hüvitised, et maksed, et siin korra tõstatatud ka näiteks kaitsta kaitsekulud, eks ole, tõenäoliselt ma ütlen, et see probleem on selles, et isegi kui me ei vähenda kulusid selle aastaga võrreldes, siis ta eelarve on ikkagi päris suurde puudujat. Kuidas kõrgepalgaliste inimeste sissetulekud peaksid vähenema, kui ju summa summaarum sotsiaalmaksu laekumine riigile kasvab jätkuvalt? No ta kasvab seal peaaegu nulli piiril, et ta nüüd nii ei kasva, et kui ta ei pruugi, jah? Ei pruugi, aga ta ei pruugi, ta ütleme, see kasvu saab kinni, aga kuidas seda tagasi pöörata nagu miinusmärgiga, et see saab olema ikkagi? Noh, see on keeruline. Märgiliselt oleks see kahtlemata väga oluline, kui üldise kriisi taustal kui ettevõtjad kärbivad kulusid inimesed kaotavad sissetuleku, et kõrgemad riigiteenijad, nagu neid pidulikus nimetatakse pätsi-aegse kombe järgi et nende sissetulekud tuleval aastal automaatselt ei kasvaks nii nagu sa tegid sel aastal, eks siis keset kõige ebamäärasemad kriisi lihtsalt ministrid, president, teised riik, kõrged riigiametnikud, said automaatselt raha juurde, et et see on märgiliselt, oleks tähtis, iseasi on see, kui palju see nüüd annab. Kui palju sa neid annab kokku, õlad, kokkuhoidu, aga aga puhtalt sellisel solidaarsuse mõttes oleks see kahtlemata oluline. Olukorrast riigis. Ja nüüd räägime siis Estonian Air'ist, et paljukannatanud firmast, mis ta ametlikult juba novembrikuust 2015 olemas ei ole aga mis ei taha kuidagi oma eksistentsi lõpetada, et ainuüksi selle tõttu, et Estonian Airi siis formaalne pankrotimenetlus ei ole ikka veel lõpule jõudnud, kuigi ettevõte siis tegevuse lõpetamisest kaheksandal novembril on 2015 on möödas juba peaaegu viis aastat. Ja kuidas sa nüüd selle aastal seal või sel nädalal nüüd uuesti päevakorda tõusis, tõusis tänu sellele, et Harju maakohus tegi kohtuotsuse kus siis kohtunik Kohtunike Ann Meri luht otsustas, et 53-l ma loodan, et lugesin õigesti kokku, et 53-l hagejal inimesel, kes töötasid siis Estonian Airis, et nendel on õigus saada hüvitist kui umbes 1,5 miljonit eurot. Et see hüvitise summa, mis inimeste kaudu on, on erinev, et see ma vaatasin, et kõige väiksem summa vist oli kusagil seal 6000 eurot ja, ja siis kõige suurem hüvitis, mis Kohtunik välja mõistes oli 76000 eurot. Et see summa, mis nendel inimestel saamata on, siis töötasu ja hüvitised vastavalt siis nende kollektiivlepingule. Ja see jäi saamata pärast seda, kui Estonian Air pani pillid kotti pärast seda, kui tehti avalikuks Euroopa Komisjoni otsus, mäletatavasti et Estonian Air on saanud ebaseadusliku riigiabi inimestel jäi raha saamata, kuigi kõik või peaaegu kõik, kes soovisid, said siis ametisse Estonian Airi järglase Nordica juures. Et miks see otsus on tähelepanu, väärne on 1,5 miljonit eurot, et mitmel põhjusel, et see peamine põhjus, mis on, on see, et, et Eesti riigi ametlik positsioon on siiamaani olnud selline, et et ettevõte nimega Nordic Aviation Group ja samuti siis teine ettevõte nimega transpordi Varahaldus, et need ettevõtted ei ole Estonian Airi õigusjärglased, nad ei ole Estonian Airi järeltulijad, täiesti uued ettevõtted. Neid kohus on leidnud ikkagi, et nad on seda, et Estonian Airi tegevus jätkus nendes kahes Eesti riigile kuuluvas firmas. Ja mis see mõju on, see mõju on tegelikult see, et juhul kui nüüd jääb kehtima Harju maakohtu otsus, et selge on see, et Harju maakohtu otsus läheb ringkonnakohtusse ja tõenäoselt ka riigikohtusse, kas seal menetlusluba saab, seda me ei tea, aga ilmselt see kohtuvaidlus kestab veel aasta vähemalt võib-olla rohkem. Et see mõju on ju see, et tegelikult, kui nüüd selgub, et, et kaks Eesti riigile kuuluvat lennundusega tegelevad ettevõtted on Estonian Airi järeltulijad, siis tähendab ju tegelikult automaatselt mõlema ettevõtte pankrotti, sest Eesti riik peaks oma nõude, mis on umbes 80 miljonit eurot. Mis, mida oli siis Estonian Air saanud ebaseaduslikku riigiabina, peaks nende vastu pöörama ja sealt nendes ettevõtetelt selle raha välja nõudma, mida neile ettevõtetele kusagilt võtta ei ole, et tegelikult see tähendaks veel ükskord ma ei teagi, mitmendat korda juba siis Eesti riikliku lennufirma Kokkukukkumist nojah, et on vist selline ütlus, et tee põrgusse on alistatud heade kavatsustega, et see, miks majandusajakirjaniku kogused saagaguse Nordica loodi, tundus juba selline kahtlane, et enne Nordica loomist selline varade kantimine ja kestavahetus oli ikkagi midagi, mida tegid. Kuidas ma nüüd ütlen, hallihalli varjundiga ärimehed, et millest ma ei tea, ma äripäevas või me kirjutasime ikkagi negatiivses valguses, et see oli midagi, mis oli taunitav midagi, mis millele vaadati viltu, et ma saan aru. Aga miks sa otse välja, et need petised, kes tahtsid hoida Klassikaline näide on ju näiteks olnud sümfadcio ehitaja, kes on jäänud alati võlgu, vahetanud, kas kestasin liitunud teiste firmadega oli kusjuures need referentsi, et justkui, et me oskame ehitades need on edasi liikunud. Et nüüd tegi seda mingi ametnikud, mõtlesid välja sellise skeemi kusjuures nad said vist isegi heakskiidu. Mina olen aru saanud Euroopa liidus sellele ja ongi lubatud niimoodi teha ja iseenesest ma saan aru, see on, kõik on väga noh, headel eesmärkidel tehtud, aga noh see varahaldus, milleks loodi põhimõtteliselt kanditi, sinna need vaikselt need lennukite siis liisingud üle ja nii edasi, et ja nüüd eks ole, see lööb tagasi ja tõepoolest nagu sa ütlesid, et küsimus ei olegi küsimus. Loomulikult on ka nendes inimestes, kes jäid mingit hüvitistest ilma siin Nordica ja, ja ütleme Estonian Airiga seotud inimesed on püüdnud näidata, et seal on, et need on mingid hüvitised, mis ei olegi nagu päris hüvitised, aga mina ütlen jällegi, et kõik, mis sul lepingus on kirjas, et sellega see ongi kui sinu õigus saada ja, ja et see, et sa oled lendur ja sinu, et sa oled justkui nagu rikas, 55 60000, on sul nõue? No see ei ole ju absoluutselt põhjus mitte vaidlustada seda, millest sa oled juba varem kokku leppinud, aga mis see kaasa toob, see seal ei ole ju ainult see nii-öelda Euroopa Liidu nõue või Euroopa Komisjoni nõue, vaid seal on veel mingisuguseid SAS-i võlg ja nii edasi ja nii edasi, et see on selline pandora laegas, ma ütleks, et kui see peaks sellisena see otsus kehtima jääma No mis mõttes pandora laegas, et kui ma seda otsust lugesin, siis ma mõtlesin, et mul on tegelikult hea meel, et Eesti on jätkuvalt õigusriike, et, et inimestel on võimalik võtta advokaat ja minna kohtusse ja nõuda õigus välja isegi sellisel juhul kui Eesti poliitiline eliit, ükskõik millisest erakonnast sa vaatad, on veendunud vastupidises, et neil ei ole õigust seda raha nõuda, et. No see on selline kõnepunkt, mida nad peavad kindlasti järgima, sest et see eeldus oli, et nad tohivad sellist firmat luua, kui see ei ole nii-öelda, ei lähe vastuollu nende riigiabinõuetega, ehk see ei ole Estonian Air, vaid see on hoopis hoopis teistsugune firma. Jätkame vaatame kohtu põhjendustele otsa, et mida siis Harju maakohtu kohtunik on leidnud, et et mis need argumendid on, mille alusel ta on leidnud, et Estonian Air on ütleme, siis lihtsustada Nordica järeltulijat, ma ei hakka seda oma oma, seda keerulise nimetusega keelepruuki siin rohkem pruukimate, ilmselt saate aru, mis seal Nordica ja mis on transpordi Varahaldus. Aga mis need argumendid on, argumendid on see, et näiteks see, et Nordica hakkas kasutama samu lennukeid, mida kuni ettevõtte tegevuse Estonian Airile tegevuse lõpetamiseni kasutas, Estonian Air? Teine argument on see. Nordica hakkas kasutama samu inimesi, keda kasutas Estonian Air, et kohtumaterjalides kohtusse otsused on välja toodud, et arvuliselt terve hulk töötajaid ju läks juba enne enne Estonian Airi ametliku tegevuse lõpetamist juba siis tööle Nordikasse. Ja, ja siin on ka muuhulgas kolmas argument on näiteks see, et kohus on hagejad ka nõustunud, kes viitavad näiteks sellele, et Nordica pardaajakiri, mida lennureisijatele siis pakutakse, oli kujundused ära vahetame siin äravahetamiseni sarnane Estonian Airi pardaajakirjaga. Et, et ka selline väike detail luges ja mis on ka väga tähtis, on see, et tegelikult ju Nordica hakkas lendama sisuliselt samadele siis sihtkohtadele, kuhu lendas Estonian Air, et lihtsalt vahetus ettevõtte logovahetuse, ettevõtte juriidiline vorm, aga ettevõtte sisu tõsteti siis sellest kohast teise ja see on siis olnud ka kohtu meelest piisav piisav selgitus selleks, et see 1,5 umbes 1,5 miljonit eurot kahelt riigile kuuluvalt ettevõttelt välja nõuda. Nojah, et mulle tundub, et ega sellise avalikkuses ei ole ju olnud sellist mingit suurt lahkeli selles arvamuses, kas Nordica on siis Estonian Airi järeltulija või ei ole, et noh, sisuliselt ta ju on selle jaoks ta ongi loodud täpselt samadel eesmärkidel või väga kui keegi tahab vaielda, siis väga sarnastel siis eesmärkidel kui juriidiliselt korrektne olla, teine ongi see juriidiline, kas ta juriidiliselt on teine ettevõte või ei ole, et et ilmselt tal on ikkagi eraldi teine registrikood, et sellest teinekord piisab, et siin nii mõnegi näiteks saab ju tuua selle vana Merko näite, kes siis siin krim asja tõttu vahetas registrikoodi ja sellest sai täiesti uus ettevõte, et vana ettevõte lõpetas tegevuse. Tähelepanuväärne, et kohtunik kandmeri luht oma otsuses viitab ka muuhulgas kahele riigikohtu lahendile, et Need on enne, ma ütlesin, et miks ei kasuta sõna peti seetõttu et need kaks riigikohtu lahendite üks räägib sellest üks riigikohtu lahendile, umbes 10 aastat vana või peaaegu 10 aastat vana, mis räägib sellest, kuidas maksuamet on kohut käinud unustada Tartu ettevõttega kes maksudest kõrvale hiilimiseks kasutas, seda vormijat tõstis oma tegevuse uude juriidilisse kehasse. Ja teine riigikohtu lahend, millele andmeri luht viitab, on Tallinki vaidlus ühe transpordiettevõttega, kes kasutas ka seda võtet, jättis talvinkile raha maksmata ja väitis, et tegemist on uue ettevõttega Systallikeks kohtusse, viidates samasugustele sarnasusele nii omanike kattuvusele kui ka tegevusele katus kusele kui ka sellele, et ettevõte jätkas tegutsemist samade transpordivahenditega, nii nagu sises Nordica sõites edasi Estonian Airi lennukitega, tõsi küll, nad siis kuulasid juba transpordi varahaldusele, kellele vastu on siis samuti ka see nõue suunatud, et, et selline paralleel petistega, kes tahavad maksude maksmisest kõrvale hoida. Minu meelest on ju sel puhul täiesti kohane. No ja mis seal eristab, on? Selles mõte mõte oli, ütleme niimoodi, et see mõte oli õilis noh teistpidi muidugi jäätiga see trahv sisuliselt ju maksmata. Ja mis on, mis on veel tähtsam, on ju see, et, et et ka omanik on sama ettevõtte omanik Noh, see on ise tegelikult eriti märgiline, et kujutame ette, et meil on ma ei tea, mingi ärimees, kes vahetab niimoodi kehasid, aga ta on igas firmas on omanik, kusjuures väga osavamad varimehed vahetavad neid omanikke või juhatuse esimehi ja seal skeemitavad sellega noh, riigil on seda natuke keerulisem teha, et aga aga ega ta jah, ta nagu, selles mõttes ta reeglina on kasutusel ikkagi väga hämarates. Majandus majandusväljade väljadel. Kusjuures, mis minu jaoks on arusaamatu, on see, et kui majandusminister Kristen Michali ametisoleku ajal Nordica loodi, siis pandi ettevõttesse kokku 70 miljonit eurot 40 miljonit pandi siis sellesse nii-öelda lendavasse kehasse, mis hakkas lendama koos. Paranda mind jälle selle Sloveenia, Slovakkia, Sloveenia ettevõttega nii ja, ja siis 30 miljonit paindi transpordi varastada valdusesse, kes võttis üle lennukite liisingulepingud, nii see oli 70 miljonit eurot ja, ja kuma parandamine jälle, aga minu meelest oli ju niiviisi, et Estonian Airi-ilt pileti ostnud inimestele kompenseeriti kulutused, et need, kes olid Estonian Airist midagi ostnud, need jäänud keegi külma kätte ja kusjuures ju minu meelest Estonian Airi puhul oli ju veel eriti näotu oli see, et kuna Estonian Airi siis riigiabi loa saamise otsus oli mõnda aega juba selgelt see, et seal enne teada, aga Estonian Airi jätkas ju müüki kuni viimase hetkeni. Ja, ja seetõttu see tekitas ka juba siis eetilisi küsimused, et olukorras, kus tegelikult ettevõtte, teades, et ta ei saa oma tegevust jätkata, siis miks nad jätkasid müüki. Aga minu meelest oli niimoodi, et need inimesed, kes olid ostnud piletit nendele kõik hüvitati sest Nordica tahtes edasi lennata hea mainega, ta ei tahtnud kaasa võtta seda mainet, et ta on jätnud mõned inimesed kuhugi külma kätte, et inimesed on kulutanud oma raha, aga pole seda tagasi saanud. Aga mis mulle selle arusaamatu, et 70 miljonit leiti aga millegipärast poolteist miljonit ei leitud selleks, et töötajatele maksta välja nende hüvitised. Et millegipärast otsustati, et Estonian Air'i töötajatele võib siis teha külma neist üle sõita. No nad päris palle taeva alla ka jäänud, et nad ikkagi mingit koondamishüvitised said, mis on ette nähtud seadusega, aga nad ei saanud siis kui ma olen õigesti aru saanud, sina oled seda täpsemalt näinud, seda kohtumist otsust, et nad ei saanud neid hüvitisi lepinguliselt ette nähtud, et siis selle üle käis, vaidlused. Ei tahetud ilmselt ka avada mingit, et mida, et siis oleks vaatasite järjekord, järjekord tuleb sul ukse taha, et võlgu oli veel. Väga oleks võinud aga kõikidele nendele inimestele külma teha, kes olid ostnud pileti nendele inimestele, kes olid kaheksanda novembri hommikul ostnud pileti ja seal on ta lihtsalt, me oleme pankrotis. Miks, miks siis neile küll ma ei tehtud, miks siis õnnetud stjuardessid ja lendurid pidid siis kannatama? See mina ei oska sellele küsimusele vastata, aga mis on veel Estonian Airi puhul ja tähelepanuväärne on see, et et mõtlesin selle peale, et Estonian Air teatavasti ju pärast seda, kui oli toodud Tero Taskila ettevõtet juhtima valitsus Andrus Ansipi valitsus oli andnud heakskiidu selleks, et Tero Taskila võiks teostada siis suurejoonelist laienemisplaani. Mäletatavasti hakati lendama väikestesse, Soome linnadesse ja vist ka Norrasse kuhugi. Et sealt siis vedama ette nii-öelda inimesi, et hakata neid Tallinnasse suurematesse kohtadesse sõidutama, et see oli strateegia kaasa suure miinuse. Ja siis ühel hetkel, kui Tero Taskila oli estavate rahast täiesti tühjaks jooksutanud, et ettevõttel ei jõudnud sisuliselt pankrotti siis millegipärast peaminister Andrus Ansip, majandusminister Juhan Parts ei lasknud ettevõted minna pankrotti, vaid tegid näo, et pumpame uut raha sisse ja läheme sellega edasi. Et et samamoodi siis ka Nordica puhul, tegelikult Nordica puhul oli ju see, et et ei tahetud valitsuse poolt tunnistada seda, et see plaan, et Eestil on riiklik lennufirma, et see plaan on läbi kukkunud et on tehtud valesid otsuseid ja on tehtud eksidki otsuseid, seda tunnistada ei tahetud selle selleks, et seda varjata. Selleks, et teha halva mängu juures hea nägu, loodi uus firma, lubati avalikkusele seda, et kui lendab edasi lendama senisest paremini edasi. Ehk siis tegelikult see, see poliitikute soovimatus tunnistada läbikukkumist, poliitikute varjata enda eksimusi, see tegelikult on läinud maksumaksjale ju mis ta nüüd maksma läinud on 200 miljonit eurot. No vähemalt jah, et 200 miljonit läks Estonian Airi seal rekka batiliseerimine sisse, pankrotis uue firma ülesehitamine ja nii edasi, et kusagil 200 miljonit, aga eks see olegi seal, tegelikult oli ju see, et alguses anti Tero Taskila vabad käed, aga siis lõin poliitiline närv lõi kõikuma ja ei lubatud tal seda lõpuni teha, siis tuli kõik asjad ümber teha, siis tekkis suur miinus lisaks veel. Ja siis hakkaski kerima, et see ongi riigifirmade üks suurimaid hädasid on tihti see, et üks on selline majanduslik mõtlemine, siis on see poliitiline mõtlemine ja kui need ristuvad mingitel hetkedel, siis seal tekib kaos sisuliselt. Mäletatavasti ju see, et Euroopa komisjon luges Estonian Airi pandud raha siis ebaseaduslikku riigiabiks, üks põhjendus, miks seda loeti ebaseaduslikuks, oligi see, et ettevõte muutis oma strateegiat. Et see raha, mis pandi Estonian Airi pärast, Tero Taskila suuri kaotusi, et see raha võib-olla oleks loetud seaduslikuks riigiabiks, kui Estonian Airi oleks muutnud oma strateegiat kõlavate sõnadega, et, et see, seesama, mis sa viitad, see poliitiline tõmbetuul oli üheks põhjuseks, miks te olete lõpuks raskustesse sattus ja kui me vaatame, mis praegu on siis tegelikult noh, praegu ma saan aru, et on koroona inimestel enda kuhugi lennufirmad on koroona tõttu erakordsetes suurtes raskustes, aga Nordica lõpetas lendamise iseseisva lendamise juba eelmisel sügisel ammu enne seda, kui koroonast moel midagi kuulnud oli, et et ka see veel üks kord on siis ettevõtte näidanud, et see poliitikute lubadused me hakkame nüüd lendama ja tihedamini kui varem ja toome siia odavaid hindu, et see kõik tegelikult on. Tühjad. No kuuldavasti on ka lastud seal sellel juhtkonnal mitu korda see äriplaan ümber teha, et ega mulle tundub, et ka valitsus täpselt ei tea, et mida nad seal tahavad, et oodatakse ühelt poolt nagu kardetakse mingit kriitikat, teiselt poolt nagu oleks vaja raha anda ja selline see otsustamatus noh, on ühelt poolt mõistetav, aga teiselt teiselt poolt tekitab ikkagi ainult segadust. Kui ma vaatasin seda Estonian Airi pärandit, siis sealt torkas silma veel üks huvitav detail, nimelt Estonian Airi siis endistest töötajatest väga suur hulk, umbes 170 inimest läks pärast ettevõtte sulgemist siis tööle või läksid, siis hakkasid töötama siis tööjõurendifirma. Nordic Crew Management on see ettevõte selle alt, kes hakkas tegelikult neid siis edasi rentima Nordicale. Ja teatavasti Nordica äriplaani üks olulisi punkte oligi see, et nad uues firmas vähendasid oluliselt oma kulusid tänu sellele, et nad ei võtnud enam inimesi tööle või nad hakkasid kasutama renditööjõud on renditööjõudu, millal siis palgatase oli madalam, sotsiaalsed tingimused olid leebemad ja see hetk ja see oli ettevõttel võimalik odavamalt lennata. Nii. Aga mis mulle selle kõige juures silma torkas, oli see, et et seesama Nordic Crew Management, mille omanik on Tõnis Lepp, inimene, kes on ennekõike tuntuks saanud Copterline'i katastroofiga. Et see inimene selle tööjõurendifirma ainuomanikuna asutas selle ettevõtte umbes samal ajal kui Nordica äriregistrisse lood, ehk siis tegelikult kui praegu kohtusse mindud kahe ettevõtte vastu, siis minu meelest sisuliselt alus oleks minna ka Tõnis Lepa ettevõtte vastu kes tegelikult on riigi institutsioonidega paralleelselt loodud samal ajal loodud just nimelt selleks, et saaks töötajad sinna ümber kantida. Tõsi küll, seal on see erinevus, et see kuulub eraettevõtjale temale ainuisikuliselt. Siis kui ma vaatan, kuidas on Tõnis Lepa tööjõurendifirma on läinud, siis tal on väga hästi läinud ettevõte teenib igal aastal umbes 80000 eurot dividende. Pluss veel peale selle, Tõnis Lepp on ilmselt ka ise seal ettevõttes palgal palgaga, mis väga palju jääministri sissetulekule alla ja ainus tegevus, mis ta teeb, on see Ta siis hoiab seda vormi, kus siis endised Estonian Airi töötajad tema vahendusel töötavad, need Nordikas? Nordica on jätkuvalt tema ainus klient on ju, mis tegelikult tekitab minu jaoks mõtet. Et kas siis tõesti oli niimoodi, et Eestis oli ainult üks tööjõurendifirma, mida Tõnis Lepp pidi asutama ja kuidas siis valik tehti. Ja siis järgmise mõte, et järelikult üks põhjus, miks Nordica on jätkuvalt käigus, on see, et mitte ainult selleks, et katta poliitikute eksimusi vaid ka selleks, et siin Nordica ümber on teil hulk väikesi ettevõtteid, kes väga magusat elu elavad, et kui me võtame näiteks sellesama Tõnis Lepa äri peale 80000 eurot lihtsalt, et riigi poolt kingitud igal aastal dividendideks. See on ju väga magus elu. Kuulge, ma tahaksin esindada ettevõtjat nüüd, aga seal on ju see ei või. Aga millegipärast mulle seda võimalust septembris 2015 ja pakutud ja millegipärast ka veel ühele miljonile inimesele, kes Eestis elas, ei pakutud millegipärast, Tõnis Lepp valiti välja millegipärast alla antise magus pirukas kätte. Võib-olla ta oli õigel ajal õiges kohas just, just just just tõstest õigel ajal õiges kohas. Jajah. Olukorrast riigis. Aga lähme edasi, ilmselt üks aasta suurim tehing, vähemalt seni, et siis upinvestile kuuluv Apollo Grupp teatas, et ostab 65 miljoni euro eest, õigemini Apollo Grupp muidugi seda ei teatanud, et see tuli välja siis börsiteatest, kuna see ost. Kuna kinoketi Forum Cinemas kinoäride ost Eestis, Lätis ja Leedus toimus siis ühelt USA suurelt kino ketilt, et siis nemad teatasid sellest muidugi börsile nagu sellist, nagu kombeks lääneriikides. Ja selle ümber on siis päris palju kära tõusnud, et kuidas seda tehingut esitletakse, milline ta on, eks ole, et omandatakse kinod Eestis, Lätis ja Leedus, et kui Eestis on Forum Cinemas hästi nähtavalt kõige tuntum Coca-Cola Plaza siis siis Lätis-Leedus on ta natukene väiksem, et ilmselt selline tehing võidki läbi minna. Küll, aga Eestis tekib sisuliselt vähemalt praeguste tingimuste juures monopol, kuna ka näiteks siin Vene investoritele kuuluv Cinamon kett, see on ka väga suurtes raskustes, nad panid sel nädalal näiteks Tartus oma kino kinni. Ja kuuldavasti on neil võlgu ja probleeme ka mujal, noh, neil on näiteks teie ühes on neil kino, ega seal ka vist keegi väga ei käi, et et ja selle üle on palju arutelud tekkinud ja konkurentsiametilt on ka selle kohta küsitud, et NATO on plaaninud hakata seda küsimust arutama, et võimalus on, et mõned kinod siis Eestist tõenäoliselt eelkõige sunnitakse kas müüma või mitte ostma. Samas, kui ma mõtlen siin natukene aeg tagasi, siis foorum Cinemas ise oli huvitatud siin Solarise kino ostmisest, mis on ikkagi selline väike kino, et see tehing toona aset ei leidnud. Nüüd. Nüüd nii-öelda räägitakse palju suuremast ampsust Apollo puhule, et need argumendid on ka ajaga muutunud, see on päris huvitav, kuidas konkurentsiameti juures käiakse, et enam ei käida rääkimas, et Eesti turg on. Mingisugune eraldiseisev turg, et noh, üks selline märgiline tehing toimus siis, kui Eesti energia ostis siin nelja energiaid, siis räägiti ka sellest ühisturust, et mulle tundub, et ka kinoturu puhul räägitakse juba sellisest ühisturust või siis isegi konkureerimisest siin Netflixi ja Amazon idega, et ehk siis. Aga noh, see ei muuda seda fakti muidugi, et kõik kinod, mingi hetk ilmselt kuuluvad ühte Egipti Plasemiks põhiliselt tekkis suur ärevus, on ju see, et sa ei öelnud välja peamist nime. Et Apollo kinokett kuulub ärimees Margus Linnamäele otata. Ivar endeline ütles, et temalgi on, selles jahtis omaosaluse Osaniku, et väiksem osanik on Ivar endale Hiina, siis on seal üks mees veel, kelle nime ma pean endale paberile kirjutama, stuudiosse kaasa võtma, sest ma ei suuda seda meenutada. Igatahes peamine osanik Margus Linnamäe, miks ärevus tekkis, on see, et et Margus Linnamäe ettevõtted on ju hakanud tootma filme. Ja kui nad on ju Eestis teatavasti Kanal2 teleäris, nad on suuresti ajalehe ärised, et see, miks taoline kina konkurendi ost tekitab siis rahulolematust on just nimelt see, et nähakse seda, et võib tekkida selline suur monopol, mis kontrollib praktiliselt kogu seda välja seda meediavälja, mida inimesed Eestis tarbida saavad. See on see probleem, et kui me vaatame, mõtlesin eraldi kinos, et siis tegelikult mul ei ole kahjuks televaatajate numbreid, aga kui ma vaatan lihtsalt puhtalt kinode arvu, siis Apollo, aga tegelikult on juba niimoodi, et Apollo on Eestis üle Eesti 11 kino. Kui ma siia kõrvale panema, no ja siis Forum Cinemas äri, kellel on Tallinnas Coca-Cola Plaza Tartus Ekraan Viljandis tsentrum seal kolm kino. Et noh, selles mõttes, et kui nüüd keegi hakkab siin rääkima sellest, et tekib suur kinomonopol, siis mulle tundub, et see suur kinomonopol on tegelikult juba tekkinud, et noh, tõsi küll, selge on see, et Coca-Cola Plazas suudab ilmselt Tallinnas pakkuda üsna tugevat konkurentsi, aga ikkagi kui siin ülejäänud linnaosades on on juba kohal ainult Apollo kaubamärgiga kinod, siis tegelikult see, mis toimub pigem selle juba sündinud monopoli vormistamine Nojah, et muidugi siin võiks küsida, et mis, mis vahet seal tegelikult on, et kes see kino kino näiteks võrreldes näiteks ravimiäriga ei ole, millest me ilmselt siin natukese hetke pärast räägime, ei ole ju nii oluline, et ja teistpidi võiks ju ka, kui ega kuis need foorum Cinema Se kinod nüüd kinni lähevad, ega siis apollo positsioon noh, niikuinii tugevneks. Sa ütlesid, ta on niikuinii tugev, et mida, ütleme mida see tehing nagu sisuliselt muudaks. No see on põhiline, mis ta muudab, on ju see, et see, mida, mida me sinuga otsekohe tunneme, on see, kui palju kinopilet maksab. See on üks asi ja teine küsimus on selles, et, et milliseid filme näidatakse. Et noh, selge on see, et kui juba praegu võrrelda siis Coca-Cola Plaza või siis mõne Apollo kinorepertuaari, siis ega see erinevus väga suur ei ole, enamasti jooksevad ühedasama filmid aga mitte päris mitu, päris inimesena, kes väga armastab kinos käia, siis ma tean, et alati tuleb vaadata mõlema kina repertuaar, sellepärast et alati võib sealt ette tulla üllatusi, nii et et see, see repertuaarivaliku sisuline pool on tähtis, et sa ei läheks tingimata ühe siis ettevõtte kätte ja teine pool on tõesti see hind, et hinna puhul on ju väidetud seda, et see on erakordselt kõrge ja kui keegi maksab, mis ütles, et 65 miljonit eurot. Juhul kui konkreetsemalt heaks kiidab, siis tuleb see raha kusagilt tagasi võtta ja see raha ei võeta tagasi ju kusagilt mujalt, kui võetakse minule sinu taskust. See on tõsi ja, aga noh, see ongi selle noh, ütleme kogu selle grupi grupi tegutsebki, nii et soovib selliseid suuremaid ampse turule, et muidu ei olegi mõtet sellel turul nende hinnangul tegutseda. Noh, et äriliselt on see kahtlemata, on Margus Linnamäe aktsiatehingu huvitav kahtlemata Leedus sellepärast et, et Leedus on Apollo praegu väga nukras seisus, et neil on üks kino paneveežises. Et ma ei tea, kas kuulajad üldse teavad, kus panevieseys asub, et ma pean ise ka kaardi pealt vaatama, et kus see täpselt asub, aga see on üks ilmselt niisugune, leidub vähemtähtsamaid linna ei, vähem ei ole, see on 11 nii Tartu suurune, äkiline, Tartu suurune, aga ikkagi küsimus ei ole selles, et kas, kui sa tahad kuhugi turule raha tegema, siis sa ei lähe ju sellele turule raha tegema. Niiviisi, sa valuta Tartu suuruse linna, sa lähed ikkagi vallutama Kaunaste Vilniusest. Et ja selle ostuga kahtlemata leedus Pole grupp saab endale siis viis kilo, need asuvad Vilniuses, Kaunases, Klaipedas, Šiauliais, nii et et selles mõttes on Leedu turu jaoks on see isegi suurema määrava tähtsusega kui Eesti jaoks, sellepärast et Eestis, nagu ma ütlesin, 11 kino on juba olemas, et et justkui see ülekaal on läinud, et noh, muidugi selge on see, et Eestis on veel terve hulk väiksemaid kina seda, et on olemas artis ja peale selle on ju Kultuuriministeeriumi toel ka Sõprus ja Kultuuriministeeriumi toel on ka ja siis maakonnakeskuste kultuurimajadesse ju ikkagi kinonäitamist hoogsalt arendatud, et ma, ma ei tea, no selge, on see äriliselt tõenäoliselt mingi Paide või Haapsalu või sellised kohad äriliselt suurt, et konkurentsi ei suuda pakkuda, aga vähemalt mingisugunegi mitmekesisus on olemas. Nojah, samas, kui see vahendaja on ka seesama pologrupp, eks ole, kesin filme pakub, siis ei ole tegelikult väga suurt vahet, kes väiksest kinost seal pakub, seal ärilises mõttes vist on hinnanguliselt Apollo ja foorumi turuosa Eestis kusagil 80 75 80 protsendi kanti, et siis on natukene Cinamon ja siis üks kümnendik on kõik muu. Aga mis sinu või majandusajakirjaniku otsus on, et kas konkurents aastaks tehingu heaks kiita? Minu meelest ta saab heaks kiita selle mingi tingimusega, aga noh, selles mõttes nagu minu arust see väga hästi selle sõnastas tegelikult väga suures plaanis ei ole vahet, mida konkurentsiamet otsustab. Et Apollo täna juba domineerib Eestil niikuinii või naa. Olukorrast riigis. Nii, aga nüüd räägime, jätkame konkurentsiameti teemal, et konkurentsiamet avaldas nädalühe analüüsi mida tegelikult põgusalt on õhtuleht juba selle sel aastal ka sellest kirjutanud, et nimelt, et see ravimit, Hinn tekkimine. Ja kõik see regulatsioon, et see tegelikult on seal suur korralagedus, keegi ei tea, mis hinnaga ravimit tegelikult on ja see hind on manipuleeritud ja kus see viga tekib, et küsimus ei ole isegi niivõrd selles, et suudame kõike silmas pidada, vaid me ei näe lihtsalt nende tehingute taha, et mis siis toimub, on see, et Eestis on reguleeritud, et hulgimüüjad, hulgimüüjad tohivad siis kolm protsenti panna hinnale juurde ja jaemüüjad 15 protsenti. Aga küsimus on, et kuidas tekib see alghinded, kujutame ette, et kui mingi mingi kallim ravim, noh, ütleme näiteks maksab 10 eurot, eks ole, et siis 310 eurot vist ei ole hea näide, et see läheb liiga väikeseks, see juurdehindlus, aga 100 eurot, ütleme, et siis kolmeprotsendiline juurdehindlus on kolm eurot ja siis veel 15 protsenti on seal 15 koma midagi eurot, ehk siis see ravim, mis maksaks hulgimüüja, saaks tootja käest 100 euroga, et see maksab, justkui peaks maksma 100 kuskil 18 eurot, siis jaeketis, aga tuleb välja, et seal on kasutusel sellised kik pakid selline ingliskeelne väljend, mis tähendab seda, et kui see hulgimüüja tootjalt ostab teatud koguse, siis ta mingi hetk saab sealt raha tagasi, et see tegelik hind võib konkurentsiameti väitel konkurentsiameti väitel siin võib-olla hoopis niimoodi, et ravim ise ei makstud mitte 100 eurot vaid maksis hoopis 70 eurot, ehk siis hulgimüüja. Ja kuna hulgimüüja omakorda on selle jaemüüjaga väga tihedalt integreerunud või ütleme põhimõtteliselt need on ühed ja samad mängijad Eesti turul siis see kasum võib-olla mitte kolm ega 15 protsenti, vaid koguni 50 protsenti. Jah, et see 10 eurot tegelikult on puhtalt Tallinna on oluline selles mõttes, et ravimite juurdehindluse tabel ju määrab selle kõige kallim, kõige väiksem juurdehindluse piirmäär algab Travimist, mille hind on vähemalt 12,78 eurot, nii et et see 100 100 ei ole enam pistmist, et seal kõik need ravimid, mis on üle 12,78 euro, tegelikult on juba siis väikseima piirmääraga, et see 10 ses mõttes oli täpne. Aga ja kui ma konkurentsiameti analüüsi lugesin, aga ma ei näinud seal lahendust selle olukorra lahendamiseks. No, ega seda väga head lahendust ei olegi, et see ideaalne lahendus mis toimiks nii-öelda ideaalses maailmas on loomulikult turumajandus, kus siis lihtsalt oleks sunnitud võistlevad pakkujad pakkuma paremat hinda tarbijale. See on alati kõige parem lahendus. Aga millegipärast see Eestis selliselt ei toimi, et meil on põhimõtteliselt kaks mängijat turul, kes pakuvad ravimeid nii hulgi- kui ka jaeturul ja, ja, ja siis saabki nii-öelda hinnakujundust saavadki nad kahekesi reguleerida, et noh, selles mõttes paralleelkinoturuga on üsna muljetavaldav. Jah, et ega konkurentsiameti analüüsist tuleb veel ükskord välja see, et mis tegelikult, et ma saan aru, et meile sinuga siin stuudios ja tegelikult ka ma usun, enamikele mõtlevatel inimestel on arusaadav, et aprillis toimunud nõndanimetatud apteegireform tegelikult ei lahutanud apteegi jaemüük ja hulgimüüki. Et apteegid on jätkuvalt, et hulgimüüjate kontrolli all, tõsi küll, pisut teistsuguste lepingute vormidega, lihtsalt mitte juriidilise omanduse kaudu. Ja, ja teine asi, millest konkurentsiameti kirjutab, et see tavaline jäik juurdehindluse määr tegelikult soodustab sedasama protsessi, mis on Eesti apteegiturgu iseloomustanud nüüd varsti juba 15 aastat või rohkemgi. Et apteegiturg on jagatud kahe tegija, vaheldan tugevalt ketistanud, ta on tugevalt vertikaalselt siis integreeritud. Et ja teine asi, mis on veel, on tegelikult see, et kui kasvõi, kui te meenutate seda vaidlust, mis oli apteegi omandireformi eel, kus räägiti sellest, kuidas apteegiturg on suurepärast reguleeritud, et seal juurdehindlus on täpselt määratud. Et see, mida konkurentsiamet, et välja toob, on tegelikult see, et see on petlik, see poliitikut ja ka tavalist tarbijat ettekujutus, et ravimiturg on üsna hästi reguleeritud, et tegelikult need regulatsioonid, mis kehtivad ennast, on võimalik mööda hiilida, mis tähendab seda, et tegelikult ta ei ole reguleeritud ja tegelikult see, mis, mis hindame, maksame, sõltub ikkagi suuresti hulgimüüjate suvast. No sisuliselt ei aeg ei ole, juriidiliselt on kõik korrektne, näidatakse ühte hinda, sinna pannakse mingi juurdehindlus, lihtsalt see hindan tegelikult natukene teine sisuliselt juriidiliselt ma arvan, et seal ongi natukene keeruline vaielda. Olukorrast riigis. Siis jõuame teemani, mis tegelikult on juba rohkem kui kaks nädalat vana, räägime Jonny vast lapsest nimega Martin Helme, nimelt et kui keegi on uudiseid jälginud, siis ta pani tähele, et kaks nädalat tagasi valitsuse pressikonverentsil juhtus selline lugu, et Delfi ajakirjanik Greete Palgi 12. augustil esitas rahandusküsimuse vabanduse, esitas küsimuse rahandusminister Martin Helmele, küsis ta seda tol hetkel aktiivne päevakorras, porto Franco kinnisvaraarendusele antav laen ja siis küsis selle kohta, et mis ta sellest arvab ja Martin Helme vastas selle peale. Delfi, jah, see libauudised tooteportaal, kus töötavad Paris Kiisler, Koorits Roonemaa, ma pean ütlema, et ma ei loe Delfit, sealt ei saa midagi peale libauudiste soovitan ka teistel mitte lugeda ja ma ei pea mõistlikuks vastata teie küsimusele, aitäh. Tsitaadi lõpp. Ühesõnaga siis Martin Helme tegi seda, et ta saatis avalikult valitsuse pressikonverentsil Eesti ühe suurema siis ajakirjandusväljaande Ekspress Grupp appi ja selle siis osa Delfi uudisteportaali siis muidugi, kuidas nüüd viisakalt öelda on puu taha? Nojah, nii ta oli, et raske on seda kommenteerida selles, selles mõttes, et noh, siin on püütud võrrelda mingite teiste olukordadega, seda aga minu arust see ei ole võrreldav. Et noh, minister, päris nii häälekalt kellelegi kedagi sarjamas teist meedianatsiooni, seda ma ikkagi mul ei tule, mulle ei meenu, et ma arvan, et Martin Helme sõnaosav, et kõiki neid küsimusi pareerida niimoodi, et noh et see olekski pareerida neid, aga ta lihtsalt ignoreerib neid. Ma, ja ma saan aru, kusjuures tema valijatele see, ma arvan, vägagi meeldib, aga küsimus ongi nüüd natukene ikkagi laiem, et sellesse sellises kultuuris Miks me sellest nüüd uuesti selle peale rääkima hakkasime, oli see, et et kui kaks nädalat tagasi äripäeva ajakirjanik Urmas Jaaganud küsis sedasama pressikonverentsi peaministri käest, kuulge, et mis te ütlete selle kohta, et teie, valitsuse minister, teie kõrval keeldub ajakirjanikke vastamast siis Jüri Ratas pani tuima, ütles äripäeva ajakirjanikule, et ta minu arust andis vastuse ja sellega oli kõik lõppenud. Sellel neljapäeval muutus, miks ma sellest ka rääkima hakkasime, oli see, et Jüri Ratas oli ootamatult meelt muutnud ja kui Martin Helme solvas taas kord meie kolleegi Siiri Liivat Eesti Päevalehe majandustoimetusest öeldes talle, et ta ei vasta tema küsimusele siis Jüri Ratas täiesti ootamatult tegi avalduse, kus ta teatas, et nii temal kui ka kõikidel teistel valitsuse ministritel on kohustus vastata ajakirjanike küsimustele. Ja ta põhjendas seda muuhulgas ka sellega, et näiteks need otsused, mida ministrid teevad, et see raha, mille ülejäänud otsustavad, et see ei kuulu neile, vaid see kuulub kõigile Eesti inimestele. Ehk siis see põhjus, miks sõnases saatepäevakorda just nimelt see peaministri meelemuutused, et et see on minu meelest väga positiivne, sellepärast et kui me meenutame, siis kaks nädalat tagasi. Eesti Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald kirjutas väga terava arvamusloo selle kohta, kuidas Martin Helme käituse nimetas muuhulgas Jüri Ratast EKRE esiingliks ja nimetas seda poliitikuks, kes jagab Mart ja Martin Helme mõtteid sellele. Nüüd siis kaks nädalat hiljem on tulnud vastus, kus Jüri Ratas tunnistab. Ta ei jaga Mart ja Martin Helme mõtteid. Olukorrast riigis. Nüüd on meil siis jäänud kaks minutit selleks, et välja valida, et mis võiks olla Eesti uus kumu või eesti uus Eesti Rahva muuseum, et nimelt on siis eelmise kuu lõpus kukkunud tähtaeg, mil erinevad kultuuriambitsioonid on saanud esitada kandidaat objektile, mis. Kulkalt Kultuurkapitali rahastus on pikaajalise rahastuse ja seda nimekirja vaadata. Ma loodan, et te olete seda lugenud, kui ei ole lugenud, siis ERR-i portaalis saab seda nimekirja lugeda ilmselt ka teistest ajalehtedest. Et kui seda vaadata, siis seal nimekirjas on väga erineva kaaluga asjad, et seal on Olustvere mõis ja seal on Pärnu uue kunsti muuseum ja seal on minu meelest oli ka ühe linna keskraamatukogu, et ühesõnaga väga selline kirju seltskond, aga oli ka tõeliselt suuri objekte, mille puhul tegelikult oleks vaja, siis oleks vaja siis rahastus tõesti leida, et seal oli näiteks linnahall. Seal oli ooperimaja ja mis vähemalt minusuguse napi klassikalise muusikatarbija jaoks u ideena siis helioru kontserdisaal, et ma olen ka varem kuulnud, et Eesti vajaks ju ka ühte korraliku klassikalise muusika kontserdisaali hari orgu tulev kontserdisaal pesaga, nagu te ise head kuulajad aru saite, siis ma tegelikult siin eetris nüüd pinge juba ära, et nendest paljudest ettepanekutest minust kaalukamad on linnahall, ooperimaja ja siis uus kontserdisaal Tallinnas Toompea jalamile. Ega ei oskagi sulle nagu midagi vastu vaielda, et et ma ei tea, äkki äkki need on sellised nagu maamärgid, et aga võib-olla tuleb veel paremaid ideid? No sa mõtled, et siis olekski kirik või Anu Raua vaiba talu Heimtalis või mis seal nimekirjas kõik veel olid, et et mis on jah, ühesõnaga meie saade kahjuks lõppenud ma vaatan, et me oleme aegadest ja aitäh, et kuulasite kuulmiseni, elage hästi. Olukorrast riigis.